(jälgib võimalikult täpselt prantsuse keele rütmi) ning orkestrisaade on rikkalik Aariaid on aga vähe ja needki lühikesed, seevastu rohkesti koori- ja balletistseene Sündis prantsuse avamäng, mis levis kiiresti kogu Euroopas ja sai üldiseks normiks, Lully mõjutusi on tunda isegi Mozartil ("Võluflöödi" avamäng) 5. BAROKK INGLISMAAL 1660 tõusis troonileCharles II, kes armastas lõbustusi ja hiilgusi ja võttis eeskuju oma onupojast Louis XIVst. Sellega sattus taastuv muusikaelu tugeva Prantsuse mõju alla, inglise muusikuid saadeti Pariisi õppima. Samas tunti ja lavastati Inglismaal ka itaalia oopereid. Inglise muusikateatri eripäraks olid õukondlikud maskietendused., nendes kasutati lisaks tavapärastele muusikanumbritele pantomiimi . Suurmoeks oli nn.semiooper (lad.k semi = pool), selles kasutati kõnetekste. Üks esimesi selles stiilis teoseid oli John Blow "Venus ja Adonis" (1684/85) 6. BAROKK SAKSAMAAL 16
mida pidi saatma samavõrra lihtne ja selge harmoonia. Muusikas hakkas klassitsistlik stiil välja kujunema 1730. aastate paiku. Ajavahemikku 1720- 60 võib pidada üleminekuajaks, mil tekkisid uued muusikavormid ja žanrid. Klassitsismiajastu muusikas domineerib homofooniline faktuur, kuigi suurte meistrite loomingus säilitas ka polüfoonia oma koha. Muutusid ansambli- ja orkestrikoosseisud ning toimusid põhjalikud muutused muusikaelu üldse. Klassitsistliku stiili kõrgaeg jäi aastatesse 1780- 1810 ning avaldus peamiselt Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethoveni loomingus. Raskem on muusikaloos ajaliselt määratleda klassitsisimiajastu lõppu. Baroki ja klassitsismi vahel on selge üleminekuaeg, mil uus, sündiv stiil vastandas end teravalt vanale, klassitsismi ja järgmise stiiliajastu romantismi vahel aga midagi taolist pole. Beethovenit võib tinglikult nimetada üleminekuaja
keelpillikoosseisuga, kus muusikute arv (9, 9, 6, 6, 4) peaks tegelikult olema pultide näitaja, s.t kahekordne, on võimalik sellisel hasartsel tasemel nii nõudlik partituur ette kanda. Suurepärase muusikuna on Toomas Vavilov ennast juba ammu tõestanud, nüüd on tal võimalus ennast tõestada samaväärse dirigendina oma orkestri ees ning algus on paljutõotav. Soovin jõudu ja edu peadirigendile, sest tunnetasin iga rakuga suurt soovi ning tahet tuua Vanemuise sümfooniaorkester Tartu muusikaelu tulipunkti. Esimesel katsel see õnnestus. 4
· Uued taktimõõdud täielik (3 osa) ja mittetäielik (2 osa) · Isorütmika pikemate rütmijärgnevuste kasutamine · Guillaume de Machaut väljapaistvaim helilooja, kirjutanud motette · Ajastu lõpuks oli Prantsusmaa kriisis. Seda ajajärku (ars subtilior) iseloomustab - peen ja maneerlik õukondlik kunst - rütmisüsteem muutus keerulisemaks - julged kõrvalekalded traditsioonilisest helisüsteemist - muusikaelu keskuseks Avignon (vaimulik) ja Saragossa (ilmalik) - paavsti kapell koondas paljusid andekaid muusikuid üle maailma Muusika 14. sajandi Itaalias trecento Õitsenguaeg: maj. tõus, humanismi sünniaeg. Trecento-muusika on ilmalik seltskonnakunst. Madrigal tähtsaim lauluvorm 14. saj Itaalias. Enamasti kahehäälne, ülemine hääl liikuv ja kaunistusterikas. Sisuks armastus ja karjuseidüllid. Selle keerukam vorm on
saksa- tšehhi- juudi miljöös. Mahlerite pere oli küll suur, kuid 12 sündinud lapsest elas imikuea üle vaid kuus. Peres oli ka palju vägivalda, mis tekitas Mahlerile väga suuri hingelisi haavu. Juba 4-aastaselt hakkas Mahler õppima akordeoni ning avastas samas vanuses ka vanavanemate klaveri, mille õppimiseks samuti klaveritunde võtma hakkas. Ta mängis nii hästi, et linnaelanikud teda imelapseks pidasid. Tema andekust märkas ka sealse muusikaelu üks olulisemaid juhte, kes talle harmoonia- ja kontrapunkti tunde andma hakkas. Mahler luges poisina palju, kuid koolis tal häid tulemusi ei olnud. Ta puudus palju ja õpetajad pidasid teda hajameelseks ning vähevõimekaks. 1875. aastal, kui Gustav oli 15. aastane, võeti ta vastu Viini Konservatooriumisse, kus ta õppis klaverit, harmooniat ja kompositsiooni. Kolm aastat hiljem astus Mahler Viini Ülikooli, kus võttis osa Anton Bruckeri loengutest
Laulutsüklid:"Lauluring" I ja II, "Mirdid", ,"Naise elu ja armastus", "Poeedi elu ja armastus" Sümfooniline looming: 4 sümfooniat, klaverikontsert, viiulikontsert, tsellokontsert, avamängud. Kammermuusikat erinevatele koosseisudele ja vokaal-sümfoonilisi teoseid Felix Mendelssohn-Bartholdy 1809-1847 Mendelssohn oli romantismiajastu konservatiivsema suuna esindaja, väga mitmekülgne muusik: helilooja, dirigent, pianist, muusikaelu korraladaja. Mendelssohni tegevus juhatas sisse Bachi muusika taassünni 1829.a juhatas ta Berliinis Bachi Matteuse passiooni.. 1842. a püstitati Mendelssohni eestvedamisel Leipzigis Bachi mälestussammas ja 1843.a avati Leipzigis Saksamaa esimene Konservatoorium, millest sai Euroopa juhtivamaid muusikakõrgkoole. Mendelssohni looming toetub klassikalistele eeskujudele. Looming: orkestriteosed, neist tuntumad "Itaalia sümfoonia" ja "Soti
Nyman. Keskühing korraldas suuri kunstinäitusi, 1922-1940 toimus 23 näitust. Ühing andis välja kolm albumit. Kõiki Eesti kunstnikke ühendavat keskorganisatsiooni EKKÜ-st ei saanud. 1923. aastal asutati ka Eesti Kunstnikkude Liit ja veidi hiljem Eesti Kunstnikkude Rühm ja Uus Kunstnikkude Koondis. 1923. aasta VIII Eesti Üldlaulupidu. 30. juunist 2. juulini peeti Tallinnas suurejooneline VIII Eesti üldlaulupidu, mis kujuned üldrahvaliku muusikaelu tähtsaimaks sündmuseks. See oli iseseisva Eesti riigi esimene üldlaulupidu. Laulurahva suurürituseks sai Tallinnas Kadriorus valmis traditsionalistlik puust laululava. Kuna 1923. aastal oli valitsus otsustanud Kadriorus maatüki Eesti Spordi Keskliidule rentida, siis ehitatigi laululava nii, et seda saaks hiljem hõlpsasti kasutada Kadrioru staadioni tribüünina ja Spordi Keskliit tasus ka poole ehitusmaksumusest. Üldlaulupeol esines 386 koori ja orkestrit, kokku 10 562 esinejat
Demokraatlik Eesti 1920.aasta põhiseadus: *kõrgemaiks võimukandjaks rahvas: valimised rahvaalgatuse rahvahääletuse *100 liikmeline riigikogu,mis valiti 3ks aastaks *valimisõigus kõigil vähemalt 20aastastel *valitsus eesotsas riigivanemaga *laialdased kodanikuõigused *puudus valimiskünnis,tulemuseks väga kirju riigikogu,p alju erakondi,koalitsiooni oli raske kokku panna. Probleemid: *kuna puudus valimiskünnis oli Riigikogu koosseis üsna kirju *Valitsesid koalitsioonivalitsused(1921-1931 keskmine valitsuse eluiga 11 kuud) *palju valitsuskriise *Puudus riigipea(tasakaalustaja) Majandus: *1919 maaseadus-maareform: -riigistati mõisate maa -Loodi 35000 asendustalu *1923.aastani majandustõus: -uued tehased -põlevkivitööstus -Venemaa tellimused *1923 majanduskriis: -Hiigellaenud-inflatsioon -Väliskaubanduse negatiivne bilanss -Venemaa turu kadumine *1924 uus majanduspoliitika: 'Orienteeruti Euroopa turule -Esikohale seati põllumajandus...
rahvaviisist välja neoprimitivistlik loits. ,,Maarjamaa ballaad" (1969, Jaan Kaplinski) meeskoorile maalib dramaatilisi lahingustseene eestlaste vabadusvõitlusest. Eesti muusika ühes tippteoses, 1980. aastal loodud kantaat-balletis ,,Eesti ballaadid" (Lea Tormise libreto, rahvaluule Ülo Tedre seades) on eesti jutustavad rahvalaulud põimitud sümfoonilise koega ja filosoofilise sõnumiga dramaatiliseks lavaeeposeks. Teose uuslavastus (Peeter Jalakas) 2004. aastal kujunes eesti muusikaelu suursündmuseks. Paljudes Tormise töödes, eriti 1980. aastate loomingus, kõlab ühiskonnakriitiline ja filosoofiline mõte. Inimese isikliku vabaduse probleemidest ja rahvusliku enesemääramise õigusest räägivad Tormise meeskooritsüklid ,,Hamleti laulud" (1965, Paul-Eerik Rummo) ja ,,Juhan Liivi sarkasmid" (1979), kooritsüklid ,,Dialektilisi aforisme" (1978, Juhan Liiv), ,,Mõtisklusi Hando Runneliga" (1981) ja ,,Lojaalsed laulukesed" (1981/2002, Hando Runnel)
Jakobson, koolmeister ja vallakirjutaja Kaarel Krimm, Mihkel Kampmaa, Jakob Tamm ja Otto Münther. Sajandi viimasel kümnendil algas seltside asutamine: 1896. a põllumeeste selts, puhkpilliorkester, tuletõrjeselts; põllumeeste seltsi rüpest võrsusid kindlustusselts, hoiu-laenu ühisus, kaubatarvitajate ühisus, masinaühisused. 1912. a ehitas VMPMS ühistöö, annetuste ja laenudega endale seltsimaja. Laenud tasuti 7 aasta jooksul põhiliselt pidude pääsmete rahast. 1922. aastast sai muusikaelu organiseerijaks muusikaselts. Tema organiseerimisel toimusid kolm kohalikku laulupäeva (esimene oli juba 1910. a). Tegutsesid laulukoorid, orkestrid, toimusid tantsukursused, lavastati isegi operette. 1930-ndate aastate lõpus tegutses Väike-Maarjas ligi 20 seltsi. Kiltsis asutati esimene laulukoor 1908. aastal, vilgas seltsielu kestis kuni 1940.-ndate aastateni. Peale laulukooride tegutsesid haridusselts, tuletõrjeühing, keelpilliorkestrid, rahva- ja peotantsurühmad, näitetrupid jne
Peale selle oli ta vanuselt kaks aastat üle lubatud piiri ja neli aastat tavalisest vastuvõtueast vanem ning Konservatooriumis nappis kohti. Seejärel korraldas Barezzi Verdile privaatõpingud Vincenzo Lavigna juures, kes oli olnud meister dirigent ooperiteatris La Scala ning kes pidas Verdi loomingut paljulubavaks. Sedasi õppis ta kolm aastat, mille ajal arenes ta tohutult ning tegeles ka ise mitme grupi õpetamisega. Siiski suundus ta varsti tagasi Bussetosse, kus temast sai linna muusikaelu juht ning kohaliku metseeni ja muusikaarmastaja Antonio Barezzi toel andis ta oma esimese avaliku kontserdi Barezzi kodus 1830. aastal. Barezzi oli Verdi muusikast väga vaimustatud ning seepärast võttis ta Verdi oma tütre Margherita laulu- ja klaveriõpetajaks. Verdi ja Margherita armusid 3 ja kihlusid 1831.aastal. 1835.aasta alguses läks Verdi tagasi Milanosse. Juulikuus sai ta Lavigna käest sertifikaadi
saj.-st ja leitud Baierist ühest kloostrist. Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. 11. Keskaegsed pillid VAATA TÖÖLEHTE!!!!!! · Lauldi enamasti Araabia päritolu pillide saatel - fiidel, rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm, tamburiin, orel, flööt, viiul, positiiv, portatiiv, lauto, psalteerium, rataslüüra, torupill, salmei · Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos on Leonius ja Perotinus. 12. Renessanssajastu üldiseloomustus ja muusikaelu VAATA TÖÖLEHTE!!!! Ligi 10 sajandi jooksul oli Euroopa inimese maailmapildi keskteljeks olnud kristlikreligioon, pea kogu elukorraldus oli sellest tulenev. 14-15 saj muutus eurooplase mõttemaailm aga üsna põhjalikult. Levima hakkas humanism, ehk väärtushinnangute seadmine inimesest lähtuvalt. Ideaaliks sai see, mis on ilus, mitte see, mis on õige (st kooskõlas jumalikuga). Ilmalik maailm muutus vähemalt sama oluliseks kui vaimulik. Sarnasuste tõttu antiikaja ühiskonnaga
Paraku on teos dramaturgiliselt nõrgavõitu,kuna tollal allutati muusikaliste lavateoste libretod erinevate ametkondade poolt nö ideoloogilisele töötlusele.See lõhkus helilooja ettekujutuse tervikust. Looming q Kirjalik eneseväljendus ei valmistanud mingisugust raskust. 1938. aasta üldlaulupeo järelkajana ilmus tema analüüsiv artikkel ,,Muusikalehes", kus tuleb selgesti esile ,,rahva laulmapanemise küsimus", aga ka hulk ideid muusikaelu paremaks korraldamiseks tulevikus. Aastakümnete jooksul on Ernesaksa sulest pärit aukartust äratav hulk innustavaid artikleid, mõtteavaldusi. q Avaldas ka mitu raamatut. v Suu laulab,süda muretseb (1971) v Nii ajaratas ringi käib (1977)sisaldab muhedaid meenutusi eesti kultuuritegelastest. v Kutse (1980)autobiograafiline teos v Laul,ava tiivad (1985) Tunnustused q 1939 Eesti Punase Risti teenetemärk, V klass q 1942 ENSV tnl
Helilooja ise oma karmist, pideva ja vaevarikka töö tähe all möödunud noorusest kõnelda ei armastanud. Verdi õppis har¬mooniat, kontrapunkti ja fuugat, tutvus Palestrina, Corelli, Haydni, Beethoveni ja noore Mendelssohni loominguga, uuris põhjalikult Mozarti ja itaalia koomilise ooperi partituure. Innukalt kuulas Verdi Rossini, Bellini ja Donizetti oopereid, külastas Milaano teatreid ning filharmooniaühingu kontserte ja orkestriproove. Edukas õpinguteaeg jõudis lõpule. Muusikaelu pulbitsevas keskuses omandatud teadmised andsid Verdile palju. Temast oli saanud professionaalne helilooja ning itaalia kultuurilis- poliitilise liikumise agar pooldaja. Intriigidest ja jälitamistest hoolimata täitis Verdi endale võetud kohustusi tervelt kolm aastat. Ta organiseeris Bussetos ja selle lähikonnas kontserte, dirigeeris, õpetas lauljaid ja orkestrante. Kuna kiriku oreli kasutamine oli talle keelatud esines Verdi mõnikord
Rimski-Korsakov aga võttis vastu professorikoha Peterburi konservatooriumis. P.Tsaikovski looming ongi nende kahe suuna vahel. Ta loomingus on kokkupuutepunkte mõlema suunaga nii professionaalsusetaotlus kui rahvuslikkuse ideaalid. Tsaikovski loomingus on tähtsamaks jooneks huvi inimese sisemaailma vastu. Anton Rubinstein (18291894) oli 19. sajandi muusikas üks mitmekülgsemaid isiksusi pianist, helilooja, dirigent, pedagoog, vene muusikaelu suundarajavaid organisaatoreid. 11- aastase imelapsena sõitis ta oma õpetaja A. Villoing`i initsiatiivil esimesele suurele Euroopa-turneele, pälvides Pariisis ka Chopini ja Liszti tähelepanu. Liszt nägi temas peagi oma mantlipärijat. Rubinsteini varaseid kompositsioone tunnustasid Schumann, Mendelssohn ja Meyerbeer. Lühikest aega õppis ta teoreetilisi aineid Berliinis S. Dehni (ka Glinka õpetajaks Berliinis oli Dehn)juures ning astus seejärel
soovitusel hakkas Tubin rohkem tähelepanu pöörama Eesti rahvaviiside kasutamisele ning käis 1938.a. suvel Hiiumaal rahvaviise korjamas. Seoses huviga rahvaloomingu vastu alustas Tubin 1938.a. tööd balletiga "Kratt". Kui "Estonia" teater kuulutas 1938.a. juunis välja lavateoste võistluse, siis esitas Tubin 1940.a. võistlusele oma ühevaatuselise balleti "Kratt". Tartus alustas Tubin oma mitmekülgset muusikapublitsistlikku tegevust, kirjutades artikleid ajalehte Eesti muusikast ja muusikaelu päevaprobleemidest, mida jätkas hiljem paguluses. Pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Vene vägede poolt 1940.a. juunis likvideeriti kõik senised võimustruktuurid, samuti seltsid ja organisatsioonid, kaasa arvatud Eesti Lauljate Liit, Eesti Helikunsti Selts, Eesti Kultuurkapital, suleti "Muusikaleht" ning korraldati ümber muusikaõppeasutuste töö nõukogude eeskujude järgi. Järgmise aasta algul hakati tegema
fuugalik lõik ning see kõik kokku mõjub jõulise tervikuna. Händeli populaarsuse suur tõus algas Dublinis (1741-42 9 kuud), mil ta esitas seal oma oratooriume ja orelikontserte. Londoni publik kuulis ,,Messiat" 1743, kuid omaks võttis alles 1750, mil Händel hakkas seda regulaarselt ette kandma. Sellest ajast on ,,Messias" enim ette kantud vokaalsuurteos. 1740. aastatel, mil meistri tervis oli järjest nõrgem, tõusis ta uuesti Londoni muusikaelu keskpunkti. Üks Händeli teoste edukamaid ettekandeid toimus 1749 kevadel. Kuningas tellis talt piduliku orkestrimuusika vabaõhupidustuste jaoks. Peo kõrgpunktiks oli tohutu ilutulestik, mistõttu nimetatakse orkestrisüiti ,,Tulevärgimuusikaks". Selle avalikku proovi kuulasid 12000 inimest, kes peatasid kolmeks tunniks liikluse. Kuningas nõudis, et teoses oleks palju sõjaväeorkestripille ja poleks viiuleid. Händel oleks peaaegu
1910. aastal anti Tallinnas laulupeo ajal tervelt kolm sümfooniakontserti. Eesti esikolmik: E. Tubin, R. Tobias, A. Kapp, A. Läte, M . Lüdig, 12. Interpreeriv helikunst Eestis- seda helikunsti aitasid erinevad asutused aedsi arendada nagu näiteks. Eesti akadeemiline helikunstnike selts, tartu helikunsti selts, eesti helikunsti suhtkapital. Nendest asutusetest tulid ridamisi noori harituid professionaalseid interpreete. Nemad kujundasid eesti muusikaelu näo. Tolleagsest üks koorijuht oli Olav Roots. Need asutused tegelesid ka heliteoste otsimist, kirjastamist ja ettekandmist, loovkunstnike materiaalset abistamist. Eesti interpreete: orkestridirigendid ja koorijuhid: R. Kull, J. Aavik, A. Lätte, Juhan Simm; lauljad: Arno Tamm, Paula Brechm, Karl Ots, A. Arder; insrumentalistid: Ludvig Juht, Eduard Sõrmus, L. Juht, Artur Kapp. 13. Peeter Süda loominguzanrid: oreliteosed, soololaul,koorilaul,klaveriteosed. Ainus koorilaul on ,, Linakatkuja"
kellatehases lugege kuidas neid tehakse.Käsikellamuusika alt aga leiate mõtteid kellade kasutusest muusikas. Üht-teist ajaloost Käsikellamuusika on tegelikult pärit Inglismaalt. Kuidas ja mis asjaoludel need pisikesed käsikellad välja ilmusid, on siiani suhteliselt ebaselge. Mõistagi on selle kohta arvukalt erinevaid teooriaid. Üks neist väidab, et kirikukellade järgi valmistatud väikesed koopiad olid mõeldud eeskätt kuninga lõbustamiseks ja õukonna muusikaelu rikastamiseks. Teine versioon kõneleb sellest, kuidas tornikellade mängijad jõudsid äratundmisele, et sellist rasket instrumenti nagu kirikukell on ikka üpris keeruline käsitseda. Kellade väikesed koopiad annaksid neile võimaluse teha hoopis teistlaadset muusikat. On veel kolmaski versioon, mille järgi külaelanikel sai ühel päeval lihtsalt villand kellamängijate igapäevasest suurte tornikelladega harjutamisest. Niisiis sunniti
EESTI VABARIIK 1918-1940 Majandusolud 1920. aastatel Millised muudatused toimusid majanduses pärast iseseisvumist? Vähenes Eesti vahendajaroll Euroopa ja Venemaa suhetes, Eesti oli seotud Venemaaga, osaliselt halvenenud sõdade ja revolutsioonide tagajärjel, põllumajanduse taandareng kutsus esile töövõimeliste meeste mobiliseerumise ja tööloomade rekvireerimise, uus rahandussüsteem. Millised probleemid tekkisid majanduses 20ndate I poolel? Eesti tööstuse läbilööbivõime oli väike ja Nõukogude Venemaa sulges oma turud ja tühistas varasemad tellimused, Lääne- Euroopas ei suudetud Eesti kaupu müüa, algas kaupade kuhjumine ladudesse, Eesti Pank oli laenanud raha üle oma tegelike võimaluste, raha kurss hakkas langema, riik oli ummiks ja oli vaja teostada ümberkorraldusi. Mis muutus maareformi tagajärjel? Maaseadus võeti vastu 10. oktoorber 1919. aastal. Riigistati mõisikele kuuluvad maavaldused, metsad ja soomaad riigistati, põllu-, karja-ja ...
1) Demokraatlik Eesti Üleminekuaeg- Uus põhiseadus lõi võimalused üleminekuks demokraatlikult riigikorralt autoritaarsele. Kõrgeimat võimu pidi teostama hakkama Sisepoliitiline areng: Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada riigivanem (rahvas valis). Riigivanemal oleks olnud õigus anda seadusi oma põhiseadus (23. aprill 1919 kutsuti kokku Asutav Kogu). See võttis Eesti dekreediga, panna seadustele veto, saata Riigikogu laiali, nimetada ametisse Vabariigi esimese põhiseaduse vastu 15jun, 1920. See tõi kaasa laialdased valitsust. Riigikogu ja riigivanema valimised pidid toimuma 1934 aprillis. kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees (vastamate Kandideerisid: Larka (EVKL), Johan Laidoner (Asunike Koondis), K.Pät...
Pühapäevase kantoritöö juurde kuulus enesestmõistetavalt laulude valimine ja liturgia ettevalmistus. Tempereeritud helisüsteemi võimalusi tõestamaks lõi ta ainulaadse ,,Hästitempereeritud klaviiri", (I osa 1722 ja II 1744), mis sisaldab 48 prelüüdi ja fuugat kõigis helistikes. Peale muusika kirjutamise ja ettekanneteks ettevalmistuse olid kirikumuusika direktoril ka muud ülesanded: linnamuusikute ja -organistide katsekomisjonis olemine, ülikooli muusikaelu eest vastutamine ja Collegium musicum´i (linnaorkestri) juhatamine. Bachi helikeel oli polüfooniline, valdavalt vaimulik, kirjutas passioone, kontserte, prelüüde, fuugasid. (traditsioonidele tuginev)üle 40 suure oreliteose, süite, soolosonaate. Orkestrimuusika, kontserdid ja klaveriteosed on enamasti ilmalikku, paljudel juhtudel tantsulist laadi. Bach ei kirjutanud ühtegi ooperit. Kantaadid: "Kristus oli surma kütkes", "Jumala aeg on parim aeg", "Mul on palju
vändatud filmidega. Mängufilmidest vilksatavad korra kinodest läbi põhiliselt täispikad. Animafilmid jõuavad enamasti teleekraanile pärast seda, kui nende vastu on välisfestivalid huvi minetanud. Üheksakümnendatel ei ole eesti tõsielufilme üldiselt suurel ekraanil näidatud, kui jätta kõrvale esilinastused ja festivalid. [5] Muusika 1944. aastal põgenevad paljud nimekad muusikud Läände. Sõjajärgse perioodi muusikaelu Eestis on kantud repressioonidest, mis jõudsid haripunkti kevadel 1950, mil arreteeriti heliloojad ja koorijuhid (pidid olema üldjuhtideks 1950. a laulupeol) Tuudur Vettik, Riho Päts ja Alfred Karindi. Põlu alla (süüdistusega "kodanlik natsionalist") sattusid ka Heino Eller, Artur Lemba jpt. 1950. aastate keskel ilmus heliloojate uus põlvkond, kes suutis tolle aja maailmas valitsevad muusikavoolud ühendada rahvuslikkusega. Ester Mägi (*1922, peenekoeliste
kirjutama kuus sümfooniat ja ühe ooperi ning hulga kontserte Londonis. Tema ettevõtmisi saatis tohutu menu ja seltskondlik tähelepanu, 1792. aastal naasis Haydn Viini rikka ja kuulsana. Teist korda sõitis ta Londonisse 1794. aastal, lõi seal veel kuus sümfooniat, mille ettekanded läksid taas tohutu menuga. Haydnit püüti veenda ka lõplikult Londonisse jääma, ent Viinis olid olud muutunud: uus Esterházy vürst Nikolaus I kutsus Haydnit õukonna muusikaelu taastama ja 1795. aastal pöörduski helilooja Viini tagasi. Õukonnaelu kandus nüüd peamiselt Viini ja Estenstadti ning uus vürst ootas oma kapellmeistrilt peamiselt toretsevat kirikumuusikat, mis seni oli Haydni loomingus olnud teisejärguline. Selle aja peateosed on kuus suurt missat ning oratooriumid “Loomine” (1798) ja “Aastaajad” (1801). Sajandivahetuse sõjad sünnitasid Euroopas hulga populaarseid patriootlikke laule ja see laine puudutas ka Haydnit: 1797
Tallinna Nõmme Gümnaasium Austria Referaat geograafia-st Koostaja: Klass: Juhendaja: Tallinn 2009 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Austria ajalugu.....................................................................................................................3 Austria kultuur..................................................................................................................... 4 Muusika.......................................................................................................................
,,Quasi'', ,,Avanti'', Lepo Sumera (1950-2000). Tema loomingu põhiosa moodustavad sümfoonilised teosed. ,,In memoriam'', ,, Olümpiamuusika'', ,,Pikseloits''. Omapärane teos on ,,Seenekantaat" segakoorile, flöödile, klaverile ja löökpillidele . Esimene laveteos oli ballett ,,Anselmi lugu" , lühiballett ,,Ruumi suletud" . Üks omapärasemaid teoseid on väike muusikaline ,,õudukas" - ,,Dracula ja Zombi laps" Raimo Kangro (1949-2001) . Üks aktiivsemaid Eesti muusikaelu kujundajaid.R.Kangro looming on mitmetahuline, kuid eriti võlus teda lavamuusika.Läbilöögi teoseks kujunes vahetult pärast konservatooriumi lõpetamist koomiline ooper ´´Imelugu" . Ooper ´´Ohver" (Aleksei Tolstoi jutustuse ´´Siug" ainetel) . 1980 ilmus rockooper ´´Põhjaneitsi". Teleooper ´´Sensatsioon" . Kangro viimaseks ooperiks jäi aastal 1999 esietendunud ´´Süda". 5. 1980-ndate muusikaline iseloomustus. Kümnendi suunad, heliloojad, väljapaistvamad teosed
kasutatud polüfooniat. Eeskujuks Johann Sebastian Bach. Tähtsus: Kapp on üheks esimeseks eesti heliloojaks, kes käsitleb oma teostes inimese siseheitlusi (heaks näiteks oratoorium "Hiiob"). Teosed: oratoorium "Hiiob", kantaadid: "Päikesele", "Hümn Kreutzwaldile", "Ärka, rahvas". 5 sümfooniat, avamäng `Don Carlos'. Instrumentaalkontserdid, orelimuusika, kammermuusika, koorilaulud(`Mu süda'), soololaule (`Metsateel'). Mihkel Lüdig mitmekülgne. Koorijuht, orelimängija, muusikaelu organisaator. Tema loomingu üks olulisemaid jooni on rahvuslikkus. Põhilisteks teemadeks on loodus ja isamaaarmastus. Tähtsus: osales Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutamises(1919) ning juhtis seda neli esimest aastat. Temalt on sageli üldlaulupidude avalooks olnud koorilaul `Koit'. Teosed: süit `Lembitu'. Koorimuusika, soololaulud, instrumentaalkammermuusika, lavamuusika. Peeter Süda polüfoonilisus. Kasutas rahvamuusikast pärit motiive.
Esee RaimoKangro 9klass Palupera Põhikool Liilyka Vau Raimo Kangro Helilooja, pedagoog, muusikaelu organisaator. Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (oli algul Jaan Räätsa, hiljem Eino Tambergi õpilane). Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina, 1993-2000 Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu esimehe kohusetäitjana (suri kolm
Ajaloo konspekt (14.03.2008) rahvuslik liikumine ei ole alati olnud ühiskonnas.rahvus samuti pole alati eksisteerinud esimene vorm sugukond, omavahel suguluses olevad inimesed / hõim kindel territoorium, keel (hõimukultuur) -> ühinevad rahvaks muinasaja lõpuaegadel. Hõimukultuuri alusel. Rahval keel, rahvakultuur. Edasi üks periood rahvus; erineb rahvast: eneseteadvus (võib olla teadlik või ebateadlik) inimese seostamine oma rahvaga, ühiskonna kõrgeim aste. Protsessi algus Suure Prantsuse Revolutsiooni aegadest kantud valgustusajastu ideoloogiast. Vanale aristokraatiale vastandumine. Muuhulgas ka rahvulik revolutsioon, sündis prantsuse rahvus; varem jagunesid regioonideks. Varem 'elagu kuningas', nüüd 'elagu rahvus'. üleminek vanalt uuele. Romantism. Mitte ainult kunst, laiem mentaliteet. Teene ühiskonna arengu seisukohalt: kõrgklassid, eliit hakkab märkama kõige madalamat talurahvakultuuri. Pöörab tähelepanu rahvaluulel...
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 Johann Sebastian Bach................................................................................................... 2 Lapsepõlv Eisenachis................................................................................................. 2 Ohrdruf (alates 1695/1696) ....................................................................................... 3 Lüneburg (1700 - 1702)............................................................................................. 3 Weimar (jaanuar - juuni 1703)................................................................................... 3 Arnstadt (alates augustist 1703)................................................................................. 4 Mühlhausen (alates 1707)..............
06.1905 Torila - 17.11.1982 Stockholm) Referaat on koostatud põhjusel, et Eduard Tubin on üks väljapaistvamaid heliloojaid eesti muusikaloos ja omanäolisemaid sümfoonikuid kogu 20. sajandi muusikas. Tema loometee oli pikk ja viljakas, esimesed helitööd valmisid juba 1920. aastatel ning viimase teose, lõpetamata jäänud Üheteistkümnenda sümfoonia kallal, töötas ta veel vahetult enne surmagi. Referaadis on välja toodud tema isikliku elu ja muusikaelu käekäik ning looming. Loetletud on tema kuulajat paeluvad sümfooniad koos lühiinformatsiooniga. Joonis 1(Aarre Ekholm / Lehtikuva - ,,Eduard Tubin (1958)") 3 Eesti-periood (1905-1944) Eduard Tubin sündis 18. juunil 1905. aastal Peipsi-äärses Torila külas kaluri pojana. Kui Eduard oli kolme aastane, kolis pere Alatskivi lähedale Naelaverre. Hariduse sai Eduard algul Naelavere
toetusel. Õpinguid jätkas ta 1897 a. kõigepealt Moskva konservatooriumis oreli erialal A. Beethingi juures, seejärel ( õpetaja haigestumise tõttu ) aastail 1898 1904 Peterburi konservatooriumis L. Homiliuse oreliklassis. Samas õppis ta teooriat ja kompositsiooni N. Rimski Korsakovi, N. Solovjovi ja A. Glazunovi juures ning klaverit F, Czerny juures. Pärast konservatooriumi lõpetamist jäi Lüdig Peterburi, kus sai sealse Eesti muusikaelu juhiks: juhatas eesti seltside koore, oli Jaani kiriku organist( võttis üle Tobiase koha ), pidas loenguid ja avaldas ka muusikaarvustusi. 1908 aastal korraldas ta Peterburis kontserdi Eesti heliloojate sümfoonilisest loomingust ( Tobias, Läte, Kapp ja Lüdig ), mis oli esimene omataoline sümfooniakontsert. Lisaks töötas ta organistina ja pianistina krahv A. Seremetevi sümfooniaorkestris ning klaverivabriku " Offenbacher" eksperdina.
Peterburis õppis ta ka teooriat ja · Kompositsiooniõpetajana pidas ta väga oluliseks klassikalise muusika tundmist kompositsiooni Rimski-Korsakovi, Solovjovi ja Glazunovi juures. (Bach, Viini klassikud) ja eriti kontrapunktiõpetust. · Pärast konservatooriumi jäi Peterburgi ja sai sealse eesti muusikaelu juhiks. · Ei pööranud erilist tähelepanu kaasaegsele kompositsioonitehnikale, kuid suhtus tolleaegsesse muusikasse sallivalt, hinnates nt Ellerit. Väärtustas ka klassikat(nt · Ta juhatas eesti seltside koore, oli Jaani kiriku organist, pidas loenguid ja avaldas Bach). ka muusikaarvustusi. 1908. a. korraldas ta Peterburis kontserdi eesti heliloojate
rapsoodia, ballaad, sümfooniline poeem jne. Harmoonia muutus üha keerukamaks ja pingelisemaks, toonikatunne pole selge, esineb palju juhuslikke helistikumuutusi. Dünaamika olulisus - väljendamaks heliloojate suuri tundeid, võeti kasutusele "erilisi" dünaamikamärke. Heliloojad otsisid uusi tämbreid (kõlavärve). Selleks kasutati suuri orkestrikoosseise ja lisati mitmeid uusi pille, samuti hakati rohkem kasutama puhkpille (puupuhkpillid ja vaskpuhkpillid). 19. SAJANDI MUUSIKAELU Heliloojatest said vabakutselised muusikud, kes pidid end ise ära elatama. Selle tarbeks asutati mitmeid koori- ja orkestriühinguid ning korraldati rohkesti avalikke kontserte. Asutatu avalikud muusikakoolid. Levis virtuoosikultus, st pillimängijat jumaldati ja ülistati tema meisterliku mänguoskuse tõttu. Samas meeldis rahvale ka ajaviitemuusika. Moodi läks kodus musitseerimine, eriti klaverimäng ja selle saatel laulmine. Mõiste programmiline muusika -
Chicago sai pärast 1918. a. uueks jazzikeskuseks. Stiil seguneb ja muutub. Inimeste mänguoskused olid teinud suure arenguhüppe. -4- Järjest rohkem tuli solisti-improvisatsioone. Lugudesse ilmus harmoniseeritud lõike. Teemadena kasutati lööklaule, mis olid kirjutatud valgete heliloojate poolt. Kasutati II astme akorde ja kaldumisi. Majanduskriis 20-ndate lõpus mõjutas muusikaelu paljud mustad jazzmuusikud jäid tööta või leidsid uue ameti (ka Euroopas). Valgetele mustade muusika ei sobinud. Tekkis swing. Esimesed swingibändid olid siiski mustad. Dixieland New Orleansist alguse saanud valgete muusika. Baseerub puhkpilliorkestri imiteerimisel. Mustad püüdsid valgeid imiteerida ja valged omakorda mängida nii, nagu mustad seda tegid. On teada, et valgete jazzorkestrites oli esialgu tublisti minstrellikku karikeerimist ja tühiseid reklaamitrikke
Eesti Vabariik Sisepoliitika Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus, selleks moodustati 23.aprill 1919 Asutav Kogu, astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15.06.1920. (koostati Soome ps eeskujul) · Laialdased kodanikuõigused · Kõrgeim võimu kandja rahvas- valimised, rahvahääletus, rahvaalgatus (esitada uusi seaduseelnõusid või ettepanekuid seaduse muutmiseks) · Seadusandlik võim Riigikogul (100liikmeline, ühekojaline parlament) · Täitesaatevvõim Valitsus- ametisse nimetas Riigikogu, vastutas Riigikogu ees, Riigikogu võis avaldada umbusaldust · Valitsuse tegevust juhtis riigivanem- täitis peaministri kohustustele lisaks riigipea esindusülesandeid Seadus ei hakanud tegelikult täielikult tööle, eriti rahvaalgatuse ja hääletuse koha pealt. Teiseks vajakajäämiseks oli riigipea puudumine- SA hakkab domineerima TS üle, riig...
nägema. Näiteks mäletab maestro end juba kümne aastaselt mängimas ooperiklaviire. See fakt näitab, milline tööhimu ja huvi asja vastu oli Brunol juba noorest peast. Tsiteerides Bruno Lukki: ,,Anne ja töökus, neil pole vahet, oskus töötada ongi ju anne." TARTU 1920. aastatel alustas Lukk klaverimängu õpinguid sakslannast pianisti Martha Bäthge erastuudios ning seejärel sama õpetajanna juures Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Kool oli kujunenud 1920. aastate Tartu muusikaelu keskuseks direktorina tegutses seal Juhan Aavik ning õpetajana töötasid mitmed kõrge mainega pedagoogid, sealhulgas noor Heino Eller. RIIA 1927. aastal jätkas Lukk klaveriõpinguid Bäthge juhendamisel juba Riia konservatooriumi kaugõppes, mille ta lõpetas 1928. aastal. Teoreetilisi aineid õppis Lukk professor Jazeps Vitolsi käe all. Võrreldes Tartu ja Tallinnaga oli Riia kontserdielu 1920. aastatel palju rahvusvahelisem ja Bruno Lukk nimetas seda suisa vapustavaks
kunstmuusika oli tuntud orelimuusika, kirikulaulu, kihelkonnakoolides toimunud lauluõpetuse, esimeste kooride ja orkestrite kaudu. Linnades puutusid eestlased kokku ka baltisaksa muusikaeluga, mida esindasid kontserdid, Tallinnas ka ooperid ja operetid ning baltisaksa kodanluse harrastusena Liedertafel´i traditsiooni järgiv meeskoorilaul. On teadmata millisel määral linnaeestlased isegi Tallinnas, kus muusikaelu oli elavam, sellest osa said, kuid tundmatuks ei saanud see jääda juba kooride ja koguduse vahenduse tõttu. Ärkamisaja algupoolel oli eesti muusika üldpilt paljuski veel sarnane eelneva perioodiga. Lauluharrastus Koorilaulu ja orkestrimuusika alged ulatuvad Eestis vennastekoguduse aega. Juba 18. sajandi viimasel kümnendil oli neis asutatud mõningaid Eesti koore näiteks Kambjas aastal1794. 1820
Muusikaliselt on see lühike, tund aega kestev kolmevaatuseline ooper ainulaadne segu prantsuse ja itaalia eeskujudest ning inglise maskimuusikast. Ooperi lõpustseenis olevat Dido aariat peetakse barokiajastu üheks parimaks ja mõjuvamaks kaebeaariaks. Purcell nagu Mozartki elas vaid 36-aastaseks. Kuid juba kaasaegsed kutsusid teda Briti Orpheuseks ning tema koht ingise muusikas pole kindlasti tagasihoidlikum kui Mozartil oma ajastu Kesk-Euroopas. Pärast Purcelli surma sattus inglise muusikaelu järjest enam itaalia mõju alla ning vaid Purcelli looming hoidis veel aastakümneid ülal inglaste rahvuslikku uhkust. Paraku pole inglise muusikaloos pärast Purcelli pikka aega ühtki oma rahvusest suurkuju paljude järgmiste põlvkondade jaoks sai muusikas keskseks nimeks Georg Friedrich Händel. GEORG FRIEDRICH HÄNDEL 1685-1759 Händel sündis Halles 23.veebruaril 1685.aastal. Poiss ilmutas varakult huvi
Kooriloomingu kõrval tegi Härma kaks katset luua suurvorme -- kantaat "Kalev ja Linda" ja laulumäng "Murueide tütar", mis mõlemad kujunesid vaid nõrgalt seotud üksiknumbrite kogudeks. Vähestest soololauludest (15) on õnnestunumad "Miks sa nutad, lillekene?" ja "Kui sa tuled, too mull´ lilli". Kapp, Artur (28.02.1878 14.01.1952) Helilooja ja pedagoog. Muusikutesuguvõsa Kappide võimsaim esindaja. Muusikalise alghariduse sai Suure-Jaanis oma isalt Joosep Kapilt Suure-Jaani muusikaelu ongi suuresti seotud olnud Kappide perekonnaga. A. Kapp lõpetas 1898. aastal Peterburi konservatooriumi L. Homiliuse oreliklassi ja 1900 N. Rimski-Korsakovi kompositsiooniklassi, olles üks esimesi eesti diplomeeritud heliloojaid. Mõnda aega töötas ta Peterburis ja aastatel 1904--1920 Astrahanis sealse muusikakooli direktorina. 1920. aastal opteeris ta koos lastega Eestisse, saades aasta varem avatud Tallinna Konservatooriumi kompositsiooniõppejõuks, aastast 1925 oli professor. A
Eesti riigi rajamine. Eesti alates 1918. Käsitleb: Sisepoliitiline areng (Peaprobleemid, asutav kogu, maaseadus, esimene põhiseadus). Majanduselu (maareform, majandustõus-selle põhjused, tagajärjed, seisnevus). Välispoliitika (de jure tunnustus, Ekp riigipöörde katse, rahavaste liit). Põhiseadused (1920a põhisedus, 1934a ps, 1938a ps ja nende võrdlus). Suurmajanduskriis (kokkuhoiupoliitika, krooni devalveerimine). Sisepoliitilinekriis. Põhiseaduslikkriis. Üleminekuaeg. Autoritaarne Eesti (Riigipööre ja kaitseseisukord, Vaikiv olek ehk tasa lülitumine ajakirjanduse piiramine jne, põhiseaduse muutmine ja rahvarinne, muutused, välispoliitika siis). Riigipöörde katsed (1924 ja 1934 riigipöörde katsete võrdlus). Kultuurielu (Riik ja kultuur, kultuurautonoomia, kultuuri üldised arengujooned erinevatel aastatel). Elulaad (haridus, seltsiliikumised, usk, sport, meelelahutus). Olme. Sisepoliitiline areng (Demokraatlik Vabariik)Õiguslik...
Muusikaliselt on see lühike, tund aega kestev kolmevaatuseline ooper ainulaadne segu prantsuse ja itaalia eeskujudest ning inglise maskimuusikast. Ooperi lõpustseenis olevat Dido aariat peetakse barokiajastu üheks parimaks ja mõjuvamaks kaebeaariaks. Purcell nagu Mozartki elas vaid 36-aastaseks. Kuid juba kaasaegsed kutsusid teda Briti Orpheuseks ning tema koht ingise muusikas pole kindlasti tagasihoidlikum kui Mozartil oma ajastu Kesk-Euroopas. Pärast Purcelli surma sattus inglise muusikaelu järjest enam itaalia mõju alla ning vaid Purcelli looming hoidis veel aastakümneid ülal inglaste rahvuslikku uhkust. Paraku pole inglise muusikaloos pärast Purcelli pikka aega ühtki oma rahvusest suurkuju paljude järgmiste põlvkondade jaoks sai muusikas keskseks nimeks Georg Friedrich Händel. GEORG FRIEDRICH HÄNDEL 1685-1759 Händel sündis Halles 23.veebruaril 1685.aastal. Poiss ilmutas varakult huvi
EESTI VABARIIK DEMOKRAATLIK EESTI Sisepoliitiline areng 23. aprillil 1919 kutsuti kokku valimiste teel moodustunud Asutav Kogu. Asutav Kogu võttis EV esimese põhiseaduse vastu 15. juunil 1920. Põhiseadus oli väga demokraatlik ja liberaalne ning sätestas laialdased kodanikuõigused. Täielik võrdsus seaduse ees (vaatamata soole, usule, rahvusele, varanduslikule seisule). Isiku ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus. Ühinemise, koosolekute-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus jne. Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas, viis võimu ellu rahvahääletuste, valimiste kaudu. Seadusandlik võim Riigikogu 100-liikmeline ühekojaline parlament. Täidesaatev võim Vabariigi Valitsus. Valitsus nimetas ametisse Riigikogu ning vastutas selle ees. Valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Ülimalt demokraatlik põhiseadus ei hakanud tegelikkuses täies ulatuses tööle. Haruharva kasutati rahvahääletusi. Puudus riigip...
§13. Majandusolud 1920. aastatel Majandusarengu lähtekohad. Eestisse saabusid moodsad tootmistehnoloogiad, uued seadmed ja ka spetsialistid. Samas tähendas seotus Venemaaga sõltuvust idaturust. Tooraine veeti sisse idast ning enamik toodangust läks sinna tagasi. Eesti iseseisvumisega vähenes tema vahendajaroll Euroopa ja Venemaa suhetes. Eesti toodangul oli raske konkureerida Euroopa kaupadega. Lisaks olid siinse majanduse halvanud sõdade ja revolutsioonide tagajärjed. Haritava maa pindala ja loomade arvukus oli järsult vähenenud. Peaaegu nullist alustati rahandussüteemi loomist. Vabadussõja ajal oli kujunenud välisvõlgnevus 5 miljardit marka. 1920. aastate alguse majanduslik tõus Sõjaaegsele langusele järgnes järsk majanduslik tõus. Taheti taastada majanduse endist struktuuri ning arendada sidemeid Venemaaga. Kiiresti kasvas tööstusettevõtete arv. Ettevõtete rajamiseks kasutati laene, selleks eelistati Eesti Panka. 1922 sulges Venemaa ...
on tegutsenud 1-5 aastat (41%). Alla 1 aasta tegutsenud organisatsioone on 10%, 6-10 aastat tegutsenud organisatsioone 21%, ning üle 10 aasta tegutsenud organisatsioone 27%. Läbi organisatsioonide on Tartu loov linn. Kultuurivaldkonda kuuluv muusika hõlmas Tartus 2007 aastal ligi 1300 kontserdi (täpsustades, et detsembris oli 160 kontserdi, mis teeb 5 kontsertit päevas. Muusika loovaks arendamiseks on Tartu Arengukavas väljatoodud mõningad punktid: Tartu muusikaelu tugevusteks on riigi või linna toetusega suured ja tugevad institutsioonid Vanemuise teater ja kontserdimaja, H. Elleri nim. Tartu Muusikakool, lastemuusikakoolid, erakoolid, stuudiod, ringid, koolide muusikaline tegevus. Tänu järjepidevale tegevusele on jätkuvalt suur koolikooride ja koorilaulu harrastavate laste ja noorte arv. Toimub palju spetsiifilisi muusikafestivale (Rainbowjazz, Mürtsub pill,
,,Eesti Vabariik" Referaat 2011 Sisukord Sisepoliitika.................................................................................................................................3 Välispoliitika...............................................................................................................................5 Majandus.....................................................................................................................................7 Kultuur....................................................................................................................................... 9 Vabadussõjalased.............................................................
välja. Need kultuuritegelased, kes riigist välja aeti, paljud läksid elama Ameerikasse ning enamus neist New Yorki, aga kuna nad soovisid siiski on loomingut edasi arendada ja ka teistele elanikele pakkuda, siis sai New Yorgist maailma kultuurikeskus. (Salvador Dali maal, kes oli üks tuntumaid kunstnike 1930. aastatel) 7 Muusika ja tants Muusikaelu eesrinnas oli USA. Esimese maailmasõja aastatel tekkis uus muusikalise lavateose liik. Selleks oli muusikal, mida varem ei tuntud. Muusikal sai alguse Ameerika Ühendriikidest ning levis edasi Euroopasse alles pärast Teist maailmasõda. Ameerika Ühendriigid olid ka dzässi sünnimaaks 20. sajandi algusaastatel. Pärast Esimest maailmasõda said dzässi edukamateks linnadeks New York, Chicago ja Kansas City. 1920.-1930. aastatel Euroopasse levinud seltskonnatantsud olid alguse saanud
laulma, iiht-teist tundma ia n6nda iihheks wennalikuks ja harritud rahwala kokko vandik Aleksander Saebelmann (heliloojanimega Kunileid), puhkpilliorkestreid sullama?" David Otto Wirkhaus. Kolmandal pleval oli kavas iilaikute kooride esinemine, Jannsenikui muusikaelu organisaatoriaktiivse tegvuseviljala sai meeslauluseltsi seejdrellaulsid 22 koort Vanemuise aias v6istu. Esimeselekohale tuli Tallinna Vanemuine asutamine Tartus 1865. aasta jaanipleval. Teatavastioli paar aastat Estonia seltsi meeskoor,teisele Kursi ja kolmandale koguni seitsekoori: Thrtu- varemTallinnasloodud esimeneeestilauluseltsRevalianing Vanemuiseseltsigaiihel Mzerja, Palamuse,Thrvastu, Maarja-Magdaleena, Peetri, J6hvi ja Koeru. pasuna- aastalsi
seetõttu tehti tööd eriti hoolega. Hiljem tõusis Kanepi meeskoor üheks paremaks eesti kooriks, kes tegi laialdasi kontsertreise isegi Peterburgi ja Soome. Erakordse hooga arenes orkestrimuusika Rõuge kihelkonnas, kus tegeles õpetajana J.Häusler, kes organiseeris kohapeal meeskoori ja asutas ka pasunakoori. Laulupeol esines Rõuge pasunakoor väga hästi ja äratas imestust oma lühiajalise ettevalmistuse pärast. Suure-Jaanis arenes koorilaul samuti kiiresti, sest seaset muusikaelu vedas J.Kapp. Võimekas koor võttis laulupeost osa ja tegutses hiljem Fr.Kuhlbarsi juhtimisel. Laulupeost soovisid osa võtta ka Peterburi eestlased ja nende muusikakollektiivid. Kahjuks aga tekkisid vastuolud C.R.Jakobsoni ja J.V.Jannseni vahel ning Peterburi eestlaste muusikakollektiivid ei esinenud laulupeol. Enamik lauljaid olid ikkagi lihtsad talumehed ja nendelt nõudis ettevalmistus muidugi kahekordselt energiat
EESTI VABARIIK 30. Demokraatik Eesti Sisepoliitiline areng *Eesti kinnitas demokraatiapüüdlust omariikluse loomisega veelgi *Iseseisvusmanifestis deklareeriti: ,,Eesimaa... kuulutatakse tänasest peale iseseisvaks demokratliseks vabariigiks *Õigusliku aluse rajamiseks Eesti riigile tuli koostada põhiseadus *23. aprillil 1919 astus kokku demokraatlike üldvalimiste teel moodustatud Asutav Kogu *Eesti Vabariigi esimese põhiseaduse võttis vastu Asutav Kogu 15. juunil 1920 *Sätestati kodanikuõigused: täielik võrdsus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, kirjavahetuse saladus, ühinemise, koosolekute-, südametunniistuse-, usu- ja sõnavabadus jne *Kõrgeimaks võimukandjaks oli rahvas *Seadusandlikku võimu teostas Riigikogu 100 liikmeline ühekojaline parlament -, täidesaatvat võimu aga Vabariigi Valitsus *Valitsuse nimetas ametisse Riigikogu *Valitsuse tegevust juhtis riigivanem *Teiseks vajakajää...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
