Muusika ajalugu (0)

Kordamine 
 
Muusika  sünd. Esi- ehk ürgaeg 
Homo  habilis ​ ehk mõtlev inimene –  muusika  sünd 
algul rütmid ja rütmikeel 
keelpil id tekkisid  vibu  kasutuselevõtuga 
vanim puhkpil  – kiviaja flööt ( luust , vi s sõrmeauku) 
sarvepil id  
maagilise tähendusega tantsud 
kunst oli seotud uskumustega, tekkis  religioon  
 
Vanaaeg . Iidsed  tsivilisatsioonid  
põl uharijate ja karjakasvatajate ühiskond 
varajane  pronksiaeg  
ri klus, varanduslik  kihistumine  
kasutusel kiri, ülestähendused vaimsetest väärtustest 
esimene  noodikiri  Kreekas 
noodikiri oli vokaali ja instrumentaali jaoks eraldi 
muusikalised tööd filosoofidelt:  Platon , Aristoteles,  Pythagoras  
muusika –  kosmoloogia  – maailmakorraldus 
seos  matemaatika  ja astronoomiaga 
sakraalarvud 5 ja 7 
helilaadid  5- ja 7-astmelised 
keelpil id, aukudega puhkpil id, löökpil id 
ühehäälne muusika, juhuslik mitmehäälsus 
burdoon , burdoonpil id:  topeltaulos /topeltšalmei 
improvisatsioon  
kutselised  muusikud  
naismuusikud ehk levi did (templites) 
religioosne puhastus- ja kasvatusvahend 
lisaks rituaalidele rikaste  meelelahutuseks  
 
Mesopotaamia .  Sumerid  
esimesed tekstid 
tunti kvindiringi 
muusikaline tõendusmaterjal: 
pil id 
ikonograafia (pitserid) 
mõjutasid Vana-Kreeka ja Vana- Rooma  muusikat 
kirjutati savitahvlitele muusikapraktikast 
Mesopotaamia val utajad: 
amori did, tähtsaim linn babülon 
assüürlased, pealinn  ninive , nebukadnetsar i  
teised: pärslased, Aleksander Suure sõjavägi,  roomlased  
kultuuri järjepidevus: savitahvlid sumeri ja akkadi keeles 
muusika kuningakodades, templites 
pil avad, keerukad lood 
pil id ja laul usutoimingute juures 
hümnidel ja pil idel samad terminid nt BALAG –  trumm , teatud li ki hümn 
nutulaulud, eepilised laulud,  armastuslaulud , laulud sõjakäikude jaoks 
märkused laadi, rütmi ja vormi kohta 
templites eraldi kohad suurtele pil irühmadele 
muusika jumalateenistuste ja rituaalide ajal 
GALA  – ülemlaulja, kes juhtis jumalateenistust, GALATUR – tema  abiline  
LITAANIA – jumalateenistus 
HETEROFOONIA – juhuslik mitmehäälsus 
ANTIFOONILINE VASTULAULMINE – kahe lauljategrupi vaheline vastulaulmine 
püsiv mitmehäälsus 
I.LU – tõlkes „õnn ja tral itamine“, termin muusika jaoks 
pitseritel flööte mängivad karjused 
pil id: 
reljeefidel: harfid,  trummid , šalmeid – õukonnaorkester 
SISTRUM  ehk käristi – seotud  viljakusjumalanna  isisega 
plagistid, taldrikud, trummid, lüürad, harfid 
lüüraga sai alguse muusikateooria 
ülestähendused lüüra,  harfi  ja  lauto  häälestamisest ning keelte hankimisest 
2070 ekr – häälestussüsteemid 
seitsmeastmelised diatoonilised  laadid  – aluseks Gregoriuse kaheksale helilaadile 
keelpil id 5 või 7 keelega 
interval ide nimetused seotud  aastaaegadega  
väga rikas  muusikaelu  
 
Egiptus  
varasematel aegadel muusika pidulik, väärikas 
hiljem elavam, meelelisem ( Aasia  orjade mõju) 
muusika rituaalides 
templimuusika reform – pil id tõrjuti välja 
ei ole leitud noote, kuid on leitud ikonograafilist materjale, pil e ja laulutekste 
kirjamehed kirjutasid kõik üles 
templites ainus pil  sistrum 
KEIRONOOMIA – käežestide kasutamine  meloodia  näitamiseks 
sarnaseid käemärke kasutatakse Egiptuses tänapäevalgi 
neid kasutavad KANTORID – lauluõpetajad kopti kirikus 
POLÜFOONIA – mitmehäälsus, kus kõik hääled li guvad ni  rütmiliselt kui meloodiliselt 
iseseisvalt 
 
pil id: 
IDIOFONID – heli tekitatakse kuskile vastu lüües (plagistid) 
MEMBRANOFONID – nahaga trummid (silindertrummid) 
KORDOFONID – keelpil id ( harf , lüüra, lauto) 
AEROFONID – puhkpil id (Egiptuse pikk sirge  trompet  – leitud Tutanhamoni hauakambrist, 
otseflööt, šalmei 
laskuv  diatooniline  helirida , koosnes suurest tertsist ja pooltoonidest 
hiljem seitsmeastmeline, 17 veerandtooni 
 
Vana-Kreeka muusika 
esimesed märgid 3000 aastat eKr –  kujukesed , mis kujutavad aulose- ja harfimängijaid 
MUSIKĒ – tõlkes „ muusade  kunst“ – laulu ja luule ühendamine 
muusikuid austati väga 
muusika  eraldus  poeesiast hel enismiajastul (330 – 146 eKr) 
MELOS LOGOS – meloodia – helide järgnevus 
muusika jumalikku päritolu 
 
 
 
Apol oni muusad: 
Erato  – armastusluule  
Euterpe  – lüürika  
Kal iope – eepiline luule 
Melpomene – tragöödia  
Polyhymnia  – jumalatele mõeldud laulud 
Terpsichore  – tants  
Thaleia  – komöödia  
Kleio  – ajalugu ja  eepika  
Urania –  astronoomia   
 
pil id: 
kordofonid 
FOMINIKS/KITARA 
laul  kitaara  saatel –  kitaroodia  
mängisid mehed 
vasak käsi mängis vi si, parem rütmi 
LÜÜRA 
noormeeste ja poiste pil  
BARBITON – minilüüra  
HARF 
aerofonid 
AULOS, laul aulose saatel – AULOODIA 
SÜÜRINKS 
 
AOIDID – kutselised lauljad 
RAPSOODID  – rändlaulikud 
HÜMN – ühine nimetus kõigile laululi kidele 
tragöödia – originaalis „sokumäng“: 
ONKOS – müts teatris 
KOTURNID  – platvormjalatsid kreeka teatris 
seljas  mitmevärvilised tuunikad 
ruuporid 
hümne esitasid koorid – KOORILÜÜRIKA (arenenud ditürambist) 
muusika, laul, tants –  tsiviliseeritud  ühiskonna põhiomadused 
Sparta  sõjavägi marssis aulose saatel 
filosoofid muusikas: 
Platon 
arvas , et see, kes ei oska kitaarat mängida, sel puudub haritus 
tal e ei meeldinud, et laule ei esitatud enam aulose saatel 
Pythagoras 
pani paika helide arvväärtused 
interval id 
Aristoxenos 
uuris helilaade ja interval e 
koondas helilaadid korrapärasesse süsteemi 
võrdles  inimhinge  keelpil iga  
süstematiseeris rütmiõpetuse 
 
SÜMPOOSION – suur pidusöök,  teadlaste  istung 
kasutati diatoonilist  helilaadi , jaotati tetrafordideks 
dooria  
lüüdia 
früügia  
Vana- Rooma  muusika 
mitmehäälsus 
kitaravirtuoosid 
pil id: tibia (aulos), sarvepil id, Egiptuse sistrum, harf, flööt, kitaara 
muusikud olid  orjad  
tänu mitmetele mõjutustele väga eri lmeline muusika 
tantsud andsid ajendi pantomi mide arenguks – need põhinesid kreeka tragöödiatel, pantomi me 
kommenteeris koor flöödi saatel 
muusika oli ka gladiaatorite võitluste ja kaarikute võiduajamiste lahutamatuks osaks 
 
Varakristlik  muusika 
kaks põhilist žanri: 
PSALMOODIA – palvelaul Taaveti-aegsetele tekstidele 
HÜMNOODIA – ülistuslaul 
vaimulik laul 
kaks ettekandemaneeri: 
ANTIFOONILINE – vastulaulmine 
RESPONSOORNE – eeslaulja+koor, refrääniga laulud