Liszt, Verdi, Wagner (0)

Farenz Liszt 1811- 1886

Sündis Ungaris. Isa oli tööl mõisas. 6 aastaselt oskas ta juba klaverit mängida. 10 aastaselt läks elama ja õppima Viini, kus toimusid ka tema esimesed kontserdid pianistina. Teda saatis suur edu. Kompositsiooni õppis ta Salieri juures. 1823 läks ta Pariisi ja soovis astuda Pariisi konservatooriumisse, sinna teda vastu ei võetud, sest ta oli välismaalane. Alates 1827 aastast hakkas Liszt ennast ise ülal pidama . 1830 alustas pikka kontsertreisi mööda Euroopat. Esialgu Saksamaa piires, kõige kaugem koht oli Itaalia. 1842 toimus kontsert Tartus. 1848 asus elama Weimarisse. Töötas kohaliku muusikaelu juhina . 1861 suundus tagasi Rooma . Sai lähedaseks sõbraks Rooma paavstiga. 1869 suundus tagasi Weimarisse. Elu viimased aastad elas oma tütre juures Byrothys Oma eluajal toetas ta noori muusikuid ja heliloojaid, eriti Ungari omi. 1875 asutati Ungaris esimene muusika kõrgkool, sellele anti Ferenz  Liszti nimi.

Looming

Olles suurepärane pianist on tema looming valdavalt seotud klaverimuusikaga. Teda peetakse uue klaverimängu stiili rajajaks ( klaver nagu orkester ). Looming on programmiline. Inspiratsiooni sai kujutavast kunstist ja kirjandusest. On kirjutanud klaverile 19 Ungari rapsioodiat. Rahvuslikel elementidel kirjutatud romantiline teos. Hiljem on seda orkestreeritud. Loomingus kasutab rahvuslikke Ungari elemente. Muusikat iseloomustab temperamentsus, kirglikud kontrastid , minoorne helilaad , tehniliselt keerukas muusika . On kasutanud ka mustlasmuusikat. Orkestrile on kirjutanud 2 sümfooniat ja 13 sümfoonilist poeemi. „Prelüüdid“- teose aluseks on 3- st noodist koosnev lühike muusikaline teema. Teose võib jagada 5- eks lõiguks. 1) sissejuhatus- inimese kujunemise prelüüd 2) kõrvalpartii- lüüriliste tunnete prelüüd 3) töötlus- eluvõitlus, saatuse trotsimine 4) töötluse teine pool- puhkus ja helged meeleolud 5) kangelaslikkuse prelüüd- müüsika jõuline ja kange . Nt ka soololaul „ Unistus “
Giuseppe Verdi 1813- 1901
Sündis Itaalias. Isa oli kõrtsmik ja pudukaupleja. 8. aastaselt saadeti ta kooli. 12. aastaselt mängis hästi orelit ja oli külakirikus orelimängija. Kaupmees, kelle juures ta elas, andis talle raha, et ta saaks minna Milanosse edasi õppima, kuid teda ei võetud seal vastu. 1835 abiellus Verdi kaupmees Barezzi tütrega. 1839 esimene esikooper „Oberto“ teine ooper „Kuningas üheks tunniks“ kukkus läbi, pärast mida otsustas Verdi, et ei kirjuta enam ühtegi ooperit. 1842 sõprade veenmisel kirjutas „ Nabucco “ millel oli tohutu menu. 1845 abiellus Guiseppina Strepponiga. „ Rigoletto “- Victor Hugo näidendi järgi „Kuningas lõbutseb“ järgi. „Trbaduur“ ( 1853 ) „ Traviata “ ehk „Langenud naine“ (1853) See kukkus läbi halva esituse tõttu. „ Othello “ „Don Carlos “ „Aida“ Pärast suurt kriisi oma elus, oli järgmiseks teoseks „Nabucco“
Richard Wagner 1813- 1883
Sündinud Saksamaal. Õppis Leipzigi ülikoolis muusikat, rändas palju. On töötanud Riia ooperiteatris dirigendina . Reisinud Londonis, elanud pikemat aega Pariisis, Berliinis. 1843 töötas Prezdneri ooperiteatris. Šveitsis tutvus Ludvig II-ga. Koostöös kuningaga tekkis idee teostada uus ooperiteater Byrothi ooperimaja. Idee Wagnerilt, raha Ludvigilt. See teater pidi asuma suurest linnast eemal ning see oli mõeldud ainult muusika kuulamiseks. Alguses pidi see olema tasuta. Byrothy ooperiteateris toimuvad tänapäeval wagneri ooperifestivalid, mille organiseerimisest võtavad osa tema perekonnaliikmed.
Looming
Wagner on 19 sajandu suurim ooperireformaator. Wagner pidas ideaalseks ooperiks muusikalist draamat , kus muusika, draama ja tants on omavahel tihedalt seotud. Wagneri ooperi sündmustik toimub sageli müstilises fantaasiamaailmas. Ooperisüzeed pärit eepostest ja legendidest. Kangelased sageli hukuvad ja on pidanud minema elama allmaailma. Wagneri ooperis on oluline roll orkestril, inimhäält vaatleb kui ühte pilli orkestris. Wagner kasutab ooperis juhtmotiivi (lühike hästi meeldejääv meloodia , mis iseloomustab üksikut tegelast või tegevust. Wagner ehitab ooperi üksnes arenevate süzeedega ja see on vastandiks numbriooperile? Ooperi tetraloogia „Nibelungide sõrmus“ mille põhjal tegi 4 ooperit: „Reini kuld “ „Valküürid“ „Sikfrid“ „Jumalate hukk “ On kirjutanud ka „Tannhäuser“ „ Lendav hollandlane“ „Nürbergi meisterlauljad“ „Tristan ja Isolde“
Ooper 19. sajandil
19. sajandi ooper reageeris tundlikult ühiskonna sündmustele. Ooperi ainestik võeti antiikajaloost ja mütoloogiast, ajaliist, olustikulistest sündmustest. Tekst mida kasutatakse ooperites on libreto. Aaria on laul, millega näitleja/laulja näitab oma kehasttava tegelase hingeelu ja tundeid ( kehakeele ja laulu abil). Ooper oli üks juhtivamaid muusikažanre. Ooperi pealinnaks muutus Pariis. Süzeed olid enamasti ajaloost pärit, aga ka antiik-mütoloogiast ja rüütlilugudest. Oopereid kirjutati tellimustöödena. 19 sajandil paistsid silma Itaalia ooper- igaks hooajaks moodustati uus trupp, eesmärgiks oli panna publik ooperit kuulama ja jälgima. Kujunevad välja peategelaste paarid, kus naispeaosatäitja pidi olema süütu, õrn ja noor neiu . Häälelt oli ta sopran , meespaariline tenor . Tekkis tenorikultus. Enamasti tegutsesid Itaalia teatrid õukondade juures. Olid koomilised ooperid , tõsised ooperid ja pooltõsised ooperid, mille lõpp oli alati õnnelik. Prantsuse ooper- tekkis lüüriline ooper ehk muusikaline draama. Prantsusmaal oli kasutada parim lavatehnika. Saksa ooper- Richard Wagner. Vene ooper- psühholoogilised ooperid süzeed vene eluolust.