Kultuur Eestis 1920-1930 (0)

Riiklik kultuuripoliitika
Rahvuskultuuri väljaarendamine, eesti kultuur sai riikliku tähelepanu ja toetuse osaliseks. 1925. jõuti Kultuurkapitali loomiseni, millest kujunes välja peamine kultuuri finantseeriv asutus.
Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine. Emakeelne haridus oli algkoolist kõrgkoolini. Loodi kutseühinguid, mis aitasid kaasa professionaliseerumisele, nagu näiteks Eesti Kirjanike Liit.
Eesti kultuur vabanes saksa ja vene mõjudest ning valitsevaks said inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. Välismaal toimusid eesti kunstnike kunstinäitused.
Traditsiooniline rahvakultuur püsis, rikastus ja kaasajastus.
1930. aastatel kaasnes kultuuri finantseerimisega loomevabaduse piiramine, vaikiv ajastu häiris kultuuri arengut.
Haridus
Ühtluskooli põhimõte. Kooliharidus oli emakeelne, põhikool tasuta. Gümnaasiumid maksulised ja seal loodi eriharud ( reaal , humanitaar, aiandusklassid jm).
Majanduslikult oli hariduse andmine raske, kuna maju polnud selleks piisavalt, samuti õpetajaid ega emakeelseid õpikuid, kuid aja jooksul olukord paranes .
Mõned aastad hiljem, uute probleemide ilmingul, hakati rohkem rõhku panema kutsehariduskoolide asutamisele.
1934. aastal korraldatud haridusreformiga langes alghariduse tase ja see ei olnud rahvale meeltmööda.
1937. aastal tehti uus koolireform, millega anti valikuvõimalus õppimiseks ( a)4a algkooli+5a progümnaasium+3a gümn b)6a algkooli+3a reaalkooli +3a gümn). Gümnaasiumist sai tulevaste üliõpilaskandidaatide ettevalmistus. Koolireformiga pandi rõhku kutseharidusele st. loodi uusi kutsekoole.
1930. aastatel pöörati rohkem tähelepanu kooliolude parandamisele.
Kõrgharidusele Eestis pandi alus 1919.a kui TÜ’s toimus avaaktus ning ülikool muutus kiiresti rahvuslikuks . Esialgu võeti ülikooli vastu ilma eksamiteta, kuid hiljem hakati teostama üliõpilaskanditaatide valikut ning seejärel üliõpilaste arv langes. Lisaks oli veel TTÜ, Tartu Kõrgem Kunstikool , Riigi Kõrgem Kunstikool.
Teadus
TÜ kujunes oluliseks teaduskeskuseks, uuele elule äratati teadusseltsid (Õpetatud Eesti Selts, Loodusuurijate Selts jt) ja loodi hulk samasihilisi asutusi (Akadaamiline Emakeele Selts jm).
1938. asutati Eesti Teaduste Akadeemia, mille tegevusaeg jäi üsna lühikeseks. Osad Eesti teadlased omandasid maailmanime, näiteks E. Öpik ja Paul Kogerman.
Põhiline tähelepanu pöörati rahvusteadustele, suurimate saavutusteni jõuti eesti keele, ajaloo, geograafia ja botaanika uurimisel. Tegeleti palju eesti keele korrastamisega ja uurimisega.
1932-1927 valmis ’’Eesti Entsüklopeedia’’
Kirjandus
1917. aastal ilmus areenile ’’Siuru’’. 1920. a esimesel poolel domineeris poeesia , eelistatuim kirjandusvool oli uusromantism, kuid kümnendi keskel uusromantism asendus uusrealismiga, esikohale tõusis proosa. 1930. aastatel läks realism üle psühholoogiliseks realismiks, suure populaarsuse saavutas ajalooline romaan. Lisaks sündis uus rühmitus ’’Arbujad’’.
Kujutav kunst
Valitses kirev pilt – lahti öeldi uusromantismist, kuid kindlat suunda ei tekkinud. Esines impressionismi, ekspressionismi, kubismi, konstruktivismi. Tegutsemist jätkasid A. Laikmaa, K.Raud, K. Mägi jt.
Skulptoritest paistis silma J.Koort. Kunstnikud pühendusid väikevormidele, erandiks olid Vabadussõja mälestusmärgid.
Kümnendite vahetusel sai valitsevaks siiski uusrealism ning kunstiellu astusid A. Bach , E. Ole.
Muusikaelu
Jätkus kiires tempos. Moodustusid mitmed seltsid, millest tuntuim oli Eesti Lauljate Liit. Säilis üldlaulupidude traditsioon, mis toimusid iga 5a tagant. Tegevust jätkasid heliloojad H. Eller , J.aavik, C. Kreek . Hiljem jõudsid areenile ka G. Ernesaks , E. Kapp.
Levis ajaviitemuusika.
Teatrikunst
1920. alguses valitses voolude paljusus . Kümnendi keskel valitses realism.
Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, kus tegutses korraga 3 suurt teatrit (ka. ’’Estonia’’). Välja arenesid ka Draamateater ja Tallinna Töölisteater.
’’ Vanemuine ’’ tõusis areenile veidi hiljem.
Tekkis hulk näitetruppe, neid abistas Eesti Haridusliit. Arenes ka filmikunst.
Kehakultuur ja sport
Loodi Eesti Spordi Keskliit . Korraldati spordipidusid, kuna sport oli väga populaarne . Alates 1920. aastast osalesid eestlased olümpiamängudel. Suuremat edu saavutasid maadlejad ja tõstjad.