Romantism (0)
Romantism
Koostaja: Kaisa Nurk
Juhendaja: Külli Kreegi
· Romantism muusikas on umbes 18201880 valitsenud suund, see oli
romantismi ideoloogia ja stiili avaldumine muusikas.
Romantismi peamised tunnusjooned.
· väljendusrikas meloodia
· värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele
· klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt
· kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu,
rahvalooming (muistendid, legendid)
2
· Romantism avardas märksa muusika sisulist ja tunnetuslikku külge.
· Väljendusvahendite otsingud mitmekesistasid harmooniat, orkestratsiooni ja
teoste vormi.
· Huvi looduse, rahvuskultuuri, rahvamuusika ning ajaloo vastu andis mitmele
zanrile uue ilme.
· Loodi muinasjutulisi (" Undine "), fantastilisolustikulisi (" Nõidkütt "),
rahvuslikku vabadusliikumist kajastavaid ("Wilhelm Tel l"), heroilis
romantilisi ("Norma"), lüürilispsühholoogilisi ja filosoofilisi oopereid ("Faust",
" Tristan ja Isolde ").
· Sümfoonilistes ja vokaalsümfoonilistes suurvormides, lauludes ja
klaveripalades said valitsevaks lüürika ja psühholoogilisus.
· Tekkisid vokaal ja instrumentaaltsükkel.
· Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi
ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. Interpretatsioonikunst muutus
virtuoossemaks.
3
Romantismi muusika võib jagada kolme perioodi
I. 18101830 vararomantism Beethoveni hiline looming, Schuberti looming tervenisti,
Karl Maria von Weber.
Iseloomulik sellele perioodile:
säilivad klassikalised vormid, avarduvad aga nende vormide piirid ja täituvad romantilise sisuga.
sünnib uus zanr lied (laul) saksa laul.
sünnib rahvusromantiline ooper
Helikeeles suuri muutusi toimu.
II. 18301850 kõrgromantism Schuman, Chopin, Berlioz, Bellini, Mendelssohn.
Tekivad uued zanrid. Klaverimuusikas oluline muutus, muusikalised portreed, karakterpalad.
sünnib sümfooniline poeem, üheosaline kirjandusliku või filosoofilise programmiga. Heliloojad tahavad
muusika helidega enam kirjeldada, maalida. (Liszti sümfoonilised poeemid)
Ka sümfoonia areneb programmilisuse suunas (Berliz "Fantastiline sümf")
Meloodiad muutuvad keerulisemaks, pikemaks, altereeritumaks harm. keerulisem.
Avardub dünaamiline ja tämbriline diapasoon.
4
III. 18501890 hilisromantism Liszti hiline looming, Wagner, R.Strauss
varane, Mahler varane l. Hugo Wolf (laulud)
muusika areneb monumentaalsuse suunas nii vormis, väljenduslaadis,
esituskooseisus.
orkester muutub hiigelsuureks (kuni 120 mängijat)
äärmuslikud kontrastid pppfff
meloodia küllastub kromatismidest. Harm. Väljub tonaalsusest. Wagner jõuab
oma muusikas klassikalise harmoonia kriisini. Hilisrper tegutses ka
Brahms, kes säilitab tasakaalustava jõu muusikas.
5
FRANZ SCHUBERT 17971828
· Esimene tõeline romantik, kes klassikalise vormi täidab
romantilise sisuga, kauni laululised meloodiad.
· Toob uue zanri lied e. laulu.
· On kirjutanud koorimuusikat, 7 missat, oopereid, mida võib võrrelda
laulumängudega ("Rosinanade")
Laulude mõju ka instrumentaalteostele.
· Sümfooniad intiimsemad ja lüürilisemad kui Beethovenil.
· Schubert on Haydn`I ja Mozart`I traditsioonide jätkaja.
· Ei ole programmilised.
· Säilitab klassikalised vormid ja ka tsüklid on 4osalised. (Erandiks 4. Sümf)
· Kokku 10 nummerdatud sümfooniat.
6
HECTOR BERLIOZ 18031869
· On esimene romantik prantsuse muusikas.
· On programmilise sümfoonia looja.
· Kaasaegse orkestri ja orkestratsiooni rajaja.
· Pani aluse vokaal ja ooperimuusikasse.
· Uuendab ka kontserti kui zanri.
Fantastiline sümfoonia
Triumfija leinasümf.
Romeo ja Julia
Reekviem
Te deum
Laulud klaveri ja orkestri saatel ("Suveöö")
3 ooperit
Fausti needmine
Vioolakontsert
7
FELIX MENDELSSOHN BARTHOLDY 18091847
· Oli mitmekülgne muusik, helilooja, dirigent ja muusikaelu
organisaator, ta oli Bachi muusika taasavastaja, hinnatud pianist ...
· Sonaadid, variatsioonid.
"Sõnadeta laulud" tsükkel. 8 vihikut, igas 6 pala. Nende hulgas väga erineva
karakteriga palu lüürikast kuni tormini välja.
Orkestrimuusika, sümfooniad.
Kõige tuntum avamäng "Suveöö unenägu"
Preöüüdid, fuugad 6 , kantaadid, 3 oratooriumi (Paulus, Elias, Kristus
lõpetamata), kammeransambleid.
· Sümfooniad
12 noorpõlve sümf selge klassikalise ülesehitusega.
5 suurt sümf 3. Ja 4. Kõige tuntumad. 5. Reformatsioonisümf, 2. Sümf kantaat
"Ülistuslaul" piiblitekstiga.
8
ROBERT SCHUMANN 18101856
· Oli 19.saj muusikas oluline ja omanäoline isiksus.
Klaverimuusika uuendaja, Schuberti laulutraditsiooni jätkaja.
Suurepärane muusikaajakirjanik ja uue muusika eest võitleja.
Schumann´i looming on zanriterikas. Ta on loonud
4 sümf,
avamänge, 3 instr, kontserti (kl.kontsert amoll, tsellole amoll, viiulile dmoll)
Hulgaliselt kammermuusikat (klaverkvartett, kvintett 3 keelpillikvartetti
Palju teoseid viiulile
Oboele klaveriga duopalad
Tsellole
Erilise koha tema loomingus omavad laulud, ka kooriteosed, 2 reekviemi, 2
oratooriumi.
On üks tähtsamaid laululoojaid.
9
http://et.wikipedia.org/wiki/Romantism_%28muusika%29#Romantilisi_heliloojaid
.
http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:FgmBr4cdBoIJ:maa.planet.e
10
Slideshow
See räägib romantismist kui muusikast
Sarnased õppematerjalid
29
doc
Muusikaajalugu
Seda kujundati mitte
niivõrd esteetiliste reeglite ja seaduste järgi vaid hingelise väljenduslaadi abil. Sageli arvati,
et mida lihtsam meloodia, seda parem.
Rütm
Aluseks klassikute rütmika, mida täiendati psühholoogilis-poeetiliste laiendustega nagu
trioolid, trioolid duoolide vastu, punkteerimine kui idee fix, sünkoobid, polürütmika jne.
Subjektivism toob sisse personaalrütmid, mis on loodud vastava helilooja karakterist
tulenevalt.
Kõlavärvid
Romantism, mis käsitleb muusikat kui looduse ja universumi sügavamat olemust, eelistab
looduslähedasi kõlavärve: metsasarv sümboliseerib sageli jahti, linnust, rüütelkonda; flööt
kui paan, Arkaadia, karjuste idüll, jne.
Universaalsus, aga ka 19.saj. materialism toovad kaasa võimsad kõlad, suured orkestrid ja
koorid. Ajalooliste piiride laiendamine viib uute (vanade ) pillideni
(näit. Berlioz kasutas antiik-taldrikuid). Religioosne harras-tõsine väljenduslaad tõstab esile
24
doc
Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.
oli novaator ja teerajaja.
Beethoven oli isepäine geenius ,kes elu lõpuni ei suutnud kohaneda oma ajastu ja
ühiskonnaga. Ta tõuseb kõrgemale oma ajast ja loob 19.saj.- mida nimetatakse
Beethoveni ajastuks.
Teosed: Ooper "Fidelio" ; kaks missat; 9 sümfooniat; avamängud, muusika balleti ja
draamaetendustele,5 klaverikontserti, viiulikontsert, arvukalt kammerteoseid, 32
klaverisonaati, 24 variatsioonitsüklit, 66 laulu. kogutud teoste sari ilmus alates 1864.a.
VII TEEMA ROMANTISM.
1. Stiili üldiseloomustus.
Varane-romantism 1815-1880(Schubert, Mendelssohn- Bartholdy)
Kõrg-romantism 1830-1850 Programmiline sümfoonia, kunstide süntees-
Hilis-romantism 1850-1890 Berlioz, List, Chopin, Shumann
150 aastat kestab üks periood, (esimesed 50 segunevad uus ja vana stiil, järgmised on
uus ajastu ja viimased 50 jälle segunemine)
Romantismis saab oluliseks vaimne liikumine, seab tundelise olulisemaks
mõistuslikust, hõlmab kõiki elu valdkondi
22
doc
Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus
pärisorjus kogu Venemaal. Rahvusliikumine jõuab ka Eestisse, baltisakslaste eeskujul korraldatakse 1869 esimene eesti
üldlaulupidu.
2. ajavaim materialistlik (teaduse ja tehnika areng, vaimustus mehaanikast, tööstuse areng, vabrikutoodang,
linnade kasv; aeg on raha; inimene peab tegema midagi kasulikku ja see ei ole kunst) ja positivistlik
(usutakse ainult tõestatavatesse faktidesse, faktide kuhjamine) kunstikäsitlus idealistlik ja subjektiivne,
põhisuunaks muusikas on romantism, mis tugevasti rõhutab metafüüsikat, idealismi.
Materialistlik ajavaim kajastub kaudselt ka tehnilise täiuslikkuse taotlemises ja tehniliste võimaluste
avardamises muusikutegevuses.
3. Eelnevast järgmine vastuolu: reaalsus - irreaalsus (fantaasiamaailm);
reaalsus ideaal, idealism
Irreaalsus võib kunstnikule muutuda tõelisemaks kui reaalsus (Schumann ja Davidsbund e. Taaveti Liit, ka
Berlioz).
Kunstnik püüdleb ideaali poole, mis on kättesaamatu
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid