Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Aleksander Läte ja Rudolf Tobiase elulood (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Aleksander Läte ja Rudolf Tobiase elulood #1 Aleksander Läte ja Rudolf Tobiase elulood #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Alina Semjonova Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
1
odt

Aleksander Lätte elulugu

Aleksander Lätte (1860-1948) ­ Helilooja ja pedagoog. Esimene eestlasest profesionaalne muusikakriitik.Tartus asutatud esimese eesti sümfoonia dirigent. Lätte on päris Pikasillalt. Alustas viiuliõpinguid 8-aastaselt, 19-aastaselt lõpetas Cimze seminari. Töötas koori ja ­orkestrijuhina Nõos ja Puhjas. Esimene Eestlane , kes sai kõrghariduse Lääne-Euroopas. Lätte tähtsamateks ettevõtmisteks olid esimene Eesti sümfooniaorkestri asutamine, sammuti sümfoonilise avamängu ,,Kalevala" ja keelpillikvarteti loomine, mis kuuluvad esimeste hulka vastavais zanreis.1900-1907 tõusis Lätte Tartus esile aktiivse muusikuna, tema tegevus hõlmas mitut valdkonda:Muusikaelu organiseerija ( esimene sümfooniaorkester);Koori- ja orkestrijuht ( IV üldlaulupeo üldjuht);Klaveri- ja orelisolist;Pedagoog ( klaveriõpetaja);Muusikakriitik;Helilooja;Klaverimängu õpiku ja teiste muusikateoste autor.Andis kultuurielule uue suuna. Hakati esitama kantaate ja oratooriume.Pälvis tunnustused:Tar

Muusika
thumbnail
12
doc

Eesti muusika

· Konstantin Jakob Türnpu (13.8.1865 Klooga mõis - 16.4.1927 Tallinn) . Eesti helilooja, organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organisaator. 7. Peterburi konservatooriumi tähtsus Eesti muusikaelus on suur, sest meie profesionaalsed heliloojad, koorijuhid ja pillimängijad on õppinud just seal. Sealt on saanud nad väga hea hariduse. Nt. Peeter Süda, Miina Härma, Artur Lemba..... 8.Aleksander Läte (12.01.1860 Aakre vald, Pikasilla küla - 08.09.1948 Tartu) Helilooja ja pedagoog. Esimene eestlasest professionaalne muusikakriitik. 1900. aastal Tartus asutatud esimese eesti sümfooniaorkestri dirigent .IV üldlaulupeol Tartus (1891) oli Läte juba üks üldjuhtidest ning seal kanti ette ka tema kooriteos "Laul rõõmule". Läte jätkas oma õpinguid Dresdeni konservatooriumis koorikompositsiooni erialal (1895-1897).

Muusikaajalugu
thumbnail
9
doc

Eesti rahvamuusika

Hermanni koorilaulud on ,,Kungla rahvas", ,,Oh, laula ja hõiska", ,,Mingem üles mägedele". Hermanni kõige õnnestunumaks looks peetakse ,,Isamaa mälestust". Selle tekst on ,,Kalevipojast", muusika on dramaatiline ja tõsine. Hermanni loomingus on ka Eesti esimene lauleldus ,,Uku ja Vanemuine" (1907). Selles etenduses on kasutatud Hermanni varasemaid koorilaule, muusika on väga lihtsakoeline, sündmustik on naiivne. Esimesed professionaalsed heliloojad: Härma, Läte, Tobias, Kapp, Mart Saar ja Cyrillus Kreek Miina Härma Käis erinevates linnades esinemas. Ta jäi oma õpilastele meelde rõõmsa ja nooruslikuna. Ta julgustas ja ärgitas inimesi õpingule (utsitas õpinguile). Ilusa lauluhääle leides tegeles ta sellega isiklikult. Ta ei lasknud ühelgi andekal häälel raisku minna. Asutas seltse. Tegeles kontsertide, laulupidude korraldamisega. Oli muusika ajakirjanik ja kriitik. Tema hüüdlause: "Edendada muusikaharidust ja kultuuri

Muusikaajalugu
thumbnail
9
doc

Eesti Muusika Ajalugu

õpetas ta Nikolai 1. gümnaasiumis. Ta tegeles kooridega Revaler Liederdafel ja Nicolai ­Gesangverein. 1916 a. asutas ta Talina Meestelaulu seltsi. 1961 a. osales ta Eesti Lauljate Liidu asutamisel. Eesti Lauljate Liidu tegevuseks oli laulupidude ja laulupäevade korraldamine, koorijuhtide enese täiendus suve kursustel ja seminaridel, kirjastus tegevus, konkursid jpm. 2 Aleksander Läte ( 1860 Aakre v. -1948 Tartu ) Esimesi eesti muusikuid, kelle tähtsaim tegevus oli sümfoonia orkestriga. Pani aluse eesti sümfoonilise muusika esitamise traditsioonile. 1900 ­1906 -muusikaline kulminatsioon saavutas tulemusi helilooja ja dirigendina. Muusikaline tegevus sisaldab ka muusika kriitikat. Sümfoonia pluss muusika kriitika on uued nähtused eesti muusika kultuuris. Lapsepõlves puutus ta palju kokku viiuli ja lõõtspilliga. Aakre vallakooli Rõngu

Muusika
thumbnail
26
docx

Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused

tegevus? Suure-Jaani kirikus. 1982 toimus seal vaimulik laulupäev, Andres Põder korraldas 9. Kes on Johann Valentin Meder? Oli organist ning helilooja. Suur ja mahukas looming. 10. Millise Tartu Ülikooliga (TÜ) seotud baltisaksa helilooja teoseid kanti ette I üldlaulupeol? Kuidas oli see helilooja TÜ-ga seotud? Friedrich C.A Brenneri teoseid kanti ette. Oli Tartu Ülikooli muusikadirektor, kelle õpilaste seas oli ka Aleksander Läte. 11. Kes kirjutas oratooriumi „Luther“? Mis seob teda Tartuga? Heinrich Zöller. Oli 1878-87 TÜ muusikadirektor. Oratooriumi teksti kirjutas TÜ süstemaatilise teoloogia professor. 12. Kes olid 1930. aastatel EELK Kirikumuusika Sekretariaadi juhtfiguurid? August Topman ja Johannes Hiob 13. Millise usurühmitusega seostatakse eesti koori- ja puhkpilliorkestrikultuuri teket? Vennastekogudus ehk hernhutlased. 14. Kus ja kuna loodi esimene eesti laulukoor? Laiusel 1823. aastal 15

Muusikaajalugu
thumbnail
2
docx

Rudolf Tobias - sümfoonilise muusika looja

Rudolf Tobias Rudolf Tobias on üks eesti varasematest sümfoonilise muusika loojatest, kelle tähtusus eesti professionaalse muusika rajajana on suur. Saanud esimese eestlasena kompositsioonialase kõrghariduse, olid tema teosed professionaalsel tasemel, paistes silma mitte ainult Eestis, vaid ka ülemaailmses mõõtmes. Rudolf Tobiase teoseid iseloomustab jõulisus ja monumentaalsus. Ta võtab eeskujuks klassikud (eelkõige Beethoveni) ning vastandub 19. sajandi Eestis valitsevale romantismivaimustusele

Muusikaajalugu
thumbnail
6
odt

Eesti muusika - ärkamisajast vabariigi lõpuni

tegutsema mitmed ärkamisaegsed seltsid: Eesti Kirjameeste Selts ja Eesti Üliõpilasselts. Üha rohkem hakkasid eestlased omandama kõrgharidust. Mindi õppima Tartusse, Riiga, Peterburgi, Helsingisse ja Saksamaale. Sajandi alguses tegutses Tartus väga oluline rühmitus ,,Noor-Eesti", kuhu kuulusid ärksamad kirjanikud (Gustav Suits, Friedebert Tuglas jt), kunstnikud (Konrad Mägi, Kristjan Raud, Nikolai Triik), muusikud (Mart Saar, Rudolf Tobias, Aleksander Läte). Seltskonda ühendavad sarnased vaated kaasaegsele kunstile, nende ideed mõjutasid väga paljusid järgmiste põlvkondade kunstnikke. Rühmituse tegevus mõjutas suuresti eesti kultuurielu. Noore-Eesti juhtmõtteks on saanud üks G. Suitsu lause ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks". Nad arutlesid palju selle üle, et Eesti kunsti tuleb hakata võrdlema maailmakunstiga. See eeldas kunstnikult ka laiemat silmaringi ja pidevat enesetäiendamist

Muusikaajalugu
thumbnail
5
docx

Eesti muusika

· 1895-1897 õppis Saksamaal Dresduri Konservatooriumis · 1900 loobus õpetajaametist, suundus Tartusse (Postimehe muusikakriitik) · 1900 asutas Eesti esimese sümfooniaorkestri (Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed) · 1932 võttis vennalt üle klaveritöökoja ,,sprenk-Läte" · LOOMING: umbes 200 koorilaulu, 15 soololaulu, klaveri- ja viiulipalad · KUULAMINE: o ,,Kuldrannake" ­ vaikne, rahulik, mehed laulavad RUDOLF TOBIAS (1873-1918) · Esimene kompositsioonidiplomiga helolooja, organist, muusikakriitik, dirigent · Sündis Hiiumaal, Käinas · 1893 Peterburi Konservatoorium. Lõpetas oreli ja kompositsiooni diplomitega. · 1904 kolib Tartusse · 1908 siirdub välismaale (Berliin) · 1912 õppejõu ametis Berliinis · 1914 saksa kodakondsus · 1915 mobiliseeriti sõjaväkke · 1918 suri kopsupõletiku tagajärjel (maeti Berliini, 1922 toimus ümbermatmine)

Muusika



Lisainfo

Ajaloo arutlus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun