Karl August Hermann (1)

K a r l   AU G U S T   H E R M A N N
23.09. 1851 -11.01.1909
Elulugu
Hermann  sündis Põltsamaa kihelkonnas Võhma külas  sepa   pojana .
Õppis sealsamas algkoolis,hiljem läks Peterburi.
1874–1878 õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust, 1878–1880 Leipzigis võrdlevat keeleteadus
1882 sai temast Eesti Postimehe toimetaja.
 1885– 1898  andis ta välja ajakirja Laulu­ ja mängu­leht, mis 1898–1899 ilmus Rahva Lõbu­lehe nime all.
Ta tegutses ka mitmetes eesti seltsides, ka  Aleksandrikooli  komiteedes ning toetas üldse aktiivselt rahvuslikku 
liikumist.
  1891 . aastal muutis ta Postimehe nädalalehest esimeseks eestikeelseks päevaleheks. 
1889. aastast oli Hermann ka Tartu Ülikoolis eesti keele lektor.
MUUSIKA  edendaja
Kuni 19. sajandi lõpuni oli Hermann Eesti  muusikaelu  organisaator number üks, sealhulgas ka üks laulupidude korraldajaid 
(II, IV, V ja VI laulupeo üldjuht). Üle kümne aasta (1885–1898) andis ta välja eesti esimest  muusika  kuukirja "Laulu ja 
mängu leht" (koos noodilisaga), avaldas koorilaulukogumikud "Eesti  Kannel " (I 1875, II 1883, III 1884), "Laulu­kaja", 
"Koori ja Kooli Kannel", "Kodumaa Laulja" ja "Eesti  rahvalaulud . Segakoorile" (I 1890, II 1905, III 1908). Kogumikes 
leidus suur hulk  Hermanni  enda loomingut ja teisigi tolleaegseid algupäraseid laule. Ehkki Hermann oli muusikas põhiliselt 
iseõppija, on tal suuri teeneid rahva muusikalisel  kasvatamisel  – "Laulu ja mängu lehel" oli selles hindamatu osa, neis 
ilmunud  materjaliga  andis ta ka suure panuse eestikeelsesse muusikaterminoloogiasse.
Tema teised tegemised
Hermann oli muusikategelane, helilooja, ajakirjanik ja  keeleteadlane . Ta oli Eesti ärkamisaja üks värvikamaid isiksusi. 
Hariduselt filosoofiadoktor, töötas ta eesti keele lektori ja ajalehetoimetajana, selle kõrval leidus tal võimekust olla 
amatöörhelilooja,  koorijuht , kirjastaja, kirjanik ja luuletaja, rahvaviisikoguja ja muudki.
Ta komponeeris laulelduse "Uku ja  Vanemuine ", mida on peetud ka esimeseks eesti ooperiks,.
Püüdis ta kindlaks teha eestlaste päritolu (näiteks väitis ta, et eestlased on muistsete sumerite järeltulijad)
Asus välja andma esimest eestikeelset entsüklopeediat ("Eesti Üleüldine Teaduse Raamat") ning andis välja ka esimese eesti 
kirjanduse ajaloo ülevaate
Loomingu periood
Hermann on loonud üle 1000 koorilaulu ning vähesel määral ka instrumentaalpalu.(Lavamuusikat, orkestri­ ja 
ansambliteoseid, teosied sooloinstrumenditele.  vokaal ­ ja koorimuusikat ja lastemuusikat)
Paljud kooorilaulud said rahvusliku liikumise ajal väga populaarseks. Tuntumad neist – "Kungla rahvas", "Oh,  laula  ja 
hõiska", "Minge üles mägedele", "Süda tuksub", "Munamäel", "Isamaa mälestus" jt on kooride ja laulupidude kavas tänini. 
Hermanni loominut iseloomustavad lihtne ja ilmekas  meloodia , muretu  optimism , kerge lõbusus, aga ka  lihtsameelne  
ilutsemine. Oma elu lõpul katsetas Hermann ka ooperiga – 1908. aastal jõudis ettekandele muusikaline  lavateos  ( nn. 
lauleldus) "Uku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja  rahvad ".
Tunnustused
1901 valiti ta Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlaseks.
Karl August Hermanni kunagisele elupaigale Tartus  Veski  tänaval 
(tollasel Piiri tänaval) on paigaldatud mälestustahvel.
Tartus Tähtveres kannab tema nime Karl August Hermanni tänav.
Karl August Hermanni mälestussammas asub Põltsamaa lossipargis 
( Alfred  Zolk­Leius, 1934).
MUUSIKA
http://www.youtube.com/watch?v=SheC4YKctIA
http://www.youtube.com/watch?v=gmOx41P5yB8
Kasutatud kirjandus
http://www.emic.ee/karl­august­hermann­est
http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_August_Hermann
http://www.youtube.com/

Document Outline

• Slide 1
• Elulugu
• MUUSIKA edendaja
• Tema teised tegemised
• Loomingu periood
• Tunnustused
• MUUSIKA
• Kasutatud kirjandus