elust Soomes. Teda on kutsutud soome muusika isaks. Ta on kirjutanud kolm ooperit, sümfoonia ja viiulikontserdi. Fredrik Pacius on Soome (Maamme) ja Eesti ("Mu isamaa, mu õnn ja rõõm") hümni viisi autor. Miina Härma (aastani 1935 Hermann) (9.2.1864 Raadi vald, Kõrveküla - 16.11.1941 Tartu) Esimene eesti naishelilooja, -organist, ja -dirigent. Väga oluline oli tema töö muusikaõpetajana Tartu tütarlaste gümnaasiumis ning Tartu muusikaelu organisaatorina. Miina Härma (Hermann) sündis Tartu lähedal Kõrvekülas koolmeistri peres, David Otto Wirkhaus oli tema ristiisa. Lapsepõlves mõjutas teda tugevalt tol ajal eesti kultuurielus 14 valitsenud ärkamisaegne rahvusromantiline vaimsus, eelkõige Jannsen, Wirkhaus ja Karl August Hermann oma ideede ja tegevusega. Miina Härma isa oli viiulimängija, valla muusikaelu juht, kes juhatas koore ja orkestrit. Tütrele õpetas ta orelit
Tamberg. Eesti arhailise rahvalaulu helikeelele ndail punk, mis punkarliku riietuse, elu ja tugineb Veljo Tormise koorilooming (näit. mõtteviisi kõrval tähendas ka vastavat “Raua needmine”). Kõige kuulsamaks muusikat. moodsaks eesti heliloojaks kujunes aga Arvo Muusikaelu lahutamatuks osaks jäid iga Pärt, kes loominguvabaduse nimel viie aasta tagant toimuvad üldlaulupeod, 1979. aastal Eestist emigreerus. koorikultuuri tase oli kõrge. Eriti palju tun
õigustega. Klassitsistlik kunst võttis eeskuju andiikist mida peeti kõrgeimaks saavutuseks ehk klassikaks. Klassisismi aal valdavaks sai ilmalik teema ja homofooniline mitme häälsus ja määravaks klassiks sai haritudkõrgkodanlus, kes oli ka muusika telliaks ja kontserdi elu korraldajaks. Haritud kõrgkodanlus rajas 18 saj keskel euroopa muusika keskustes (viin, pariis, hamburg, leitzib, berliin, london) rajas muusika ühinguid mis hakkasid korraldama muusikaelu ning rahastama orkestreid ja maksma heliloojatele teoste eest tasu. Üha enam tähtsustus vabahelilooja staatus helilooja ei olnud enam kiriku ega õukonna teenistuses. Arenes nooditrükindus ja muusikaajakirjandus, anti välja palju muusika õpikuid. Kujunes välja klassikaline sümfoonia orgestri koosseis. Klassitsismi ajal kujunesid välja vormid ja sanridmis püsivad heliloojate loomingus tänapäevani 1) sonaadivorm (e
Kool Oma nimi Klass Eesti kultuuri- ja kirjanduselu 1960´ Referaat Tallinn 2008 Sissejuhatus 1944. aasta sügisel langes Eesti taas Nõukogude vägede meelevalda. Esimene okupatsiooniaasta oli näidanud, mida see kaasa toob. Seepärast veeresid taganevate Saksa vägede, mille hulgas sõdisid kaasa ka rohkelt eestlasi, selja taga põgenikevoorid mere poole. Umbes 70 000 eestlasel õnnestuski minna. Esialgu koonduti peaasjalikult Saksamaale ümberasustatud inimeste laagritesse, kust siis üle maailma laiali sõideti. Peamisteks uuteks kodumaadeks kujunesid Rootsi ja Põhja-Ameerika, eriti Kanada. Minejate hulgas oli väga palju intelligente ja loovharitlasi, nii et mitme aastakümne jooksul tehti Välis-Eestis rohkem kirjandust, teadust ja kunsti kui Kodu-Eestis. Ometi jäi viimane eesti kultuuri põhikandjaks kas või juba seetõttu, et koju jäi ees...
Berilozi, Robert ja Clara Schumanniga. 1856-1862 elas ja töötas Brahms Hamburgis, kus uuris ja toimetas trükki vanade meistrite töid, tegutses dirigendina ja andis klaveritunde. Alates 1862. Aastast kuni elu lõpuni oli Brahms seotud Viiniga, siin lahenesid ka teda pidevalt jälitanud majanduslikud probleemid, ta võitis ruttu tuntuse, luues ühe meistriteose teise järel. Elu viimased 20 aastat oli Brahms Viini muusikaelu juhtfiguur, ta oli ka üks Viini heliloojate liidu asutajaid. Looming : Brahmsi peetakse 19. Sajandi üheks väljapaistvamaks heliloojaks. Tema muusikas on ühendatud romantism, barokkmuusika vaoshoitus ja klassikalised vormid. Brahms oli mitteprogrammilise, nn absoluutse muusika pooldaja, vastandudes oma põhimõtetega ägedalt ja avalikult paljudele oma kaasaegsetele. Brahms kuulub muusikaajaloo võimsamate sümfoonikute hulka. Tema orkestrisuurvormida
Nõo Reaalgümnaasium EESTI VABARIIK Referaat Nõo,2011 Sisukord Sisepoliitika..........................................................................................................................................3 Riiklik korraldus..............................................................................................................................3 Poliitilised parteid............................................................................................................................3 Põhiseaduslik kriis...........................................................................................................................3 Vaikiv ajastu ja autoritaarne Eesti....................................................................................................3 Välispoliitika..................................................................................................................
12-aastaselt hakkas Grieg komponeerima. Tema esimesed teosed pälvisid Ole Bulli (viiuldaja-virtuoos (tuntud Euroopas ja Ameerikas, ,,Põhjamaade Paganini"), komponist. Propageeris kõikjal norra muusikat. Kasutas spetsiaalselt valmistatud poognat, mis oli tavalisest pikem ja raksem.) kiituse ning viimase õhutusel saadeti poiss 15-aastaselt Saksamaale Leipzigi konservatooriumi. Grieg oli mitmekülgne muusik: helilooja, pianist, dirigent, pedagoog. Nii suutis ta palju korda saata Norra muusikaelu organiseerimiseks ja arendamiseks. Koos oma naise, tunnustatud lauljatari Nina Hagerupiga propageeris Grieg Norra muusikat kogu Euroopas. Grieg oli patrioot ja veendunud demokraat. Võtmata küll otseselt osa poliitilisest võitlusest, käitus ta kunstnikuna alati kodanikueetikat arvestades. Griegile avaldasid lugupidamist mitmed Euroopa maad, valides ta muusikaakadeemia liikmeks. Griegi loomingu kõige arvukama ja tähtsama osa moodustavad soololaulud ning klaveri-ja orkestripalad
maise elu vajaduste ja õigustega. Klassitsistlik kunst võttis eeskuju antiigist, mida peeti kõrgeimaks saavutuseks ehk klassikaks(sõnast classicus ladina keelest). Klassitsismi ajal said valdavaks ilmalik teema ja homofooniline mitmehäälsus. Määravaks klassiks sai haritud kõrgkodanlus, kes oli ka muusika tellijaks. Haritud kõrgkodanlus rajas 18-nda sajandi keskel euroopa muusika keskustes (Viin, Pariis, Hamburg, Berliin, Leipzig, London) muusika ühinguid. Mis hakkasid korraldama muusikaelu ning rahastama orkestreid ja maksma heliloojatele teoste eest tasu. Arenes nooditrükindus ja muusikaajakirjandus. Anti välja palju muusikaõpikuid. Üha enam tähtsustus vabahelilooja staatus helilooja ei olnud enam kiriku ega õukonna teenistuses. Kujunes välja klassikaline sümfoonia orkestri koosseis. Kujunesid välja ka muusika vormid ja zanrid mis püsivad heliloojate loomingus tänapäevani. Muusikavormid 1. Sonaadivorm, on homofoonilise muusika kõige täiuslikum vorm 2
Pärt on eesti heliloojatest maailmas kõige tuntum ning kuulsam ning ta on lisaks ka maailmakuulus. Tema muusikat mängitakse üle maailma paljude festivalidel. Tema muusikal on sügav religioosne sisu ning tähendus, kuna Arvo Pärt ise on ka sügavalt usklik. Paljud tema lood on pühendatud teatud persoonidele, kellega on ta koostööd teinud või elus kohtunud. 39. Klaverimuusika Eestis 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel – kontserdielu ja õppeasutused. Klaveriga seotud muusikaelu koondus peamiselt Tallinnasse ja Tartusse: organiseeriti kontserte, kus esinesid nii asjaarmastajad kui ka professionaalid. Alates 1807.aastast oli Tartu Ülikooli juures ameti muusikadirektor, kelle ülesandeks oli üliõpilaste muusikalise tegevuse organiseerimine ja soovijaile muusikatundide andmine. 1841 asutati Tallinna muusikaselts, korraldati segakontserte. 19.sajandi viimasel veerandil õpetas klaverit Tallinnas Johannes Klipp. Rudolf Griving asutas oma muusikakooli, mis
toimus 1795. aastal. Järgnevatel aastatel esines ta palju Viinis, Prahas,Dresdenis, Leipzigis ja Berliinis, kuid peamiselt siiski väiksematele aristokraatide seltskondadele ning õukonnale. Beethoveni autoriõhtuid, mida ta Viinis elades korraldas, kutsuti "muusikalisteks akadeemiateks". Beethoven sellistele kontsertidele väga olulist rõhku ei pannud: saavutades ruttu oma teostega tuntuse, võis ta elada oma teoste kirjastamisest saadavatelt tuludelt ning metseenidelt annetustest. Viini muusikaelu kirjutamata reegel oli, et enne kontserti lugu ei kirjastatud. Veelgi enam mis puutub Beethoveni klaverikontsertidesse, siis visandas ta klaveripartii enne esmaesitust vaid eskiisi näol. Oma kuulsad viis klaverikontserti kirjutas Beethoven umbes viieteistkümne aasta jooksul alates 1794. aastast. Kasutatud kirjandus: Muusikaõpik gümnaasiumile I osa Toomas Siitan, Anu sepp; internet
Tema helikeel on väga saksapärane ja mitte nii originaalne. Aleksander Thomson (1845-1917) Õppis Tartu ülikoolis matemaatikat. Tema tuli Peterburist tagasi ja hakkas huvituma Eesti rahvaviisidest. Käis neid kogumas ja kasutas neid oma loomingus. Tema looming on omapärase kõlaga ja rahvuslik. Tuntuim laul on ,,Kannel". Karl August Hermann (1851-1909) Ta on hariduselt keeleteadlane ja muusika alal täiesti iseõppija. Sellest hoolimata oli ta omal ajal üks tähtsamaid muusikaelu tegelasi. Ta oli helilooja, koorijuht ja muusikaajakirjanik. Pärit on ta Põltsamaalt, vaesest lihtrahva perest. Noorena õppis ta Tartu ülikoolis usuteadust. Edasi õppis ta Leipzigis keeleteadust ehk filoloogiat. Tartusse tuli ta 1880 tagasi ja töötas surmani keeleprofessorina. Läbi terve elu pidas Hermann muusikat oma südameasjaks, tegi väga palju selleks, et eestlasi muusikaliselt harida. Pärast Jannsenit saab Hermannist Eesti
1720. aastal reisilt naastes leidis ta oma abikaasa Maria Barbara juba maetult. Nende kooselust sündis 7 last(3surid imikuna).1721. aastal abiellus ta Anna Magdalenaga-sopranilauljaga. Sellest abielust sündis 13 last(7surid sündides või imikuna ja 3 enne viiendat eluaastat). 1722. vabanes Leipzigis kantorikoht, mille ta endale sai(kõheldes). IV Leipzig(1723-1750) Leipzigis sai tema ülesandeks linna muusikaelu eest hoolitsemine, 50-60 õpilase koolitamine ning esinemine igal pühapäeval kantaadiga koos koori, solistide ja orkestriga. 1723 valmis üks säravamaid vokaalteoseid Magnificat ja järgmisel aastal Johannese passioon. 1729. võttis ta üle Collegium Musicumi juhtimise. 1740 aasta paiku hakkas aktiivsest muusikaelust kõrvale tõmbuma. Bachi nooruspäevil tundus tema muusika publikule liiga raske, elu lõpu poole aga liiga iganenud. Elu viimasel
novellid. Romaanidest võib sel perioodil nimetada A.H.Tammsaare "Kõrboja peremeest" ja M.Metsanurga "Taavet Soovere elu ja surma". Kümnendi keskel toimus murrang, uusromantism asendus uusrealismiga. Esikohale tõusis proosa ja eeskätt romaanizanr. 1930. aastate keskpaigas toimus teine murrang. Proosalooming jäi küll esikohale, kuid tagasihoidliku kunstiväärtusega olustikuline realism läks üle kunstiküpsemaks psühholoogiliseks realismiks. Muusikaelu areng jätkus kiires tempos tänu juba varasematele tradistioonidele. Olemasolevad laulukoorid ja orkestrid asendustid uutega ning laienes muusikaga tegelevate inimeste ring. 1921. aastal loodi Eesti Lauljate Liit. Üldlaulupeod toimusid iga viie aasta tagant. 1928. aastal valmis Eestis meie esimene ooper Evald Aava "Vikerlased". Seoses filmikunsti arenguga levis 1930. aastatel ajaviitemuusika. Iseseisvusperioodil kujunes ainuvalitsevaks keskuseks eesti teatrielus Tallinn.
teine kui kirurg. Operatsiooniga asi ei lõppe. Proteesiga inimene tuleb treenida, selleks et ta sa suudaks proteesi võimalikult effektiivselt kasutada. Rehabilitatsioonitöö on väga individuaalne. Rehabilitatsioon ja muuska Suur osa proteesitutest eeldab ,et neil on võimalik uuesti hakata muusikat kuulama aga tegelikult 38 % proteesitutest ütleb ,et rõõma muusikast on kadunud. Muusika kuulamine läbip proteesi ei paku neile enam mõnu. Kontserdisaali akustika alused teke seotud muusikaelu avalikustumisega alates 17. saj lõpust esimene kontserdisaaliks projekteeritud hoone Londonis 1690. a 19. saj tekivad kontserdisaalid kõikidesse suurematesse Euroopa linnadesse; nende mahutuvus küünib 1,5 kuni 2 tuh inimeseni Kontserdisaali akustikat puudutavad hinnangud olenevad: 1. helide kui võnkeprotsessi tulemusel tekkivate lainete levist, peegeldumisest ja neeldumisest ruumis (füüsikaline nähtus) 2. helide tajust inimese kuulmissüsteemi poolt (psühholoogiline nähtus) 3
EELÄRKAMISAEG 19. SAJANDI ESIMESEL POOLEL 19. sajand on rahvusluse sajand. Venemaa ja rahvuslus 19. sajandi I poolel Venemaa paljurahvuselise impeeriumi valitsemiseks oli vaja uut ideoloogiat, mis vastaks valitsuse ja valitseva rahvuse (venelaste) huvidele. Selleks uueks ideoloogiaks sai rahvuslus. Seda ideoloogiat toetasid teoreetiliselt slavofiilsus ja õigeusk. Rahvuslusega kaasnevad probleemid: venestamine (eelkõige usuline, püüti rahvaid õigeusustada). Vanausulisi kiusati taga. 1840. aastatel läksid eestlased ja lätlased vabatahtlikult õigeusku (Eesti jaoks kasulik). Katoliiklasi kiusati taga. Eesti ja eesti rahvusluse ideed Estofiilid huvitusid põlisrahva kultuurist. Leidsid, et eesti kultuuril on kaks arenguteed: 1) eestlaste assimileerumine sakslaste sekka 2) eesti keele põhjal eesti kultuuri loomine. Eelärkamisaeg väikesearvulises inimeste rühmas huvi eesti keele, kultuuri ja ajaloo vastu. Eelduste loomine ärkamisajaks. 18...
(Kaus 2007:98). Kirjanduse nimestikus: Kaus, Jan 2007. Teatrielu 2006. Vormilt ülekeev, sisult universaalne. Tallinn:Eesti Teatriliit. Rikkamates teatrites tegutses dramaturg (Dramaturg, Theaterdichter), kelle ülesanne oli näidendite kirjutamine ja ümbertöötamine. (Frenzel 1979:344-345). Rikkamates teatrites tegutses dramaturg ( Dramaturg, Theaterdichter ), kelle ülesanne oli näidendite kirjutamine ja ümbertöötamine (Frenzel 1979: lk.344-345 ). Leichter, Karl 1982. Tallinna muusikaelu XIX sajandil. Valik artikleid. Koost. Johannes Jürisson. Tallinn, lk. 157-199. Siitan, Toomas2000.Koraaliraamatud Eesti- ja Liivimaal enne 1850. aastat. Valgeid laike eesti muusikaloost. Tallinn. 5. Töökorraldus lõputöö kirjutamisel 5.1. Organisatsioon Üheaastaste magistrantide töö toimub rühmades. Rühma juhendaja on üldjuhul kõigi tööde juhendaja. Õppetöö vorm on seminar (MTX905). Lisaks sellele on individuaalsed
Kiiresti sai Aavast silmapaistev dirigent: aastatel 1924.-1927. juhatas ta Tallinna Sõjakooli koori ja orkestrit, 1929.-1936. Ülemaalise Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna segakoori, 1934.-1939. meeskoori Eesti Laulumehed ning 1937.-1939. aastal Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Väga edukas oli Aav laulupäevade juhina, XI üldlaulupeol oli ta meeskooride üldjuht ning ka mitmete laulupäevade juhiks. Aav osales silmapaistva organisaatorina väga paljude muusikaelu puudutavate küsimuste lahendamisel: aastatel 1932.-1939. töötas ta Autorikitse Ühingus, 1930.-1939. ajakirja Muusikaleht toimetuses, 1932.-1936. Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kirjastusfondis ning kuulus 1930.-1939. Eesti Lauljate Liidu juhatusse. Aava tunti kui terase mõtlemise ning lakoonilise ja täpse jutuga head kõnemeest. Evald Aava peateost, ooperit ’’Vikerlased’’ (1928), peetakse esimeseks eesti rahvuslikuks ooperiks. See esietendus Estonias 8
Minstrelid olid valged artistid, lööklaule, mis olid kirjutatud valgete heliloojate poolt. Kasutati II astme akorde ja kaldumisi. kuid nende kunsti peamiseks jooneks kujunes neegrite imiteerimine ja parodeerimine, mis ulatus Headarrangement nooditundja laulis pillimeestele viisid ette ja nood õppisid need ära. tahmaga määritud näost kuni iseloomulike detailideni liikumises, tantsus, kõnes, laulus jne. Nii polnud Majanduskriis 20-ndate lõpus mõjutas muusikaelu paljud mustad jazzmuusikud jäid tööta või leidsid minstrelite levitatud muusika mitte ehtne afro-ameerika folkloor, vaid viimase mõjutuste kaudu uue ameti (ka Euroopas). Valgetele mustade muusika ei sobinud. Tekkis swing. Esimesed swingibändid tekkinud imitatsioon; mitte euroopa mõjudele allunud neegrite muusika, vaid ümberpöördult neegrite olid siiski mustad
sündinud laps saab ema perekonnanime. 1986. see seadus muutus nüüd saab naine panna lapsele oma nime. Naised hakkasid perekonnanimesid kasutama alles 18. saj. teisel poolel. Esialgu aadlinaised. Esialgu moodustati perekonnanimed isenimest, millele lisati sufiks tar. Uus nimi tuleb kohalikus ajakirjanduses välja kuulutada. Ei tohi võtta harva kasutatava suguvõsa nime. Ei tohi võtta keelevastast nime. 20. soome muusikaelu muusikaloolaste väide vanema kui ka uuema aja soome muusikas puudub rahvuslik iseloom. Kirikulaul Soome munkade vahendusel Euroopast. Muusika õitseaeg 18. saj. Esimene organist ja linnamuusik Carl Petter Lenning asutas Turus 1747. 1. orkestri. 1773. 1. avalik kontsert Soomes. 18. saj. lõpus muusika ka kodus (varem ainult kirikus ja koolis). Uue muusika isa Erik Tulindberg (1761-1814) lõi soome vanima muusikaseltsi Turu Mänguselts. Tegutseb. Porthan kuulus sinna ka. 1.
sündinud laps saab ema perekonnanime. 1986. see seadus muutus nüüd saab naine panna lapsele oma nime. Naised hakkasid perekonnanimesid kasutama alles 18. saj. teisel poolel. Esialgu aadlinaised. Esialgu moodustati perekonnanimed isenimest, millele lisati sufiks tar. Uus nimi tuleb kohalikus ajakirjanduses välja kuulutada. Ei tohi võtta harva kasutatava suguvõsa nime. Ei tohi võtta keelevastast nime. 20. soome muusikaelu Soome muusika isa Fredrik Pacius. Muusikaloolaste väide vanema kui ka uuema aja soome muusikas puudub rahvuslik iseloom. Kirikulaul Soome munkade vahendusel Euroopast. Muusika õitseaeg 18. saj. Esimene organist ja linnamuusik Carl Petter Lenning asutas Turus 1747. 1. orkestri. 1773. 1. avalik kontsert Soomes. 18. saj. lõpus muusika ka kodus (varem ainult kirikus ja koolis). Uue muusika isa Erik Tulindberg (1761-1814) lõi soome vanima muusikaseltsi Turu Mänguselts
aariaid. Nimelt hakati peale kolmekümneaastase sõja lõppu uuesti taastama kirikukoore, kes siis vajasid repertuaari. Saksamaaa peamiseks muusikakeskuseks sai Hamburg ja Lübeck. Põhjamere ühe tähtsama sadamana oli Hamburg Põhja-Saksamaa linnadest Euroopale kõige avatum ja sinna jõudsid 4 mõjutused, eriti Itaaliast, kõige kiiremini. Kõige paremini iseloomustab Hamburgi muusikaelu Saksamaal avatud esimene ooperiteater. Hamburgi ooperiteatri jaoks kohandati ka palki itaalia ja prantsuse teoseid, saksa heliloojate looming hakkas rohkem silma paistma sajandi lõpul. 2.Johann Sebastian Bach -1685-1750 (65.aastaseks) Läbi ja lõhki traditsionalist. Loomingu aluseid on tugev suguvõsa traditsioon. Muusikud Bachid tegutsesid peamiselt Kesk- Saksamaal Tüüringis. Muusikaharidust, pillide valdamist ja kompostisooni aluseid jagasid
Miina Härma kirjutas suurema osa 1920-datel asutas Tarus oma muusikakoori, asutas tütarlaste kooli (praegu Miina Härma gümnaasium). Türnpu tegeles Tallinnas peamiselt meeskooridega. Varasem looming mõjutatud saksa hilisromantismist, hiljem muutus rohkem isamaateemalisemaks ja hakkas kasutama rahvaviise. Kirjutas ka soololaule. Lätte tegutses Tartus koorikomponist, kasutas rahvaloomingut rohkem kui Türnpu, ,,Kuldrannake". Püüdis igati arendada ja edendada muusikaelu Eestis. Pani kokku esimese eestlastest koosneva orkestri. Algul veel polnud küll tegemist professionaalide vaid asjaarmastajatega. Aktiivne muusikakriitika, avaldas arvustusi Postimehes. Need olid esimene põlvkond. Teine põlvkond kerkib esile sajandivahetusel. Nüüd tulevad esile inimesed, kes on saanud oma põhierialana kompositsiooni. Sel perioodil kujuned heliteostes välja rahvuslik helikeel. Artur kapp ja Rudolf Tobias õpetajaks oli Rimski-Korsakov. Kirjutasid ka
ja Gustav Ernesaks, aastal kelle ooperkannatada saanud, "Tormide rand" valmissuur osa näitlejatest põgenenud ja ka neist, kes jäid, osa vangistatud 1949. aastal. Hiljem viljeles Ernesaks nii helilooja kui ka dirigendina üha või sunnitud enam koorimuusikat ja tegeles muusikaelu, eeskätt laulupidude organisee-oli eesti teatrist lahkuma, süüdistatuna kodanlikus natsionalismis. Ometi rimisega.teatri tugev põhi alles. Sula aitas teatrilgi vabaneda, kavva tulid tagasi Naguvanad muuhead ja armastatud kultuurielu, tükid nii sai ka Tammsaare muusika ja vabamad
isamaalaulud ,,Mu isamaa on minu arm!", ,,Sind ( esimest eesti päevalehte «Postimees»), kirjutas surmani" ja ,,Üht eesti laulu". Oma viimases jutte ja luuletusi. 1886. a ostis ta ,,Perno luuletuses ,,Enne surma - Eestimaale!" kutsus Postimehe", tõi selle Tartusse, nimetas Koidula jätkama võitlust, seisma vabaduse ja tõe ,,Postimeheks" ja oli kümme aastat lehe toimetaja. eest. Koidula on meie rahvusliku teatri asutaja Hinnatav on H. ka muusikaelu edendajana: ta ning eesti algupärase näitekirjanduse rajajaid. asutas esimese eesti muusikakuukirja «Laulu ja L. Koidula ärkamisaja ideede ja kirjanduslike mängu leht», jagas selles rahvale muusikaõpetust taotluste väljendajana luules, proosas ja ja virgutas rahvaviise koguma, kirjastas noote. H-i näitekirjanduses. Koidula oli väga haritud naine. koorilauludest on seni populaarsed «Isamaa
Veel rohkem on oma loomingus Eesti ainestikuga seotud Tarus sündinud ja Düsseldorfis õppinud Oskar Georg Adolf Hofmann (1851 1912). Ta on kujutanud ilmekaid talupojatüüpe tööl, laadal kõrtsis ja isegi ajalehte lugemas. Düsseldorflikule pruunikale koloriidile on ta suutnud anda varjundirohkust ja maalilist värskust. Eestlaste rahvuslik "ärkamine" või täpsemalt öeldes rahvusliku eneseteadmise loomine oli alanud juba varem kui 19.saj. II poolel. Varakult arenes muusikaelu ja kirjanduselu. Teiste kunstiliikide väljaarenemine läks aeglasemalt. Tõsi küll, esimene ennast eestlaseks pidanud maalikunstnik Johann Köler (1826 1899) maalis oma vanemate, lihtsate taluinimeste portreed tõenäoliselt samal 1857.a., kui ilmus "Kalevipoja" esimene vihik, kuid maalikunst jäi eesti seltskonnale veel mitmeks aastakümneks kättesaamatuks ja võõraks. Kohalik kunstipublik koosnes sakslastest.
"Ärkamisajast kuni 1917.aastani" 30 ptk Rahvsusliku ärkamisaja eeldused ja algus Pärimuskultuuri langemine 19.saj esimesel poolel kuhjus terve rida väga olulisi protsesse ja arenguid, mis kõik mal moel valmistasid ette sajandi teisel poolel toimunud rahvuslikku ärkamist. Kõigepealt toimus uus elavnemine vennastekoguduste liikumises. Inimesed pöörasid taas massiliselt selja oma vanadele pattudele, lõpetasid kõrtsiskäimise ja mõisa tagant näppamise, koondusid kogudusteks ,ehitasid ise palvemaju ja uurisid üheskoos pühakirja, välja ilmus mitmesuguseid prohveteid(Maltsvet, Järva Jaan). Seda nim ärkamiseks ja hilisema rahvusliku ärkamine sai oma nimetuse just võrdluses sajandi esimese poole usulise ärkamisega. Vennastekogudustega oli osaliselt seotud mitu tähtsat nihet eestlaste kultuuris ja kultuurielus. Nad taunisid usulislet äragnud muude vanade kommete hulgas ka r...
Hurt. ● 1872. aasta- Eesti Kirjameeste Selts; ○ J. Hurt. Kriis rahvuslikus liikumises: ● 1878. aasta “Sakala”; ○ C. R. Jakobson; ○ Suur lõhe– tüli mõõdukate Hurda ja Jannseni ning radikaalsema Jakobsoni vahel. ● 1880. aasta- Hurt Peterburi; ● 1881. aastal tapeti Aleksander II; ● 1882. aastal suri C. R. Jakobson; ● 1884. aasta- Otepääl õnnistatakse sini-must-valge lipp. MUUSIKAELU 19.-20. SAJANDI VAHETUSEL Esimesed kutselised heliloojad Miina Härma: ● Kuni 1935. aastani Hermann, ei ole sugulane K.A.Hermanniga; ● Esimene eestlane, kes lõpetas Peterburi Konservatooriumi; ○ orel, kompositsioon. ● Tegutses Tartus, töötas praeguses Miina Härma Gümnaasiumis (tol ajal Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasium); ● Loonud umbes 300 koorilaulu, mis jagunevad:
aastal. Järgnevatel aastatel esines ta palju Viinis, Prahas, Dresdenis, Leipzigis ja Berliinis, kuid peamiselt siiski väiksematele aristokraatide seltskondadele ning õukonnale. Beethoveni autoriõhtuid, mida ta Viinis elades korraldas, kutsuti "muusikalisteks akadeemiateks". Beethoven sellistele kontsertidele väga olulist rõhku ei pannud: saavutades ruttu oma teostega tuntuse, võis ta elada oma teoste kirjastamisest saadavatelt tuludelt ning metseenidelt annetustest. Viini muusikaelu kirjutamata reegel oli, et enne kontserti lugu ei kirjastatud. Veelgi enam mis puutub Beethoveni klaverikontsertidesse, siis visandas ta klaveripartii enne esmaesitust vaid eskiisi näol. Ühe Beethoveni assistendi-muusiku kirja kohaselt oli ta ühel "muusikaakadeemia" kontserdil Beethoveni lehepööraja ning tema suureks imestuseks nägi pärast järjekordset lehe keeramist uuel lehel vaid arusaamatuid märkusi ning soolodest oli kirja pandud vaid sisseastumiste esimesed taktid
Leipzigis ja Berliinis, kuid peamiselt siiski väiksematele aristokraatide seltskondadele ning õukonnale. Beethoveni autoriõhtuid, mida ta Viinis elades korraldas, kutsuti 13 "muusikalisteks akadeemiateks". Beethoven sellistele kontsertidele väga olulist rõhku ei pannud: saavutades ruttu oma teostega tuntuse, võis ta elada oma teoste kirjastamisest saadavatelt tuludelt ning metseenidelt annetustest. Viini muusikaelu kirjutamata reegel oli, et enne kontserti lugu ei kirjastatud. Veelgi enam mis puutub Beethoveni klaverikontsertidesse, siis visandas ta klaveripartii enne esmaesitust vaid eskiisi näol. Ühe Beethoveni assistendi-muusiku kirja kohaselt oli ta ühel "muusikaakadeemia" kontserdil Beethoveni lehepööraja ning tema suureks imestuseks nägi pärast järjekordset lehe keeramist uuel lehel vaid arusaamatuid märkusi ning soolodest oli kirja pandud vaid sisseastumiste esimesed taktid
Abja Gümnaasium Referaat ,,Cyrillus Kreek" ,,Mart Saar" Koostaja: Evelin Juganson Klass: 12. klass Abja - Paluoja 2 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................4 1 .Lapsepõlv...........................................................................................................................5 1.1.Cyrillus Kreegi lapsepõlv............................................................................................ 5 1.2.Mart Saare lapsepõlv....................................................................................................8 2.Muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg.........................................................10 2.1. Cyrillus Kreegi muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg........................10 ...
Kogutud teosed 1876.a. ,uus väljaanne 1955.a. 5. L. van Beethoven (1770- 1827) Kuulub kolmanda suurmehena Viini klassikute triaadi, arenes heliloojana aeglaselt, viljakas looming uue saj. algusaastail. Kui Mozart ja Haydn olid klassikalise stiilinormide loojad ,siis B. alustas keskonnas kus olid väljakujunenud kindel stiil ja zanrid. Muutunud oli ka aeg-(sotsiaalsed muutused) prantsuse revolutsioon, USA iseseisvusdeklaratsioon. Sündinud muusikaelu uued alusstruktuurid: kodanlikud muusikaühingud, avalik kontsertelu, muusika-ajakirjandus, muusikaharidus jne. Erines Bachist ja Haydnist ka eluvaadetelt: ideaaliks isiklik vabadus, individualism, eetilise ideed. Loominguprotsess raskepärane, suhteliselt väike teostehulk, pidev töö teema kallal, suuremate teostega töötab aastaid. Sündis Bonnis flaami päritolu muusikuperekonnas, 13 aastasena aldimängija, asendusorganist õukonnas; 1787.a. esimene reis Viini, ettemängimine Mozartile.
(impressionism, ekspressionism, kubism, konstrktivism) Vanameistrid: A.Laikmaa, K.Raud ja K. Mägi, uuemad: N.Triik, P. Aren, A. Jansen, A. Vabbe Skulptorid: Jaan Koort (porteed ja loomaskulptuurid), A. Starkopf ja V. Mellik. Peamiselt tehti väike kujusid tänu majandusraskustele. 1930a tõusus esile uusrealism ja skulptorid: A. Bach, E.Ole, J. Vahtra ja graafikutest E. Viiralt. MUUSIKAELU Muusikaelu laienes kiiresti täna olemas olevatele traditsioonidele. 1921 loodi Eesti Lauljate Liit koos 1000 kohaliku organisatsiooniga. Tugevnes laulupeo ja kohalike muusikapäevade traditsioon. Üldlaulupidusid peeti iga 5a tagant. Tuntud heliloojad: J. Aavik, H. Eller, A. Kapp, C. Kreek, M. Saar, P. Süda ja järelkasvust kes koolitati nii Tartus kui Tallinnas E.Aav, G. Hernesaks, E. Kapp, V. Nerep, R. Päts ja E. Võrk.
Koos olid ka kaks erinevat mustanahalist populatsiooni – kreoolid 16 ehk vabad neegrid ja nn ameerika neegrid, kelle omavaheline vastuolu oli sageli suuremgi kui mustanahaliste ja val- gete vastolu. See vahe oli tunnetatav ka muusikas: kreoolid olid haritumad (oskasid nooti lugeda), ameerika neegrid aga vitaalsemad ja spontaansemad. Sellele tõelisele rahvaste ja kultuuride paabelile lisandus New Orleansi vilgas muusikaelu, mis võimaldas mustanahalis- tele pideva kontakti nii Euroopa süva- kui levimuusika ja -muusikutega. Selline olukord oli aga ülitähtis, andes võimaluse täiendada oma muusikaalast haridust ja pillimänguoskust – ei maksa unustada, et valdav enamik kasutatavaid pille oli euroopalikku päritolu, seega nende mänguoskused seal ka kõige paremini arenenud. Kõik need erinevad elemendid segunesid nagu iseenesest Storyville’is, punaste laternate linnaosas, kus valitses eelarvamustevaba õhk-
1950. aastate keskel võeti Moskvas vastu otsus arhitektuuriliste liialduste lõpetamise kohta. Kaotati traditsioonilised tänavad. Uue ehituskunsti esimesteks esindajateks olid viiekorruselised hrustsovkad- ilmetud ja enamasti ilma igasuguse välisviimistluseta paneelkarbid, milles asuvaid kortereid iseloomustasid kitsas esik ja uskumatult tilluke köök. 1960. aastail hakati rajama Mustamäele paneelehitisi. Rajati kino "Kosmos" Tallinnas. Muusika: Sõjajärgset muusikaelu toetus esialgu vanadele jõududele nagu Gustav Ernesaks ("Tormide rand"). Eesti kerget muusikat jätkasid sõja järel Raimond Valgre. Dzäss sattus stalinismi kõrgajal põlu alla, saksofon kuulutati lausa nõukogudevaenulikuks pilliks. Dzäss sai õiguse tegutseda 1950. aastate keskel (Uno Naissoo). 1960. aastate teisel poolel hakkas noorte muusikalist maitset mõjutama inglise ansambel "The Beatles". Eestis tekkis hulgaliselt kitarristide ansambleid "Optimistid"
" Hiilgava debüüdiga kaasnes esimene tellimus. Krahv Borromeo vajas perekondliku sündmuse tähistamiseks kantaati, mille Verdi vähimagi rahalise hüvituseta valmis kirjutas. Noor komponist lõi ka üksikuid numbreid Lavigna oopereile ning sai lõpuks filharmooniaühingu juhilt ja Filodramaatilise Teatri ("Teatro Filodrammatico") direktorilt Massinilt tellimuse T. SoleraA. Piazza libreto alusel kavandatud "Obertole". Edukas õpinguteaeg jõudis lõpule. Muusikaelu pulbitsevas keskuses omandatud teadmised andsid Verdile palju ning andeka ja tööka õpilasega ülimalt rahul olev Lavigna võis Antonio Barezzile kirjutada: "Teie stipendiaadist saab varsti isamaa au ja uhkus". Kahjuks ei näinud Vincenzo Lavigna oma ennustuse täideminekut. Ta suri 1836. a. Milaanos veedetud aastail oli Verdi kujunemises kahepoolne tähtsus. Temast oli saanud professionaalne helilooja ning itaalia kultuurilis-poliitilise liikumise (Risorgimento) agar pooldaja.
teadus. 1932-37 ilmus "Eesti Entsüklopeedia", 1938 asutati Eesti Teaduste Akadeemia. Riikliku kultuuripoliitika ja kultuurkapitali toel muutus kunst professionaalseks. 1922 asutati Kirjanike Liit, 1923 alustas ilmumist ajakiri "Looming". Tegutsesid kirjanduslikud rühmitused "Siuru", "Tarapita" ja "Arbujad". Kõrge kunstiväärtusega proosateoseid lõid August Gailit, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare jt. Tartus tegutses kunstikool "Pallas", eesti kunsti jõudsid modernistlikud suunad. Muusikaelu kesksed kujud olid Artur Kapp, Heino Eller, Eduard Tubin, Mart Saar jt. Iseseisvusajal jätkus seltsielu, maale jõudis linlik elulaad. Algatati kodukaunistamise aktsioon; Konstantin Pätsi valitsusajal pandi rõhku isamaalisele kasvatusele. Nõukogude periood 1940. aasta Nõukogude anneksioon katkestas Eesti kultuurilise arengu ning allutas kultuuri ja hariduse ideoloogilisele kontrollile. Kunstis ja kirjanduses nõuti sotsialistlikku realismi. Samal
muutustele kohesel, reaalajas, mitte tagantjärgi. Rõhk impressionismil ja ekspressionismil alguses, hiljem mingi lääne trendidega kaasa. Väga oluliseks sai „Pallas” ja seal õppimine. Kultuuriloome ja kultuuritarbimine. Rahvas armastas rahvusromatikat, ajaloolisi romaane. Kriisiaastatel kuivas igasugune kultuuri tarbimine kokku. Kunstnikud, kirjanikud jm üritasid oma tegevusi populiseerida. Muusikal oli aga tugev seos rahvuskultuuriga. Jätkusid laulupeaod, laulupäevad. Muusikaelu mõjutajaks sai Riigi Ringhääling, eriti kui seal hakkas esinema koor „Estonia”. Teatris oli populaarne realistlik mängumaneer. Eelistati rahvatükke. Näideldi ka omaette rahvamajades. Igal parteil oli kindlasti oma häälekandja, ajaleht. 1930 paljud ajalehed muutsid oma suunda või pandi kinni. Sport oli väga popoulaarne ja ulatus väljapoole Eestit- erinevad võistlused, võidud jne. Aga ka male. Haridus ja teadus: üldhariduskool, kutseharidus, kõrgharidus;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
