Ludwig van Beethoven (1)

LUDWIG VAN BEETHOVEN
Nagu iseenesest langeb silm ühe pildile, mis meile tugevat kindlat meest näitab. Meie saame pildilt aru, et see üks kuningas on, kellest kõneleme, kuningas ei mitte kuldkrooniga, vaid kuningas iluhelide riigis. Ludwig van Beethoven on see mees, kes ka seni ajani veel iluhelide sünnitamises mänguriistade tarvis maailmas esimene oli ja on.
L.V Beethoven sündis jõulukuu 16. Päeval 1770 aastal Bonni linnas. Juba teisel päeval ristiti ta ja pandi nimeks Ludwig.
Vanaisa ja isa olid mõlemad osavad muusikameistrid. Vanaisa oli Bonni ülema piiskopi koja laulu- ja mängujuhataja ja isa Johann von Beethoven oli ka kõrge koja muusikategija ja muusika õpetaja. Tema oli ka oma poja esimene õpetaja. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis vabakuulajana läbis ta filosoofia, kirjanduse, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursused . 19-aastaselt sai temast perekonnapea.
Ehk küll Beethoveni nimi ühte puhku kuulsamaks läks ja tema muusikameistrite seas esimesse ritta loeti, ei jätnud ta iialgi õppimist järele ega jäänud laisaks . Ta õppis ja harjutas end ühtepuhku. Iseäranis mänguriistade õppimises tegi ta tööd, kuni ta viimaks neid kõiki mängida oskas. Iseäranis andis Itaalia muusikameister Salieri temale õpetust mänguriistu helisema seada. Ei kestnud kaua, siis jõudis Beethoveni vägev vaim selle isandaks saada, mille ta enesele eesmärgiks oli teinud. Vaim võis nüüd kõrgeid sünnitusi luua, sest selleks oli abinõusid küllalt.
Keha poolest oli Beethoven keskmine mees, aga tugev ja tüvikas, kindel ja sirge, õige käigu ja läbitungiva silmaga. Üleüldse oli tema tegumoes midagi, mis uhkeks, kuninglikuks, terveks ja kangeks võib nimetada. Ta oli näost nagu mõni jumal kirjutab üks tema tuttav.
Beethoveni autoriõhtuid, mida ta Viinis elades korraldas, kutsuti "muusikalisteks akadeemiateks". Beethoven sellistele kontsertidele väga olulist rõhku ei pannud : saavutades ruttu oma teostega tuntuse, võis ta elada oma teoste kirjastamisest saadavatelt tuludelt ning metseenidelt annetustest.
Viini muusikaelu kirjutamata reegel oli, et enne kontserti lugu ei kirjastatud. Veelgi enam – mis puutub Beethoveni klaverikontsertidesse, siis visandas ta klaveripartii enne esmaesitust vaid eskiisi näol. Ühe Beethoveni assistendi-muusiku kirja kohaselt oli ta ühel "muusikaakadeemia" kontserdil Beethoveni lehepööraja ning tema suureks imestuseks nägi pärast järjekordset lehe keeramist uuel lehel vaid arusaamatuid märkusi ning soolodest oli kirja pandud vaid sisseastumiste esimesed taktid. Pärast esmaettekannet lood kirjastati, kuid trükist ilmusid vaid orkestripartiid ning klaveripartii (loomulikult ilma kadentsideta); partituurid klaverikontsertidest näiteks kirjastati alles 19. sajandi keskpaigas. Oma kuulsad viis klaverikontserti kirjutas Beethoven umbes viieteistkümne aasta jooksul alates 1794. aastast. Enne seda oli ta 14-aastasena esitanud Bonni kuurvürsti õukonnas Es-duur klaverikontserdi.
Looming:

• 9 sümfooniat
  
  • 1, sümfoonia C-Duur, op. 21, 1800
    
  • 2. sümfoonia D-Duur, op. 36, 1802
    
  • 3. sümfoonia Es-Duur, op. 55 "Eroica", 1803 /04
    
  • 4. sümfoonia B-Duur, op. 60, 1806
    
  • 5. sümfoonia c-moll, op. 67 "Saatusesümfoonia", 1808
    
  • 6. sümfoonia F-Duur, op. 68 " Pastoraalne sümfoonia", 1808
    
  • 7. sümfoonia A-Duur, op. 92, 1811/12
    
  • 8. sümfoonia F-Duur, op. 93, 1812
    
  • 9. sümfoonia d-moll, op. 125 (viies osa kooriga Friedrich Schilleri "Ood rõõmule" tekstile), 1823
    
• 5 klaverikontseti
  
  • 1. klaverikontsert C-Duur op. 15, 1795-1801
    
  • 2. klaverikontsert B-Duur op. 19, 1788-1801
    
  • 3. klaverikontsert c-moll op. 37, 1800-1803
    
  • 4. klaverikontsert G-Duur op. 58, 1804-1807
    
  • 5. klaverikontsert Es-Duur op. 73, 1809
    
• Viiulikontsert D-Duur op. 61, 1806
  
• Kontsert klaverile, viiulile ja tšellole C-Duur op. 56, 1804-1805
  
• Koorifantaasia c-moll op. 80 („ Kleine Neunte“), 1808-1809
  
• Ooper " Fidelio " (teise nimega "Leonore"), op. 72. 1804-1814
  
• Muusika näidendile „Egmont“ op. 84, 1809-1810
  
• Balletid
  
  • " Musik zu einem Ritterballett" 1790-1791
    
  • "Die Geschöpfe des Prometheus ", op. 43, 1800-1801
    
• Laulumängud
  
  • "Die Ruinen von Athen " op. 113, 1811
    
  • "König Stephan " op. 117, 1811
    
• Avamäng " Coriolanus " c-moll op. 62, 1807
  
• Oratoorium "Kristus õlimäel" op. 85, 1803-1804
  
• Missad
  
  • Missa C-Dur op. 86, 1807
    
  • Missa solemnis D-duur op. 123, 1819–1823
    
• Klaverimuusika
  
  • 32 klaverisonaati, sealhulgas
    
    • Nr. 8 "Pateetiline sonaat " c-moll op. 13, 1797-1798
      
    • Nr. 14 "Kuupaistesonaat" (Sonata quasi una fantasia) cis-moll op. 27 nr. 2, 1801
      
    • Nr. 21 "Waldsteinsonate" C-Duur op. 53, 1803-1804
      
    • Nr. 23 "Appassionata" f-moll op. 57, 1804-1805
      
    • Nr. 26 "Les Adieux" (Hüvastijätt) Es-Duur op. 81a, 1809-1810
      
    • Nr. 29 "Hammerklaviersonate" B-Duur op. 106, 1817-1818
      
  • Variatsioonid
    
    • Diabelli-variatsioonid op. 120, 1819, 1823
      
  • Klaveripalad
    
    • Bagatell "Für Elise " (Elisele) a-moll, WoO 59
      
• Laulud, laulutsüklid ja rahvalaulutöötlused
  
• Kammermuusika, sealhulgas
  
  • Keelpillikvartetid
    
  • 10 viiulisonaati, sealhulgas
    
    • Nr. 5 „Kevadsonaat“ F-Duur op. 24, 1801
      
    • Nr. 9 „Kreutzeri sonaat“ A-Duur op.47, 1803