repertuaari pillimängu ja kompositsiooni õppimiseks. Näit. hästitempereeritud klaviir (I, II) kummaski vihikus on 24 prelüüdi ja fuugat kõigis duur- ja mollhelistikes; hulgaliselt pedagoogilist repertuaari. Orkestrimuusikat kirjutas Bach Köthenis ja Leipzigis, kus tema juhatada olid väga head orkestrid, kuulsamateks neist on 6 Brandenburgi kontserti. Kammermuusika lõi Bach peamiselt Köthenis, kus ta õukonna kapellmeistrina rikastas oma loominguga õukonna vilgast muusikaelu. Bachi viimaseks teoseks jäi lõpetamata "Fuugakunst", mida ta kirjutas ilmselt viie viimase eluaasta jooksul. Seda on mängitud nii orelil, klaveril, klavessiinil, võimalik on ka ansambli- ning orkestrivariant, kuna helilooja märge esituse kohta puudub. See on polüfooniakunsti tippteos. Helilooja jõudis kirjutada 14 fuugat ja 4 kaanonit, alustades lihtsamatest konstruktsioonidest ning liikudes keerulisemate poole. Kõik lood on ehitatud ühele ja samale
KAARMA PÕHIKOOL Ly Madal Johann Sebastian Bach Referaat Juhendaja: Sirje Torn Klass: 9.klass Kaarma 2008 Johann Sebastian Bach (1685-1750) sündis Eisenachis. Jäi varakult vaeslapseks ja pidi varakult hakkama leiba teenima. Esialgu töötas ta ühes kloostrikoolis viiuldajana. Lapsepõlves õppis mängima mitut pilli (näiteks viiul, orel, klavikord, klavessiin). Lõpetas gümnaasiumi, kuid edasi õppimisvõimalus puudus, sest pidi aitama kasvatada nooremaid õdesid-vendi. Muusikalise hariduse sai ta vanemalt vennalt ja omal käel õppides. 17001702 õppis ta Lüneburgis ning laulis sealses kooris. Alates kooli lõpetamisest Lüneburgis 1702. aasta lihavõttepühade paiku kuni 1703. aastani ei ole Bachi tegevuse kohta selgeid andmeid. 1703. aasta jaanuarist töötas Bach mõnda aega Weimaris Johann Ernst III juures õukonnakapellis viiulda...
I Üldlaulupidu · Esitati isegi Mozarti reekviemi Toimumise aeg 1869 (3päeva) Toimumise koht Tartu Peetri kiriku vastas Osavõtjad naiste keelamine, meeskoorid, pillikoorid , 51 meeskoori ja 4 Põltsamaa pasunakoori, ligikaudu 870 esinejat · Laulu harrastusi soosisid Hörschelmann ja Maurach Dirigendid Johan Voldemar Jannsen, Aleksander Saebelman, David Otto Wirkhaus · Hörschelmann,oli ka ise paari vaimuliku laulu autor, avaldas Repertuaar 12 vaimulikulaulu, 15 ilmalikulaulu, 1.päeval vaimulike 1847.aastal esimese eesti keelse ilmaliku laulukogu ,,Mönned laulude päev, 2 päev ilmalike laulude päev, 3. Päev võis...
Harmoonia ja meloodia on omapärased. Väljendus vahendeid on tal vähe. Ta on mõjutanud meie mehi nag mart saar. Armastab väga väike vorme peetud põhjamaade shopääniks. Meeldisid hirmsasti muinasjutud. 1862 lõpetab klaveri kompositsiooni eriala samal aastas andis kodulinnas oma esimese kontserdi(Bergelis) Nina Hagerup saab griegi naiseks ja enamus griegi laule on tema naisele kirjutatud. 1866 aastal tuleb kodumaale tagasi ja hakkab organiseerima kodumiaist muusikaelu organiseerima. Kontserdi public oli harimatu. Kontserdid olid pühapäeva hommikul aga samal ajal olid ka kiriku loengud. 1874 aastal saab hendrik I kirja palvega kirjutada muusika per gyntile. 1876 kantakse see ka oslos ette. Raldhausenisse ehitab oma maja kus ta lõpuks sureb. Grieg ei nole heroiline vaid hästi lüüriline autor. Põhiliselt väike palad. U 150. ja neistgi on pealkirjastatustATUD KUI LÕÕRILINE PALA SONAATE KVARTETTE KAMMERMUUSIKAT. KÕIGE TUNTUM ON KLAVERI KONTSERT
Ning tõsi- koorilaul on nii noorte kui vanade seas praegugi veel hinnas, küll aga võib-olla väheke erineva tähendusega. Me laulsime end vabaks Laulva Revolutsiooniga, siis tähendas üheslaulmine vabadust. Praegu, tundub, lauldakse rohkem rõõmu pärast, mis muidugi iseenesest pole ju halb, vastupidi inimesi ühendav, kasvõi selleks, et praegusel majandussurutise ajal olukorda psühholoogilisel tasandil leevendada. Kuid tagasi pöördudes XIX sajandi lõppu muusikaelu hakkasid kujundama kutselised heliloojad, nt asutas Aleksander Läte Tartus 1900.aastal esimese sümfooniorkestri. Eesti teatri sünnidaatumiks loetakse 24.juuni 1870.aastal, mil Vanemuises esietendus Lydia Koidula näidend ,,Saaremaa onupoeg", mis aasta hiljem juba vastavalt üle Eesti levis, pannes aluse üldlevinud näitemänguharrastusele. Kuna mängisid asjahuvilised, jäi teater veel pelgalt meelelahutuseks. Sellisesse olukorda tõi aga muutuse August Wiera, kes Vanemuist juhtima asus
Õigusliku aluse rajamiseks eesti riigile tuli kootada põhiseadus. Selleks astus 23.apr. 1919 kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud asutav kogu. See võttis vastu 15 juunil 1920 Eesti vabariigi esimese põhiseaduse. Põhiseaduse kohaselt oli kõrgeimaks võimu kandjaks rahvas. Seadusandlikku võimu toetas riigikogu 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatvat võimu aga Vabariigi valitsus. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem, kes lisaks peaministri kohustele täitis ka mõningaid riigipeale kuuluvaid esindusülesandeid.Laialdase demokraatia tingimustes kujunes välja mitmeparteiline erakondlik süsteem. Sellesse kuulusid agraarerakonnad, liberaalsed erakonnad, sotsialistlikud erakonnad ning vähemusrahvuste erakonnad. Majanduselu-Kuna enne iseseisvumist oli eesti majandus allutatud Venemaa huvidele, siis vajas senine majandussüsteem põhjalikke ümberkorraldusi. Esimeseks sammuks sai radikaalne maareform, mille aluseks oli 10 okt 19...
kontsertlavale uued tantsud- valss, polonees ja krakovjakk. Tema muusika ei ole seotud kirjandusliku programmiga. Sündis Varssavi lähedal Zelazowa Wola linnas. Elas väikeses mõisas, kus praegu on muuseum. Isa oli rahvuselt prantslane ja õpetas prantsuse keelt. Ema oli aga poolatar. Chopinis ühinesid prantslaslik elegants ja poolakatele omane patriotism. Need omadused olid esindatud ka tema loomingus. Euroopa muusikaelu keskuses Pariisis võis möödunud sajandi esimesel poolel kohata paljude rahvaste nimekaid kunstnikke ja kirjanikke. Eriti rohkesti oli nende seas poola pagulasi. Nad olid kodumaalt lahkunud pärast 1830. - 31. a. ülestõusu mahasurumist. Nii tuli juba noorukina Pariisi ka Frederyk Chopin. Otse enne ülestõusu lahkus ta kodumaalt kontserdireisile. Teated ülestõusu ebaõnnestumisest jõudsid temani uba teel Parisi. Nende muljete mõjul on loodud kuulus
Mööduvad aastad ja sureb üks munk. Johanneselt paluti teiste munkade poolt kirjutada lugu surnud munga auks. Kloostriülemale aga see ei sobinud ja ta viskas Johannese kloostrist välja. Johannes hakkas mööda ilma rändama oma loomingut inimestega jagama. Tartu periood 1904 aastal suundus ta Tartusse, kus ta ühines A. Lätte orkestriga ning oli Reaalkoolis ja Treffneri gümnaasiumis muusikaõpetaja. Ka Heino Eller võttis Tobiaselt paar tundi. Tartus korraldas ta muusikaelu ja edendas kultuuri. Tartus luges Tobias ka läbi eepose "Kalevipoeg", mis inspireeris teda väga. Siiski ei suutnud Tartu teda piisavalt köita ja 1908 aastal otsustas ta minna Lääne-Euroopasse. Tähtsamad teosed: Koorilaulud, Noored Sepad, Varas, Kalevipoja põhjal valminud mitmed teosed. "varas" on pühendatud Tobiase naisele. Berliinis valmis teos "sest ilmaneitsist ilusast" mis põhineb "ilmaneitsi sõrmuse" põhjal. Lugu räägib sellest, kuidas Ilmaneitsi kaotab oma sõrmuse kaevu
· Noorpõlves nägi, kuidas ise peksis ema ning sai hingelise trauma · Noorena kuulis rahvamuusikat, tantsumuusikat ja sõjaväeorkestri marsse, sünagoogis ka juudi muusikat · Nelja aastaselt hakkas õppima akordioni ja avastas enda jaoks ka klaveri Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level · Kohaliku muusikaelu Heinrich isa Fifth level Fischer hakkas Gustavile harmoonia ja kontrapunkti tunde andma, kui poiss oli vaid viiene · Kuueaastaselt komposeeris esimesed teosed, kuid need pole säilinud · Samal ajal hakkas ka ise klaveritunde andma · Teised õpetajad: Franz Viktorin, Johannes Brosch, Jakob Sladky(muusikateooria ja klaver) Click to edit Master text styles Second level
"Talvine õhtu" (1915, segakoorile, tekst V. GrünthalRidala) "Sirisege, sirisege, sirbikesed" (1919, segakoorile, tekst rahvaluulest) "Meil aiaäärne tänavas" (1921, segakoorile, tekst L. Koidula) Instrumentaalteosed Musica sacra (1943, 6 vaimulikku laulu orkestrile) "Pärnumaa" (1952, süit sümfooniaorkestrile) "Setu sümfoonia" (1953, sümfooniaorkestrile) "Hiiumaa" (1947, süit puhkpilliorkestrile) Evald Aav (1900-1939) Helilooja, koorijuht, muusikaelu organisaator. Esimese rahvusliku ooperi autor. Evald Aav sündis 1900. aastal Tallinnas. Jäänud varakult orvuks, teenis ta poisina elatist sadamakantseleis ning käis õhtukoolis. Muusikalembus viis ta 16-aastaselt "Estonia" ooperikoori, kus ta töötas aastatel 1916-1926. Kümne aasta vältel uuris ta usinalt ooperipartituure ning õppis ooperit ja lava "seestpoolt" tundma. Samal ajal alustas ta ka klaveriõpinguid, astus Tallinna Kõrgemasse Muusikakooli ning lõpetas selle 1926. aastal
Kuna aga Lüdig teatas, et soovib hoopis muusikaõpinguid jätkata, jäeti ta toetusest ilma. Sellele vaatamata jätkas Lüdig 1897. aastal õppimist kõigepealt Moskva konservatooriumis Ludvigs Betinsi oreliklassis ning õpetaja haigestumise järel Peterburi konservatooriumis Louis Homiliuse oreliklassis (1898-1904). Peterburis õppis ta ka teooriat ja kompositsiooni Rimski-Korsakovi, Solovjovi ja Glazunovi juures. Pärast konservatooriumi lõpetamist jäi Mihkel Peterburi ja sai sealse eesti muusikaelu juhiks. Ta juhatas eesti seltside koore, oli Jaani kiriku organist (ta võttis üle Rudolf Tobiase koha), pidas loenguid ja avaldas ka muusikaarvustusi. 1908. aastal korraldas ta Peterburis kontserdi eesti heliloojate sümfoonilisest loomingust (Rudolf Tobias, Artur Kapp, Aleksander Läte, Mihkel Lüdig), mis oli esimene omataoline. Lisaks töötas ta organistina ja pianistina krahv Seremetjevi sümfooniaorkestris ning klaverivabriku "Offenbacher" eksperdina. Samal ajal kui Lüdig Peterburis
Looming Pärand pole mahukas. Piirdub koorilauluga. 50 koorilaulu ja mõned soololaulud. Ta on teinud on rahvalaulu seadeid. Ta armastas Koidula, Kreutzwaldi luulet. Laulud räägivad loodusest või armastusest. Laulude paremiku hulka kuulub ,,Ööbik". See on mõeldud lastekooridele. See laul on pühendatud Koidulale. Põhiline iseloomujoon tema laulude kohta on lüüriline tundelaad. Miina Härma 1864-1941 Esimene eesti naishelilooja, dirigent, organist. Ta on muusikaelu edendaja ja organisaator. Karl August Hermann oli esimene muusikaõpetaja. Õppis Peterburis. Pärast lõpetamist ta oli kõige esimene Eesti interpret, kes esines välimaal. Ta esines Soomes, Peterburis, Inglismaal ja Saksamaal oreliga. Tagasi tuli Tartusse. Asutas 1894 Miina Hermani segakoori. Üritas selle kooriga propageerida Eesti muusikat. Laulsid rahvalaulu seadeid. Teda tunnustati üsna pea. Ta oli laulupidude kui laulupäevade dirigent. Töötas paljudes koolides muusikaõpetajana.
Seal kristalliseeruvad jazz-muusikale omased aspektid. Istanduste tööliste töölaulud, spirituaaldi ja rahalikud bluesid. Kõik mainitud stiilid sulavad jazziga üheks. NO positsioon Jazz muusiaks on olnud eriline. Kuni 30ndateni on enamus Jazz muusikuid pärit siit linnast. Põhjused: 1) Pr ja hispaania linnakultuur soosis kultuuri vehtust 2) koos olid 2 erinevat populatsiooni musta, mis tekitas pingeid 3) Vilgas muusikaelu võiamldas pidevaid kokkupuuteid Euroopas. 4) kõik need punktid said kokku story villeis, kus miski polnud keelatud. No 2 musta kogukonda olid kreoonid ja ameerika neegrid. Kreooni muusikute nimed ona alti prantsuse pärased. Ameerika mustadest kujuneb aga välja proletariaat. Kreoonid imetlesid neid. Kreoonidest muusikud olid haritud, oskasid noote lugeda. Am. Musatad olid vitaalsemad. Kreoonide põhiinstrumendiks oli klarnet. Etniliste ja muusikaliste joonte segunemisel sünnibki NO stiil
Georg Friedrich Händel (16851759) G.F.Händelist Händel sündis Halles 23.veebruaril 1685 Huvi muusika vastu ilmutas ta juba varakult, kuid Händeli isa soovis talle paremat tulevikku ning õhutas Händelit õigusteadust õppima. Hertsog soovitas Händelil orelimängu õppida, mistõttu anti poiss kuulsa organisti, Friedrich Wilhelm Zachovi, käe alla. Tema juures õppis poiss orelit, klavessiini, viiulit, kompositsioonialuseid ja kirjutas seal vähemalt 7 kirikukantaadi. 1702 astus Händel ülikooli õigusteadust õppima, kuid kõrvalt töötas Halle kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina. Hamburg (17031706) 1703. aastal läks Händel Hamburgi Hamburgis sai Händelist kõigepealt viiuldaja Saksamaa tähtsaimas ooperiteatris, varsti aga istus ta klavessiini taga ja juhatas orkestrit ning 1705. aastal tulid lavale ta esimesed ooperid ,,Almira" ja ,,Nero". Händel o...
vabariigi tippvõistlustele. Näiteks 1997.-98. õppeaastal tuli käia võistlustel keskmiselt kuus päeva kuus. Male kandepinda aina ahenenud ning meist süsteemsemalt malega tegelevad spordi- ja üldhariduskoolid ,,lähevad eest ära". Küllap tuleb jälle aeg, kui Tapa koolis malega vaieldamatult intelligentseima spordiga tegelema hakatkse. Soovitatav, et see aeg tuleks varem, kui täna malet mängida mõistvad noored kooli lõpetavad. Muidu tuleb jälle nullist alustada. Meie kooli muusikaelu on olnud läbi aegade kullaltki eöav ja mitmekülgne. Muusikaõpetajatena ja ringijuhtidena on koolis töötanud paljud. Tänu innukale tööle on koolist aegade jooksul huvi muusika vastu omandanud väga paljud. Paljud meie endised õpilased laulavad vabariigitippkoorides. Paljud tegelevad oma lemmikhobidega isetegevuslikes koorides ja orksetrites. Selle pika aja jooksul on koolis tegutsenud peaaeg kõik koori- ja orkestriliigid. Peale selle mitmesuguste
Sissejuhatus Veidi üle 100 aasta on möödas sellest, mil eesti heliloojad kirjutasid esimesed suurteosed, millest tõstaks eriti esile 1896 valminud Rudolf Tobiase avamängu "Julius Caesar", esimest eesti muusika sümfoonilist teost. Muidugi ulatub muusikategemine Eestimaal tunduvalt varasemasse aega. Olgu selleks siis balti-sakslastest aadlike kohalik muusika- ja teatriharrastus (näiteks kanti Tallinna Saksa Teatris juba 1789. aastal ette Mozarti ooper "Don Giovanni"). Või 1680. aastal Tallinnas etendunud Mederi ooper "Kindlameelne Argenia", esimene barokkooper saksa keeles. Või 1740. aastatel Eestisse Saksamaalt jõudnud vennastekoguduse liikumine - vennaskonda nimetati "laulev kogudus". Oma roll oli ka 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool, kus oli muusika õppetool. Muidugi puudutas see kõik ennekõike kohalikke kõrgkihte, jäädes "maarahvast" - s. o. eestlastest - suhteliselt kaugele. Alguses oli laulupidu XIX saj keskpaik ...
Erkki-Sven Tüür Erkki-Sven Tüür sündis 16. oktoobril 1959. aastal Kärdlas. Ta on üks oma põlvkonna silmapaistvamaid,tuntumaid ja tunnustatumaid heliloojaid ja seda mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas. Erkki-Sven Tüür on omandanud muusikalise hariduse iseõppijana. Ta lõpetas 1980. aastal G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli flöödi erialal aga ta on õppinud ka löökpille ja kompositsiooni. Juba varem oli Tüür seotud noorte rock-muusikaga. Aastal 1976 rajas ta rokkansambli "Esra", millest sai aastal 1979 ansambel "In Spe". Tüür oli aastatel 1979-1983 selle ansambli juht,erinevate flöötide ja löökpillide mängija,laulja ja helilooja ning kirjutas ka suure osa ansambli repertuaarist. Ansamblile "In Spe" kirjutatud lugudega astus Tüür 1980. aastal Tallinna Konservatooriumisse. 1984. aastal lõpetas Tüür Tallinna konservatooriumis Jaan Räätsa kompositsiooniklassi, hiljem täiendas end veel eraviisiliselt Lepo S...
Alustas tegutsemist Üliõplistate laululahing · 1846. Asutati Odense ooperiteater · 1867. Kuninglik konservatoorium Kopenhagenis · 1868. Asutati Kammermuusikaühing Norra · 1810. Asutati Kristianias "Muusikalütseumi" ühingut (eksisteeris kuni 1838. aastani). "Lütseumi" tegevus oli seotud eelkõige norra ja välismuusikute kontsertide organiseerimisküsimustega. · 1814. Kuulutati Norra pealinnaks Kristianiat.Seal töötas ülikool ja sellest sai norra muusikaelu keskus. · 1821. Asutas Lars Möller Ibsen Vokaalinstituudi · 1827.Avati "Kristiania Ühiskondlik Teater". Repertuaari kuulusid draamaetendused, laulumängud (Singspiele) ja ooperid. · 1871.Asutati Muusikaühing · 1876.Asutati Kvarteti ühing · 1883.Asutati konservatoorium (L. M. Lindeman) Rootsi · 1771. Asutati Stockholmis Kuninglik muusikaakadeemia (19. sajandi lõpul konservatoorium, 1971. aastast Riiklik Kõrgeim Muusikakool) · 1814-16
vastuolulised suhted. Noor helilooja pidi alluma õukonna reglemendile. Kuid sel aastakümnel komponeeris ta suurema osa oma vaimulikest teostest, milleks olid missad ja motetid. Toimus ka stiiimurrang loomingus (,,tormi ja tungi liikumine"), tulid välja dramaatilisemad jooned, jõulised karakterid ja isikupärasem väljenduslaad. Vaatamata keelule reisida, tegi Wolfgang seda siiski. 1777. aastal konflikt süveneb veelgi, muusik reisis koos emaga Mannheimi, kus oli suurepärane muusikaelu, ta soovis seal tööd leida, kuid kahjuks teda ei palgatud. Mozarti varakult õitselelöönud anne arenes väga jõudsalt. Tal oli ainulaadne töövõime. Kui ta oli 20-aastane, oli ta jõudnud luua rohkem teoseid kui Beethoven oma elu jooksul kokku. Näis, et ta loob muusikat iseenesest, samasuguse endastmõistetava kergusega, nagu lind laulab. Mozart ise aga ütles ühes kirjas: "Ma kinnitan Teile, armas sõber, et keegi ei ole kompositsiooni õppimisel
on 123 meetrit kõrgusesse. Põhja torn, mis meenutab sõrme, osutab justkui Jumala poole, see on Antwerpeni üle kõrgunud muutumatul kujul siiamaani. Katedraalis on lai kesklööv, millest mõlemale poole on kolm vahekäiku. See loob suure siseruumi, igas vahekäigus on 48 sammast. Katedraali pikkus on 117 meetrit ja laius 65 meetrit. Katedraalis on 34 suurt vitraažakent. Hoolduskulud on igal aastal 1,5 miljoni euro ümber.6 2.2 Muusika 15.sajandi alguses alustas katedraali koor aktiivselt muusikaelu, selle tõttu on kooril muusikaajaloos tähtis roll. Johannes Ockeghem, kes oli üks tähtsamaid heliloojaid 15. sajandil oli katedraalid 1443. aastal vikaar-laulja, samamoodi oli seda ka Jacob Obrecht, aastatel 1492-1497. Organistide hulgast, kes katedraalis töötasid on samuti tuntuid nimesid, näiteks Henry Bredemers. Vähem tuntud on küll nimed Jacobus Barbireau ja Andreas Pevernage, aga nemad on kahalikus kontekstis väga olulised inimesed, kes samuti katedraalis töötasid.7 2.3 Kunst
eluaastaks oli temast saanud sama kiriku organist. 20-aastaselt läks ta õpingute jätkamiseks Milanosse aga sealsetesse koolidesse vastu, kuna väidetavalt oli tal vale käte asend, mida väidetavalt polnud võimalik parandada ja ta oli liiga vana (kaks aastat üle lubatud piiri). Seetõttu oli ta sunnitud Bussetosse naasma. Kodusse naastes sai temast sealse kohaliku muusikaelu juht ning Antonio Barezzi (kohalik metseen) toetas tema loomingut. Barezzi võttis ta oma tütre muusikaõpetajaks. Peale oma laste surma alustas Verdi oma esimese ooperi kirjutamist. Oma elu ajal kirjutas ta väga palju oopereid, teoseid koorile ja kammerteoseid. Elu lõpuaastail tegeles ta mitmete ooperite ümbertöötamise ja parandamisega. Eraelu: Verdi armus metseen Barezzi tütresse ning 1836. aastal nad abiellusid.
Samal aastal sai temast viiuliõpetaja Ospedale della Pietà tütarkaste lastekodus. Andes seal muusikalist haridust oli korralik haridus tolle aja Veneetsias haruldane privileeg. Tüdrukud koondati orkestrisse ja koori, kus pidid tüdrukud laulma ka meeshääli. Vivaldi tegeles aktiivselt ka heliloominguga, ning tema teoseid esitasid lastekodu lapsed kontsertidel. 18. sajandi esimese kolmekümne aasta jooksul, jagunes avalik muusikaelu kolme institutsiooni vahel: Püha Markuse Katedraali orkester, neli lastekodu ja mitmed ooperiteatrid, Juba 1711. aastaks oli Vivaldi töötanud neist kõigis kolmes, viimasena ooperiteatris Teatro Sant' Angelo 1711. aastat hakkas Vivaldi reisima, andes kontserte Itaalia linnades ja välismaal. Töödates vaheaegadega edasi ka lastekodus. 1713. aastal läks ta kuuks ajaks Vicenzasse, et tuua lavale oma esimene ooper "Ottone in villa". 1717
lõppes 1790.a, kui vürst suri. Haydn, kelle sümfooniaid oli hakatud 1780. aastail Inglismaal avaldama, sõitis 1791. aastal ära Londonisse. Viini naasis Haydn 1792 rikka ja maailmakuulsana, kuid pettumuseks oli koduse publiku jahe vastuvõtt. Seepärast võttis ta vastu veel ühe lepingu kuuele sümfooniale. Need sümfooniad (nr.93-104) ongi Haydni orkestriloomingu absoluutne tipp. Eszterhazy õukonnas oli troonile oli järgmine vürst, kes kutsus Haydni õukonna muusikaelu taastama. 1795 pöördus Haydn lõplikult Viini tagasi, oodati eelkõige kirikumuusikat, lõi 6 suurt missat ning kaks oratooriumit: "Loomine" ja "Aastaajad. 1797 kirjutas ta oma "Keisrilaulu", mis on praegu Saksamaa hümn. Haydn suri sõjasegadikus 31.mail 1809. Looming: 104 sümfooniat, üle 70 keelpillikvarteti (Sümfooniate "loomelaboratoorium"), 24 ooperit, instrumentaalkontserte klaverile, viiulile, tsellole ja trompetile, kammer-muusikat jpt.
toimus 1795. aastal. Järgnevatel aastatel esines ta palju Viinis, Prahas, Dresdenis, Leipzigis ja Berliinis, kuid peamiselt siiski väiksematele aristokraatide seltskondadele ning õukonnale. Beethoveni autoriõhtuid, mida ta Viinis elades korraldas, kutsuti "muusikalisteks akadeemiateks". Beethoven sellistele kontsertidele väga olulist rõhku ei pannud: saavutades ruttu oma teostega tuntuse, võis ta elada oma teoste kirjastamisest saadavatelt tuludelt ning metseenidelt annetustest. Viini muusikaelu kirjutamata reegel oli, et enne kontserti lugu ei kirjastatud. Veelgi enam mis puutub Beethoveni klaverikontsertidesse, siis visandas ta klaveripartii enne esmaesitust vaid eskiisi näol. Ühe Beethoveni assistendi-muusiku kirja kohaselt oli ta ühel "muusikaakadeemia" kontserdil Beethoveni lehepööraja ning tema suureks imestuseks nägi pärast järjekordset lehe keeramist uuel lehel vaid arusaamatuid märkusi ning soolodest oli kirja pandud vaid sisseastumiste esimesed taktid. Pärast
Kuni 1955. aastani oli Austria jagatud neljaks okupatsioonitsooniks. Pärast iseseisvuse täielikku taastamist 1955. aastal oli Austria demokraatlik piiririik "raudse eesriide" ja Lääne-Euroopa riikide vahel. Austria liitus Euroopa Liiduga 1995. aastal ja eurotsooniga 1999. aastal. 3 Austria kultuur Muusika Austria oli ja on jäänud tänaseni maailmakuulsaks muusikakoldeks. Muusikaelu on Austrias alati olnud tihedalt seotud Saksamaa omaga, samuti Habsburgide keisririigiga. Vanasse Viini koolkonda kuuluvad heliloojad aitasid välja kujundada Viini klassikalise stiili, mille peamisi esindajaid on Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja saksa helilooja Ludwig van Beethoven. Nende tööd olid eeskujuks 19. sajandi heliloojatele, nagu Franz Schubert, Johann Strauss, Anton Bruckner, Hugo Wolf ja Gustav Mahler. W.A.Mozart L
Kodaly ja Bela Bartok. Janacek, Kodaly ja Bartok ühendasid rahvamuusika kunstmuusikaga, mis oli uus nähtus. Varemgi olid heliloojad loomingus kasutanud üksikuid rahvaviiside motiive, kui Janaceki muusika lähtus pea alati Tsehhi muusikalisest folkloorist. Temast nooremad Kodaly ja Bartok olid esimesed, kes pöördusid rahvamuusika poole juba muusikateaduslikel alustel ja süstemaatiliselt. Sel perioodil elavnes ka Inglismaa muusikaelu. Esimeseks selle perioodi heliloojaks said Edward Elgar, kelle looming ei väljunud siiski 19.sajandi romantismi stiiliraamidest, ja Gustav Holst, kelle tänini tuntuim teos on neoklassikalises maneeris kirjutatud orkestrisüit ,,Planeedid". Holsti sõber RalphVaughan Williams oli sel ajal üks produktiivsemaid 9 sümfooniat, 6 ooperit, oratoorium ,,Sancta civitas", avamäng ,,The Wasps", kantaat ,,Dona nobis pacem". Kuigi Holst ja Williams
1884.a. avaldas K.A. Hermann ''Laulu-Kaja'' Solo-laulud koori ja mokaheliga meeste-ja segahäältel ühes lauda. Esimene vihik''. Samal aastal andis ta välja veel 16 E.A. Hörschelmanni laulu-'' Põltsamaa endise õpetaja E. Hörschelmanni laulud''. Kõige mahukam on aga K.A. Hermanni poolt aastatel 1885-1897/98 väljaantud esimene eestikeelne muusikaalane kuukiri '' Laulu ja mängu leht'', milles väljaandja jagab õpetust nooditundmises, tutvustab nimekaid heliloojaid, toob andmeid muusikaelu kohta meil ja mujal maailmas, kutsub üles arendama koorilaule ja koguma rahvaviise. Ajakirja teine pool sisaldab noodimaterjali, peamiselt koorilaule. ''Laulu ja mängu lehe'' noodilisas ilmus 13 aasta jooksul umbes 800 muusikapala väga laia väärtuseskaalaga. Muusikaväljaannetest võib nimetada veel kolme aastakäiku '' Eesti Postimehe'' muusikalisa '' Muusika Lisaleht'' (1882-1884) ''Laulu ja mängu lehe'' lisadena avaldas K.A
Aastal 1891 asus ta õppima Peterburi konservatooriumi, kus õppis 9 aastat. Fifth level Pärast konservatooriumi oli ta Peterburis õpetaja ja organist. 19041920 viibis Artur Venemaa lõunaosas Astrahanis, olles seal Vene Muusikaseltsi osakonna esimees ja kohaliku muusikakooli direktor. Ta oli Astrahani linna muusikaelu juht. Neil aastail külastas mitmeid kordi ka Eestit. Aastal 1920 põgenes ta Eestisse Tallinnasse, kuna Venemaal oli oodata näljasurma. 19201924 oli Estonia dirigent, samaaegselt töötas pedagoogina Tallinna konservatooriumis, andes kompositsiooni- ja muusikateoreetilisi aineid. Aastast 1925 oli samas professor. Ta õpetas konservatooriumis 1939. aastani ning pärast seda elas surmani Suure- Jaanis. Artur Kapi klassis said õpet mitmeid hilisemad tuntud eesti heliloojad, nagu
FREDERIC CHOPIN (1810-1849) Chopini teosed mõjutasid paljudele 19. sajandi heliloojate loomingut, kellele Chopin kui esimesi romantikuid näitas teed tundeküllase kunsti rajamisel. Euroopa muusikaelu keskuseks Pariisi võis 19. sajandi esimesel poolel kohata paljude teiste rahvaste nimekaid kunstnikke ka kirjanikke. Eriti rohkesti ole nende seas poola pagulasi. Frédéric Chopin oli poola helilooja ja pianist, kes pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale muusikas. Teda on nimetatud üheks kuulsaimaks ja mõjukaimaks heliloojaks klaveri alal. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks.
Kuna ta oli vaimulikust perekonnast pärit oli tal muusikakõrgkooli sisse saamisega raskusi.Konservatooriumi lõpetas ta 1984 aastal ja pärast seda täiendas end Lepo Sumera juures.1991 aastal täiendas end Saksamaal Karlsruhe Kunsti-ja Meediakeskuses elektrimuusika alal.Ta on töötanud Vanalinnastuudios muusikaala juhatajana.Pärast seda õpetas ta Eesti Muusikaakadeemias kompositsiooni.Alates 1992 aastast on ta vabakutseline helilooja. Erkki-Sven Tüür on välismaise muusikaelu üks parimaid tundjaid.1991 aastal oli ta üks festivali "NYYD" organiseerijaid.See festival on tänaseni üks Eesti tähtsamatest muusikasündmustest,mille kunstiliseks juhiks on Erkki-Sven Tüür olnud läbi aastate. Erkki-Sven Tüür on üks enim mängitud Eesti helilooja maailmas.Ta on peaaegu sama kuulus kui Arvo Pärt,ainult tunduvalt noorem.Temalt tellitakse heliteoseid üle kogu maailma ning tema töid avaldavad maailma mainekamad kirjastused ja heliplaadifirmad.
Näit. kolm kogumikku süite (,,Inglise süidid", ,,Prantsuse süidid"); hästitempereeritud klaviir (I, II) kummaski vihikus on 24 prelüüdi ja fuugat kõigis duur- ja mollhelistikes; hulgaliselt pedagoogilist repertuaari. Orkestrimuusikat kirjutas Bach Köthenis ja Leipzigis, kus tema juhatada olid väga head orkestrid, kuulsamateks neist on 6 Brandenburgi kontserti. Kammermuusika lõi Bach peamiselt Köthenis, kus ta õukonna kapellmeistrina rikastas oma loominguga õukonna vilgast muusikaelu. Bachi viimaseks teoseks jäi lõpetamata "Fuugakunst", mida ta kirjutas ilmselt viie viimase eluaasta jooksul. Seda on mängitud nii orelil, klaveril, klavessiinil, võimalik on ka ansambli- ning orkestrivariant, kuna helilooja märge esituse kohta puudub. See on polüfooniakunsti tippteos. Helilooja jõudis kirjutada 14 fuugat ja 4 kaanonit, alustades lihtsamatest konstruktsioonidest ning liikudes keerulisemate poole. Kõik
veerandtooniks · HIRONOOMIA meloodia kaare näitamine käe abil · Muusika teooria oli preestrite salateadus Mesopotaamia · Sumerite pool asustatud alad, semiidi rahvad o Savikultuur o Puit oli kallis, veeti välismaalt sisse o Babüloonia väga uhke linn rippaiad · Selles ajast muusikat säilinud pole o Armastati instrumentaalmuusikat erinevad pillikoosseisud o Aktiivne kodune muusikaelu (vaimulik, ilmalik) ja ka väljaspool kodu o Tunti intervalle o Mängiti samu pille, mis Egiptuses (keel-, löök-, puhkpillid) o Aluseks pentatooniline helilaad (5-astmeline) HIINA · Kinnine kultuur · Keisrid olid tähtsad · Keisrikoja muusika oli tseremoniaalmuusika (kindlatele reeglitele allutatud) · Aluseks 5 astmeline helilaad pentatoonika · Tähtsad olid maa, vesi, tuli, õhk, tuul · Keiser valis algus noodi
aastal täiendas ta end aasta Lepo Sumera juures, 1991. aastal aga Karlsruhe Kunsti ja Meediakeskuses. Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana. Aastail 19891992 õpetas Tüür Eesti Muusikaakadeemias kompositsiooni, alates 1992. aastast on ta aga vabakutseline helilooja. 1991. aastal oli ErkkiSven Tüür festivali "NYYD" üks asutajatest: sel ajal hakkasid kiiresti arenema Eesti kultuurikontaktid ning Tüür oli välismaise muusikaelu üks paremaid tundjaid. "NYYD" on tänaseni Eesti üks olulisemaid muusikasündmusi ning Tüür on olnud läbi aastate üks selle kunstilisi juhte. Tänaseks on Tüür kõrvuti Arvo Pärdiga enim mängitud eesti heliloojaga maailmas. Temalt tellitakse arvukalt teoseid kogu maailmast ning tema töid avaldavad maailma mainekamad kirjastused (Edition Peters) ja heliplaadifirmad (ECM). Tüüri on tunnustatud ka paljude auhindadega: juba oma
toimus 1795. aastal. Järgnevatel aastatel esines ta palju Viinis, Prahas, Dresdenis, Leipzigis ja Berliinis, kuid peamiselt siiski väiksematele aristokraatide seltskondadele ning õukonnale. Beethoveni autoriõhtuid, mida ta Viinis elades korraldas, kutsuti "muusikalisteks akadeemiateks". Beethoven sellistele kontsertidele väga olulist rõhku ei pannud: saavutades ruttu oma teostega tuntuse, võis ta elada oma teoste kirjastamisest saadavatelt tuludelt ning metseenidelt annetustest. Viini muusikaelu kirjutamata reegel oli, et enne kontserti lugu ei kirjastatud. Veelgi enam mis puutub Beethoveni klaverikontsertidesse, siis visandas ta klaveripartii enne esmaesitust vaid eskiisi näol. Ühe Beethoveni assistendi-muusiku kirja kohaselt oli ta ühel "muusikaakadeemia" kontserdil Beethoveni lehepööraja ning tema suureks imestuseks nägi pärast järjekordset lehe keeramist uuel lehel vaid arusaamatuid märkusi ning soolodest oli kirja pandud vaid sisseastumiste esimesed taktid. Pärast
· Oluliseks sai tema loomingus tagasipöördumine oratooriumi juurde · Händeli esimesed ingliskeelsed oratooriumid olid muusikaliselt üsna kirevad · Ainestik oli pärit Vanast Testamendist · Publiku vastuvõtt neile oratooriumidele oli hea Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London oratooriumid · Oratooriumi edu üks põhjusi oli kahtlemata ingliskeelne tekst · Briti Impeerium elas 1730. aastatel üle suurt poliitilist tõusu · Muusikaelu oli selleks ajaks olnud juba sajandi Prantsusmaa ja Itaalia mõju all · Londoni publik hakkas võõrapärasele muusikale selga pöörama Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London oratooriumid · Händel oli sünnilt sakslane ja väljenduselt itaallane · Tema prestiizi võis päästa ainult pöördumine inglaste rahvustunde poole · Inglise oratooriumi kõrgaeg algas Händeli loomingus 1739. aastal teostega "Saul" ja "Iisrael Egiptuses"
sundisid Schönbergi loobuma funktsionaalse harmoonia reeglitest. Atonaalset harmooniat leiab Schönbergi ekspressionistlikes teostes. Schönbergi rahulolematus atonaalse harmoonia püsimatuse ja meelevaldsusega sundis teda muusika helikõrguste sfääri korrastama, mille tulemusel sündis dodekafoonia.Arnold Schönbergil on muusikateoreetilisi tekste nii harmoonia, vormi kui ka kontrapunkti vallas. Oma esseistikas käsitles ta muusika esteetilisi ja eetilisi aspekte ning võttis sõna muusikaelu korralduse teemadel.Arnold Schönberg oli üks oma aja väljapaistvamaid heliloomingu õppejõude, kelle tuntumate õpilaste hulka kuuluvad Anton Webern ja Alban Berg.Lisaks muusikale huvitus Arnold Schönberg intensiivselt teistest loomevaldkondadest. Schönbergi maale võib pidada väljapaistvateks sümbolismi ja ekspressionismi näideteks. Paljudele oma vokaalteostele kirjutas Schönberg ise teksti. Schönberg tegutses ka leiutajana, kelle loomingut on patenteeritud
aastal täiendas ta end aasta Lepo Sumera juures, 1991. aastal aga Karlsruhe Kunsti- ja Meediakeskuses (Zentrum für Kunst und Medien). Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana. Aastail 1989-1992 õpetas Tüür Eesti Muusikaakadeemias kompositsiooni, alates 1992. aastast on ta aga vabakutseline helilooja. 1991. aastal oli Erkki-Sven Tüür festivali "NYYD" üks asutajatest: sel ajal hakkasid kiiresti arenema Eesti kultuurikontaktid ning Tüür oli välismaise muusikaelu üks paremaid tundjaid. "NYYD" on tänaseni Eesti üks olulisemaid muusikasündmusi ning Tüür on olnud läbi aastate üks selle kunstilisi juhte. Tänaseks on Tüür kõrvuti Arvo Pärdiga enim mängitud eesti helilooja maailmas. Temalt tellitakse arvukalt teoseid kogu maailmast ning tema töid avaldavad maailma mainekamad kirjastused (Edition Peters) ja heliplaadifirmad (ECM). Tüüri on tunnustatud ka paljude
Suur osa klaviirimuusikast on kirjutatud Köthenis, kui Bachi pojad olid eas, mil nad vajasid repertuaari pillimängu ja kompositsiooni õppimiseks. - 6 Brandenburgi kontserti - Orkestrisüidid, viiulikontserdid, klavessiinikontserdid Orkestrimuusikat kirjutas Bach Köthenis ja Leipzigis, kus tema juhatada olid väga head orkestrid. - soolosonaadid, partita`d Kammermuusikat lõi Bach peamiselt Köthenis, kus ta õukonna kapellmeistrina rikastas oma loominguga õukonna vilgast muusikaelu. Bachi viimaseks teoseks on lõpetamata jäänud `Fuugakunst`, mida ta kirjutas ilmselt viie viimase eluaasta jooksul. Seda on mängitud nii orelil, klaveril, klavessiinil, võimalik on ka ansambli- ning orkestrivariant, kuna helilooja märge esituse kohta puudub. See on polüfooniakunsti tippteos. Helilooja jõudis kirjutada 14 fuugat ja 4 kaanonit, alustades lihtsamatest konstruktsioonidest ning liikudes keerulisemate poole. Kõik lood on
kunsti tasemele. Ja Griegi looming avas maailmale Norra rahvamuusika kordumatu omapärase ilu.Griegi esimeseks õpetajaks oli tema ema,kes mängis hästi klaverit.12 aastaselt hakkas Grieg komponeerima.Tema esimesed teosed pälvisid tunnustuse ja ta sai minna õppima Saksamaale Leipzig konservatooriumi.Grieg oli mitmekülgne muusik:helilooja,pianist,valgustaja ja pedagoog.Nii suutis ta palju korda saata Norra muusikaelu organiseerimiseks ja arendamiseks.Koos oma naisega propakeerisid nad Norra muusikat kogu Euroopas.Griegi loomingu kõige arvukama,ühtlasi ka kõige populaarsema osa lüürika muinasjutukujudega.Griegi loomingus kohtame harva kurva,raskemeelse meeleolu väljendust.Suurteoseid lõi Grieg harva,kuid on mõned teosed,mis on saavutanud tuntuse.Näiteks Klaverikontsert a-moll ning muusika Ibseni draamale ,,Peer Gynt". RICHARD WAGNER(1813-1883)
levitasid tarvilikku kirjandust. Vennaskogudes oli suur roll laulmisel. Laulud olid rahvale meelepärassed ja arusaadavamad võrreldes koraaliga. Koguduse elavdamiseks laulsid mehed, naised ja lapsed vaheldumisi mis soodustas mitmehäälsete laulukooride teket. Hiljem hakati laule ka pillidel saatma. Samas materdasid nad maha rahvaloomingu- vana rahvalaul ja pilimäng hakkasid taanduma. 3. Kirjelda muusikaelu elavnemist 18 saj. linnades, mõisates, kodudes. Aadringkondades- nii linnades kui mõisates- elavnes muusikaharrastus. Korraldati kontserte, balle ja muid pidustusi. Muusikuid palgati ka kodustele kontserditele. Võimekamatele talupoegadele õpetati pillimängu, et nad saaksid mängida härrasrahva pidustustel. 18. Saj levis üha enam muusikaõpetus (nt. ajalehtedes). Linnades esinesid rändnäitetrupid ja külalisesinejad. 4
Kohalik Inglise Aed (Englischer Garten) on Euroopa suurimaid linnaparke. Frankfurt toodab ebaproportsionaalselt suure osa riigi rikkustest. 10% linna maksudest jaotatakse kultuurile. Siin võib leida riigi suurima kogumi kõikvõimalikke muuseume. "Städel Museum" omab näiteks esmaklassilist kollektsiooni erinevate kunstnike töödest alates renessanssi ajastust kuni 20. sajandini. Samuti on tähelepanuväärne kunstikollektsioon Moodsa Kunsti Muuseumis. Ka kohalik muusikaelu on elav. Frankfurdi lennujaam on üks Euroopa suurimaid ja raudteejaama läbib päevas ligi 1500 rongi, seega ei tohiks transpordiga mingeid probleeme tekkida. Lübeck on kaunis keskaegne linn. Kuigi linn ei ole Hamburgist kaugel, jääb ta peamistest turismiteedest eemale ja on seeläbi alternatiiviks lõunapoolsetele elavamatele sihtkohtadele. Vanalinn sai teises maailmasõjas tugevalt kannatada, kuid on oskuslikult restaureeritud ja linna võlu tungib selgelt esile. Lübeckis asub
teatrijuht muretses läbi tutvuste esitlusloa Vanemuisele. Ideoloogilistele põhjustele ei saanud esitusluba ka ’’Reekviem langenud sõdurite mälestuseks’’. Eduard Tubin sai Rootsis rohkem ennast oma loomingule pühendada, kui meil Eestis. Seal oli tal võimalus tundma õppida uut kunsti ja sealset muusikat, sest seal olid peale sõjajärkset Nõukogude Liitu avaravamad võimalused. Tubin jälgis väga Stockholmi muusikaelu, tänu sellele oli ka murrang tema teostes modernismi suunas. Rootsis sai Tubin korduvalt tööstipendiume ja preemiaid, mis näitas seda, et Teda hinnati heliloojana. Kuna Ta oli põgenik ehk pagulane, ei olnud algus Tal kerge, et üldse enda loomingut näidata, aga ta nägi vaeva selleks. Eduard Tubinale tehti tihti ettepanekuid tulla tagasi Nõukogude Liitu, aga tubin oli kategooriliselt sellele vastu. Kuid siiski hakkas Ta alates 1961
kummardas mõistust, kultuur vaimu. Kultuur pidi erineva haridus- ja ühiskonnakorraldusega rahvaid ühendama (Vendluse idée Beethoveni IX sümfoonia Finaalis Schilleri oodi "Rõõmule" tekstiga). Haydni 70ndate aastate sümfooniad on "Tormi ja tungi" mässumeelsuse saavutamaks dramaatilist väljenduslikkust kasutas ta oma sümfooniates tollal tavalisest julgemalt minoorseid helistikke, tugevaid dünaamilisi kontraste, ootamatuid, kõnekaid pause. 18. sajandi keskel hakkas muutuma muusikaelu institutsionaalne korraldus kunstmuusika väljus otsustavalt kirikust ja õukonnast. Juba Händel kirjutas oma vaimulikud oratooriumid kontsertteostena, mida esitati teatrites ja kontserdisaalides. 17. sajandi lõpus oli Inglismaal pandud alus kodanlikele kontserdiorganisatsioonidele, 18. sajandil hakati avalikke kontserte andma nii linnades kui aadlike ja jõukate kodanlaste majades. Paljudes
1926. aastal kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis). Kiiresti sai Aavast silmapaistev dirigent: aastatel 1924-1927 juhatas ta Tallinna Sõjakooli koori ja orkestrit, 1929-1936 Ülemaalise Noorsoo Ühenduse Tallinna osakonna segakoori, 1934-1939 meeskoori "Eesti Laulumehed" ning 1937-1939 Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori. Väga edukas oli Aav laulupäevade juhina, XI üldlaulupeol oli ta meeskooride üldjuht. Aav osales silmapaistva organisaatorina väga paljude muusikaelu puudutavate küsimuste lahendamisel: aastatel 1932-1939 töötas ta Autorikaitse Ühingus, 1930-1939 ajakirja "Muusikaleht" toimetuses, 1932-1936 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kirjastusfondis ning kuulus 1930-1939 Eesti Lauljate Liidu juhatusse. Aava tunti kui terase mõtlemise ning lakoonilise ja täpse jutuga head kõnemees Evald Aava peateost, ooperit "Vikerlased", peetakse esimeseks eesti rahvuslikuks ooperiks. See esietendus "Estonias" 8. septembril 1928. aastal
oratooriumi juurde · Händeli esimesed ingliskeelsed oratooriumid olid muusikaliselt üsna kirevad · Ainestik oli pärit Vanast Testamendist · Publiku vastuvõtt neile oratooriumidele oli hea Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London oratooriumid · Oratooriumi edu üks põhjusi oli kahtlemata ingliskeelne tekst · Briti Impeerium elas 1730. aastatel üle suurt poliitilist tõusu · Muusikaelu oli selleks ajaks olnud juba sajandi Prantsusmaa ja Itaalia mõju all · Londoni publik hakkas võõrapärasele muusikale selga pöörama Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I" London oratooriumid · Händel oli sünnilt sakslane ja väljenduselt itaallane · Tema prestiizi võis päästa ainult pöördumine inglaste rahvustunde poole · Inglise oratooriumi kõrgaeg algas Händeli loomingus 1739. aastal teostega
(jälgib võimalikult täpselt prantsuse keele rütmi) ning orkestrisaade on rikkalik Aariaid on aga vähe ja needki lühikesed, seevastu rohkesti koori- ja balletistseene Sündis prantsuse avamäng, mis levis kiiresti kogu Euroopas ja sai üldiseks normiks, Lully mõjutusi on tunda isegi Mozartil ("Võluflöödi" avamäng) 5. BAROKK INGLISMAAL 1660 tõusis troonile Charles II , kes armastas lõbustusi ja hiilgusi ja võttis eeskuju oma onupojast Louis XIVst. Sellega sattus taastuv muusikaelu tugeva Prantsuse mõju alla, inglise muusikuid saadeti Pariisi õppima. Samas tunti ja lavastati Inglismaal ka itaalia oopereid. Inglise muusikateatri eripäraks olid õukondlikud maskietendused nendes kasutati lisaks tavapärastele muusikanumbritele pantomiimi. Suurmoeks oli nn.semiooper (lad.k semi = pool), selles kasutati kõnetekste. Üks esimesi selles stiilis teoseid oli John Blow "Venus ja Adonis" (1684/85) 6. BAROKK SAKSAMAAL 16
kaasaaegsete silmis ilmselge. Adornot mõjutas O.Spengleri "Õhtumaade allakäik". Mõlemid eelistasid empiirilisele uurimistööle intuitiivset lähenemist ja empiirilisele kirjeldusele teooriat ning see annab nende kirjutistele unikaalse iseloomu. Oma käsitlustes on Adornol õnnestunud ühendada tabavad sissevaated kultuurinähtuste olemusse ja mõistete ebajärjekindel kasutamine, et varjata oma teooria ebaadekvaatset suhet ajaloolistesse tõsiasjadesse ning vaadete paradoksaalsust. Ametlik muusikaelu jaguneb Adorno arust rahvusvaheliseks ja kohalikuks ning nende tase on teineteisega võrreldes väga erinev. Rahvusvahelise muusikaelu raskuskese asetseb kõige suuremates linnades nagu New York v6i London, ajaloolistes muusikakeskustes nagu Viin. Kõike, mis nendes kohtades toimub, hoiab püsti kui just mitte vana kõrgseltskond, siis vähemalt tänapäeva ühiskonnas kõige maksujõulisemad kihid, kes naudivad oma ühekssaamist endisaegse soiciety riismetega
Tallinnas Eesti Kunstimuuseum ja 1934. aastal Vabaduseväljaku äärde kerkinud Kunstihoone. Eesti kunsti vanameistritest jätkasid viljakat loometegevust Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ado Vabbe, Kristjan Raud. Noorematest meestest lisandusid Nikolai Triik, Peet Aren, August Jansen, Ado Vabbe. Skulptoritest paistis silma Pariisi kunstinäitustelt mitmeid auhindu toonud Jaan Koort, kelle loomingust olin eriti väljapaistvad portreed ja loomaskulptuurid. Muusikaelu. Muusikaelu areng jätkus kiires tempos tänu juba varasematele traditsioonidele. Muusikaelu edendamiseks kutsuti ellu mitmeid seltse, millest osavõturohkeimaks kujunes 1921.a. loodud Eesti Lauljate Liit oma vähemalt 1000 kohaliku organisatsiooniga. Seoses filmikunsti arenguga levis 1930. aastatel kerge ajaviitemuusika: esialgu peamiselt grammofoniplaatidelt, kuid peatselt tekkisid orkestrid, mis esitasid just menufilmidest tuntuks saanud laule. Ka teatris valitses 1920
vaiki olla" ja "Ööbiku surm" on väga südamlikud ja siirad ning kaunite meloodiatega. 3. Rahvaviisiseaded- Oluline osa Härma loomingus on rahvaviisiseadetel, mida on umbes sada. Suurem osa tema poolt kasutatud viisidest on ka tema enda kogutud. Nende laulude hulgas on lihtsaid neljahäälseid seadeid, aga ka erinevate viiside ühendamisel saadud keerulisemaid kompositsioone. KONSTANTIN JAKOB TÜRNPU (1865-1927) Eesti helilooja, organist, teenekas koorijuht ja muusikaelu organisaator. Konstantin Jakob Türnpu sündis Klooga mõisa meieri peres. Türnpu õppis iseseisvalt mängima viiulit ja Saue koolis orelit, edasi jätkas õpingutega Tallinnas saksa kreiskoolis. Asutas oma segakoori ''Salme'', 1884 1886 juhatas Lootuse seltsi meeskoori. Kaks aastat täiendas end Heinrich Stiehli ja Ernst Reinicke juures enne kui astus 1886. aastal Peterburi konservatooriumi, mille lõpetas 1891. aastal oreli erialal (Louis Homiliuse klassis). 18911892 täiendas end
meloodiat, mida pidi saatma samavõrra lihtne ja selge harmoonia. Muusikas hakkas klassitsistlik stiil välja kujunema 1730. aastate paiku. Ajavahemikku 1720- 60 võib pidada üleminekuajaks, mil tekkisid uued muusikavormid ja zanrid. Klassitsismiajastu muusikas domineerib homofooniline faktuur, kuigi suurte meistrite loomingus säilitas ka polüfoonia oma koha. Muutusid ansambli- ja orkestrikoosseisud ning toimusid põhjalikud muutused muusikaelu üldse. Klassitsistliku stiili kõrgaeg jäi aastatesse 1780- 1810 ning avaldus peamiselt Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus. Raskem on muusikaloos ajaliselt määratleda klassitsisimiajastu lõppu. Baroki ja klassitsismi vahel on selge üleminekuaeg, mil uus, sündiv stiil vastandas end teravalt vanale, klassitsismi ja järgmise stiiliajastu romantismi vahel aga midagi taolist pole. Beethovenit võib tinglikult
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
