Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tartu Linnamuuseum (0)

1 Hindamata
Punktid
Muuseumi külastuse eelülesanne
Tartu Linnamuuseum
Tartu Linnamuuseum on saanud alguse 1955. aastal asutatud Tartu rajoonidevahelisest koduloomuuseumist, mille ülesandeks oli Tartu linna ja kaheksa rajooni – Tartu, Elva, Jõgeva, Kallaste, Mustvee , Otepää, Põlva ja Räpina- ajaloo, loodusloo, tööstuse, põllumajanduse ja kultuuri uurimine ning selle kajastamine ekspositsioonis. 1957.a oktoobris toimus muudatus ja muuseumi uueks nimeks sai Tartu Linna ja Rajoonidevaheline Ajaloomuuseum . Muuseumi profiilist kaotati looduslooline osa. 1959 . aastal, seoses Elva Koduloomuuseumi rajamisega, muudeti Tartu Linna ja Rajoonidevaheline Ajaloomuuseum Tartu Linnamuuseumiks. Muuseumi ülesandeks sai Tartu linna ajaloo ja kultuuriloo uurimine, materjalide kogumine, säilitamine ja eksponeerimine. Seda teeb muuseum põhijoontes tänaseni.
Eesmärk on tagada järjepidev Tartu ajaloo ja linnakultuuri jäädvustamine, uurimine ja vahendamine .
Tartu Linnamuuseumi missioon on teaduslikul, hariduslikul ja meelelahutuslikul eesmärgil koguda, säilitada ja vahendada tartlastele, linna külalistele ning tulevastele põlvedele Tartuga seotud vaimset ja materiaalset kultuuripärandit.
Visioon : aastaks 2019 on Tartu Linnamuuseum kogukonnas ja piirkondlikult tuntud Tartu linna ajaloopärandi kogumist ja vahendamist korraldav asutus, mis suhtleb aktiivselt kogukonnaga, tutvustab avalikkusele ja linna külalistele Tartu ajalugu ja muuseumi kogusid. Muuseum rikastab oma tegevusega kohalikku elukeskkonda, aitab kaasa rahvusliku kultuuripärandi väärtustamisele ja mõtestamisele. Avatud on kaasaegne Tartu ajaloo püsinäitus, toimuvad ajutised näitused filiaalides ja linnaruumis, üritusteprogramm on mitmekülgne ja hariv, uurimistööde tulemused on avaldatud trükistes või on kättesaadavad internetis.
Linnamuuseum juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest ja muudest õigusaktidest, kultuuripärandi kaitset käsitlevatest rahvusvahelistest lepingutest, Tartu Linnavolikogu ja Tartu Linnavalitsuse õigusaktidest ja põhimäärusest.
Tartu Linnamuuseum on Tartu Linnavalitsuse hallatav munitsipaalmuuseum. Muuseumi rahastatakse Tartu linna eelarvest (finantseerimiseelarve ja majandamiseelarve) ning muuseumi poolt taotletud sihttoetustest ning annetustest.
Linnamuuseumil on neli filiaali : O. Lutsu Majamuuseum , 19. sajandi Tartu linnakodaniku maja, KGB Kongid ja Tartu Laulupeomuuseum. Muuseumis on kokku 27 ametikohta, otseselt on kogude-tööga seotud 8 töötajat: peavarahoidja, arheoloogiaosakonna juhataja, O.Lutsu majamuuseumi kuraator , 4 teadurkoguhoidjat ja konservaator. Kogumisega (teabe eelregistreerimine) tegelevad kõik muuseumi põhitööga seotud töötajad, st välja arvatud abipersonal. O. Lutsu Majamuuseumi kuraatori ülesanne on kogumine ja kogude haldamine ning eksponeerimine oma filiaalis.
Asutuse tegevus on suunatud kõikidele ajaloo- ja kultuurihuvilistele, eelkõike I-II kooliastmele ja gümnaasiumile, samuti seenioritele, peredele ja uurijatele.
Tartu Linnamuuseum kogub Tartu linna ajalooga ja linnamuuseumi filiaalide teemaga seotud materjale. Kogutakse ja säilitatakse erinevaid materjale, nagu näiteks:
  • linna kujunemine ja muutumine ajas,
  • linna valitsemine,
  • linna elanikkond, tema harrastused ja elu-olu,
  • tööstus ja ettevõtlus,
  • äri ja kaubandus,
  • haridus – eelkõige algkool , põhikool, gümnaasium,
  • kohalik teatri- ja muusikaelu (eelkõige laulupeod ja koorid ning teatrielualgusaastad Tartus),
  • repressioonid ja vastupanuvõitlus Tartus,
  • linna ajaloo seisukohalt olulised uurimused,
  • linna kultuurisündmused.

Tartu Linnamuuseumi kollektsiooni moodustavad arheoloogiakogu, fotokogu, arhiivikogu, ajalooline kogu, kunstikogu, numismaatikakogu ja auviste kogu.
2016 . aasta seisuga on muuseumikogus kokku 166 685 museaali.
Eestis on erinevaid linnamuuseumeid, mis tegelevad kohaliku elu järjepideva säilitamisega. Näiteks: Tallinna Linnamuuseum ja Narva muuseum.
Kasutatud kirjandus
Tartu Linnamuuseumi arengukava aastateks 2015-2019. Kasutataud 27.02. 2018 https://linnamuuseum.tartu.ee/wp-content/uploads/2016/10/Arengukava2015-2019.pdf
Tartu Linnamuuseumi kogumispõhimõtted (2014). Kasutatud 27.02. 2018 https://linnamuuseum.tartu.ee/wp-content/uploads/2016/10/TM-Kogumispohimotted_2015-1.pdf
Tartu Linnamuuseumi põhimäärus (2006). Kasutatud 27.02.2018 https://linnamuuseum.tartu.ee/tartu-linnamuuseum/ametlik-teave/
Tartu Linnamuuseum #1 Tartu Linnamuuseum #2 Tartu Linnamuuseum #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-03-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ulas Õppematerjali autor
Tartu Linnamuuseumi ülevaade.

Sarnased õppematerjalid

Muuseumid
40
docx

Muuseumid

Muuseum (kreeka keeles museion 'muusade tempel') on asutus, mis kogub, uurib, säilitab ja tutvustab teadusliku või kunstiväärtusega esemeid ja vaimuvara. Muuseumid on välja arenenud eraisikute kunsti-, dokumendi-, harulduste ja muudest kogudest. Kõige esimesed muuseumid tekkisid Vanas-Kreekas, kus nad tähistasid õppe- ja uurimisasutust. Varaseimad kunsti- ja haruldustekogud olid kirikute, kloostrite, ülikute jm. varakambrid. Antiikaja kõige suurem muuseum oli Aleksandria museion. 14.­15. sajandil hakkas jumaliku maailma väärtustamine taanduma ja väärtuseks muutus inimene ning materiaalne maailm. Euroopas tekkisid muuseumid tänapäeva mõttes 15.­17. sajandil, kui algas spetsialiseerumine valdkondade kaupa. Vanu, hinnalisi ja haruldasi esemeid, sealhulgas kunstiteoseid ja etnograafilisi esemeid koguti kunstikambreisse, münte säilitati mündikabinettides. 18

Informaatika
Eesti kultuur - Oskar Lutsu majamuuseum
1
odt

Eesti kultuur - Oskar Lutsu majamuuseum

Esmamuljest edasi liikudes tahaksin eraldi esile tõsta Oskar Lutsu toa, kus oli ka härra Lutsu vahakuju. Alguses jättis tuba oma vähese sisustuse, paljude raamatutega kergelt minimalistliku mulje, kuid natuke pikemal vaatlusel tekitas see tõesti autentse, oma ajastu vaimu edasikandva tunde vaatajas. Endamisi lootsin ka, et rohket kajastust leiab Lutsu tuntud ,,Kevade" ning sellega seonduvad teosed ning ma ei pidanud pettuma. Muuseum oli rikkalikult täidetud igasuguste Lutsu teoste-teemaliste eksponaatidega. Nende seast kindlasti üks märkimisväärsemaid kirjandusteose ,,Kevade" kõik erinevate aastate väljalasked. Neid uurides oli märgatav ka trükiste mõningane edasiareng. Samuti leidsin muuseumist tõeliselt vahvaid ,,Kevade" ja ,,Suvi" mängufilmide reklaamtrükiseid, mis samuti andsid edasi oma ajastu hõngu. Teiste kultuuriliselt märkimisväärsete eksponaatide meeldisid mulle fotod, mis tehtud Tartust

Eesti kultuuriajalugu
Mõned Eesti muuseumid
42
docx

Mõned Eesti muuseumid

edasi arendada osakondadena, kuid osakonna mõõdu andsid sel ajal välja vaid loodusteaduslikud ja kunstikogud. Loodusteaduslike kogudega tegelevas ,,Eestimaa provintsiaalse loodusteaduse sektsioonis" tehtavad uurimistööd, eriti geoloogia-alased, äratasid tähelepanu välismaalgi. Esimese maailmasõja päevil ähvardas ka Provintsiaalmuusemi kogusid Venemaale viimine. Tänu muuseumi passiivsele vastupanule jäi see ära. Niisiis läks Provintsiaalmuuseumil Tallinnas tunduvalt paremini kui Tartu Ülikooli muuseumil, mille varasid tänini täielikult tagasi pole saadud. Eesti Vabariigi ajal jätkas muuseum tegevust registreerituna Haridusministeeriumi kunsti- ja muinsusosakonnas, 1926. aastast nime all Eestimaa Kirjanduse Ühingu Muuseum (endine Provintsiaalmuuseum) ­ seega pöörduti tagasi oma algse, 1842. aasta nime juurde. Loodusteaduste sektsioon kandis aga 1920. aastast nime EKÜ loodusteaduste sektsioon. Nimemuutusega tähistati valdkonna laienemist

Arvutid i
Vihula mõis-Eesti sõjamuuseum-Viimsi vabaõhumuuseum
10
doc

Vihula mõis, Eesti sõjamuuseum, Viimsi vabaõhumuuseum

Esiteks sellepärast, et Viimsi Vabaõhumuuseumisse ning Eesti sõjamuuseumisse pole kindlasti paljud sattunud, seega on kasulik neid kohti klassikaaslastele tutvustada ning veidi ka silmaringi avardada. Vihula mõisa valisin seetõttu, kuna see pakkus mulle lihtsalt huvi nii oma asukoha kui ka vanuse poolest. 3 2. Eesti Sõjamuuseum Kindral Laidoneri muuseum 2.1. Tutvustus Eesti Sõjamuuseum asub Harjumaal Viimsi vallas Mõisa tee 1. Muuseum on avatud kolmapäevast laupäevani kell 11.00-18.00. Muuseum on suletud riiklikel pühadel ning suletakse kolm tundi varem 22. juunil, 23. ja 31. detsembril. Eesti Sõjamuuseum ­ kindral Laidoneri Muuseum kogub Eesti sõjanduse ajalooga seotud esemeid ja materjale. 1919. aastal asutatud Eesti Sõjamuuseum taastati 2001

Ühiskonnaõpetus
Linnaarhiiv
3
odt

Linnaarhiiv

Raearhiiv- dokumentide kogum, millel pikka aega oli praktiline juriidiline väärtus, hakkas kujunema juba 13. sajandi esimesel poolel. Varaseimad nimekirjad raekojas asunud dokumentide kohta on pärit 17. sajandi teisest poolest ja 18. sajandi algusest. Tollest ajast on säilinud ka üks raekoja arhiiviruumide plaan. Raearhivaalide kui ajalooliste dokumentide korraldamist, teaduslikku uurimist ja publitseerimist alustas 19. sajandi 40. aastatel Tallinna rae sündik, endine Tartu ülikooli professor Georg Friedrich Georg von Bunge. Tallinna Linnaarhiivi kui avaliku arhiiviasutuse sünnipäeva tähistab 13. oktoober 1883 (v.k.j. 01.10.1883). Sel päeval võttis Tallinna linnavalitsus ametisse esimese korralise linnaarhivaari- Theodor Schiemanni. Linnaarhivaari hoole alla anti 1877. aasta linnareformi alusel likvideeritud Tallinna rae ja tema allasutuste arhiiv. T. Schiemanni ametijärglane Gotthard von Hansen andis 1896

Ajalugu
Kumu kunstimuuseum
5
rtf

Kumu kunstimuuseum

muuseumihoone projekteerimistöid professionaalsel tasemel ning käivitada ehitustegevus 2002. aastal. Kunstimuuseumi uue hoone ehitus lõpetati 2005. aasta septembris. Selleks, et olla kindel kunstimuuseumi uue hoone parameetrite õigsuses, kutsus muuseum projekti ja ehitust üle vaatama rahvusvahelise konsultatsioonifirma LORD (Hr. Barry Lord ­ rahvusvaheline muuseumiekspert Kanadast), kes andis tehtud tööle positiivse hinnangu. 2004. aastal sai uus muuseum endale ka nime. Korraldati nimekonkurss ja paljude erinevate pakkumiste hulgast kõige sobivamaks peeti Kumu ­ KUnsti MUuseum. Näitusepoliitika Kumu ekspositsiooni ja kogumise programmilised põhimõtted tulenevad otseselt kolimisejärgselt muuseumi ees seisvatest arenguvõimalustest. Need peavad olema suunatud Eesti kunstiajaloo põhijoont markeeriva keskse muuseumiekspositsiooni puudumisest tingitud "mäluaugu" kreatiivsele sildamisele kaasaegse mõtteviisiga nii

Kunstiajalugu
Nimetu
2
docx

Nimetu

Arhitektuuri Valitsuse arhiivi projektmaterjalid 1940.- 1950.aastatest.Üksikuid dokumente on kogus siiski ka varasemast ajast ,näiteks Tallinnas ,Toompeal paikneva Rüütelkonnahoone. (Arhitekt:Georg Winterhalter,1848). Suhteliselt hästi on esindatud ka sõjajärgsed aastakümned: on linnade ja uute asulate planeerimisprojekte, Tallinna Keskväljaku ja Kultuurikeskuse kavandid (1945­1951), elamute, lasteaedade ja maakoolimajade tüüpprojektide võistlustööd aga ka Tallinna laululava ja Tartu Vanemuise teatrimaja konkursiprojektid (fond 3). Lisaks plaanidele-projektidele sisaldab arhiivkogu ka mitmesuguseid tekstidokumente, sh Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudis 1970. ­ 1980. aastatel koostatud uurimusi. Märkimisväärse osa muuseumi põhikogust moodustavad arhitektide isikuarhiivid, mis sisaldavad väga erilaadset materjali ­ õpilastöid, jooniseid ja projekte, fotosid, käsikirju (sh mälestusi, kirjavahetust).

Kategoriseerimata




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun