Konspekt (1)

Edward Grieg : 1843-1907. Tähtsus: Norra rahvusliku koolkonna rajaja. Rahvuslik koolkond – grupp heliloojaid kes kasutavad oma lauludes maarahva viise.12 a'lt hakkas teoseid looma, tegutses taanis, norra Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema oli klaveriõpetaja, loodus. TEOSED- pikad väljendusrikkad meloodiad. Muusikas on palju kontrastte- vali ja vaikne, aeglane-kiire. Ta kirj programmilist muusikat[teos milllele on pandud looja poolt pealkiri või pikem sisu kirjeldus). "Pöialpoiste ronkkäik". Zanritest eelistas ta väikevorme. Suurteosest oli erandlik a-moll. Ta eiras harmoonia reegleid- impressionismi teerajaja.
Jean Sibelius : 1865-1957. Oli Soome rahvusliku koolkonna rajaja. Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema, tundis huvi klaveri vastu. Sibeliust on nimetatud Põhjamaade suurimaks sümfoonikuks, sest ta kirjutas sümfoonilisi teoseid orkestrile. Sümfooniad: Kasutab rahvaviisi motiive ja arendab neid. Sümfoonilised poeemid: üheosaline poeem, mille teema on pärit kirjandusest. „Finlandia“, „ Toonela kirik“. Teisi teoseid: „Soololaule ja viiuli“ Milles seisneb Sibeliuse uuenduslikkus: Eirab harmoonia reegleid ja pidas olulisemaks tämbrit. Sarnasused Griegi ja Sibeliuse elus ja loomigus: Sarnane: Eirasid reegleid, inspiratsioon loodusest, rajasid oma koolkonna. Erinev: Grieg armastas väikevorme, Sibelius suurvorme.
20 saj. Muusika . 20.saj.ühtne stiil puudub, sest: 1)Uusi väljendusvõimalusi otsima viis MS 2)Kiire infolevik Kuna iga helilooja loob endale ise mängureegleid, jõutakse neis otsinguis selleni , et senine tähtsaim muusika väljendusvahend – meloodia – kaotab oma tähtsuse. Selle asemel muutuvad olulisteks rütma ja tämber. Klassikaline harmoonia kaotab tähtsuse. Uued kompositsioonitehnilised võtted: Klaster – kobrakond. Aleatoorika - kontrollitud juhuslikkus. Helilooja annab esitajale vabad käed mõnele esituse valikule. Dodekafoonia - kahelist tooni tehnika. Helilooja paneb kõik 12 heli kindlalt ritta ja ükski ei tohi kaduda. Seeriatehnika - võte, kus helilooja paneb teatud väljendusvahendid ritta ja esitaja loob neid ridu omavahel kombiniseeritud. Elektronmuusika- võte, kus salvestatakse elektriliste riistade helisid. Helid monteeritakse stuudios kokku. Elektrofooniline muusika- salvestatakse erinevaid loodushelisid, mis hiljem stuudios kokku monteeritakse. Prepareeritud instrument- pill, mille naturaalset kõla on moonutatud mehaanilise vahendi abil.
Hilisromantism: Tähtsamateks muusikaelu keskusteks olid kuni II maailmasõjani Viin ja Berliin . Mitmete sealsete heliloojate loomingus kujunesid välja järgmised ühised jooned: 1)esituskoosseisud: hiigelkoosseisud, sümfoonias lisati tihti veel koor või solistid .2)meloodia on tähtis, aga eu oea enam ilus olema. 3)programmilisus – kasutavad väga täpset programmi. 4)zanritest eelistati sümfooniaid ja oopereid. Uus stiil hakkas kandma nime hilis - ehk uusromantism. Mille poolest erines tekinud stiil romantismist ? Meloodia ei pea olema ilus. Romantikud eelistasid väikevorme, hilisromantikud aga suurvorme.
Richard Strauss : 1964-1949. Tüüpilise hilisromantikuna kirjutas põhiliselt oopereid („ Elektra “, „Salome“ ja „Roosukavaler“) ja sümfoonilisi poeeme („Don Juan “, „Don Quijote “) MK- äärmiselt täpne ja kujundlik MK-nii kõneles Zarathustra.
Gustav Mahler : 1860-1911. Eluajal oli tuntud kui dirigent . Heliloojana teda ei tunnustatud, sest koosseisud olid teostamatult suured. Tänapäeval peetakse teda sajandivahetuse suurimaks sümfoonikuks, sest tema sümfoonia zanris loodud teosed on kõige omanäolisemad. Mahletri sümfooniaid iseloomustab: 1)pikkus-1,5-2h 2)hiigelkoosseis-topelt arv pille (koor, solistid, näitlejad). 3)Mahler: „Sümfoonia on maailm, mis peab hõlmama kõike“ – kostilaulud, täiskasvanuks saamine, vanainimese surmaeelsed mõtted. 4)Esmapilgus ebaloogiline ülesehitus: ta üritas väljendada alateadvust 5) Iroonia ja grotesk- kasutab labast materjali, mille muudab labasuseks enda iroonia vastu. MK-8. ehk Tuhandete sümfoonia- 1 orkesterlava peal, 2 lava taga, 2 segakoori, poistekoor ja solistid.