Ta õppis orelimängu. Käis Eisenachi ladina koolis, Udurfi gümnaasiumis ja Lüneburgi Michaeli koolis. Laulis kooris, mängis orkestris. Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks. 20. sajandil muusikaelus on Bach aga olnud kindlasti üks kõige enam mänginud helilooja. Bash oli pärit Kesk- Saksamaa pikkade traditsioonidega muusikute suguvõsast, kus muusikalist haridust- paljude pillide valdamist ja kompositsiooni aluseid- jagasid noorele põlvkonnale tavaliselt isad, vanemad vennad, onud või teised sugulased. Oma eluajal oli Bach tuntud küll orelimängija ja -hindajana ning kapellmeistrina, kuid mitte heliloojana
suguvõsa kõige väljapaistvam liige. Paljud peavad teda suurimaks heliloojaks kogu muusikaajaloos. Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest. 3 Elulugu Johann Sebastian Bach sündis vana kalendri järgi 21. märtsil 1685 Saksamaal Eisenachis organisti Johann Ambrosius Bachi ja Maria Elisabetha Lämmerhirt Bachi noorima pojana. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach (164593) tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladina koolis. Bachi ema suri 1694. ja isa 1695. aastal. Pärast seda kolis Bach koos venna Johann
S.Bach Johann Sebastian Bach 31. märts 1685 Eisenach 28. juuli 1750 Leipzig oli saksa helilooja ja organist, Bachide suguvõsa kõige väljapaistvam liige.Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks. Lapsepõlv Eisenachis (16851695) Linnad, kus Bach elas Johann Sebastian Bach sündis vana kalendri järgi 21. märtsil 1685 Eisenachis organisti Johann Ambrosius Bachi ja Maria Elisabetha (Lämmerhirt) Bachi noorima pojana. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach (164593) tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladinakoolis
Philipp Emanuel pühendus klahvipille ja kammermuusikale, samuti Johann Christoph Friedrich. Lapsed siirdusid laiali. Noorim tütar Regina Susanna suri 1808. aastal Lesk Anna Magdalena suri hooldekodus 1760. aastal. Looming Bachi tundmiseks ei piisa veel, kui teate, et ta suri 1750 a. Leibzigis, et ta oli kaks korda abielus ja et tal oli 21 last. Bachi tunda tähendab tunda tema muusikat. 5 5 Miks pole Bachi muusika nii vahetu nagu ütleme, Brahmsi oma? Võib-olla peitub põhjus selles, et ta pol silmnähtavalt dramaatiline. Oleme nii rikutud pärast Bachi loodud muusikast, mis on oma põhiolemuselt dramaatiline, et oleme hakanud, muusikas alati ootama mingit dramatismi, ning oleme pettunud ja igaveleme, kui me seda ei leia. Jah, ent, ent mis teeb muusika dramaatiliseks? Kontrast, ma mõtlen kontrasti kui kompositsiooni printsiip, dualismi ehk kahe
Proletariaat - kodanluse hauakaevaja, kes teostab tegelikkuses unistuseta klassideta, kommunistliku ühiskonna loomisest, on inimkonna poolt sajanditepikkuse arengu kestel kogutud kultuuriväärtuste seaduslik pärija. Selle kultuuripärandis on Sebastain Bachi loomingul tohutu suur, eluline väärtus. Bachide suguvõsa Ta esindas ühena paljudest toda kuulsat 1spielmannide suguvõsa, kelle nimi - Bach oli muutunud muusika sünonüümiks: kahe sajandi kestel elas ja töötas Tüüringis nii paljude Bachide soost flöödimängijaid, orelimängijaid ja viiuldajaid, et seal hakati iga muusikameest nimetama Bachiks ja iga Bachi muusikuks! See suurepärane suguvõsa oli harukordselt elujõuline: langeb ju selle kõige intensiivsema tegevuse kõrgaeg (17.-18. sajand) ühte laostumise ja vaesuse raske ajajärguga, mis järgnes Kolmekümneaastasele sõjale (1618- 1648).
JOHANN SEBASTIAN BACH (1685-1750) Bach oli suurkuju muusikas, kelle tegevus jäi barokiaja lõppu. Kui barokiaeg oli homofoonilise pillimuusika aeg, siis Bach oli just polüfoonilise muusika meister ja ta viis polüfoonilise väl- jendusviisi täiuslikkuse tippu. Polüfoonilise muusika tippvormiks peetakse tihti FUUGAT ja fuugasid kirjutas Bach väga hulgaliselt. J.S.Bach sündis 21.märtsil 1685.aastal Saksamaal EISENACHIS. 1694/95 surid ta ema ja isa, Eisenachi linnamuusik Johann Ambrosius. Olulise osa muusikaharidusest sai Johann Sebastian 14 aastat vanemalt vennalt Johann Christopherilt, Ohrdurfi linnakiriku organistilt, kelle juures Bach orvuna elas. Seal õppis ta orelit män- gima ja tutvus barokiaja tuntumate organistide loominguga. Bachil oli oma aja kohta väga korralik kooliharidus: ta käis Eisenachi ladina koolis, kus sai humanitaarse ja teo- loogilise põhihariduse
Kordamisküsimused baroki tööks BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS 1) Baroki mõiste (barrocco - port. k "lopergune pärl"), üldiseloomustus, võrdlus renessansiga (ka kunst, arhitektuur jne.) lk. 86 + ajastuste tabel Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid harmooniat ja tasakaalu, barokiajastu tõi selle asemele aga pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ning sageli äärmusliku tundelisuse. (Tunded & kirg) 2) Kolme barokkajastul levinud muusikastiili Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast. · vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul
I õpiaasta kevadsemester 2013: Varane muusikalugu (MTX 310) kursuse teemad. 1. Saksa protestantlik kirikumuusika 16.17. sajandil. Heinrich Schütz ja tema ajastu saksa muusikas. Kontsertstiil ja oratoorium. Muusikaline retoorika ja figuuriõpetus. Muusika Põhja-Saksamaal 17. sajandi II poolel. 2. Johann Sebastian Bach. Stiili kujunemine, mõjutused. Helikeele semantika, tsitaadid. Olulisemad vokaalteosed (passioonid, kantaadid, missa). Instrumentaalmuusika (orkestri-, kammer-, oreli- ja klaviirimuusika). 3. Georg Friedrich Händel. Stiili kujunemine, mõjutused. Ooperilooming. Inglise oratoorium. Instrumentaallooming. 4.Klassikalise stiili ja uute vormide kujunemine muusikas 18. sajandi keskel. Tähtsamad
Kõik kommentaarid