1810 ning avaldus peamiselt Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus. Raskem on muusikaloos ajaliselt määratleda klassitsisimiajastu lõppu. Baroki ja klassitsismi vahel on selge üleminekuaeg, mil uus, sündiv stiil vastandas end teravalt vanale, klassitsismi ja järgmise stiiliajastu romantismi vahel aga midagi taolist pole. Beethovenit võib tinglikult nimetada üleminekuaja heliloojaks: tema muusika lähtus peamiselt küll klassikalistest vormiideaalidest, kuid loomingus on ka juba romantikutele iseloomulikke jooni. Põhjapanevad muutused muusikalises mõtlemises algasid siiski alles 19. sajandi lõpul. Klassitsismiajastu instrumentaalmuusika Klassitsismiajastule iseloomulikud uued vormid ja žanrid kujunesid instrumentaalmuusikas, neist olulisim on sonaadivorm.
peamiselt Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus. Raskem on muusikaloos ajaliselt määratleda klassitsisimiajastu lõppu. Baroki ja klassitsismi vahel on selge üleminekuaeg, mil uus, sündiv stiil vastandas end teravalt vanale, klassitsismi ja järgmise stiiliajastu romantismi vahel aga midagi taolist pole. Beethovenit võib tinglikult nimetada üleminekuaja heliloojaks: tema muusika lähtus peamiselt küll klassikalistest vormiideaalidest, kuid loomingus on ka juba romantikutele iseloomulikke jooni. Põhjapanevad muutused muusikalises mõtlemises algasid siiski alles 19. sajandi lõpul. Klassitsismiajastu instrumentaalmuusika Klassitsismiajastule iseloomulikud uued vormid ja zanrid kujunesid instrumentaalmuusikas, neist olulisim on sonaadivorm. Klassikalise sonaadivormi aluseks on kahe põhihelistiku (tavaliselt toonika ja dominant) ning
4) Klassitsismi üldiseloomustus, võrdlus barokiga (ka kunst, arhitektuur jne.) Siiani oli peamisteks kunsti tellijateks kirik ja õukond. 17.sajandi lõpust Inglismaal, 1725.a. paiku Prantsusmaal ja Saksamaal tekkisid kodanlikud kontserdiorganisatsioonid. Erinevalt vanast, oli uus publik laiapõhjaline ja asjatundlik. Sellise publiku ees saab end maksma panna ainult originaalse eneseväljendusega. Klassitsism väärtustab antiikmaailma, eeskujuks võeti antiikkunsti ilunormid – rahu, lihtsus, suursugusus. Esikohal vorm(istus) – kõik, mis tõmbab vormilt tähelepanu kõrvale (liigsed kaunistused) on kurjast. Kuldlõike printsiip – jagada tervik kaheks osaks nii, et tervik suhtub suuremasse osasse nagu suurem väiksemasse. Arhitektuuris domineeris lihtsus, sümmeetria, monumentaalsus, võimsad sammas- ja kuppelehitised,
saj. lõpul ja seepärast peaks muusikaloos tegelikult rääkima pikemast, umbes poolteise sajandi pikkusest klassikalis-romantilise stiili ajastust. Võimalik periodiseering: 1720-1760 eelklassitsism, "sünniaeg" 1760-1780 varaklassitsism, "küpsemise aeg" 1780-1810 kõrgklassitsism, "tippteoste aeg" 1810-1830 üleminekuperiood romantismile 1830-1880 romantismi kuldajastu 1880-1900 hilisromantism KLASSIKALISE STIILI KUJUNEMINE 7. Milline pidi olema klassitsismi ajastu nn. uus muusika (milline harmoonia, kas valdav oli homofoonia või polüfoonia, iseloomusta meloodiat ja vormiskeeme, kas eelistatud oli vokaal- või instrumentaalmuusika, kes oli selle muusika tarbija?) * Muusika puhastati baroksetest kaunistustest * Eelistati lihtsaid, korrapäraselt liigendatud meloodiaid * Meloodia pidi tuginema samavõrra lihtsale, dissonantsidest vabale harmooniale * Funktsionaalharmoonia: iga meloodiamotiiv kuulub ühte põhifunktsiooni (TSD) * Kaob basso continuo
KESKAEG Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St
I õpiaasta kevadsemester 2013: Varane muusikalugu (MTX 310) kursuse teemad. 1. Saksa protestantlik kirikumuusika 16.17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium. Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel. 2. Johann Sebastian Bach. Stiili kujunemine, mõjutused. Helikeele semantika, tsitaadid. Olulisemad vokaalteosed (passioonid, kantaadid, missa). Instrumentaalmuusika (orkestri-, kammer-, oreli- ja klaviirimuusika). 3. Georg Friedrich Händel. Stiili kujunemine, mõjutused. Ooperilooming. Inglise oratoorium. Instrumentaallooming. 4.Klassikalise stiili ja uute vormide kujunemine muusikas 18. sajandi keskel. Tähtsamad
+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana
Kõik kommentaarid