18851898 andis ta välja ajakirja Laulu ja mänguleht, mis 18981899 ilmus Rahva Lõbulehe nime all. Ta tegutses ka mitmetes eesti seltsides, ka Aleksandrikooli komiteedes ning toetas üldse aktiivselt rahvuslikku liikumist. 1891. aastal muutis ta Postimehe nädalalehest esimeseks eestikeelseks päevaleheks. 1889. aastast oli Hermann ka Tartu Ülikoolis eesti keele lektor. MUUSIKA edendaja Kuni 19. sajandi lõpuni oli Hermann Eesti muusikaelu organisaator number üks, sealhulgas ka üks laulupidude korraldajaid (II, IV, V ja VI laulupeo üldjuht). Üle kümne aasta (18851898) andis ta välja eesti esimest muusika kuukirja "Laulu ja mängu leht" (koos noodilisaga), avaldas koorilaulukogumikud "Eesti Kannel" (I 1875, II 1883, III 1884), "Laulukaja", "Koori ja Kooli Kannel", "Kodumaa Laulja" ja "Eesti rahvalaulud. Segakoorile" (I 1890, II 1905, III 1908). Kogumikes
Samal aastal loodi ka NYYD Ensemble, mis on asutatud noore dirigendi Olari Eltsi poolt ning Weekend Guitar Trio. 1996. aastal loodi vanamuusikaansambel Vox Clamantis ning aasta hiljem pandi alus Eesti-Soome sümfooniaorkestrile, mida juhatab Anu Tali. Eesti heliloomingut on mõjutanud ka kaks festivali. Üks nendest on 1979. aastal alguse saanud Eesti muusika päevad, mida korraldav Eesti Heliloojate Liit ning teiseks on rahvusvaheline uue muusika festival NYYD. Tänase eesti muusikaelu juhtpositsioonidel on Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester ning Eesti Rahvusmeeskoor. Ühtedeks suurtemateks ja tugevamateks koosseisudeks jazzi valdkonnas võib ka nimetada Estonian Dream Big Band, mida juhib Siim Aimla, kes on silmapaistev saksofonist. Pärimusmuusikast on Eesti muusikale aluse pannud Kukerpillid, kelle eeskujul on täna sündinud teisigi sarnaseid bände nagu Untsakad, Väikeste Lõõtspillide Ühing, Curly Strings ja Trad
Soome keeleteadlane L. Kettunen pakkus seletuseks "jõhv", mis seni kõige enam tunnustust leidnud. Võimalik on veel tulenemine rahvausundiga seotud jõhvussist. Ka jõhv oli muinasajal maagilise tähendusega ja see sobib hästi antud paiga oletatava religioosse tähendusega. Nii jõhvi kui jõhvussi tähistas vanasti üks ja seesama sõna -jovi (või jõvi). Veel eelmisel sajandil oli Jõhvi nimeks kohalikus murdes Jovi, vaivara murdes aga Jõvi. Kultuuri ja muusikaelu algus. · XlX sajandi esimestel kümmnentitel harrastati mitmes paigas koorilaulu. Esimesed laulukoorid tekkisid kirikute juures või koolide baasil kus pastori tegemistest olenes koori tegevus. · Jõhvis sai koorilaulu viljelemise alguse kihelkonnakoolist,kus 1860. aastal asus tääle Joosep Siegfried Saar(pildil).Ta seadis tähtsale kohale noodiõpetuse ja nelja häälega laulmise MUUSIKA ELUST LÄHEMALT
Aleksander Läte (12.01.1860 Aakre vald, Pikasilla küla - 08.09.1948 Tartu) Helilooja ja pedagoog. Esimene eestlasest professionaalne muusikakriitik. 1900. aastal Tartus asutatud esimese eesti sümfooniaorkestri dirigent. Aleksander Läte sündis kõrtsmiku peres ja sai tänu sellele lapsepõlves rohkesti kuulda rahvalikku pillimängu, eelkõige viiulit ja lõõtsa. Peagi hakkas ta ka ise pilli mängima, alustades viiulist. Rõngu kihelkonnakoolis, kus ta õppis, tegutses koolmeistritest keelpillikvartett ja selle sagedased esinemised avaldasid Lätele sügavat muljet. Ta otsustas muusikaga tõsisemalt edasi tegeleda ja astus Valga seminari, mille lõpetas 1879. aastal. Seejärel töötas ta kooliõpetajana Puhjas (1879-1883) ning köstri ja kooliõpetajana Nõos (1883-1895 ja 1897-1900). Mõlemas koolis asutas Läte koori ja orkestri. Ta kirjutas oma koorile juba ka ise laule, ent tundis samal ajal vajadust end muusikalistes teadmistes ja oskustes ...
Keiti-Katriin Käige, Maarit Olbri, Arida Muru Austatud uurimistööde kaitsmise komisjoni esimees, komisjoni liikmed, juhendaja, kaasõpilased ja külalised. Meie oleme 11 humanitaar klassi õpilased: Keiti Käige, Maarit Olbri ja Arida Muru. Esitame oma praktilisetöö „Muusikanädal Tallinna Nõmme Gümnaasiumis“ kaitsekõne. Teatavasti on aasta 2015 kuulutatud Eestis muusika aastaks. Seda sooviga tõsta sellel aastal Eesti mitmekülgne muusikaelu tähelepanu keskpunkti, sest muusikal on midagi, mis kõiki puudutab. Sellest saime meiegi inspiratsiooni praktilise töö ideeks. Teema on meile endale südamelähedane ja Tallinna Nõmme Gümnaasiumis on alati muusikat austatud. Leiame, et õigeid väärtushinnanguid ja traditsioone peab jätkama. Tahtsime meiegi oma kooliellu tuua rohkem helisid. Töö esimeseks eesmärgiks oli panna proovile õpilaste muusikalised teadmised ning loomingulisus
teatri repertuaarist (üle 60 lavateose) ja arvukalt sümfiooniakontserte. Pälvis Eesti Teatriliidu aastapreemia 2006. aasta loomingu eest ja Eesti Kultuurkapitali Muusikanõukogu aastapreemia Britteni ooperi Kruvikeere esituse eest Birgitta Festivalil 2008.a. Tartu Ülikooli Sümfiooniaorkester (TÜSO) on Eestis ainulaadne täiskasvanute harrastuslik sümfiooniaorkester. See on loodud inspireerima akadeemilise taustaga muusikat õppinud inimesi tegelema pillimängu ning ühtlasi elavdama Tartu muusikaelu. Kontserdi kavasse kuulusid: · Eduard Tubini Kurb valls, mis oli ühtlasi ka kontserdi avalooks. · Bela Bartok Rumeenia tantsud: 1. Jocul cu bata (Kepitants) 2. Braul (Vöötants) 3. Pe loc (Seisutants) 4. Buciumeana (Sarvetants) 5. Poarga Romaneasca (Rumeenia polka) 6. Maruntel (Kiire tants) · Jean Sibelius Valse Triste, mis tõlkes tähendab Kurba valssi. · Jean Sibelus Finlandia Teises osas esitati filmimuusikat: · H.Zimmer & L
Tartu Linnamuuseum kogub Tartu linna ajalooga ja linnamuuseumi filiaalide teemaga seotud materjale. Kogutakse ja säilitatakse erinevaid materjale, nagu näiteks: linna kujunemine ja muutumine ajas, linna valitsemine, linna elanikkond, tema harrastused ja elu-olu, tööstus ja ettevõtlus, äri ja kaubandus, haridus eelkõige algkool, põhikool, gümnaasium, kohalik teatri- ja muusikaelu (eelkõige laulupeod ja koorid ning teatrielualgusaastad Tartus), repressioonid ja vastupanuvõitlus Tartus, linna ajaloo seisukohalt olulised uurimused, linna kultuurisündmused. Tartu Linnamuuseumi kollektsiooni moodustavad arheoloogiakogu, fotokogu, arhiivikogu, ajalooline kogu, kunstikogu, numismaatikakogu ja auviste kogu. 2016. aasta seisuga on muuseumikogus kokku 166 685 museaali.
Riiklik kultuuripoliitika Rahvuskultuuri väljaarendamine, eesti kultuur sai riikliku tähelepanu ja toetuse osaliseks. 1925. jõuti Kultuurkapitali loomiseni, millest kujunes välja peamine kultuuri finantseeriv asutus. Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine. Emakeelne haridus oli algkoolist kõrgkoolini. Loodi kutseühinguid, mis aitasid kaasa professionaliseerumisele, nagu näiteks Eesti Kirjanike Liit. Eesti kultuur vabanes saksa ja vene mõjudest ning valitsevaks said inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. Välismaal toimusid eesti kunstnike kunstinäitused. Traditsiooniline rahvakultuur püsis, rikastus ja kaasajastus. 1930. aastatel kaasnes kultuuri finantseerimisega loomevabaduse piiramine, vaikiv ajastu häiris kultuuri arengut. Haridus Ühtluskooli põhimõte. Kooliharidus oli emakeelne, põhikool tasuta. Gümnaasiumid maksulised ja seal loodi eriharud (reaal, humanitaar, aiandusklassid jm). Majanduslik...
Eugen Kapp sündis 1908 aastal Astrahanis venemaal volga jõe ääres ja suri 1996 aastal tallinnas Ta oli Helilooja, pedagoog, parteitöötaja ja muusikaorganisatsioonide juht. Ta oli tollase muusikaelu juhi Artur Kapi poeg. Tema lapsepõlve muusikaelamused on pärit isa juhatatud ooperietendustelt ja kontsertidelt. Veel enne kui temast sai Astrahani muusikakooli õpilane, istus ta tundide kaupa isa juures koolis, eriti eksamitel, kus kuulis palju muusikat. Oktoobrirevolutsiooni ja kodusõja puhkedes muutus elu Venemaal väga raskeks. Paljud kultuuriinimesed püüdsid sealt põgeneda, ehkki see oli keelatud ja seepärast väga keeruline. Kappidel see 1920. aastal siiski õnnestus. 1922
Õpilased pidid osalema kõigil jumalateenistustel ja nende järgi laulis koraale terve kogudus. [4] Tallinna kantoritest oli väljapaistvaim üheksa aastat (1674-1683) Tallinna gümnaasiumis töötanud tuntud saksa helilooja, organist ja laulja Johann Valentin Meder (1649-1719). Andeka heliloojana komponeeris ta ka ise kirikupühadeks kontsertlikke motette ja muidki teoseid, millest on kahjuks väga vähe säilinud. Mederi siinse tegevuse kõrgpunktiks ja ühtlasi linna muusikaelu suursündmuseks oli 1680. aastal tema ooperi "Kindlameelne Argenia" (Die beständige Argenia) ettekandmine, milles osalesid ka gümnaasiumi õpilased. See viie vaatusega teos on üks varaseim säilinud saksakeelne ooper üldse. [4] Oma roll oli ka 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool, kus oli muusika õppetool. Muidugi puudutas see kõik ennekõike kohalikke kõrgkihte, jäädes "maarahvast" - s. o. eestlastest - suhteliselt kaugele. [2] 1730
Seeriatehnika- võte, kus helilooja paneb teatud väljendusvahendid ritta ja esitaja loob neid ridu omavahel kombiniseeritud. Elektronmuusika- võte, kus salvestatakse elektriliste riistade helisid. Helid monteeritakse stuudios kokku. Elektrofooniline muusika- salvestatakse erinevaid loodushelisid, mis hiljem stuudios kokku monteeritakse. Prepareeritud instrument- pill, mille naturaalset kõla on moonutatud mehaanilise vahendi abil. Hilisromantism: Tähtsamateks muusikaelu keskusteks olid kuni II maailmasõjani Viin ja Berliin. Mitmete sealsete heliloojate loomingus kujunesid välja järgmised ühised jooned: 1)esituskoosseisud: hiigelkoosseisud, sümfoonias lisati tihti veel koor või solistid.2)meloodia on tähtis, aga eu oea enam ilus olema. 3)programmilisus kasutavad väga täpset programmi. 4)zanritest eelistati sümfooniaid ja oopereid. Uus stiil hakkas kandma nime hilis- ehk uusromantism. Mille poolest erines tekinud stiil romantismist
Laulupeod Koit Mihkel Lüdig avab iga laulupeo 1869 esimne üldlaulupidu Tartus Johann Voldemar Jannsen(1819-1890) juhatas laulukoore, mitmehäälse laulu propageerimene "Postimehes", andis välja laulikuid, laulusõnade eestistaja Aleksander Kunileid-Saebelmann ainukene eesti autor esimesel laulupeol, "Sind surmani", "Mu isamaa on minu arm" 1891 4. Pidu, lisandusid segakoorid(naised) 6. üldlaulupidu Tallinnas Gustav Ernesaks(1908-1993) Kooridirigent, muusikaõpetaja, helilooja, muusikaelu edandaja, kirjamees 1944 asutatud Rahvusmeeskoori (RAM) peadirigent "Mu isamaa on minu arm" , "Hakkame mehed minema" Meeskoorisüit "Kuidas kalamehed elavad" 5 ooperit, tuntuim "Tormide rand" Eesti poffessionaalse kultuuri tekkimine Esimesed heliloojad: Rudolf Tobias viis eesti muusika uuele tasemele 1873 - 1918 Esimene kompositsiooniharidusega eesti helilooja Paljude zanride esikteosed eesti muusikas:
4. Nimeta mõni poliitiline suursündmus, mis leidis aset klassitsismiajastul. Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1794) Napoleoni sõjad (1799-1814) 5. Milline on klassitsistlik muusika võrreldes barokiajastu muusikaga? Helikeel muutus lihtsamaks. Harmoonia oli heakõlaline, pingelisimaks akordiks oli septakord, mis nõudis alati lahendust. Meloodia tugines kolmkõladel. Kirikulaadide asemel olid duur ja moll. 6. Kes hakkas klassitsismiajastul korraldama avalikku muusikaelu? Haritud kõrgkodanlus, kes rajas tähtsamates muusikakeskustes ühinguid. 7. Mis on sonaadivorm ja millised osad sellel on? Kahe põhihelistiku ning neid esindavate eri karakteriga teemade vastandamine Sonaadivorm koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. 8. Millised järgnevatest žanritest kirjutatakse tüüpiliselt kolme- ja millised neljaosalises sonaaditsüklis? Kammersonaat - kolmeosaline Instrumentaalkontsert - kolmeosaline
Purcellil oli erakordne fantaasia, mida ta kasutas soololaulude loomisel teksti ja muusika ühendamisel. Paljud palad sisaldavad virtuoosseid ja kirevaid muusikalisi ideid, samas oli ta ületamatu lihtsas stiilis meloodiate loojana. Purcell nagu Mozartki elas vaid 36-aastaseks. Kuid juba kaasaegsed kutsusid teda Briti Orpheuseks ning tema koht ingise muusikas pole kindlasti tagasihoidlikum kui Mozartil oma ajastu Kesk-Euroopas. Pärast Purcelli surma sattus inglise muusikaelu järjest enam itaalia mõju alla ning vaid Purcelli looming hoidis veel aastakümneid ülal inglaste rahvuslikku uhkust. Paraku pole inglise muusikaloos pärast Purcelli pikka aega ühtki oma rahvusest suurkuju paljude järgmiste põlvkondade jaoks sai muusikas keskseks nimeks Georg Friedrich Händel.
lõbutüdruk. MK „Carmen“ avamäng, kreisiraadio „Habanera“ „Love is the child of gypsi life“ „And if I love you, watch out“ reklaamides Richard Waqner (1813-1883) Ta rändas ühest linnast teise pidevalt. Osales mitmetes revolutsioonilistes liikumistes. Üks väljapaistvamaid isiksusi muusikarindel. Helilooja, dirigent, kirjanik, filosoof, muusikaelu organisaator. Mõjutas oma vaadete ja muusikaga paljusid 20 sajandi heliloojaid. Taoltles ooperireformi, kui siiani oli ooper koosnenud üksikutest iseseisvatest numbritest (koorid, ansamblid, aariad) siis tema taotles et lavaline tegevus ja muusikaline arendus läheksid pidevalt edasi. Tema ideaaliks oli nn lõputu meloodia. Tahtis muusikat, sõna ja lavakujundust sulatada kokku üheks tervikuks. Waqner kirjutas librettod ise, ooperite sisu pärines saksa eepostest, muinasjuttudest ja
Lisaks 3 koori kantaati oreli või klaveri saatel ja mõned soolo laulud. Kappel oli loome laadilt lüürik. Looming: koorilaulude kogumik “ Järvamaa ööbik” 1881, “12 laulu segakoorile” 1885, “10 laulu meeskoorile” 1886. Ta on kirjutanud kaks muusika õpikut. Koorilaule ; “ Kevade” , “ Ööbik” , “ Oleksin laululind” , “ Ma teretan sind hommik” , “ Armukese ootel”. Ta kantaatidel on ajalooline tähtsus. Mihkel Lüdig (1880-1958) -Tallinna muusikaelu organisaator. Peale Peterburi kons- i lõpetamist jäi tööle Peterburi- Eesti seltside muusikaelu edendama. 1918.a. Tallinna - tegevus koorijuhina, orelikunstnikuna, muusikaelu organiseerijana. 1919.a. võttis osa Tallinna Kõrgema Muusikakooli rajamisest (NB! 1923.a. nim. ümber Tallinna Konservatooriumiks) Temast sai kooli 1. direktor! Eksirännak parema elu otsingutele Argentiinasse. Tagasi Tallinna. Aastast 1932 kuni surmani elas kodukandis Pärnus ja Vändras.
Peterburis lõpetas oreliklassi 1891 (MH 1890). Edasi käis 1a Berliini konservatooriumis. Tänu koolidele omandas saksa ja vene keele. Asus tööle Eestis saksa kogukonda. Töötas Nigulistes ja mujal sakslaste kohtades. Loob sega- ja meeskoori ning viib nad tippu. Ta koorid esitasid missasi, reekvieme, oratooriume. Andsid kontserte Riias, Peterburis, ja Berliinis. Ta oli küll nn saksa õukondlane, kuid käis laulpidusid dirigeerimas. 5.laulupidu 1894 Tartu (Tallinn). Aitas korraldada Eesti muusikaelu ja juhatas Tln meestelaulu seltsi tegevust ja koori. Eesti meestelaulu selts loodi 1916.a. 1921.a Lauljate Liit, mis võttis enda hooleks laulupidude korraldamine ja juhendamine. Looming Rahvalaulu seadeid ei olnud. Tähtsal kohal olid patriootilise sisuga laulud. "Priiuse hommikul" "Mul lapsepõlves rääkis". Looduslüürika: "Talvine õhtu" (Villem Grünthal- Ridala tekstile) "Kevade tunne" + mõned soololaulud
hinnang · 3 kuud peale esietendust ta suri · Nimetas selle ooperi koomiliseks ooperiks, sest seal esines kõnet · Pärast surma asendas tema sõber kõnedialoogid retsitatiividega · Tegelikult on traagiline ooper, mitte koomiline · Libreto aluseks on prantsuse kirjaniku Prosper Merimee jutustus FRYDERYK CHOPIN(1810-1849) · 19. Sajandi esimesel poolel võis kohata Euroopa muusikaelu keskuses Pariisis paljude rahvaste nimekaid kunstnikke ja kirjanikke · Eriti rohkesti oli nende seas Poola pagulasi, kes olid lahkunud kodumaalt peale ülestõusu (1830-1831) mahasurumist · Ta lahkus oma kodumaalt enne ülestõusu kontsertreisile ja teel olles kuulnud ülestõusu ebaõnnestumisest, lõi ta nende muljete mõjul etüüdi ,,Revulutsiooniline" · Pariisis kujunes temast imetlusväärne klaverikunstnik ja helilooja
on avangardkunsti püüdes maailma sokeerida. Mõistest "punk rock" tarvitati esimest korda 1960. a keskpaigas USAs, tähistamaks briti rocki invasiooni tulemusel ja tuules tekkinud bände, milliseid tekkis suuremates keskustes nagu seeni pärast vihma. Tihtipeale olid just need bändid oma rohmakavõitu pillikäsitlusega suunanäitajad uutele radadele, nagu psühhedeelne rock. Üleriigilist kommertsedu nad ei saavutanud, kuid seda enam jäädvustasid nad end kohaliku muusikaelu annaalidesse. 2. Nirvana oli populaarne Ameerika Punk-grunge ansambel. Laulja Kurt Cobain ja bassimängia Chris Novocelic asutasid bändi, algul nimi muutus mitu korda kuid lõpuks jäi nimeks Nirvana.1988 liitus bändiga trummar Aaron Burckhard. Selle koosseisuga andis Nirvana 24. aprill Seattelis oma esimese kontserti.Pärast kolme albumit 1993 läks Bänd tülli ,sest Kurt Cobain nõudis endale 75% bändi tulust.Selle ta ka sai
· On programmilise sümfoonia looja. · Kaasaegse orkestri ja orkestratsiooni rajaja. · Pani aluse vokaal ja ooperimuusikasse. · Uuendab ka kontserti kui zanri. Fantastiline sümfoonia Triumfija leinasümf. Romeo ja Julia Reekviem Te deum Laulud klaveri ja orkestri saatel ("Suveöö") 3 ooperit Fausti needmine Vioolakontsert 7 FELIX MENDELSSOHN BARTHOLDY 18091847 · Oli mitmekülgne muusik, helilooja, dirigent ja muusikaelu organisaator, ta oli Bachi muusika taasavastaja, hinnatud pianist ... · Sonaadid, variatsioonid. "Sõnadeta laulud" tsükkel. 8 vihikut, igas 6 pala. Nende hulgas väga erineva karakteriga palu lüürikast kuni tormini välja. Orkestrimuusika, sümfooniad. Kõige tuntum avamäng "Suveöö unenägu" Preöüüdid, fuugad 6 , kantaadid, 3 oratooriumi (Paulus, Elias, Kristus lõpetamata), kammeransambleid. · Sümfooniad 12 noorpõlve sümf selge klassikalise ülesehitusega.
Klassitsism(18. sajandi 2 pool) Sai alguse prantsusmaal Osalne eeskuju antiikkultuurist Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu Märksõnadeks ratsionaalsus(peaga mõtlemine) ja lihtsus Valgustusajastu: Tõstis mässu senikehtinud vaimsete väärtuste vastu Religiooni müstitsism asendus ratsionaalse moraaliõpetusega Demokraatia, inimõiguste, haridus, teaduste väärtustamine Voltaire, Rousseau, Rameau, Kant, Goethe, Schiller Klassitsism(ehk Klassikaline stiil 18. Sajandile omane) ja klassikalisus(see mis jääb) (ajalevastupidav) - erinevad mõisted! Classicus esmaklassikaline parim, lad k Nimetus "klassitsism" tuleneb kahest aspektist: Tollal peeti antiikkultuuri klassikaks Klassitsism on oluliseks baasiks kogu järgnevale muusikakultuurile KLASSITSISM MUUSIKAS Haritlaskond rajas muusikaühtinguid, hakati korraldama avalikke kontserte Nooditrükindus, muusikaajakirjandus, muusikakriitika, muusikaõpikud Helilooja/muusik...
vastuolulised suhted. Noor helilooja pidi alluma õukonna reglemendile. Kuid sel aastakümnel komponeeris ta suurema osa oma vaimulikest teostest, milleks olid missad ja motetid. Toimus ka stiilimurrang loomingus („tormi ja tungi liikumine“), tulid välja dramaatilisemad jooned, jõulised karakterid ja isikupärasem väljenduslaad. Vaatamata keelule reisida, tegi Wolfgang seda siiski. 1777. aastal konflikt süveneb veelgi, muusik reisis koos emaga Mannheimi, kus oli suurepärane muusikaelu, ta soovis seal tööd leida, kuid kahjuks teda ei palgatud. Mozarti varakult õitselelöönud anne arenes väga jõudsalt. Tal oli ainulaadne töövõime. Kui ta oli 20-aastane, oli ta jõudnud luua rohkem teoseid kui Beethoven oma elu jooksul kokku. Näis, et ta loob muusikat iseenesest, samasuguse endastmõistetava kergusega, nagu lind laulab. Mozart ise aga ütles ühes kirjas: "Ma kinnitan Teile, armas sõber, et keegi ei ole kompositsiooni õppimisel näinud nii palju vaeva kui mina
tutvus tänapäeval tuntud muusikutega, näiteks pianist Clara Schumanniga ja viiuldaja Joseph Joachimiga. HELILOOJA ELU • 1856-1862 elas ja töötas Hamburgis, toimetas trükki vanade meistrite töid, tegutses dirigendina ja andis klaveritunde. • Alates 1862. aastast oli Brahms seotud Viiniga. Ta võitis ruttu tuntuse ning lõi ühe meistriteose teise järel. • Elu viimased 20 aastat oli Johannes Viini muusikaelu juhtfiguur, talle anti mitmeid aumärke ja –nimetusi. • Brahms ei abiellunud kunagi ning oli üksik inimene. • Ühest küljest sarkastiline ja taktitundetu, samas ka helde ja südamlik. • Teada on, et Johannes oli 15. lapse ristiisa. LOOMINGU ISELOOMUSTUS • Brahms oli äärmiselt komplitseeritud isiksus, mis väljendus ka tema teostes. • Ta muusika pani kõnelema oma keeles ja talle ainuomaste vahenditega,
Heliloojate V põlvkond(sündinud 1945-1960) Uus heliloojate põlvkond tuli eesti muusikasse 1970. - 1980. aastatel. 20.sajandi lõpukümnendeid eesti muusikas iseloomustab erinevate stiilide ja kompositsioonitehnikate ühendamine. Laienes loodud muusika kultuuritaust, heliloojaid huvitas euroopa muusika algaegadest kuni uusimate rokkmuusika suundadeni välja, samuti ka eksootiliste maade muusika. V põlvkonna heliloojad kirjutavad erinevates zanrides, nende muusika on vähem seotud klassikaliste muusikavormidega kui eelkäijatel. Heliloojad leiavad uusi võimalusi elektroonilisest muusikast ning multimeediast ning nii mõningad heliloojad kasutavad oma töös arvutit ning on proovinud live-elektroonikat. 1970.aastatel alustanud heliloojatest äratas algselt enim tähelepanu Raimo Kangro, seejärel tõusis tema kõrval juhtfiguuriks Lepo Sumera ning 1980.aastate lõpul tõusis jõuliselt Erkki- Sven Tüür....
Philip Glass jt. autoriõiguse ja kaitse probleemid. löökpillide võimaluste laiem dimensioon (löökpilliansamblid). EESTI Muusikaelu otseselt seotud sotsiaal-poliitilise olukorraga: riikluse sünd -> Esimese põlvkonna heliloojad oli Euroopa kulturiruumi eeskujul Algperioodil valdav rõhuasetus koorilaulul. Koos Karl August Hermann, Miina Härma, Mart MUUSIKA okupatsioonisurutis -> maailma muusikaelu vereringega liitumine. asjaarmastusliku taustaga. Teise põlvkonna sümfooniaorkestri klassikaline koosseis
kujunes Eesti esimene professionaalsel tasemel kontsertkoor); aitas asutada Eesti Lauljate Liitu ning oli ka selle esimees. Looming žanrite kaupa: koosneb ainult vokaalmuusikast ehk 60 koorilaulu ja 7 soololaulu, lisaks vaimulikud koorilaulud Tähtsamad teosed: “Mu isamaa nad olid matnud”, “Priiuse hommikul”, “Kevade tunne” Mõlemad kuulusid esimeste eestlaste hulka, kes lõpetasid Peterburi konservatooriumi. Miina Härma oli Eesti esimene naishelilooja ning ta edendas aktiivselt muusikaelu. Türnpu oli samuti tugev muusikaelu edendaja. 10. Esimesed sümfoonilised ja vokaalsümfoonilised suurteosed Eesti muusikas . Rudolf Tobias(eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed), Artur Kapp(eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed). R. Tobias (1873-1918) sündis Hiiumaal. Avamäng ,,Julius Caesar'' oli üldse eesti esimene sümfooniline teos ning kantaat ,,Johannes Damaskusest'' oli esimene oma zanris
Muuseum korraldab näitusi, loenguid, konverentse, kontserte, temaatilisi õhtuid jms. Meie külastasime klassiga ainult muusikaosakonda. Muusikaosakonnas on arvel ligi 500 isikufondi väljapaistvate eesti interpreetide, dirigentide, koorijuhtide, muusikateadlaste, muusikaõpetajate jt. muusikaga tegelnud ja tegelevate isikute kohta. Siin on enam kui 300 fondi eesti laulukooride, orkestrite, ühingute ja seltside tegevusest, üld- ja piirkondlikest laulupidudest ning festivalidest. Eesti muusikaelu tutvustavad fotod, ajaleheartiklid, dokumendid, seltside, laulu- ning pillikooride, Lauljate ja Heliloojate Liidu protokolliraamatud. Heino Heller on lähedalt seotud muuseumiga. Ta on on üks Eesti sümfoonilise ja kammermuusika rajajaid ja silmapaistvamaid esindajaid. Tema valdavalt instrumentaalne muusika on stiilipuhas, helikeelelt rahvuslik ja kargelt põhjamaine, olles samas avatud 20. sajandi uutele vooludele. 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum välja Heino
1 Felix Mendelssohn-Bartholdy 18091847 Romantismi klassikalise, konservatiivsema suuna esindaja. Mitmekülgne muusik: helilooja, dirigent, pianist, muusikaelu korraldaja ja suunaja. 1829. a. kõlas Berliinis Mendelssohni initsiatiivil ja dirigeerimisel, ligi 100 aastat pärast teose valmimist, Bachi Matteuse passioon. 1842. a. püstitati Mendelssohni eestvedamisel Leipzigis Bachi ausammas, Mendelssohni dirigenditöö eesmärk oli nii suurte eelkäijate (Bachi, Händeli, Viini klassikute, Schuberti) kui kaasaegse muusika propageerimine. Mendelssohni loomingut iseloomustab toetumine klassikalistele eeskujudele. Teda on
Esee Raimo Kangro 9klass Palupera põhikool Janek Lohk Raimo Kangro Helilooja, pedagoog, muusikaelu organisaator. Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (oli algul Jaan Räätsa, hiljem Eino Tambergi õpilane). Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina, 1993-2000 Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu
Nende kooselust sündis kolm last, tütar Cosimast sai hiljem Richard Wagneri naine. Järgnesid kontserdireisid kogu Euroopas. Publik eriti naised lausa jumaldasid teda, käibele läks isegi väljend ,,lisztomaania". 1842. aastal võttis Liszt vastu Wimari õukonna kapellmeistri koha, 1848. aastal algas tema kooselu Sayn-Wittgensteini vürstinna Carolyne`iga. See periood oli tema loomeelus kõige viljakam. Ta muutis Weimari tõeliseks muusikaelu keskuseks, dirigeeris ja propageeris oma kaasaegsete teoseid, korraldas muusikafestivale. Siin komponeeris ta palju oma väljapaistvad teosed, nende hulgas 12 sümfoonilist poeemi. 1861. aastal kolis Liszt Rooma, kus sõbrunes paavstiga ning üritas reformida kirikumuusikat, see aga ei saanud teoks. Oma kaasaegsete üllatuseks mõtiskles ta sel ajal isegi vaimuliku elukutse üle ninf kirjutas religioosset muusikat (oratoorium ,,Kristus").
tõttu tekkis tal muusikakõrgkooli saamisega algul probleeme. Pärast konservatooriumi lõpetamist 1984. aastal täiendas ta end aasta Lepo Sumera juures, 1991. aastal aga Karlsruhe Kunsti- ja Meediakeskuses. Ta on töödanud ,,Vanalinnastuudios" ja Eesti Muusikaakadeemias aga 1992. aastast on ta vabakutseline helilooja. 1991. aastal oli Erkki-Sven Tüür festivali "NYYD" üks asutajatest: sel ajal hakkasid kiiresti arenema Eesti kultuurikontaktid ning Tüür oli välismaise muusikaelu üks paremaid tundjaid. "NYYD" on tänaseni Eesti üks olulisemaid muusikasündmusi ning Tüür on olnud läbi aastate üks selle kunstilisi juhte. Tänaseks on Tüür kõrvuti Arvo Pärdiga enim mängitud eesti helilooja maailmas. Temalt tellitakse arvukalt teoseid kogu maailmast ning tema töid avaldavad maailma mainekamad kirjastused ja heliplaadifirmad. Tüüri on tunnustatud ka paljude auhindadega: juba oma rokklaulude eest sai ta preemiaid Tartu muusikapäevadel, 1995
Tallinna konservatoorium reorganiseeriti(uus direktor-uued ja nõudlikumad programmid Moskvast)Muusikute käekäik:üks osa mobiliseeriti Nõukogude armeesse või evakueeriti tagalasse, 1942 mood.Venemaale sattunuist ERKA(ENSV Riiklikud Kunstiansamblid)(G.Ernesaks, E.Kapp). Teine osa jäi kodumaale, korraldati laulupäevasid , sümf.orkester kõrgel tasemel. 1944 toimus massiline emigreerumine, rahvusvahelise tunnustuseni jõudsid:L.Juht,M.Korjus jne.). Väliseesti muusikaelu ´hinged olid R.Toi ja H.Olt; välja anti ,,Eesti muusika ajalugu".Muusika põhieesmärk:sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik, juhtpositsioonile tõusid vokaalsümfooniline zanr ja massilaul. 20.saj.muusikavoolud kuulutati formalistlikuks, heliloojad olid sunnitud neist hoiduma. Gustav Ernesaks(1908-1993)Sündis äärmiselt musikaalsesse perre. 15-aastaselt astus Tallinna Konservatooriumisse(klaveriklass). Edaspidi õppis ta seal muusikapedagoogikat ja kompositsiooni
Ida-Euroopa väikerahvaste iseseisvumine. 35.Mis aastal hakkasid alghariduses ümberkorraldused XIX sajandil? 1870, 36.Mis andis tagasilöögi haridusele XIX sajandi lõpus? venestusreformid. Kohustuslik vene õppekeel, tuim tuupimissüsteem, sobimatud õpikud ja umbkeelsed õpetajad 37.Mis kujunes peamiseks teaduskeskuseks Eestis? Tartu ülikool,kus töötas rida rahvusvahelise mainega teadlasi. 38.Kes hakkasid XIX sajandi lõpul kujundama Eesti muusikaelu? Konservatooriumi haridusega kutselised heliloojad. Tuntuimad neist Aleksander Läte ja Miina Härma. 39.Mis oli Eesti teatri sünnidaatumiks? 24. juuni 1870. aastal, 40.Miks halvenes tööjõu kvaliteet Esimese maailmasõja ajal? Armeesse kutsutud oskustöölisi asendasid endised talupojad, noorukid ja naised.
tutvus tänapäeval tuntud muusikutega, näiteks pianist Clara Schumanniga ja viiuldaja Joseph Joachimiga. 4. Slaid 1856-1862 elas ja töötas Hamburgis, toimetas trükki vanade meistrite töid, tegutses dirigendina ja andis klaveritunde. Alates 1862. aastast oli Brahms seotud Viiniga. Ta võitis ruttu tuntuse ning lõi ühe meistriteose teise järel. Elu viimased 20 aastat oli Johannes Viini muusikaelu juhtfiguur, talle anti mitmeid aumärke ja nimetusi. Brahms ei abiellunud kunagi ja kurtis sageli üksinduse üle. Samas tundis ta ka vajadust eraldatuse üle. Levisid lood Barhmsi sarkasmist ja taktitusest, samas tundsid teda teised kui heldet, avalat ja humoorikat inimest. On teada, et Brahms oli 15. lapse ristiisa. 5. Slaid Brahms oli äärmiselt komplitseeritud isiksus, mis väljendus ka tema teostes.
Impressionism (1870-1920) Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Impressionismi nimetus on tulnud sõnast 'impressioon', mis tähendab muljet. Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon, tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensiooni väljaandes Le Charivari. Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses. Põhilisteks kunsti märksõnadeks võiksid olla udusus ja ebaselgus ning sama mõtteviisi on kuulda ka muusikateostes. Muusika oli justkui „maalitud“ kasutades rikkaid värviderohkeid harmooniaid. Muusikas puudus nüüd romantismiaegne kirglik eneseväljendus ning väljendati äärmuslik...
Ta tahtis astuda sealsesse konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu. Kompositsioonieksam läks küll hästi, kuid klaverieksamil osutus, et tal oli halb käte asend, mida peeti parandamatuks. Peale selle oli ta vanuselt kaks aastat üle lubatud piiri ja neli aastat tavalisest vastuvõtueast vanem. Peale selle oli ta välismaalane ja konservatooriumis nappis kohti. Ta võttis Milamos eratunde, kuid naasis peagi Bussetosse. Bussetos sai temast linna muusikaelu juht ning Antonio Barezzi toel andis ta oma esimese avaliku kontserdi Barezzi kodus 1830. aastal. Barezzi oli Verdi muusikast väga vaimustatud ning seepärast võttis ta Verdi oma tütre Margherita muusikaõpetaja. Margherita ja Verdi armusid ning 1836. aastal nad abiellusid. Kooselust sündis kaks last, kes mõlemad surid veremürgitusse. Verdi kirjutas sel ajal oma esimest ooperit. Varsti suri ka tema abikaasa. Verdi armastas oma lapsi ja naist väga. Pärast
Kordamisküsimused 2 12. klass 1. Kirjelda rahvuskultuuri olukorda 1940.-1955. aastatel: millised kaotused ja muutused tabasid neil aastail muusikaelu Eestis? 40ndatel lõpetati kõik omariikluse ajal tegutsenud organisatsioonid ja seltsid. Tallinna Konservatooriumi paljud õppejõud vallandati. 1944.a hävis Estonia Tallinna pommitamises. Massiline kodumaalt lahkumine(Tubin, Juhan Aavik, A.Kasemets), terror. 1947.a laulupeol olid nõukogulikud laulud. 1948 nn puhastuslaine(arreteeriti ja vallandati, nt Saar ja Kreek), kaotsi läks terve põlvkond muusikuid. Loomingu eesmärgiks ,,nõukogukiku
pillid: reljeefidel: harfid, trummid, salmeid õukonnaorkester SISTRUM ehk käristi seotud viljakusjumalanna isisega plagistid, taldrikud, trummid, lüürad, harfid lüüraga sai alguse muusikateooria ülestähendused lüüra, harfi ja lauto häälestamisest ning keelte hankimisest 2070 ekr häälestussüsteemid seitsmeastmelised diatoonilised laadid aluseks Gregoriuse kaheksale helilaadile keelpillid 5 või 7 keelega intervallide nimetused seotud aastaaegadega väga rikas muusikaelu Egiptus varasematel aegadel muusika pidulik, väärikas hiljem elavam, meelelisem (Aasia orjade mõju) muusika rituaalides templimuusika reform pillid tõrjuti välja ei ole leitud noote, kuid on leitud ikonograafilist materjale, pille ja laulutekste kirjamehed kirjutasid kõik üles templites ainus pill sistrum KEIRONOOMIA käezestide kasutamine meloodia näitamiseks sarnaseid käemärke kasutatakse Egiptuses tänapäevalgi neid kasutavad KANTORID lauluõpetajad kopti kirikus
Johannes Voldemar Veski sündis 27. juunil 1873 (uue kalendri järgi) Tartumaal Kudina vallas peremehe pojana. Pärast küla- ja kihelkonnakooli lõpetamist õppis Tartus Hugo Treffneri eragümnaasiumis, 1896 sooritas Narvas küpsuseksamid. Aastatel 1896–1899 õppis Veski Tartu ülikooli usu- ja loodusteaduskonnas, kuid ei lõpetanud kumbagi. Samal ajal töötas ta Treffneri gümnaasiumis õpetajana, lisaks oli seotud ajakirjade Lõbu ja Teadus ning Rahva Lõbu-leht toimetamise, samuti Tartu muusikaelu korraldamisega. Aastatel 1900–1901 töötas Veski õpetajana Harkovis, 1901–1914 ajakirjanikuna Tallinnas (Teataja, Eesti Kodu jm). Alates 1906. aastast osales Veski Eestimaa Rahvahariduse Seltsi kirjandusosakonna töös, kus arutati kirjandus- ja keeleküsimusi. Aastatel 1908–1911 korraldati Veski algatusel eesti keele konverentse, kus fikseeriti mitmed kirjakeelt puudutavad otsuseid („Eesti kirjakeele reeglid”, 1912). Veski oli ka üks 1910. aasta laulupeo peakorraldajaid.
kolmkõlad, mis kõlavadki nagu kellahelin. Enamasti kasutab ta ladinakeelseid tekste. Pärdi loomingut nimetatakse mõnikord ka postmodernistlikuks. Arvo Pärt on õnnelik helilooja selle poolest, et tema muusikat on hästi mõistetud juba tema eluajal. Pärdi teoseid mängitakse kogu maailmas ja seda on välja antud üle 80 laserplaadi. Jaan Rääts Jaan Rääts sündis 1932.aastal Tartus. Ta on helilooja ja pedagoog ning oli muusikaelu juht nõukogude aastatel. Rääts on kirjutanud valdavalt instrumentaalmuusikat. Jaan Rääts lõpetas 1952. aastal klaveri erialal Tartu Muusikakoolis ja 1957. aastal heliloojana Tallinna konservatooriumi (oli algul Mart Saare, hiljem Heino Elleri õpilane). Aastatel 1968-1970 ja aastast 1974 kuni tänaseni on Jaan Rääts Tallinna
Kultuuriautonoomia rahvusvähemustele õigustas ennast täielikult. Rahvuslikud konfliktid olid Eesti Vabariigis tundmatud. Kultuurielu üldisi arengujooni Talurahvakultuurist arenes välja kõrgprofessionaalne rahvuskultuur. Iseseisvusaastatel laienesid märgatavalt kultuurikontaktid. 1920.a. oli Eesti kultuurielu kirev, seda iseloomustas suundade paljusus, lahtiütlemine vananenud tõekspidamistest ja põhimõtetest ning julge eksperimenteerimine. Eesti kirjanduselus valitses 1920.a. luule. Muusikaelu rikastus omariiklusaastail nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori- ja soololauludega. Teatrielu vaieldamatuks keskuseks kujunes Tallinn oma kolme suure teatriga. Hariduselus mindi üle emakeelsele õppele, kehtestati kuuleklassiline koolikohustus, ning võimaldati kõikidel soovijatel minna edasi gümnaasiumisse mis oli 5-e klassiline. Kõrgkoolid, eriti aga Tartu Ülikool kujunesid juhtivateks teaduskeskusteks. Ptk. 34 Elulaad ja olme Elulaad
· Töötingimuste poolest üks parimaid kohti Bachi jaoks, aga otsib ikka uut töökohta · 1720 Hamburgis, soov tegeleda kirikumuusikaga. · 1721 Brandenburgi kontserdid (6 orkestrikontserti) · 1722 vabanes Leipzigi kantori koht, kandideeris, sai selle koha IV Leipzig (1723-1750) · Leipzigi toomkiriku kantor ja linna muusikadirektor, hinnatud koht · Vastutas muusika eest 4 kirikus+linna muusikaelu tervikuna; 50-60 õpilast, töö eliitkooriga (12-16 lauljat) · Leipzigis palju häid muusikuid, Collegium Musicum. · Loob uskumatu energiaga kirikumuusikat (aastas u 60 kantaati, igaks pühapäevaks+kirikupühadel) · Väga suur töökoormus · Konfliktid linnavalitsusega · 1729 Collegium Musicumi juhtimine, hea orkester · 1740. aasta paiku aktiivsest muusikaelust kõrvale tõmbuma · 1730
Üleüldse oli tema tegumoes midagi, mis uhkeks, kuninglikuks, terveks ja kangeks võib nimetada. Ta oli näost nagu mõni jumal kirjutab üks tema tuttav. Beethoveni autoriõhtuid, mida ta Viinis elades korraldas, kutsuti "muusikalisteks akadeemiateks". Beethoven sellistele kontsertidele väga olulist rõhku ei pannud: saavutades ruttu oma teostega tuntuse, võis ta elada oma teoste kirjastamisest saadavatelt tuludelt ning metseenidelt annetustest. Viini muusikaelu kirjutamata reegel oli, et enne kontserti lugu ei kirjastatud. Veelgi enam mis puutub Beethoveni klaverikontsertidesse, siis visandas ta klaveripartii enne esmaesitust vaid eskiisi näol. Ühe Beethoveni assistendimuusiku kirja kohaselt oli ta ühel "muusikaakadeemia" kontserdil Beethoveni lehepööraja ning tema suureks imestuseks nägi pärast järjekordset lehe keeramist uuel lehel vaid arusaamatuid märkusi ning soolodest oli kirja pandud vaid sisseastumiste esimesed taktid
· Murranguks kirjanduselus sai 1905. aasta, mil avalikkuse ette astus esimene kirjanduslik rühmitus ,,Noor-Eesti''. Rühmituse juhtideks olid Gustav Suits, Friedebert Tuglas ja Juhan Aavik. Nende lipukiri ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!'' väljendas vajadust leida side eesti rahvusliku kultuuri ja Lääne-Euroopa kultuuri vahel ning vabaneda vene kultuurimõjudest. · Rahvuslik helikunst sai alguse koorilauludest. Sajandi lõpul hakkasid Eesti muusikaelu kujundama konservatooriumi haridusega kutselised heliloojad. · Aleksander Läte asutas 1900. a. Tartus esimese sümfooniaorkestri. Miina Härma esitas lisaks komponeerimisele ise orelimuusikat ja oli tunnustatud koorijuht. Sajandivahetusel lisandusid nimetetuile Artur Kapp, Mihkel Lüdig, Peeter Süda, Rudolf Tobias jt. · Jätkus laulupidude traditsioon. Suurenes esinejate arv. Lisandusid koorid ja orkestrid ning
Peterburi konservatooriumisse. Õppides koos Tobiasega pani Heller kirja ka oma esimesed kompositsioonikatsetused. Juba sama aasta sügisel ta unistus täitus ja ta pääses õppima Peterburi Konservatoorimi viiuliklassi, käevigastamise tõttu pidi ta aga viiuliõpingud katkestama, ning selleasemel siirdus Peterburi Ülikooli õigusteadust õppima. 1919. aastal astus Eller uuesti Peterburi Konservatooriumisse, seekord kompositsiooni ja muusikateooria erialale. Peterburi rikkalik muusikaelu võimaldas tal tutvuda uute muusikasuundadega, mis teda tugevasti mõjutasid, I maailmasõja päevil mängis ta sõjaväeorkestris, õpingud jätkusid 1919 aastail. Konservatooriumi lõputööks 1920. a oli 1. klaverisonaat, mille eksamil esitas Artur Lemba. Õpinguaastailt pärinevad ka Elleri esimesed helitööd ,,Videvik" ja ,,Koit". 1920. a kolis Eller elama Tartusse asudes tööle Tartu Kõrgemas Muusikakoolis, tema naine Anna Eller oli sai samas koolis tööd klaveriõpetajana.
noodistada. Kreek jõudis koguda umbes 1800 viisi, koos koopiatega teistelt kogujatelt ja õpilastelt on kogus ligi 6000 viisi, sealhulgas umbes 500 eestlaste ja eestirootslaste vaimulikku rahvaviisi. Kogutud materjali korrastas ja uuris Kreek väga põhjalikult, olulist osa sellest kasutas ta oma loomingu allikana. Pärast lõpetamist asus ta elama Haapsallu, kus edendas muusikaõpetaja ja koorijuhina kohalikku muusikaelu. 1940. aastal asus Cyrillus Kreek aastaks tööle Tallinna Konservatooriumi, 1944. aastal uuesti ning 1947. aastal anti talle seal ka professori tiitel. Kahjuks sunniti ta sealt kolme aasta pärast uuesti lahkuma ja Kreek jäi tööta. Tema elus oli tol hetkel madalseis, kuid seda enam oli tal võimalik tegeleda oma elutöö vaimulike rahvalaulude kogumise ja töötlemisega. CYRILLUS KREEKI LOOMING Kreegi loomingus on talletunud ligi tuhat eesti rahvalaulu ja -tantsuviisi
toimusid ka tema esimesed kontserdid pianistina. Teda saatis suur edu. Kompositsiooni õppis ta Salieri juures. 1823 läks ta Pariisi ja soovis astuda Pariisi konservatooriumisse, sinna teda vastu ei võetud, sest ta oli välismaalane. Alates 1827 aastast hakkas Liszt ennast ise ülal pidama. 1830 alustas pikka kontsertreisi mööda Euroopat. Esialgu Saksamaa piires, kõige kaugem koht oli Itaalia. 1842 toimus kontsert Tartus. 1848 asus elama Weimarisse. Töötas kohaliku muusikaelu juhina. 1861 suundus tagasi Rooma. Sai lähedaseks sõbraks Rooma paavstiga. 1869 suundus tagasi Weimarisse. Elu viimased aastad elas oma tütre juures Byrothys Oma eluajal toetas ta noori muusikuid ja heliloojaid, eriti Ungari omi. 1875 asutati Ungaris esimene muusika kõrgkool, sellele anti Ferenz Liszti nimi. Looming Olles suurepärane pianist on tema looming valdavalt seotud klaverimuusikaga. Teda peetakse uue klaverimängu stiili rajajaks (klaver nagu orkester)
1837 raske aasta, kihluse lõpp, samas tutvub kuulsa naiskirjanikuga. Chopin ajastu suurim klaverivirtuoos, mängis pehmelt peente nüanssidega, ei armastanud suuri saale, looming etüüdid,prelüüdid,noktuunid,valsid,ballaadid,masurkad,poloneesid, 2 klaverikantserti, 20 soololaulu. Ferenc Liszt (1811-1886) Andekas helilooja, pianist, pedagoog, dirigent, muusikapublitsist, Pärist Unagarist, saksa perekond, 1842 Weimer, muudab selle muusikaelu keskuseks, 1861 Kolib Rooma, püüab reformida kirikumuusikat.Pärast surma on märkimisväärseks uus pianistide kool. Tõeline romantik,klaverimängustiil oli: Käsitles klaverit nagu orkestrit, eelisuseks olid suured kontsertsaalid.
Aastal 1891 asus ta õppima 13-aastaselt Peterburi konservatooriumi, kus õppis 9 aastat: lõpetades 1898. aastal oreli (Homiliuse klassis) ja 1900 kompositsiooni eriala (Nikolai Rimski-Korsakovi klassis). Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist, samaaegselt juhtis ka Eesti Käsitööliste Abiandmise Seltsi koori. 19041920 viibis Artur Venemaa lõunaosas Astrahanis, olles seal Vene Muusikaseltsi osakonna esimees ja kohaliku muusikakooli direktor. Ta oli Astrahani linna muusikaelu juht. Neil aastail külastas mitmeid kordi ka Eestit. Aastal 1920 põgenes ta Eestisse Tallinnasse, kuna Venemaal oli oodata näljasurma. 19201924 oli Estonia dirigent, samaaegselt töötas pedagoogina Tallinna konservatooriumis, andes kompositsiooni- ja muusikateoreetilisi aineid. Aastast 1925 oli samas professor. Ta õpetas konservatooriumis 1939. aastani ning pärast seda elas surmani Suure-Jaanis.
...........................................29 ..............................................................................................................................................29 Lisa 6. Uurimistöö küsitlus..................................................................................................29 Sissejuhatus Uurimistööd teemal ,,Muusikute Kappide seotus Suure-Jaaniga" ajendas koostama huvi kodukoha kultuuri ja muusika vastu. Soovisin teada, kuidas sai Suure-Jaani muusikaelu alguse ning kuidas see väljendub tänapäeval. Uurimistöö eesmärgiks oli uurida muusikute Kappide elulugude kohta ning anda ülevaade sellest, kui palju teatakse nende kohta õpilaste ning täiskasvanute seas. Püstitasin hüpoteesiks väite, et õpilased teavad vähe muusikutest Kappidest. Materjali leidmiseks kasutasin raamatuid ja elulookirjeldusi Kappide kohta. Lisaks lugesin ajalehtede ning ajakirjade väljalõikeid. Materjali kogumiseks koostasin küsitluse, mille
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
