Jõhvi muusika ja kultuuri lugu (1)

Kust Jõhvi oma nime sai.
· Jõhvi nime on seletatud mitmeti. Rahvasuus on levinud arvamus, et see
tuleneb sõnast "jõhvikas", millel aga puudub keeleteaduslik alus.
1930ndatel aastatel pakkus koduuurija H. Kurba tähenduseks "jõevesi" (om.k.
"jõevee"), kuna sellist nime olevat kandnud Jõhvi keskel asuv allikas, millest
sai alguse üks Pühajõe lisajõgesid. Soome keeleteadlane L. Kettunen pakkus
seletuseks "jõhv", mis seni kõige enam tunnustust leidnud. Võimalik on veel
tulenemine rahvausundiga seotud jõhvussist. Ka jõhv oli muinasajal maagilise
tähendusega ja see sobib hästi antud paiga oletatava religioosse tähendusega.
Nii jõhvi kui jõhvussi tähistas vanasti üks ja seesama sõna -jovi (või jõvi).
Veel eelmisel sajandil oli Jõhvi nimeks kohalikus murdes Jovi, vaivara
murdes aga Jõvi.
Kultuuri ja muusikaelu algus.
· XlX sajandi esimestel
kümmnentitel harrastati mitmes
paigas koorilaulu. Esimesed
laulukoorid tekkisid kirikute juures
või koolide baasil kus pastori
tegemistest olenes koori tegevus.
· Jõhvis sai koorilaulu viljelemise
alguse kihelkonnakoolist,kus 1860.
aastal asus tääle Joosep Siegfried
Saar(pildil).Ta seadis tähtsale
kohale noodiõpetuse ja nelja
häälega laulmise
MUUSIKA ELUST
LÄHEMALT
· 1907 aastal asutati Jõhvi Hariduse selts mis aga suleti 1913 aastal võimude
poolt.Taastati uuesti 1918 aasta algul ning kandis uut nimetust Jõhvi Haridusseltsi
Koor. Vanimaks seltsiks Jõhvis oli Jõhvi Laulu Selts. See oli Joosep Siegfried Saare
poolt asutatud.
· Jõhvis toimusid neljal korral Jõhvi laulu- ja muusikapäevad (aastatel 1926,1927 ja
1930,1932). See oli väga tulus ettevõttmine sest igakorraga kogunes aina enam rahvast.
· Jõhvi laulukoor võttis osa kõigist seitsmest üldlaulupeost.
· Pärast esimest üldalulupidu loodi Jõhvis ka pillikoor.
· Jõhvi muusikaelus oli kindel koht 1923 aastal loodud sümfooniaorkestril, mille
põhituumikud moodustasid Jõhvi kooli õpetajad.
· Detsembris 1953 avati Jõhvi Muusikakool, kus alusats õpinguid 27 noort õpilast.
KULTUURI ELUST
LÄHEMALT
1930 aasatl osteti Jõhvi näituseplats, kuhu ehitati
näituse hoone.Seal toimusid ülevirumaalised
näitused aastatel 1930, 1933 ja 1938.
1945 aastal alustas tegevust Jõhvi Rahvamaja . Kus
rahvas sai käija laulmas, tantsimas ja käsitööga
tegelemas.
Jõhvi kultruuri elu areneb iga aastaga paremuse poole.On
ka ehitatud Kontserdimaja . Rahvas muutub aina
aktiivsemaks keskuse külastajaks.
On loodud mitmeid näiteringe ja huvirnge nii noortele
kui ka vanadele.
KODUKOHA KULTUURI
TEGELASI
· Einar Iila
Kaalukas osa Jõhvi kultuuriloos on Einar Iilal, kes on sündinud 1942 aastal Erra
vallas. 45 aastat oma elust on olnud hõivatud
taidlustegevusega,rahvatantsuga,laulukoorides laulmisega ja paljude teiste
tegevustega mis talle huvi pakkusid.
· Kaarin Veinberg
Tuntuim kultuuritegelane Kaarin Veinberg alustas Jõhvi linnast oma eluratast
veeretama viiekümmnendate algupoolel.Mitmekülgset kultuuritegevust
alustas ta Kohtla-Järve Kultuurimajas direktorina, edasi juhatajana Tammiku
klubis.Tema poolt kehtestatud rolle Jõhvi draamaringis mäletatakse
siiani.Praegu töötab ta kultuuriministeeriumis.
KODUKOHA KULTUURI
TEGELASI
· Voldemar Berelkovski
Mitmekülgne kultuuritegelane,huvijuht,pedagoog ja tantsujuht on tuntuks-teatuks
saanud aegade jooksul paljudele.Tema on mees, kes teiste askelduste kõrval on
end pühendanud rahvatantsule 1962 aastast alates.Voldemar Berelkovski
alustas rahvatantsurühmade juhendamist Jõhvi Gümnaasiumis 1991-
1992.Sellest peale on ta osalenud pea kõigis tantsu ja kultuuriga seotud
sünmustega.
· Lea Küngas
Jõhvi linnavalitsuse kultuuri- ja teabespetsialist.Ta on väga toimekas inimene kes
on väga hästi hakkama saanud Jõhvi linna kultuurilise poole edendamisega.