MUUSIKA-EESTI-VABARIIGIS-1991.. (0)

MUUSIKA EESTI VABARIIGIS 1991-...
20nda sajandi lõpukümnend kui ka 21. sajandi algus on eesti muusikas erakordselt rikas. Seda nii loomeinimeste kui ka muusikastiilide poolest. Loomingust eksisteerivad kõrvuti neoklassitsism, seeriatehnika ja atonaalsus. Tuleb juurde ka multimeedia , mis muutub omaette haruks. See tähendab, et on korraga kasutatud mitut audiovisuaalset väljendusvõimalust. Esimesena kasutas seda eesti muusikas Lepo Sumera. See avaldus tema kammerteoses “Ja nii edasi ja nii tagasi” ja “Mäng kahele.” Temalt on ka tulnud eesti esimene multimeediaooper “Olivia meistriklass .” Sumera on loonud ka filmimuusikat (“Kõrbeoja peremees ,” Suur Tõll”). Loodi Lepo Sumera Ühing, mis alates 2003 aastast korraldab noorte heliloojate loomingu konkursse.
90ndatel hakati asutama erakapitalil põhinevaid raadio aamu . Tallinas asutati Kuku raadio ja Linnaraadio. Tartusse aga Tartu Raadio. Riikliku ringhäälinguorganisatsiooni Eesti raadio reformi käigus aga käivitati aastal 1993 Raadio 2, mis oli üleriiklik kanal .
Eesti taasiseseisvumine toob kaasa ka vabanemise ideoloogilisest survest . 1990. Aastatel jõuab eesti muusika ka üha enam maailma kontserdilavadele. Hakatakse osalema rahvusvahelistel loomekonkurssidel, sõlmitakse lepinguid väliskirjastuste ja plaadifirmadega. Üks efektiivsemaid võimalusi oli selleks UNESCO konkursil osalemine. Eesti muusikast on seal silmapaistnud Erkki-Sven Tüür oma reekviemiga aastal 1995 (II koht), Lepo Sumera V sümfooniaga aastal 1997 (II koht) ja 2004. aastal saavutas esikoha Helena Tulve oma orkestriteosega “Sula.”
Tänu piiride avamisele on saanud ka meie heliloojad õppida välismaal. Neid võimalusi kasutas ära eriti aktiivselt 1990. aastatel esile kerkinud põlvkond. Lisaks on avanenud ka heliloojatele võimalus asuda resideerivaks heliloojaks ehk sõlmida leping mingiks perioodiks mõne muusikakollektiiviga. Näiteks Eino Tamberg oli aastatel 1997/98 ERSO ( Eesti Riiklik Sümfooniaorkester) resideeriv helilooja . Aastatel 1998/99 oli seda Raimo Kangro ning 2003/2004 Tõnu Kõrvits.
Sellel ajal loodi ka palju uusi kollektiive. 1993. aastal alustas uuekoosseisuga Tallinna Kammerorkester, mis tegi koostööd Eesti Filharmoonia Kammerkooriga. Samal aastal loodi ka NYYD Ensemble, mis on asutatud noore dirigendi Olari Eltsi poolt ning Weekend Guitar Trio. 1996. aastal loodi vanamuusikaansambel Vox Clamantis ning aasta hiljem pandi alus Eesti-Soome sümfooniaorkestrile, mida juhatab Anu Tali .
Eesti heliloomingut on mõjutanud ka kaks festivali. Üks nendest on 1979. aastal alguse saanud Eesti muusika päevad, mida korraldav Eesti Heliloojate Liit ning teiseks on rahvusvaheline uue muusika festival NYYD.
Tänase eesti muusikaelu juhtpositsioonidel on Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester ning Eesti Rahvusmeeskoor. Ühtedeks suurtemateks ja tugevamateks koosseisudeks jazzi valdkonnas võib ka nimetada Estonian Dream Big Band , mida juhib Siim Aimla , kes on silmapaistev saksofonist. Pärimusmuusikast on Eesti muusikale aluse pannud Kukerpillid, kelle eeskujul on täna sündinud teisigi sarnaseid bände nagu Untsakad, Väikeste Lõõtspillide Ühing, Curly Strings ja Trad.Attack!. Rock muusikas olid 90ndatel edukaimad Terminaator ja Smilers, mis on tänasepäevani populaarne , ning Mr. Lawrence . Eestist maailma on jõudnud bändid nagu Vanilla Ninja ja Metsatöö ning ka laulja Kerli.
Lisaks on veel Eestil tänapäeval väga palju andekaid lauljaid ( Kadri Voorand, Hedvig Hanson, Laura Remmel, Mari Kalkun), dirigente ja heliloojaid ( Olav Ehala).