Giuseppe Verdi Francesco Fortunino (0)

Giuseppe Verdi
Anastassia Prokopenko 11a
Õpetaja: Eteri Parts

Kokkuvõte

• Täielik nimi Giuseppe Verdi Francesco Fortunino

• Sünnikuupäev 10. oktoober 1813

• Sünnikoht Roncola, Prantsusmaa

• 
  Surmaaeg 27. jaanuar 1901 (87 aastat)

• 
  Surma koht Milan , Italy

• 
  Riigid Parma Suurhertsogiriigi, Lombardo- Veneetsia kuningriik,
  Itaalia kuningriik (1861-1946) Itaalia Kuningriik

• 
  Kutsealad helilooja, dirigent

• Töövahendid klaver

Elulugu

Verdi sündis Parma lähedal Le Roncole külas. Tema isa oli trahteripidaja. Verdi perekond kolis Piacenzast Bussetosse.Oma klaveriõpinguid alustas ta Busseto kiriku organisti juhendamisel. 11-aastaselt oli ta ise selle kiriku organist. Muusikat õppis ta ikka eraõpetaja juures.
20-aastaselt läks ta õpingute jätkamiseks Milanosse. Ta tahtis astuda sealsesse konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu. Kompositsioonieksam läks küll hästi, kuid klaverieksamil osutus, et tal oli halb käte asend, mida peeti parandamatuks. Peale selle oli ta vanuselt kaks aastat üle lubatud piiri ja neli aastat tavalisest vastuvõtueast vanem. Peale selle oli ta välismaalane ja konservatooriumis nappis kohti. Ta võttis Milamos eratunde, kuid naasis peagi Bussetosse.
Bussetos sai temast linna muusikaelu juht ning Antonio Barezzi toel andis ta oma esimese avaliku kontserdi Barezzi kodus 1830. aastal.
Barezzi oli Verdi muusikast väga vaimustatud ning seepärast võttis ta Verdi oma tütre Margherita muusikaõpetaja. Margherita ja Verdi armusid ning 1836. aastal nad abiellusid. Kooselust sündis kaks last, kes mõlemad surid veremürgitusse. Verdi kirjutas sel ajal oma esimest ooperit. Varsti suri ka tema abikaasa. Verdi armastas oma lapsi ja naist väga. Pärast nende surma langes ta sügavasse masendusse.
Elu lõpuaastatel tegeles ta mitme oma ooperi ümbertöötamise ja parandamisega.
Üks Verdi viimaseid oopereid on William Shakespeare 'i näidendil põhineb "Otello", mis esietendus Milanos 1887. aastal. Teose muusikaline materjal on katkematu, nii et seda pole võimalik hõlpsasti jaotada kontsertnumbriteks.
Verdi viimaseks ooperiks jäi Shakespeare'i näidendil "Windsori lõbusad naised" põhinev "Falstaff", mille libreto kirjutas Arrigo Boito. Ooper oli rahvusvaheliselt menukas. Seda peetakse üheks paremaks koomiliseks ooperiks. Verdi kontrapunktimeisterlikkus on seal hiilgav.
1897 . aastal valmis Verdi viimane töö "Stabat Mater ". See oli viimane osa neljast vaimulikust teosest koosnevast tsüklist ("Quattro Pezzi Sacri"). Neid kantakse sageli ette nii koos kui ka eraldi. Kõik neli tulid esimest korda koos ettekandele 1898. aastal Pariisis Grand Opéras.
21. jaanuaril 1901 sai Verdi Milamos hotellis viibides insuldi . Tema seisund järjest halvenes ning ta suri 27. jaanuaril. Verdi matused olid Itaalia kõigi aegade suurim rahvakogunemine.

Huvitav fakt

Giuseppe Verdi järgi on nimetatud Verdi abajas Aleksandri saare Beethoveni poolsaarel Antarktika ranniku lähedal ja asteroid 3975 Verdi.

Ooperid

• 1839: " Oberto , krahv di Bonifacio"
  
• 1840: "Kuningas üheks tunniks"
  
• 1842: " Nabucco "
  
• 1843: "Lombardlased Esimeses Ristisõjas" ("I lombardi alla prima crociata")
  
• 1843: " Ernani "
  
• 1844 : "Kaks Foscarit"
  
• 1845: " Jeanne d'Arc ehk Orléans'i neitsi"
  
• 1845: "Alzira"
  
• 1846: " Attila"
  
• 1847: "Macbeth"
  
• 1847: "Röövlid"
  
• 1847:"Jeruusalemm“
  
• 1848: " Korsaar "
  
• 1849: " Legnano lahing" ("La battaglia di Legnano")
  
• 1849: "Luisa Miller"
  
• 1850: "Stiffelio"
  
• 1851: " Rigoletto "
  
• 1853 : "Trubaduur"
  
• 1853: "Traviata"
  
• 1855: "Sitsiilia verepulm"
  
• 1857: " Simon Boccanegra"
  
• 1857: "Aroldo"
  
• 1859: "Maskiball"
  
• 1862 : "Saatuse jõud"
  
• 1867: "Don Carlos "
  
• 1871: "Aida"
  
• 1887: " Othello "
  
• 1893: "Falstaff"
  

• Teosed koorile

• 1848: "Kõla, trompet" ("Suona la tromba") meeskoorile ja orkestrile
  
• 1862: "Rahvuste hümn" ("Inno delle nazioni") kantaat kõrgele häälele, koorile ja orkestrile
  
• 1874 : "Reekviem" ("Messa da Requiem") neljale solistile, koorile ja orkestrile
  
• 1880: "Pater noster" viiehäälsele koorile
  
• 1880: "Ave Maria" sopranile ja keelpillidele
  
• 1898: "Neli vaimulikku laulu"
  

Kammerteosed

• 1838: "Kuus romanssi" häälele ja klaverile: "Non t'accostare all'urna", "More, Elisa , lostanco poeta", "In solitaria stanza ", "Nell' orror di notte oscura", "Perduta ho la pace " ja "Deh, pietoso, oh Addolorata"
  
• 1839: "Pagendatu" ("L'esule"), ballaad bassile ja klaverile
  
• 1839: "Ahvatlus" ("La seduzione"), ballaad bassile ja klaverile
  
• 1839: "Nokturn" ("Notturno") sopranile, tenorile ja bassile obligatoorse flöödi saatel
  
• 1845: "Album", kuus romanssi häälele ja klaverile: " Loojumine " ("Il Tramonto"), " Mustlane " ("La Zingara"), "Ühele tähele" ("Ad una stella "), "Korstnapühkija" ("Lo spazzacamino"), " Saladus " ("Il mistero") ja "Joogikõne" ("Brindisi")
  
• 1847: "Kerjus" ("Il poveretto") häälele ja klaverile
  
• 1869: "Stornello"
  
• 1873: Keelpillikvartett e-moll