Spikker muusika (0)

Mart Saar(1882-1963) Helilooja , pedagoog, pianist ,organist. Õppis Peterburis. Sündinud Viljandimaal Hüpassaares. Loomingus on kaks põhiteemat: armastus ja loodus. Tegeles aktiivselt rahvaviiside kogumisega. Saare laulud on eelkäijate omadest tehniliselt palju keerukamad. Koorilaule kirjutanud u 400 ja soololaule 140, on kirjutanud ka klaveriteoseid. „Kõver kuuseke “.Teda on hüütud soode ja rabade laulikuks, laulude temaatika pärast
Cyrillus Kreek(1889-1962)Sündides kandis nime Karl Gustav, pärast vanemate õigeusku astumist sai nimeks Kirill. Kõige tähtsamal kohal tema loomingus on vaimulike rahvalaulude seaded . Tegeles rahvaviiside kogumisega(Läänemaalt ja saartelt). Eluajal tema loomingut ei tunnustatud . looming on tehniliselt keerukas. Koorilaule on võüimelised laulma vaid tipptasemel koorid . Loomingus kasutab hästi palju kaanonlikke võtteid.“Ma tulen taevast ülevalt“. On kirjutanud ühe reekviemi.“Maga, maga matsikene“
Heino Eller (1887-1970)Sündis Tartus. Esimeseks õpetajaks oli R. Tobias . Aastal 1920 tagasi Eestisse pärast kons. Lõpetamist. Temast sai Tartu Kõrgema muusikakooli õppejõud. Tema juures õppisid paljud tulevased muusikateadlased ja interpreedid. 1940 suundus Tallinna konservatooriumi õppejõuks. Looming on peaaegu täielikult püh. instrumentaalmuusikale. Kõige rohkem klaveriteoseid. „Viis pala keelpilliorkestrile“. Algselt oli see kirjutatud klaverile va. IV osa. Eesti klassikalise muusika populaarseim orkestriteos on suurele sümf.orkestrile kirjutatud sümf. poeem „Koit“. Teosed kannavad programmilisi pealkirju. See ei toetu tema puhul kirjanduslikule süzeele vaid kajastavad teoses valitsevat üldist meeleolu. Hästi sage on loodustemaatika.
Riho Päts(1899-1977)Oli helilooja, koorijuht, muusikaõpetaja ja- kriitik . Suure osa oma tegevusest pühendas ta koolimuusikale. Oli muusikaõpikute autoriks ja koostajaks ja kirjutas lastelaule. Võttis kasutusele relatiivse noodilugemise süsteemi (30-tel). Hiljem võttis koostöös Heino Kaljustega kasutusele silpnimetused JO-LE-MI...“Muti metroo “,“Pillerpall“.
Eduard Tubin(1905-1982)Rahvusvaheliselt tuntuim Eesti helilooja, sümfoonik. Õppis Tartus, hiljem töötas „Vanemuises“. 1944 põgenes Nõukogude okupatsiooni eest Rootsi. On kirjutanud 10 sümfooniat, kirjutas lavamuusikat. 1940 Eesti esimene ballett „Kratt“-müt.ainestikule tuginev, rajatud tervenisti rahvamuusikale. On kirjutanud 2 ooperit, Estonia teatri tellimustööna. Ooperites on dramaturgilise liini edasiviijaks orkester . Kirjutas ka soololaule, koorilaule. Tema üks viimaseid teoseid oli reekviem „Reekviem langenud sõduritele“. Tema teoste ettekandmine oli mõjutatud poliitikast 1940-50 mängiti üliharva. Koorilaulud:“Esimene kiri Ingile “,“Igatsus“. Kõige mängitavam sümfoonia on 5.sümfoonia.
Rahvakultuur aastail 1940-1953 Tähtsamad ümberkorraldused:Saadeti laiali Akadeemiline Helikunstnike Selts, mille asemele loodi ENSV Heliloojate Liit. Lõpetati org-de ja seltside tegevus. Tartu Kõrgem Muusikakool kaotas kõrgema õppeasutuse staatuse. Tallinna konservatoorium reorganiseeriti(uus direktor -uued ja nõudlikumad programmid Moskvast)Muusikute käekäik:üks osa mobiliseeriti Nõukogude armeesse või evakueeriti tagalasse, 1942 mood.Venemaale sattunuist ERKA(ENSV Riiklikud Kunstiansamblid)(G. Ernesaks , E.Kapp). Teine osa jäi kodumaale , korraldati laulupäevasid , sümf.orkester kõrgel tasemel. 1944 toimus massiline emigreerumine, rahvusvahelise tunnustuseni jõudsid:L.Juht,M.Korjus jne.). Väliseesti muusikaelu ´ hinged olid R.Toi ja H.Olt; välja anti „Eesti muusika ajalugu“.Muusika põhieesmärk: sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik, juhtpositsioonile tõusid vokaalsümfooniline žanr ja massilaul. 20.saj. muusikavoolud kuulutati formalistlikuks, heliloojad olid sunnitud neist hoiduma.
Gustav Ernesaks(1908-1993)Sündis äärmiselt musikaalsesse perre. 15-aastaselt astus Tallinna Konservatooriumisse(klaveriklass). Edaspidi õppis ta seal muusikapedagoogikat ja kompositsiooni. II maailmasõja ajal mobiliseeriti Nõukogude võimu poolt. 1944 jätkab konservatooriumis tööd õppejõuna. Oli laulupeo liikumise üks peamine eestvedaja ja üldjuht. Tema idee oli ehitada Tallinnasse praegune laululava, mis valmis 1960. Ernesaksa tähtsaim koorilaul on „Mu isamaa on minu arm“. Ernesaks kirjutas selle laulu 1944.aastal Moskvas. 1947 oli esimest korda laulupeol . 50-tel keelustati . 1960 a.peol alustas rahvas seda laulu ise. Nõukogude ajal kujunes sellest mitteametlik hümn. Traditsiooniliselt lauldakse püsti seistes. Ernesaks on kirjutanud kokku umes 200 koorilaulu. Üle poole neist meeskoorile. Meeskoorilaulud :temaatika oli poeetiline , olustikuline, patriootiline ja ka naljalaul. Meeskoori juhina tundis ta just seda žanrit täiuslikult.“Hakkame mehed minema“,“Näärisokk“Segakoorilaulud:temaatikakas kodumaa, loodus ja armastus.“Tartu valgel ööl“
Naiskoorilaulud:temaatikaks loodus, kodu, maainimeste töö ja tegemised, tegelemine kunsti ja poeesiaga.“Sireli, kas mul õnne“
Peale koorilaulude on kirjutanud ka soolo-ja ooperilaule. On kirjutanud 5 ooperit. Ajalooline ooper “Pühajärv“. Tema kõige tuntum ooper on J.Smuulilt tellitud libretole“Tormide rand “,lavale jõudis 1949. Tema loomingu stiil lähtub rahvuslikust helikeelest. Kasutab oma loomingus uuemat rahvalaulu.