Muuseum (kreeka keeles museion 'muusade tempel') on asutus, mis kogub, uurib, säilitab ja tutvustab teadusliku või kunstiväärtusega esemeid ja vaimuvara. Muuseumid on välja arenenud eraisikute kunsti-, dokumendi-, harulduste ja muudest kogudest. Kõige esimesed muuseumid tekkisid Vanas-Kreekas, kus nad tähistasid õppe- ja uurimisasutust. Varaseimad kunsti- ja haruldustekogud olid kirikute, kloostrite, ülikute jm. varakambrid. Antiikaja kõige suurem muuseum oli Aleksandria museion. 14.15. sajandil hakkas jumaliku maailma väärtustamine taanduma ja väärtuseks muutus inimene ning materiaalne maailm. Euroopas tekkisid muuseumid tänapäeva mõttes 15.17. sajandil, kui algas spetsialiseerumine valdkondade kaupa. Vanu, hinnalisi ja haruldasi esemeid, sealhulgas kunstiteoseid ja etnograafilisi esemeid koguti kunstikambreisse, münte säilitati mündikabinettides. 18
Esmamuljest edasi liikudes tahaksin eraldi esile tõsta Oskar Lutsu toa, kus oli ka härra Lutsu vahakuju. Alguses jättis tuba oma vähese sisustuse, paljude raamatutega kergelt minimalistliku mulje, kuid natuke pikemal vaatlusel tekitas see tõesti autentse, oma ajastu vaimu edasikandva tunde vaatajas. Endamisi lootsin ka, et rohket kajastust leiab Lutsu tuntud ,,Kevade" ning sellega seonduvad teosed ning ma ei pidanud pettuma. Muuseum oli rikkalikult täidetud igasuguste Lutsu teoste-teemaliste eksponaatidega. Nende seast kindlasti üks märkimisväärsemaid kirjandusteose ,,Kevade" kõik erinevate aastate väljalasked. Neid uurides oli märgatav ka trükiste mõningane edasiareng. Samuti leidsin muuseumist tõeliselt vahvaid ,,Kevade" ja ,,Suvi" mängufilmide reklaamtrükiseid, mis samuti andsid edasi oma ajastu hõngu. Teiste kultuuriliselt märkimisväärsete eksponaatide meeldisid mulle fotod, mis tehtud Tartust
edasi arendada osakondadena, kuid osakonna mõõdu andsid sel ajal välja vaid loodusteaduslikud ja kunstikogud. Loodusteaduslike kogudega tegelevas ,,Eestimaa provintsiaalse loodusteaduse sektsioonis" tehtavad uurimistööd, eriti geoloogia-alased, äratasid tähelepanu välismaalgi. Esimese maailmasõja päevil ähvardas ka Provintsiaalmuusemi kogusid Venemaale viimine. Tänu muuseumi passiivsele vastupanule jäi see ära. Niisiis läks Provintsiaalmuuseumil Tallinnas tunduvalt paremini kui Tartu Ülikooli muuseumil, mille varasid tänini täielikult tagasi pole saadud. Eesti Vabariigi ajal jätkas muuseum tegevust registreerituna Haridusministeeriumi kunsti- ja muinsusosakonnas, 1926. aastast nime all Eestimaa Kirjanduse Ühingu Muuseum (endine Provintsiaalmuuseum) seega pöörduti tagasi oma algse, 1842. aasta nime juurde. Loodusteaduste sektsioon kandis aga 1920. aastast nime EKÜ loodusteaduste sektsioon. Nimemuutusega tähistati valdkonna laienemist
Esiteks sellepärast, et Viimsi Vabaõhumuuseumisse ning Eesti sõjamuuseumisse pole kindlasti paljud sattunud, seega on kasulik neid kohti klassikaaslastele tutvustada ning veidi ka silmaringi avardada. Vihula mõisa valisin seetõttu, kuna see pakkus mulle lihtsalt huvi nii oma asukoha kui ka vanuse poolest. 3 2. Eesti Sõjamuuseum Kindral Laidoneri muuseum 2.1. Tutvustus Eesti Sõjamuuseum asub Harjumaal Viimsi vallas Mõisa tee 1. Muuseum on avatud kolmapäevast laupäevani kell 11.00-18.00. Muuseum on suletud riiklikel pühadel ning suletakse kolm tundi varem 22. juunil, 23. ja 31. detsembril. Eesti Sõjamuuseum kindral Laidoneri Muuseum kogub Eesti sõjanduse ajalooga seotud esemeid ja materjale. 1919. aastal asutatud Eesti Sõjamuuseum taastati 2001
Raearhiiv- dokumentide kogum, millel pikka aega oli praktiline juriidiline väärtus, hakkas kujunema juba 13. sajandi esimesel poolel. Varaseimad nimekirjad raekojas asunud dokumentide kohta on pärit 17. sajandi teisest poolest ja 18. sajandi algusest. Tollest ajast on säilinud ka üks raekoja arhiiviruumide plaan. Raearhivaalide kui ajalooliste dokumentide korraldamist, teaduslikku uurimist ja publitseerimist alustas 19. sajandi 40. aastatel Tallinna rae sündik, endine Tartu ülikooli professor Georg Friedrich Georg von Bunge. Tallinna Linnaarhiivi kui avaliku arhiiviasutuse sünnipäeva tähistab 13. oktoober 1883 (v.k.j. 01.10.1883). Sel päeval võttis Tallinna linnavalitsus ametisse esimese korralise linnaarhivaari- Theodor Schiemanni. Linnaarhivaari hoole alla anti 1877. aasta linnareformi alusel likvideeritud Tallinna rae ja tema allasutuste arhiiv. T. Schiemanni ametijärglane Gotthard von Hansen andis 1896
muuseumihoone projekteerimistöid professionaalsel tasemel ning käivitada ehitustegevus 2002. aastal. Kunstimuuseumi uue hoone ehitus lõpetati 2005. aasta septembris. Selleks, et olla kindel kunstimuuseumi uue hoone parameetrite õigsuses, kutsus muuseum projekti ja ehitust üle vaatama rahvusvahelise konsultatsioonifirma LORD (Hr. Barry Lord rahvusvaheline muuseumiekspert Kanadast), kes andis tehtud tööle positiivse hinnangu. 2004. aastal sai uus muuseum endale ka nime. Korraldati nimekonkurss ja paljude erinevate pakkumiste hulgast kõige sobivamaks peeti Kumu KUnsti MUuseum. Näitusepoliitika Kumu ekspositsiooni ja kogumise programmilised põhimõtted tulenevad otseselt kolimisejärgselt muuseumi ees seisvatest arenguvõimalustest. Need peavad olema suunatud Eesti kunstiajaloo põhijoont markeeriva keskse muuseumiekspositsiooni puudumisest tingitud "mäluaugu" kreatiivsele sildamisele kaasaegse mõtteviisiga nii
Arhitektuuri Valitsuse arhiivi projektmaterjalid 1940.- 1950.aastatest.Üksikuid dokumente on kogus siiski ka varasemast ajast ,näiteks Tallinnas ,Toompeal paikneva Rüütelkonnahoone. (Arhitekt:Georg Winterhalter,1848). Suhteliselt hästi on esindatud ka sõjajärgsed aastakümned: on linnade ja uute asulate planeerimisprojekte, Tallinna Keskväljaku ja Kultuurikeskuse kavandid (19451951), elamute, lasteaedade ja maakoolimajade tüüpprojektide võistlustööd aga ka Tallinna laululava ja Tartu Vanemuise teatrimaja konkursiprojektid (fond 3). Lisaks plaanidele-projektidele sisaldab arhiivkogu ka mitmesuguseid tekstidokumente, sh Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudis 1970. 1980. aastatel koostatud uurimusi. Märkimisväärse osa muuseumi põhikogust moodustavad arhitektide isikuarhiivid, mis sisaldavad väga erilaadset materjali õpilastöid, jooniseid ja projekte, fotosid, käsikirju (sh mälestusi, kirjavahetust).
Kõik kommentaarid