Eesti muusika (0)

• Eesti muusika
  
• 
  
• Pärimusmuusika
  
• 
  

Eesti rahvalaul jaguneb:
Rahvalaul= tekst rahvaviis= meloodia
Vanem rahvalaul – Regilaul, regilaulu värsimõõt on trohheus – 8silpi, rõhulised rõhuta korda mööda, algriim, aluseks on värss,
Parallelism – mõte on sama, aga iga värss ütleb seda eri nurga alt
Skandeerimine – ühe sõna lõpust ja järgmise sõna lõpust võetakse silp kuna taktimõõt on selline
Üherealine regiviis – eeslaulja ja koor laulavad sama viisi
Kaherealine regiviis – laulavad erinevat viisi
Uuem rahvalaul -
Laulupeod
Koit Mihkel Lüdig avab iga laulupeo
1869 esimne üldlaulupidu Tartus
Johann Voldemar Jannsen(1819-1890) – juhatas laulukoore, mitmehäälse laulu propageerimene “Postimehes”, andis välja laulikuid, laulusõnade eestistaja
Aleksander Kunileid- Saebelmann – ainukene eesti autor esimesel laulupeol, “Sind surmani”, “Mu isamaa on minu arm”
1891 – 4. Pidu, lisandusid segakoorid(naised)
6. üldlaulupidu Tallinnas
Gustav Ernesaks (1908-1993)
Kooridirigent, muusikaõpetaja, helilooja , muusikaelu edandaja, kirjamees
1944 asutatud Rahvusmeeskoori (RAM) peadirigent
“Mu isamaa on minu arm” , “Hakkame mehed minema”
Meeskoorisüit “Kuidas kalamehed elavad”
5 ooperit, tuntuim “Tormide rand ”
Eesti poffessionaalse kultuuri tekkimine
Esimesed heliloojad :
Rudolf Tobias – viis eesti muusika uuele tasemele 1873 - 1918
Esimene kompositsiooniharidusega eesti helilooja
Paljude žanride esikteosed eesti muusikas:
Esimene sümfooniline teos, programmiline teos, kantaat , klaverikontsert, klaverisonaat, keelpillikvartett , oratoorium
Õppis Peterburi konservatooriumis N. Rimski -Korsakovi juures
Õpingute ajal töötas eesti Jaani-koguduse orelimängija ja koorijuhina
1908 – kolis saksamaale
oratooriumireform:
oratoorium - pikk ja mitmeosaline, vaimulik teos
tahtis viia asja sisukamaks, mitte ainult piiblisüžeede ümberjutustus, vaid sisuline tõlgendamine
oratoorium “ Joonase lähetamine” (1909) saksa keeles, et kogu euroopa saaks aru
kooriteoseid:
“Eks teie tea”
“ Varas ”
Rahvusliku koorimuusika kujunemine
Rahvuslik muusika
Rahvalaulude kogumine:
1888 Jakob Hurt “ paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele”
koguti üle 110 000 lk rahvalaule
1904 – 1915 Oskar Kalase algatatud kogumine.
Koguti üle 13000 rahvaviisi
Kogujate seas olid ka heliloojad Peeter Süda, Mart Saar ja Cyrillus Kreek
Mart Saar
1882 Hüpassaare – 1963 Tallinn
Rahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas
Helilooja, organist ja pedagoog
Varajane looming lähedane impressionismile ja ekspressionismile
Loomingu võib jaotada kolmeks:

• Klaverimuusika(väikevormid)
  
• Soololaulud “Must lind” “Lõputa teel”
  
• Koorilaulud “Põhjavaim”, “ Seitse sammeldunud sängi”
  

• 
  
• Cyrillus Kreek 1889-1962
  
• Õppis Peterburi konservatooriumis trombooni ja kompositsiooni
  
• Loomingus domineerib koori- ja puhkpillimuusika.
  
• Kasutab palju rarhvaviise, lisades neile keeruka harmoonia
  
• Tuntumad teosed:
  
• “ Vaimulikud rahvaviisid”
  “Taaveti laulud”
  
• Eesti esimene reekviem (1927)
  
• 
  
• Veljo Tormis 1930-
  
• Artikkel “Rahvalaul ja meie” 1972
  
  • Regivärsilise rahvalualu propageerimine
    
  • Regilaul kui muusikaline emakeel
    
• Loomingu võib jaotada kaheks:
  
  • Rahvlauludel põhinev
    
  • Modernne helikeel
    
• Rahvalaulul põhinev looming:
  
  • “Mitte mina ei kasuta rahvaviisi, vaid rahvaviis kasutab mind.”
    
  • Iseloomulik tüsklilisus: “Kinhu pulmalaulud”, “Seitseteist eest pulmalaulu”, “Naistelaulud”, “Meestelaulud” jm
    
• Modernnde helikeel:
  
  • Uued kõlavärvid
    
  • Kõnelaul
    
  • Lahendamata dissonantsid(ebakõlad)
    
  • Klastrid(kobarakordid)
    

Heino Eller
1887-1970
Peteruri konservatoorium( viiu , kompositsioon )
Kompositsiooniõppejõud
Õpilasi; E.Tubi, E.Oja, V.Kapp, V. Ojakäär… jne
Loomingus valdavaks kammermuusika ja sümfooniline muusika
“Viis pala keelpilliorkestrile” viimane osa “ Kodumaine viis”
Eduard Tubin
1905-1982
töötas dirigendina “Vanemuise teatris”
1944 põgenes rootsi.
Looming:
10 sümfooniat
balett “Kratt”
ooperid “Barbara von Tisenhausen” ja “reigi õpetaja”
Arvo Pärt
1935
saavutas kiiresti populaarsuse
1968 keelati ta teos Gredo ära
1968-76 loominguline paus
Uus stiil – tintinnabuli – õhuline faktuur, rohkelt pianissimot, palju pause
“ Aliinale ” “Fratres” “ Tabula rasa ”

• 
  
• 
  
•