Ajaloo kontrolltöö II maailmasõja kohta. (0)

1 Hindamata

Ajaloo kontrolltöö

Saksamaa tegevus vabanemaks Versailles ’i rahulepingust
Tühistab ühepoolselt rahulepingu
Kehtestab üldise sõjaväe kohustuse
Asus uuesti relvastuma
1933. aastal astub Rahvasteliidust välja

Lääneriikide rahustamispoliitika
Usuti , et diktaatore on võimalik üksteise vastu välja mängida ning alguses paistis see õnnestuvat, kuid diktaatoreid ühendas ühine vastane, Lääne demokraatia. Ei õnnestunud, sest diktaatorid ihkasid aina suuremat võimu Euroopas.

Kominterni -vastane pakt
Sõlmiti 1936. aastal Saksamaa ja Jaapani vahel, NSV Liidu vastu.

Hispaania kodusõda
Algas 1936. aasta juulis ning lõppes 1939. aasta aprillis , mil Franco kuulutas kodusõja lõppenuks. Euroopa riigid said selles sõjas harjutada oma sõjalist taktikat ning oma relvastust.

Austria anšluss ja Müncheni kokkulepe
Austra anšluss leidis aset 1938. aasta märtsis mil Saksamaa liidab Austria enda aladega, selle toetamiseks korraldatakse rahva hääletus, saksa salapolitsei järelvalve all, lääneriigid jäid passiivseks
Müncheni kokkulepe leidis aset samuti 1938. aastal aga septembri kuus mil Euroopa riigid andis loa Saksamaal hõivata Sudeidimaa, lootuses, et Hitler ei taha rohkem alasid ning ei jätka Euroopa riikide hõivamist. Müncheni kokkulepe võeti vastu juubeldustega just Inglismaal, kus Chamberlain kuulutas rahvale, et tõi rahu ning sellega oldi rahul ka Ameerika Ühendriikides.

Molotov-Ribbentropi pakt
23. august 1939 sõlmitakse mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV Liidu vahel. Otsustati 10. aasta jooksul üksteist mitte rünnata. Salajane lisaprotokoll jagas aga Ida – Euroopa huvisfäärideks. Nüüd sai teine maailmasõda alata , sest eesmärgid olid paigas.

II ms algus 1939 – 1941
Teine maailmasõda algab 1. septembril 1939. aastal, mil Saksamaa ründas Poolat. Kaks päeva hiljem kuulutasid Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale sõja, aga sõjategevust ei alustatud. 2 nädalat hiljem tungib NSVL Poola ning 5 päeva hiljem on Poola valltatud Saksamaa ja NSVL poolt.
Aprillis 1940 vallutab Saksamaa Taani ning juunis juba Norra.
Blitzkrieg ehk välksõda : 10. mail ründab Saksamaa Belgiat ja Hollandit, sealt edasi Prantsusmaale. 22. juunil 1940 sõlmib Prantsusmaa ja Saksamaa Compiegne ’i vaherahu.

Baaside leping
18.09.1939 Orzeli juhutm, kus Poola allveelaev ilmub Tallinna külje alla ning kaob sealt ilma, et Eesti märkaks. 28.09.1939 kirjutas Eesti vastastikuse abistamise paktile ehk baasidelepingule alla, millega lubati Eesti aladele 25000 NSVL sõdurit .

Soome talvesõda
1939. aastal 30. novembril tungivad NSVL-i sõdurid etteteatamata Soome aladele, algab Talvesõda. Sõda lõppes 12. märtsil 1940 mil sõlmiti vaherahu Moskvas, Soome pidi loovutama Karjala maakitsuse ja andma Hankos Punaamreele sõjaväebaas, kuid iseseisvus jäi püsima.

Eesti okupeerimine
1940 aasta juunis blokeeritakse Eesti merelt ja õhust ning kaks päeva hiljem esitatakse ultimaatum , kus nõutakse 100 000 NSVL sõduri sisselaskmist ja nõukogude meelset valitsust. 17.06.1940 Eesti okupeeritakse – Nõukogude väed marsivad sisse.
21. juunil 1940 kokkukutsutud meeleavaldus , kus olid esindatud peamiselt NSVL sõdurid erariietes, kes nõudsid uue valitsuse ametisse seadmist.
Juulist saadetakse riigikogu laiali ning toimuvad Nõukogude valimised, mille tagajärjel kuulutatakse 21. juulil välja ENSV .
6. augustil võetakse ENSV vastu NSVL liikmeks.

Mõisted
Okupeerima - oma valdusse võtma
Annekteerima - riigi või maa-ala vägivaldne liitmine ilma otsese sõjategevuseta liidetava riigi sisemisi vastuolusid või väljapääsmatut olukorda kasutades
Interneerima - kinni pidama ja eraldama , nt neutraalsele alale sattunud sõdiva riigi sõjaväelasi
Inkorporeerima - endaga liitma

Eesti alternatiivid M. Ilmjärve põhjal
Sõjaline vastupanu, sest Läti ja Eesti leppisid kokku, et toetavad üksteist sõjalise agressori vastu, kõiki vahendeid kasutades.
Neutraliteedi tõeline jälgimine, Balti riikide ühine esinemine Nõukogude Liidu nõudmiste vastu, pöördumine moraalse toetuse saamiseks Rahvasteliidu poole, apelleerimine rahvusvahelisele õigusele.
Alternatiive oli küllaga , aga ikkagi otsustati lihtsalt NSV Liidul Eesti okupeerida.

Sõjategevus NSVL ja Saksamaa vahel
1941. aastal 22. juunil ületas Saksamaa NSVL piiri.

Jaapan astub sõtta
Jaapan ründab 7. detsembril 1941. aastal USA mereväebaasi Pearl Harboris

Stalingradi sõda
19. novembril 1942. aastal alustas NSVL pealetungi Saksa vägedele, piirates ümber Saksamaa 6. armee . Hitler ei lasknud piiramisrõngast sõduritel välja tungida , lubades õhust tuge, kuid see ebaõnnestus. Sõda kestis 2 kuud ning lõppes 2. veebruaril 1943. aastal saksamaa kapituleerumisega. Saksamaa kaotas tolles sõjas ligi 300 000 meest ning ohtralt sõjatehnikat. Nad said hoobi, millest nad ei suutnudki toibuda.

Normandia dessant
6. juunil 1944. aastal saabusid Lääneriikida sõjajõud Normandiasse, kus suve lõpuks Saksamaa kaitse lõplikult kokku varises. Edu lääneriikidele tagas suur ülekaal õhus, kus Saksamaa 500-le lennukile saadeti vastu 11 000 enda lennukit. 25. augustil 1944 vabastati Pariis sakslaste küüsist, kuid lääneriikidel niisama lihtsalt Saksamaale ei õnnestunud tungida.

II ms kui totaalne sõda
Sõjas olid kohustatud osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud.
Hävitati tsiviilobjekte, üritades vastast moraalselt kahjustada.
Mitmed riigid olid kohustatud sõdima poolel, mis ei olnud neile kuidagi meelejärele või kaitsma võõraid ideid. Näiteks Soome oli Saksamaa liitlane võitluses NSVL vastu.
Inimeste vaenamine rahvustunnuste järgi. Näiteks Ameerika Ühendriikides vangistati Jaapani päritoluga inimesi.
Sõda oli igal pool nii maal, õhus kui ka merel.

Holokaust
Saksamaa hävituspoliitika, mille käigus hukati ligi 6 miljonit inimest. Alguse sai 21. juunil 1942. aastal mil otsustati, et kõik Euroopa juudid, tuleb transportida itta , kus nad gaasikambrites hävitatakse.

Atlandi harta
1943. aasta augustis allakirjutatud Usa ja Suur-Britannia poolt.
Ei olda omakasu peal väljas.
Lubati taastada kõik II ms ajal okupeeritud riikide iseseisvus.

Teheran konverents leidis aset 1943 aasta lõpul, tegid lääneriigid Stalinile järjekordse järeleandmise ning tunnustades NSVL 1941. aasta piire .
Jalta koverents 1945. aastal, milles osalesid Stalin , Churchill ja Roosevelt , otsustati, et sama aasta kevadel asutatakse San Fransicos Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ehk ÜRO .
Potsdami konverents leidis aset 17. juulil – 2. august 1945, võitja riikide konverents, kus kiideti lõplikult heaks Ida- Preisimaa põhja osa loovutamine NSVL-e ning saksa elanike sundevakueerime võitja riikide territooriumitelt. Saksamaa jaotati NSVL, Usa, Briti ja Prantsusmaa vahel.

Saksamaa alistub 8. mail 1945

Jaapan alistub 2. septembril 1945. aastal

Teise maailmasõja tagajärjel hukkus ligi 60 miljonit inimest, järsult suurenenud oli tsiviilelanike surmad, selle põhjuseks oli eriti julm ja metsik sõjapidamine, genotsiid , holokaust ning diktatuuri riikide vägivallapollitika.
See ei toonud õiglast maailmakorda, suudeti küll võita Hitleri diktaatorlik kord, kuid lääneriigid olid sunnitud Kommunistliku diktatuuri mõju kasvu vaatama läbi sõrmede.
Balti riigid jäid NSVL mõju alla, niisamuti ka Kesk- ja Ida-Euroopa.
Tagajärjeks oli veel algselt Euroopa siis kogu maailma lõhestumine ning külma sõja algus.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 29 allalaadimist

Ajaloo kontrolltöö II maailmasõja kohta #1

Ajaloo kontrolltöö II maailmasõja kohta #2

Ajaloo kontrolltöö II maailmasõja kohta #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

29 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AimarToomela123 Õppematerjali autor

ajalugu teine maailmasõda kokkuvõte nsvl konverents hitler lääneriigid sõjategevus normandia nsvl sõduri sõdurid

Sarnased õppematerjalid

doc

Kordamisteemad kontrolltööks 12. klassile: II Maailmasõda

Kordamisteemad kontrolltööks 12. klassile II Maailmasõda 1. Saksamaa tegevus vabanemaks Versailles´I rahulepingust. – 1935. aastal Saksamaa ühepoolselt tühistab Versailles’i rahulepingu: kehtestab üldise sõjaväekohustuse, astub välja Rahvasteliidust ning loobub Locarno lepingu täitmisest. 2. Lääneriikide rahustamispoliitika (mida tähendas, kas õnnestus) – lääneriikide tegevusetus, mis põhines lootusel, et saavutatud edu järel (Itaalia ja Saksamaa vallutused) diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks. 3. Kominterni-vastane pakt (millal, kes sõlmisid, kelle vastu) – 1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja Jaapan NSVL vastu suunatud pakti, millega järgmisel aastal ühines ka Itaalia. 4. Hispaania kodusõda (millal, seos teiste Euroopa riikidega) – 1936-1939. Francsisco Franco. Hispaania kujunes polügooniks, kus Saksamaa, Ita

Ajalugu

docx

II maailmasõda ja külm sõda

II maailmasõda ja külm sõda SÜNDMUSED KUUPÄEVADEGA: 1. Molotov-Ribbentropi pakt 1939 2. Teise Maailmasõja algus 1.september 1939 3. Nõukogude Liit tungin Poolale kallale 17. september 1939 4. Viiakse läbi esimene küüditamine Eestis 14. juuni 1941 5. Saksamaa tungib kallale NSV Liidule 22. juuni 1941 6. Põhja-Prantsusmaal avatakse Teine Rinne 6. juuni 1944 7

Ajalugu

docx

II MAAILMASÕDA

„ II MAAILMASÕDA“ Atlandi hartas lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvuse. 1. Mis olid II maailmasõja põhjused? 3 NSV Liit hakkas mõne aja pärast lääneliitlastelt väljapressima, et nimetatud  Rahvasteliit ei suutnud sõjakaid suurriike enam taltsutada põhimõte ei laieneks MRP tulemusel NSV Liiduga liidetud riikidele.  Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks 6. Millal ja millise sündmusega algas sõjategevus Vaiksel Ookeanil? Mis

Ajalugu

doc

2. maailmasõda

august 1942 Saksamaa ja nõukogude Punaarmee vahel. 13) Pearl Harbori rünnak- oli Jaapani keiserliku mereväe rünnak Hawaii saartel asuvale Ameerika Ühendriikide Pearl Harbori mereväebaasile 14) Teherani konverents- Teheranis toimunud tippkohtumine Nõukogude Liidu, USA ja Suurbritannia vahel. Churchill ja Roosevelt andsid Stanlinile vabad käed okupeerida 15) Jalta konverents- toimus NSV Liidus Krimmis Livaadia palees 4-11 veebruar 1945, kus NSVL, USA ja Suurbritannia jaotasid ära Teise maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia 16) Potsdami konverents- USA, NSVL ja Suurbritannia arutasid Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi 17) Normandia dessant- 6.06.1944 maabusid LR sõjajõud P-Pr Normandias. Saksa väejuhatus ei osanud sellele piisavalt kiiresti reageerida (põhijõud oli idarindel) ning suve lõpuks varises sakslaste kaitse kokku. Oluline osa oli LR õhujõududel: 500 Saksa lennuki vastu 11 000 LR oma. 25.08.1944 vabastavad liitlasväed Pariisi.

Ajalugu

doc

Teine maailmasõda, põhjalik kokkuvõte

TEINE MAAILMASÕDA 01.sept. 1939 02.sept. 1945 1. Teise maailmasõja põhjused: 1) Esimene mailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist maailmasõda Esimese jätkuks. 2) Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika, taotlus eluruumi laiendamisele. 3) Lääneriikide lepitus-ja järeleandmispoliitika (kokkuleppepoliitika). 4) Nõukogude Liidu maailmarevolutsiooni idee elluviimise kava 5) Ülemaailmse majanduskriisi mõjud

Ajalugu

doc

II maailmasõda

neid ei ole võimalik mahutada tavapärastesse vangilaagritesse. Koonduslaagreid kasutati võimuvõitluse vahendina Stalini aegses Nõukogude Venemaal. Koonduslaagrid jagunesid NSV Liidus ja Saksa Kolmandas Riigis põhiliselt kaheks: töölislaagriteks ja hävituslaagriteks.  Holokaust – Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiid. II ms kannatasid ka mustlased, poolakad, ukrainlased, valgevenelased ja venelased. 17. Millised olid II maailmasõja tagajärjed? Millised muudatused toimusid Euroopa kaardil?  II ms põhjustas seninägematuid purustusi ning kaotusi. Kokku hukkus sõjas ligi 60 milj inimest. Euroopa täis sõjapõgenikke, sõjavange. Euroopa riigid varemetes. Ajalooliste ehitiste hävimine, kunstiväärtuste röövimine. Tööstusettevõtete, kaevanduste, sadamate, teedevõrgu jm purustamine. Suured sõjavõlad.  Saksamaa jagati 4 okupatsiooniks (NL, Prantsuse, USA, Briti)

Ajalugu

rtf

Ajaloo 12. klassi konspekt

Sõjast sai kasu USA, kuna sellel territooriumil ei toimunud lahingutegevust ja Usa andis Antanti riikidele sõja pidamiseks laenu. Venemaa ja Saksamaa tõrjuti rahvusvahelisest suhtlusest välja. 1922 Rapallo leping Saksamaa tootis Venemaal edasi oma sõjatehnikat. I m.s järel ei toimunud kohest majanduse elavnemist. -> tööpuudus -> inflatsioon - raha väärtuse langus 1924 Dawes'i plaan Rahvusvahelised suhted I maailmasõja järel Miks oli äärmisliikumiste tugevnemine võimalik? Sõjajärgne pettumus, raske majanduslik olukord Millised äärmusliikumised tekkisid? fasistlik liikumine (Itaalia), kommunistlik liikumine (Saksamaa, Prantsusmaa), natsionalistlikud (rahvuslikud) liikumised - Komitern ehk kommunistlik internatsionaal - oli kõigi maade kommuniste ühendav organisatsioon, mille eesmärgiks oli kommunistide võimule aitamine terves maailmas. - Locarno konverents - 1925 a

Ajalugu

doc

II maailmasõda

Eesti poliitikutele oli see äärmiselt ebameeldiv leping. 1936.a sisenesid Saksa väed Reini demilitariseeritud tsooni. Pärast 1936.a oli Saksamaale selge, et tema liikumist ei peata Euroopas rahvusvaheliselt tunnustatud suurriigid. 1936.a sõlmisid Sakasmaa ja Jaapan Komiterni vastase pakti. Hiljem liitus ka It. Puhkes Hisp. Kodusõda, selles sai kuulsaks kindral Franko. Hisp kodusõjas osalesid praktiliselt kõik Euroopa suurriigid. Seda peetakse II ms proovieksamiks. Teise maailmasõja algus 1939-1941 Saksamaa vallutused Euroopas - 1937.aastal tungib Saks. Austriasse. Seda nimetati Anslussiks. Sõjaplaan Otto. Sakasamaa soovis sõlmida Austriaga ühe lepingu (mida mul ei ole kirjas:P). Hitler totus Austria natsiparteile. 9.märtsil korraldati Austrias referendum Saksamaaga ühnemise küsimuses. Selle tulemusena 13.märts 1939 lakkas A riik olemast ja hakkas kandma nime Ostmark.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid