Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tatu Ülikooli sümfiooniorkestri kontsert. Mari-Liis Mürk. Mp-10 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Tatu Ülikooli sümfiooniorkestri kontsert
Teisipäeval, 23. oktoobril kell 19:00 andis Võru Kandles kontserdi Tartu Ülikooli Sümfooniaorkester.
Tartu Ülikooli Sümfooniaorkestrisse kuuluvad: I viiul - Andri Annus (kontsertmeister), Koidu Tani -Jürisoo, Olga Gapevaja, Helena Kisand, Karoliina Kalda, Riinu Ots. II viiul – Olga Kudajeva, Karoliine Piksarv, Liisa Randmaa , Lehti Saag , Tiina Tsõtsin, Juta Mähar-Laidus. Vioola – Kristiine Järvan, Ott Vilson. Tšello – Olga Raudonen, Rudolf Välja, Bibi Lotta Ladva , Kirke Roosaar. Kontrabass – Rena Selliov, Arvo Reinsoo. Flööt – Anni Saarma, Kersti Perandi. Oboe – Birgit Kägu, Kairi Liis Roonurm. Klarnet – Daniil Golubev, Margus Vahemetsa. Fagott – Anti Einpaul, Kulvo Tamra. Metsasarv – Kristiina Luik, Marie Jaksman, Hannes Metssalu, Artur Reinpõld. Trompet – Aigor Post, Paul Jaakson . Tromboon – Rain Kotov, Magnus Leopard . Tuuba – Tanel Tamm. Löökpillid – Valdeko Vilja, Margus Tammemägi. Orkestri intendant – Endrik Pikksaar. Dirigent ja kunstiline juht – Lauri Sirp .
Lauri Sirp on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise erialal ja aastaid hiljem orkestridirigeerimise erialal. Alates 1993. aastast töötab Vanemuise teatris ja on alates 2009. aastast Tartu Ülikooli Sümfiooniaorkestri dirigent. Ta on dirigeerinud enamikku Vanemuise teatri repertuaarist (üle 60 lavateose ) ja arvukalt sümfiooniakontserte. Pälvis Eesti Teatriliidu aastapreemia 2006. aasta loomingu eest ja Eesti Kultuurkapitali Muusikanõukogu aastapreemia Britteni ooperi Kruvikeere esituse eest Birgitta Festivalil 2008.a.
Tartu Ülikooli Sümfiooniaorkester (TÜSO) on Eestis ainulaadne täiskasvanute harrastuslik sümfiooniaorkester. See on loodud inspireerima akadeemilise taustaga muusikat õppinud inimesi tegelema pillimängu ning ühtlasi elavdama Tartu muusikaelu .
Kontserdi kavasse kuulusid:
  • Eduard Tubini – Kurb valls, mis oli ühtlasi ka kontserdi avalooks.
  • Bela Bartok – Rumeenia tantsud:

  • Jocul cu bata (Kepitants)
  • Braul (Vöötants)
  • Pe loc (Seisutants)
  • Buciumeana (Sarvetants)
  • Poarga Romaneasca (Rumeenia polka )
  • Maruntel (Kiire tants)
    • Jean Sibelius – Valse Triste, mis tõlkes tähendab Kurba valssi.
    • Jean Sibelus – Finlandia
    Teises osas esitati filmimuusikat :
    Kontserdi I osas esitati sümfooniad. II osas filmimuusikat. II osas esitatud filmimuusika oli väga hästi valitud. Kuna reaalselt ei mäleta kõikides filmides mängitud muusikat, kuid valitud olid just filmide tuntumad lood, siis polnud ühtegi lugu, mida polnud varem kuulnud . Enamasti esitati lõbusat muusikat. Kontserdil esitatud muusika oli suursugune ja võimas, see oli ülimalt hea kogemus. Polnud ühtegi hetke, kus oleks tulnud uni peale, et lood on liiga uimased. Isegi kui oli rahulik ja aeglane lugu, siis sellele järgnes kohe midagi energilist ja rütmikat. Mulle meeldis kõige rohkem Jean Sibelus – Finlandia, mis oli nii võimas ja tekitas uhke tunde.
    Mängijate tase oli kõrge. Kui poleks jälginud mängijate liigutusi jms. siis oleks võinud arvata, et muusika tuleb makist või on arvutiga tehtud, see oli kuidagi fenomenaalne. Nende esitus oli väga puhas ja ilus. Rõdult oli hea ülevaade mängijatele, ka dirigendile. Oli meeldiv vaadata inimesi, kes naudivad seda mida teevad.
    Saal oli rahvast täis ja seal olid enamasti eakad inimesed, oli ka teismelisi ja väikseid lapsi.
    Kuna viimasest kontserdikülastusest on aastaid möödas, siis on mul raske seda võrrelda eelneva kogemusega. Mul on hea meel, et valisin just selle kontserti. Olen rahul, et kulutasin oma aega seal ja nüüd olen kogemuse võrra rikkam.
  • Tatu Ülikooli sümfiooniorkestri kontsert-Mari-Liis Mürk-Mp-10 #1 Tatu Ülikooli sümfiooniorkestri kontsert-Mari-Liis Mürk-Mp-10 #2
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Mari-Liis Mürk Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Kontserdiarvustus - Eesti Film 100
    2
    docx

    Kontserdiarvustus - Eesti Film 100

    Eesti Film 100. Suur filmimuusika kontsert 26. oktoobril külastasin koos perega Pärnu Kontserdimajas toimunud Eesti Film 100 pühendatud filmimuusika kontserti. Eesti filmi saja aastase ajaloo jooksul on tehtud sadu häid filme, mis on leidnud koha kõigi eestlaste südames. Kui film iseenesest on saanud klassikaks, siis klassikaks on saanud ka seal filmis öeldud repliigid ning kõlav muusika.

    Muusika
    Retsensioon-Alexandra Soumm ja ERSO
    4
    doc

    Retsensioon "Alexandra Soumm ja ERSO"

    Kadrioru Saksa Gümnaasium Alexandra Soumm ja ERSO retsensioon Pärtel Toompere 10. B Tallinn 2010 26. veebruaril toimus Estonia kontserdisaalis ERSO korraldatud kontsert ametliku pealkirjaga ,,Olav Roots 100". Umbes kahe tunni jooksul tulid ettekandele Jean Sibeliuse sümfooniline poeem ,,Saaga", viimatimainitud autori ,,Viiulikontsert d-moll" ning Olav Rootsi ,,Sümfoonia". Kontsert oli pühendatud eesti dirigendi, pianisti ning helilooja Olav Rootsi 100. sünniaastapäevale. Jean Sibelius ­ sümfooniline poeem ,,Saaga" op 9 Teosest, millest ma polnud enne kontserdi midagi kuulnud, tuleks esile tõsta kindlasti kontrastid. Dünaamiliselt väga rahulikult alanud lugu kasvas järsku agressiivseks ning vaibus sealt jälle rahulikuks. Tempost tingitud karakterimuutused olid samuti väga suured ning tihedad

    Muusika
    Kammermuusikakontsert-Eesti 100
    4
    pdf

    Kammermuusikakontsert “Eesti 100”

    Kontserdiarvustus Mina külastasin 07. augustil Kammermuusikakontserti "Eesti 100", mis toimus Pärnu kontserdimajas. Tegemist oli ühiskontserdiga, mis oli pühendatud Eesti Vabariigi sajandale sünnipäevale. Kontserdil esitati vaid Eesti muusikat, mis kõik on kirjutatud viimase 100. aasta jooksul. Esinejaid oli nii Eestist kui ka mujalt maailmast. Lähemalt esinejatest: Teet Järvi, kes on Lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli ja Tallinna Konservatooriumi. Ta on enda teadmisi täiendanud ka Moskvas Natalja Sahhovskaja, Mihhail Homitseri ja Ivan Monighetti juures. On töötanud nii Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri tsellorühma kontsertmeistrina kui ka korduvalt esinenud solistina orkestri ees. Hetkel töötab Järvi ka tsellopedagoogina Lahti muusikakõrgkoolis. Mari Järvi, kes õppis klaverit ja heliloomingut TMKK-s ja lõpetas Tallinna konservatooriumi klaveri erialal. On töödanud TMKK-s pedagoogi ja kontsertmeistrina, hetkel töötab Lahti ko

    Muusikaõpetus
    Retsensioon TKO-Kuldse klassika Haydn-Mozart-kontsertist
    4
    docx

    Retsensioon TKO "Kuldse klassika Haydn, Mozart" kontsertist

    crescendot ja seega fortet ning mängiti andantes- nagu ütleb ka nimi + accelerando kohad. Keskosas muutub pala huvitaks justnimelt tänu nende muusikalistele nüanssidele. Kolmas osa oli dramaatiline, lustlik ning tõi naeratuse suule. Nagu olekski esimesed kaks osa kolmandani juhatanud. Neljas osa oli tempokas, erinevaid meloodiaid läbiv, kuid siiski peameloodia juurde tagasijõudev. Jäin kontserdil esitatud paladega rahule. Miinuseks loen seda, et kõikidel teostel oli raske vahet teha, kontsert jäi kohati üksluiseks. Isiklikult eelistan ühel ja samal kontserdil kuulata erinevaid zanre, ka sama autori loomingust. See lisab kontrasti, erinevaid külgi ja põnevust. Põdesin, et iseloomustan teoseid liigagi sarnaselt, sest seda nad olid. Leian, et kuna Mozarti ning Händeli looming niivõrd suur on, oleks see tehtav olnud. Kontsert andis pigem arusaama sümfooniast kui sellisest, mitte Mozartist ja Händelist niivõrd mitmekülgsetena nagu nad on.

    Muusika
    A-Mattiisen elulugu
    11
    doc

    A. Mattiisen elulugu

    Järva-Jaani Gümnaasium Alo Mattiisen Referaat Koostajad***** Juhendaja: ***** Tallinn 2012 Sisukord Sisukord..................................................................................................lk 2 Sissejuhatus..............................................................................................lk 3 Elulugu....................................................................................................lk 4 Looming..................................................................................................lk 6 Tunnustused.............................................................................................lk 9 Pildid....................................................................................................lk 10 Kasutatud kirjandus...................................................................................lk 11

    Muusika
    DMITRI- ŠOSTAKOVITŠ
    4
    doc

    DMITRI ŠOSTAKOVITŠ

    DMITRI SOSTAKOVITS 1906 ­ 1975 Ülemaailmse kuulsusega vene helilooja. 20.sajandi suurimaid sümfoniste. Oxfordi ülikooli muusikadoktori diplom. 1954 ­ rahvusvaheline rahupreemia. Muusikat loonud väga paljudes zanrides: 15 sümfooniat, klaverilooming (ise ka väljapaistev pianist) - sonaate, kontserte, 24 prelüüdi ja fuugat, kammermuusikat - 15 keelpillikvartetti, koorimuusikat ­ Gustav Ernesaksale pühendas poeemi Ustavus, oopereid - tugevaim Ekaterina Izmailova S peetakse filmimuusika rajajaks, muusika ca 40 filmile (Hamlet, Noor kaardivägi, Kiin) Peterburi konservatooriumi lõpetas pianisti ja komponistina. Kaalukam osa S loomingust on tema 15 sümfooniat Mitteprofessionaalsele kuulajale on S sümf. muusika tavaliselt arusaamatu. See on

    Muusikaajalugu
    Alo Mattiisen
    12
    pptx

    Alo Mattiisen

    Alo Mattiisen (1961 -1996) Elust Eesti helilooja Sündis 22. aprillil 1964. aastal Jõgeval Jõgeva Laste Muusikakool klaveri eriala 1981 Tallinna Riikliku Konservatoorium - muusikapedagoogika eriala, lõpetas 1984 1988 lõpetas kompositsiooni eriala Tallinna konservatooriumis Eino Tambergi õpilasena. 1983 liitus bändiga "In Spe" 1981-1989 oli abielus Rita Rätsepaga, lahutasid 1990 Tütar Anna-Mariita Alo Mattiisen suri 30. mail 1996. aastal Tallinnas Looming Looming on mitmekesine. Suur osa loomingust põhines süntesaatorimuusikal. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Laulud Laule on kirjutanud ta kõige rohkem.Kokku 86. Tuntumad neist on: ,,Ei ole üksi ükski maa", ,,Viis isamaalist laulu" ja ,,Emale" "Ei ole üksi ükski maa" - mai 1987. Muusika - Alo Mattiisen, sõnad - Jüri Leesment. Solistid - Kar

    Muusika
    Põhjamaade muusika
    1
    docx

    Põhjamaade muusika.

    Soome rahvalaul lõpeb ühehäälselt. Soomes pole kunagi olnud pärisorjust. See mõjutab rahva suhtumist ja kokkuhoidu. Soome rahvuskultuur areneb varem. Üldlaulupidu oli eestis varem kui soomes. 1852 esimene soome ooper. 1882 sünnib helsingis kõrgem muusikaõppeasutus. 1809. eesti ja soome venemaa alla. Soomes oli aga autonoomia. Tähtsaim linn Helsingi. Seal asutati muusikaselts, kelle juhik sai Fredrik Faatsius(1809-1891). Robert Kajanus ­ filharmoonia seltsi asutaja. Filharmoonia ­ kontserte korraldav organisatsioon. Saamid. Joigumine. Oskari Merikanto helsingi ooperiteatri dirigent, kirjutanud on 3 ooperit. Esimene soomekeelne ooper''põhjala tütar''. Romantilise suuna esindaja. Aare Merikanto, Oskari poeg(1893-1958). Sibeliuse akadeemia ippejõud. Palju sümfoonilisi teoseid, ooper `juha'. Selin Palmgren helilooja, pianist ja dirigent. Parimad klaveriteosed. 5 klaverikontserti, palju miniatuure. Kutsutud ka soome Chopiniks. Toivo Kuula.täiendas end

    Muusikaajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun