käitumist, nende rõõmude või kurbuse põhjuseid. (allikas: dots. Jüri Liivamägi) Probleemid autismi korral Vanemate probleemid: - Mida saame me teha oma lapse heaks? - Kuidas seda teha? - Kui kaua tuleb seda teha? - Milliste abinõudega? - Mis saab hiljem, milline on prognoos? Autismiga lapse probleemid: - Piiratud kontakteerumis-, emotsionaalsete suhete loomise võime. - Puudulikud verbaalsed ja mitteverbaalsed suhtlemisvõimed. - Motoorika häired: "puisus", stereotüüpiad jne. - Kognitiivsete võimete fikseerumine vaimse arengu madalamatele astmetele. 8 - Kompulsiivne püüd säilitada endine olukord. - Intensiivsed ebaloogilisena näivad hirmud, autoagressiivsus vm. Autismist Autism on pervasiivne arenguhäire, mis avaldub iseärasustena suhtlemises, käitumises ja kõnes
juhitakse motoorikat ehk liigutust. Peaaju koorest pärit närviimpulsid jõuavad alanevate juhteteede kaudu seljaaju eesmistes sarvedes alfa-motoneuroniteni ja sealt lihastesse. Ja nende abil juhitakse tahtlikke liigutusi. Peaaju koorealusest keskusest pärit närviimpulsse juhtakse samuti alanevate teede kaudu lihastesse, aga nende kaudu toimub lihaste toonuste toitmine, liigutuste koordinatsioon. Seljaaju f-n: 1) Erinevate aju piirkondade omavaheline seostamine. 2) Tundlikkuse juhtimine. 3) Motoorika ehk liigutuste juhtimine. 4) Reflekside juhtimine. Reflektoorika f-n. 5) Erutuse võimendamine ja ka erutuse nõrgendamine erutuse modulatsioon (muutumine) Seljaaju erutuse moduleerimisel on oluline osa ajutüves paikneval retikulaarformatsioonil (võrkmoodustis paikneb piklikus ajus, sillas ja keskajus). Retikulaarformatsioon saadab seljaajule alanevaid, stimuleerivaid ja pidurdavaid impulsse, hoiab seljaaju toonust.
Inimese aju ontogeeniline areng Aju funktsionaalne hierarhia Inimese aju peamiste osade eestikeelsed vastused Seljaaju ja kraniaalnärvid Seljaaju selgmine Suuraju poolkerade koor e korteks Ajutüvi Homoöstaas – seaelt tuleb hormoone ja ka refleksid, üldine ärgastus Limbiline süsteem Ajukoore all paiknevad sügavamad süsteemid mis ei ole kõige primitiivsemad aga tegelevad emotsionaalse töötluse ja motoorika juhtimisega. Kõik info mis meeltest tuleb läheb limbilasest süsteemist läbi. Projektsioonialad Piirkonnad milles ajukude näib sensoorse info põhjal kaardi koostavad - Primaarsed – saavad meeltest sisendi ja saadavad käsu motoorsesse süsteemi - Sekundaarne – tõlgendavad sisendeid või organiseerivad liigutusi - Assotsiatsioonialad – moduleerivad ja seovad infot (nt elukogemusega) Esmased motoorsed ja somatosensoorsed projektsioonipiirkonnad - Homunkulus
16. Kilpnäärme hormoonide puudusel lapseeas tekib kasvu aeglustumine ja vaimse arengu häired, ka ainevahtuse taseme langus. 17. Neerupealise säsi hormooni, adrenaliini nim alarmi hormooniks, selle ülesanded on: maksas lõhustatakse enam glükogeeni, selle hulk väheneb, veresuhkru tase tõuseb, suureneb südame löögisagedus ja tugevneb kontraktsioonijõud, paranevad erutusjuhtivus ja erutuvus, seedekulgla toonus langeb ning motoorika aeglustub 18. Neerupealiste koore mineraalkortikoidide ülesandeks on: · Mineraalkortikoidid ALDOSTEROON- reguleerib NA - K ainevahetust · Glükokortikoidid KORTISOOL KORTIKOSTEROON - reguleerivad või osalevad kõikides ainevahetuse protsessides 19. Kõhunääre e pankreas toodab hormoone: insuliini ja glükagooni, mis vereringe kaudu aitavad organismil kasutada energia tootmiseks vajalikku glükoosi 20
Kõrreliste hein, proteiinisisaldus peab olema kontrolli alla, seega ristikut ettevaatlikult.( Ees-ja Kesk Aasias on põhitoidus lutsern.) Kõrreline hein tagab seedearengu ja kõhu täituvuse .Sporthobune-rohukuivis j kopli pinda on vaja 0,5ha. Silo: kuivsilo-hobune pelgab silolõhu 6-12kg (rohu või maisisilo) Rühvelviljad-praktikas vähe. Juurviju 30kg s.h. suguloomadele porgandit 5kg. Kaer- hobune ei saa tarbida kiiresti kokkuminevat jahu, sest mao motoorika on nõrk ja tetekkib kliisterdumine – sellest ka hobuste söötmisest tulenev haigus - tiirud e.koolikud. Melass - 1-1,5(max 3.0) suhkrupeedi lõigud, 2kg söödasuhkurut Loomsed söödad: lõss – võõrutatud varssadele 3-5kg Sool – tööhousele .25-30gr päevas, Kriit - 20-25 g, Fosfaat - 20-50g Vesi - Hobune saab palju kauem hakkama söödata kui veeta. Juba väikenegi vedelikukaotus halvendab võimekust. Hobune
intensiivsusega. 12. Millised on olulised füsioloogilised muutused vanuritel ja lastel? Vanurid Seedetrakt- aeglustub peristaltika ja mao happelisus Vereplasma- albumiinide osakaal väheneb, valguga liigub ravim organismis, kui valku ei ole, võib osutuda toksiliseks Vedeliku hulk langeb Muutused neerues ja maksas- võib muuta ravimite farmakokineetikat Maks- mass väheneb Süda- väjutusmaht langeb GRF langus Peab ravimite annusei vähendada!!! Lapsed Seedetrakti motoorika kiirem Nahk- õhuke ja parem verevarustus, ravim imendub hästi Rektaalne imendumine parem imikutel ja vastsündinutel 13. Millises vanuses saab lapse organism hakkama ravimitega sarnaselt täiskasvanutega? Peale 12a saab ravimiga hakkama 14. Kuidas võib mõjutada sugu kõrvaltoimete esinemist? Anat ja füsioloogilised erinevused- Väiksem kaal, lihasmassi, hormonaalsed kõikumised, väiksem plasmamaht, suurem rasvaprotsent 15. Mis platseeboefekt ja platseeboravim
d. Koogamine ja lalin lapse arenedes hääbuvad 4. Helitugevust mõõdetakse: a. Detsibellides b. Hertsides - helikõrgust c. Kilovattides d. Detsiballides 5. Hääle omaduste kõrvalekalded on tingitud kuulmispuude korral: a. Visuaalse kontrolli kujunematutest b. Kuulmiskontrolli puudulikkust c. Hääletekitamise, kõnehingamise ja artikulatsioonielundite kostöö puudulikkest. d. Häälepaelte hüperfunktsioonist e. Artikulatsiooniorganite motoorika kahjustusest Logopeedia alused (HTEP.02.050), SÕ 6. Kõne kvaliteeti hinnates võib raske kuulmispuudega isiku kõnes esineda: a. Häälduspuuded b. Kõnehingamise probleeme c. Sõnade hääldamisel silpide ja häälikute kordusi d. Häälehäiret 7. Kuulmispuude korral on kahjustatud kõne seisukohalt primaarselt: - Kõnetaju 6. Kuulmispuudega isikutel on raskem tajuda ja omandada: a. Häälduslikult nähtavaid häälikuid b
objektini *lihaste treemor, kui on vaja sooritada täpne liigutus *KESKAJU peaaju väikseim osa. seal paiknevad järgmised kraniaalnärvide tuumad: silmaliigutajanärv, plokinärv, kolmiknärv. keskaju eesmise osa mood suurajuvarred ja tagumise osa mood katteplaat, millel on 2 üla ja 2 alaküngast. alumised künkad on seotud kuulmisfunktsiooniga, ülemised nägemisrefleksidega. keskaju ristlõikes ülemiste küngaste tasandil on eristatavafd punatuumad, mis on seotud motoorika alateadliku regulatsiooni ja koordineerimisega. mustaine jääb punatuumade ja suurajuvarte vahele ja osaleb lihaste toonuse ja koordinatsiooni reguleerimises; Keskaju funkts: *visuaalse ja akustilise info analüüs *nägemise ja kuulmisega seotud reflekside integreerimine *motoorika regul koos primaarse motoorse korteksi, väikeaju, talamuse ja basaaltuumadega *VAHEAJU peamised osad on talamus, subtalamus, hüpotalamus ja epitalamus.
Praktikas aga veelgi väiksemateks osadeks. Lasteasutuste riikliku õppekava (2008) kohaselt soovituslikult: - vaimne areng kognitiivsed oskused : tunnetus- ja õpioskused, matemaatika, mina ja keskkond, muusika; kommunikatsioon : suhtlemine(keel) ja kõne - sotsiaalne areng sotsiaalsed oskused, mänguoskused - emotsionaalne areng emotsionaalne seisund ja käitumine, enesekohased oskused - füüsiline areng eneseteenindus ja motoorika, liikumine, kunst. meetodid vaatlus, küsitlus, mitteformaalsed protseduurid, testimine. Lasteaias kasutatakse neist esimest kolme ning hindamise teostajaks on suures osas just õpetaja. Vaatlus on väga sobilik meetod just väiksemate laste arengu hindamiseks, kuna nende mõtlemine ja oskused avalduvad otseselt käitumises. Vaatlus pakub ka kõige enam infot käitumuslike iseärasuste väljaselgitamiseks. Küsitlusmeetod (struktureeritud või vaba vestlus) sobib pigem suuremate
Müeliini jaotumine ajus osutab, millised ajukoore kihid infot vastu võtavad ning väljutavad: eristuvad lühikesed kortikokortikaalsed teed ning pikad kortikokortikaalsed ja kortikosubkortikaalsed. III. Psüühilise tegevuse programmeerimise, regulatsiooni ja kontrolli blokk. (alumine parem) a. Struktuur: frontaalsagar. b. „Modaalsuseks“ motoorika. c. Tsütoarhitektoonilised väljad: i. Primaarsed – domineerib väljundfunktsiooniga V rakukiht. Saadab välja jupp haaval programmi, väljundab liigutusi. ii. Sekundaarsed – II ja III rakukiht, mille funktsiooniks motoorsete programmide loomine. iii. Tertsiaarsed – nn prefrontaalne ajukoor, domineerivad kõrgemad rakukihid
Sagedased on ka epilepsiahood, õpiraskused ja käitumishäired" (Talvik 2007). Liigne raputamine põhjustab kortikaalsete ja sildveenide rebenemise ajus, mille tõttu võib tekkida subduraalne hematoom, harvem subarahnoidaalne hemorraagia ja ajuturse (Talvik jt 2002). " Ajukahjustus tekitab funktsioonide häireid, vaimset alaarengut, kõne- ja õpiraskusi, erinevaid halvatuse vorme, pimedaks jäämist (Wheeler 2003), söömisraskusi, krambihäireid, hingamis- ja magamisraskusi, motoorika kahjustusi (Showers 1999), neelamis- ja imemisprobleeme, käitumisraskusi ("Shaken Baby Syndrome" 2003), kuulmiskahjustust (Byron 2000), tähelepanuhäireid, tasakaaluprobleeme, emotsionaalseid probleeme, mikro- või hüdrotsefaaliat, koomat, permanentset vegetatiivset seisundit (Peinkofer 2002)" (Ainsalu 2004). Lapsel võib tekkida nii suur ajukahjustus, et ta sureb. Paljud lapsed surevad komplikatsioonide tõttu alles kuid või aastaid hiljem, väga vähesed lapsed taastuvad
Sekundaarne hüpotüreoidism (hüpofüüsi patoloogia) Tertsiaarne hüpotüreoidism (hüpotalamuse patoloogia) Hüpotüreodismi nähud: Nägu on ilmetu, pundunud ja kahvatu. Nahk on külm ja kuiv, nahaalune kude on paksenenud, võib esineda turse • Hääl on kähisev ja madal, kõne on aeglane, sageli esineb kuulmise häireid • Mõtlemise häired, unisus, depression, letargia • Isu on vilets, seedetrakti motoorika on vähenenud ja tavaline on kõhukinnisus • Lihaste nõrkus • Süda võib olla laienenud, võib esineda vedelik perikardi-, pleura- ja peritoneumi õõnes • Sageli esineb aneemia, hüperlipideemia • Juuste karedus ja väljalangemine • Menstruaaltsükli häired, menoraagia • Külma talumatus Kudedes kuhjuvad hüdrofiilsed glükoosaminoglükaani d, nt. hüaluroonhape, põhjustavad veega agregeerumisel müksödeemi. Hüpertüreodism
lihaselises koes. Leidub ka sooltes, emakas. 5. Beeta-retseptorite paiknemine organites ja kudedes? B1 – retseptorid on suurem osa südames B2 – retseptorid o n suurem on südames 6.Peamised beeta-mimeetilised toimed? 1 – südame löögisageduse ja kokkutõmbejõu suurenemine, lipolüüs 2 – bronhilihaste toonuse langus, veresoonte laienemine (Silelihaste lõõgastumine) Glükogenolüüs Skeletilihaste veresoonte laienemine Soole motoorika langus Emaka silelihaste lõõgastus 7.Beeta-mimeetilised toimed südamele? Positiivne inotroopne toime (kontraktiilsuse tõus) Positiivne kronotroopne toime (südame löögisageduse tõus) Positiivne dromotroopne toime (elektriliste impulsside kiirem edasikandumine - fibrillatsioon) 8.Beeta-mimeetilised toimed hingamisteedele? Kopsudele – bronhilihaste lõõgastumine, bronhide laienemine Veresoonte silelihastele – veresoonte laienemine,
mööda soolestikku edasi • Ringlihaskiht 3-5 x paksem, kui pikilihaskiht; moodustab teatud vahemaade tagant sfinktereid (nt söögitoru ja mao vahel) • Submukoosa Kollageeni- ja elastiinirikas sidekude, sisaldab vere- ja lümfisooni ning seedenäärmeid • Mukoosa Kõige seespoolsem kith söögitorus sileda pinnaga, maos ja peensooles kurruline, jämesooles sile Seedetrakti motoorika • Eesmärgiks toidu segamine seedemahladega ning piki soolestikku edasitoimetamine • Seedekulgla silelihaskude funktsionaalne süntsüütsium (ühest rakust alguse saanud kontraktsioon levib naaberrakkudesse) • Seedekulgla lihaskihile omane kindle toonus, mis määrab seedekulgla pikkuse (pikilihased) ning diameetri (ringlihased) Motoorika liigid: • Propulsiivne peristaltika (pikilihaskiht, ringlihaskiht; küümuse edasiliigutamine) L, lk 7
videomängud, TV saated). · Vahetevahel on nende tulemused väga head. · Seega osaliselt: neil on raskused teha asju, mis neid seesmiselt ei huvita. Probleemid · Opositsioonisolek (40% algklasside lapsi ja 65% noorukeid): hakkavad vastu täiskasvanutele, ei tunnista autoriteeti (võivad muutuda õelaks kui peavad alluma), on agressiivsed. · Raskused kaaslastega suhtlemisel (50%). · Võimetele mittevastav õppimine (80%). Raskused kirjutamisega, halb motoorika, madal planeerimisoskus, raskustes mõtete korrastamisega, lugemisel raskustes loetu mõistmisega, tähenduse leidmisega · Raskused täidesaatva käitumisega. Halvad planeerimisoskused · Raskused üleminekul ühest süsteemist teise (st 1.klass, põhikoolis üleminek aineõpetajate süsteemile) · Raskused murdeeas vanematest eemaldumise ja iseseisvumisega (tormiline murdeiga) · Erilisi raskusi ennustavad: tõrjutus, varajane antisotsiaalne käitumine
Logopeed (kommunikatiivsete oskuste arendamine (sh alternatiivkommunikatsioon); psüühiliste protsesside arendamine; praktiline kõnearendus; häälduspuuete korrektsioon). Liikumisõpetaja /-terapeut (üldmotoorika ja kehatunnetus; peenmotoorika; silma ja käe koostöö). Muusikaõpetaja / -terapeut (sotsiaalsed oskused; keskendumisvõime ja aistingud; tunnete taju ja väljendamine). Kunstiõpetaja / -terapeut (kognitiivsed oskused; motoorika ja kehatunnetus; värviteraapia; peenmotoorika; silma ja käe koostöö; keskendumisvõime; tunnete taju ja väljendamine). Psühholoog (laste nõustamine; vanemate nõustamine kasvatusküsimustes; suhted õpetaja ja laste vahel). Sotsiaaltöötaja (töö probleemsete peredega). + Klassiväline tegevus huvialaringides. KOOLI VÄLINE: Õppenõustamiskeskus, sh nõustamiskomisjon (omab ülevaadet
· Kuulsaim ansambel on Sex Pistols, eesotsas John Lydoniga. (s. 1956). · Eestis tekkis erinevaid ansambleid ja artiste: Singer-Vinger, Villu Kangur, Peeter Volkonski jt. RÄPP · Hakkas levima seitsmekümnendate lõpul Ameerikas. · Sai nimetuse ameerika slängisõnast lobisema. · Mustad diskorid arendasid välja rütmilise kiirkõne. · Diskori rütmilist kõnet saatis trummide ja bassi motoorika, samuti akustiline taust käte plaksutamine, vahelehüüded, naer. · Eestis räpp erilist kõlapinda ei saavutanud. REGE · Hakkas levima kuuekümnendate aastate keskel Ameerikas · Kujutas endast nii tantsumuusikat kui ka mustanahaliste vabadusliikumise protestiväljendust. · Rege eelkäijaks oli Jamaikal levinud popmuusika vorm ska.
ASPERGERI SÜNDROOM Ajaloost Hans Asperger oli Viinis lastearst ja ilmutas varakult huvi niisuguste laste vastu, kelle areng kuidagi normist kõrvale kaldus. Tema kliinikus oli domineeriv pedagoogiline ravi meetod, eelkõige sotsiaalsete suhtlemisraskuste ja käitumishälvetega noorte ravis. 1944.a. avaldas ta uurimuse autistlikust isiksusehäirest, teadmata, et 1943.a. oli Kanner samuti välja andnud artikli autistlikest häiretest. Tagantjärele on teada, et Kanner kirjeldas lapsi, kellest enamik oli üldiselt madala intellektiga, samal ajal kui Aspergeri kirjeldatud patsiendid olid enamasti normaalse ja kohati isegi kõrge intellektiga. Sõjajärgselt oli huvi saksakeelsete tööde vastu väike, mistõttu jäid Aspergeri tööd kaua lugemata Inglismaal ja USA-s. Alles 1981.a. avaldas autismiekspert L.Wing ühe suure artikli, käsitledes seisundit, mida ta nimetas Aspergeri sündroomiks. Väga hilja hakati Aspergeri sündroomil...
3. Millest koosnevad ja kuidas jagunevad närvid inimese organismis? Närvid inimese organismis koosnevad sidekoega ümbritsetud närvikiudude kimpudest ja jagunevad: • sensoorsed ehk aferentsed ehk tundenärvid; • motoorsed ehk eferentsed ehk liigutaja närvid; • seganärvid. 4. Iseloomusta silelihaskudet inimese organismis. • esineb nahas, vere- ja lümfisoonte ning õõneselundite seintes, kus ta kindlustab siseorganite motoorika ja veresoonte toonuse; • silelihased töötavad inimese tahtest olenemata; • silelihaskude koosneb käävjatest tihedalt üksteise kõrval asetsevatest rakkudest, mille üks tuum asub raku keskel • kontraktiilsed müofibrillid ehk lihaskiud silelihaskoes asetsevad raku teljega paralleelselt; • silelihaste kontraktsioon ehk kokkutõmbumine ja lõõgastumine on aeglane - iseloomulik pikk ja kestev tooniline kontraktsioon;
järgnev toetub alumisele, individuatsioon), ütles, et mingit mõju. pooldaja, eriti Kultuurilise arengu üldine liikumine toimub, sest on mida raskekujulisem on Uurimisobjektiks oli huvitatud oli geneetiline reegel. ebamugavustunne ja sisemine psüühiline hälve, seda psüühika ja õppimine. motoorika ja taju Kriisietapid inimese motivatsioon, ei ole uut infot varasemasse arengujärku see Stiimul-reaktsioon. Tõi arengust. arengus, lähima arengu kuskile paigutada. ulatub. psühholoogiasse sisse tsoon. matemaatika. E. H. Erikson K. Z
Limanäärmed Maolukuti e. püloorus pearakud pepsinogeen G-rakud gastriin Lima kaitseb magu maonõre toime eest. Maonõre sekretsiooni regulatsioon: Närviregulatsioon uitnärvi harude kaudu vastusena toidu lõhnale, maitsele, mälumisele, sattumisele makku - stimulatsioon Endokriinne (humoraalne) regulatsioon: Stimuleerivad maost ja soolest imenduvad valgu lagunemisproduktid (peptiidid, aminohapped) n. histamiin ja Gastriin Pidurdab sekretiin pH tõus stimuleerib, langus pidurdab 49) Mao motoorika ja tühjenemine. Mao motoorika: Proksimaalses osas nõrgad toonilised kontraktsioonid toidu edasilükkamiseks Adaptiivne lõtvumine reflektoorne lõtvumine mao täitumisel Distaalses osas ja pülooruses peristaltilised kontraktsioonid < 2mm osakesed liiguvad duodeenumisse, kui rõhk maos > duodeenumis Söögi vaheajal mao täielik tühjendamine interdigestiivne müoelektriline komplekd motoorika regulatsioon: Närviregulatsioon
hea. olemas. See näitba, et ajuehitus on selline, et vasak ajupoolkera sobiks lkõnega tegelam. vastupidi on leitus, eet parem HF kus on primaarne helida analüüsikesksu. Et paremas on 2 ja Parem PK igal ajahetkel ümbritsevast ruist teeb uue ettekujutuse ja tänu temale pääseme vaskaus 1 Hešli (heschl) kääru. Tegelt ka parem ajupoolkera osaleb selles. Muusika – helide mineviust + motoorika, nägemisorietntasioon, kujundite, sümbolite tunmidne, asjade kõrguste vahed – ju siis on primaarne infotöötlus vajalik olulsielt vajalikum paramas PK-s. Et sidumine nimedega, kauguste määramine, loovus, kujutlusvõime. Muusikalised võimad, see on juba ette ära määratud. Täna magnetkompuutrile avastada muutusi tunded (ThM) (ehk saame teisest ahästi aru, saame teiste emotsioonidest hästi aru). Filosoof ajuarenguanomaaliaid jne
o Ülenevad juhteteed paiknevad peamiselt tagumistes sammastes, vähem ka külgmistes. o Alanevad juhteteed juhivad motoorikat – peaajust pärit motoorseid närviimpulsse juhitakse seljaaju eesmiste sarvede motoneuronitele ja nende kaudu juhitakse ka seljaaju enda segmentide vahel motoorseid närviimpulsse Seljaajul on ka juured, mis iseenesest on närvide kimbud, millest osa viivad erutust/tundlikkust seljaajju ning osad toovad välja – seljaajust lihastesse, motoorika juhtimiseks. Kui ühendus pea- ja seljaaju vahel katkeb o siis ei ole võimalik enam lihaste tahteliste liigutuste kontroll ja ei ole ka võimalik tundlikkuse juhtimine kehalt peaajju, mistõttu inimene ei tunne neid ärritusi, mis põhinevad erinevatelt kehapiirkondade retseptoritelt. o Kaob ka tahteline kontroll põie ja pärasoole üle. Põis hakkab tühjenema automaatselt vastavalt oma täitumisastmele ja pärasool samuti. Funktsioonid:
ning ka seljaaju enda piires. o Ülenevad juhteteed paiknevad peamiselt tagumistes sammastes, vähem ka külgmistes. o Alanevad juhteteed juhivad motoorikat – peaajust pärit motoorseid närviimpulsse juhitakse seljaaju eesmiste sarvede motoneuronitele ja nende kaudu juhitakse ka seljaaju enda segmentide vahel motoorseid närviimpulsse Seljaajul on ka juured, mis iseenesest on närvide kimbud, millest osa viivad erutust/tundlikkust seljaajju ning osad toovad välja – seljaajust lihastesse, motoorika juhtimiseks. Kui ühendus pea- ja seljaaju vahel katkeb: o siis ei ole võimalik enam lihaste tahteliste liigutuste kontroll ja ei ole ka võimalik tundlikkuse juhtimine kehalt peaajju, mistõttu inimene ei tunne neid ärritusi, mis põhinevad erinevatelt kehapiirkondade retseptoritelt. o Kaob ka tahteline kontroll põie ja pärasoole üle. Põis hakkab tühjenema automaatselt vastavalt oma täitumisastmele ja pärasool samuti. Funktsioonid: 1
meini, pole nad psühhloogiliselt valmis, et lapsel võiks midagi viga olla. "ei taha märgata" ehk mitteteadlikult pole valmis et lapsel võiks midagi viga olla. Õpetajad on erisustega rohkem kokku puutunud, haridus selle koha pealt parem; õpetajad võivad paremini ohumärke märgata, neil on spetsiifiline ettevalmistus. Teadmisi, et m'rgata arengus erinevus, on õpsil rohkem. Arstid puutuvad tav rohkem kokku alla 1 a lastega. Nad märkavad, kas on motoorika vallas probleeme. Motoorika arengus mahajäämusi võib viidata ka nt intellekti mahajäämusele. Kõnele ja suhtlemisele(emotsionaalsusele) peaks ka tähelepanu pöörama) Arst pole selleks aga nii hea, sest ta ei näe last igapäevaselt ja lapse kõrvalekalded ei pruugi selle teatud aja jooksul välja tulla, sest keskkond on ju teine ja aeg ka visiidil suht lühike. Märkamine MILLAL? Võimalikult vara. Oleneb aga hälvetest, sest teatud asjad tulevad hiljem
Kohev sidekude ümbritseb veresooni ja närve, asub lihaskiudude vahel ja seostab elundeid omavahel Tihe sidekude kõõlused, sidemed, fastsiad paralleelkiulisest tihedast sidekoest, sassiskiulisest naha võrkkiht Kõhrkude liigese kõhrelised pinnad Luukude skelett Lihaskude Silelihas paikneb siseelundite seintes tagades siseelundite motoorika ja ei allu inimese tahtele Skeletilihas paneb keha liikuma, allub meie tahtele, ent väsib kiiresti Südamelihas ei allu meie tahtele. Südame lihaseline sein. Närvikude (vt. küs.2 4. Elund kehaosa, millel on kindel kuju, ehitus, asend ja funktsioon. Koosneb mitmest erinevates kombinatsioonides erinevatest kudedest. Nt süda, maks, neer, hammas
TARTU ÜLIKOOL Eripedagoogika osakond PARANDUSÕPE JA SELLE RAKENDAMINE Referaat Maris Huopolainen TARTU 2010 Sissejuhatus Iga laps on erinev. Nii oma iseloomult, välimuselt kui ka intelligentsuse taseme poolest ja nad kõik vajavad õpetamist ja juhendamist vastavalt nende tasemele. Selleks, et tagada ühele osale lastest nende jaoks parimat õpet, on loodud parandusõpe. Referaadi ,,Parandusõpe ja selle rakendamine" koostamisel üritasin seletada parandusõppe mõistet ja eesmärke ja tuua välja ülesannete liike, mis sobiks eri valdkondade arendamiseks. Lisasin ka veidi näidismaterjalide linke Internetist, mida saaks kasutada parandusõppe tunnis. Referaadi koostamisel on aluseks võetud ,,Erivajadustega lapse ja noore t...
Vedel sidekude - veri- hapniku ja süsihappegaasi transport. 2. Lameepiteel - kapillaaride seintes - takistab hõõrdumist, talitleb barjäärina, osaleb vahetusprotsessides. 3. Sidekude - ümbritseb kopsusagaraid - tagab vormi 4. Epiteelkude- alveoolide seinad Kus leidub apokriinseid näärmeid, nimeta sekreet, mida nad toodavad? Kaenlapiirkonnas, kubemes ja päraku piirkonnas. Toodavad tugevalõhnalist sekreeti (higi). Nimeta kude mille abil toimub mao motoorika, kirjelda selle koe ehitust. Silelihaskude moodustub käävjatest 1 tuumaga rakkudest. Rakuvaheainet vähe. Kontrahheerub aeglaselt aktiini ja müosiini filamentide toimel. Nimeta kolm kudet mao seinas ja nende kudede ülesanded 1. Epiteelkude (näärmeepiteel) - sekreteerimine / epiteelkude (kaitse) 2. Sidekude- toestab, kaitseb 3. Lihaskude (silelihaskude) - liigutab toitu maos. Millel põhineb närvikiu talitus (selgita)
1. Õige või väär? Mida raskem on PCI puhul üldmotoorika puue, seda raskem on sellega kaasnev kõnepuue. Õige Vale 2. Kommunikatsioonipuuded jaotuvad kõne- ja keelepuueteks. Kõnepuude puhul on probleemiks: keelevahendite kasutamine rääkides kõnetegevuse realiseerimine kõne mõistmine 3. Logopeedi töö eesmärgiks on kommunikatsioonipuuete: ennetamine ravimine kõrvaldamine leevendamine 4. Alakõne tunnusteks on: pidurdunud motoorika areng häälduspuuded agrammatism sõnavara ja lausestruktuuride piiratud areng kõne-eelse perioodi eakohane areng kõne arengu omandamise aeglus kõnemõistmine on samal tasemel kui eakohase kõnearenguga lastel 5. Millised väited sobivad füsioloogilise kogeluse kohta: vajab otsest logopeedilist sekkumist see on kõne normaalne sujumatus kõne arengu perioodil laps on oma kõnetakistusest teadlik ja häiritud möödub tavaliselt 2-6 kuu jooksul
(Nahahaigused i.a). 4.1 AD IMIKUEAS Atoopiline dermatiit avaldub juba imikueas, enamasti 3-6 kuul (Karvonen jt 2010). Enamasti tekib esmalt põskede karedus ja punetus ning ketendus peanahal. Kehal, eriti käte ja jalgade väliskülgedel on nahk kuiv, kergesti ärrituv ja sügelev. Häiritud on nii lapse kui ka vanemate uni. (Nahahaigused i.a) Kui liigutused ei ole veel koordineeritud, püütakse sügelemist leevendada end madratsi vastu hõõrudes. Kui motoorika on arenenud, õpitakse ennast kratsima ja siis võib nahal näha kratsimisjälgi ja pruune koorikuid (Atoopiline dermatiit i.a.) 4.2 AD LAPSEEAS Atoopiline dermatiit väikelastel ilmneb kõige enam liigeste painutuspindadel, kaelal, randmetel ja säärtel. Kaasneb põletikuline lööve suuümbruses ja silmalaugudel. Võrreldes imikueaga on punetus vähem intensiivne, kuid nahk on kuivem ja ketendab ning põhjustab tugevat sügelust (ITK 2012)
Põhjenda? Intravenoosne manustamine. Sest imendumine: otse vereringessse, imendumist ei toimu võimalik kiire toime, võimalik manustada suuri koguseid ja ärritavaid ravimeid 42. Mis on imendumine? Ehk resorptsioon. Protsess, mille käigus farmakon jõuab väliskeskkonnast (manustamiskohast) organismi sisekeskkonda 43. Nimeta tegurid, mis avaldavad mõju suukaudsel manustamisel? Maohape ja pH, seedetrakti motoorika, seedetrakti täitumisaste, toidu koostis ja ravimitega koos manustavad ained, seedeensüümide toime, maksafunktsioon, kasutatav ravimvorm, toime hajumine, patoloogia 44. Kuidas avaldab mõju seedetrakti täitumisaste imendumisele? Kuidas avaldavad mõju seedeensüümid imendumisele? tavaliselt toimub imendumine tühjast seedetraktist paremini ja kiiremini kui toiduga täidetud seedetraktist
9. ANTIDIUREETILIST HORMOONI toodab tagasagar e. neurohüpofüüs. ÜL: reguleerib vere mahtu ja osmootset rõhku soodustades vee tagasiimendumist neerudes, vähendades diureesi; tõstab vererõhku. 10. NEERUPEALISED JAGUNEVAD: a) säsi b)koor 11. NEERUPEALISE SÄSI HORMOONI, ADRENALIINI NIMETATAKSE alarmi hormooniks ÜL: lõhustab maksas glükogeeni; suurendab süd. löögisagedust; parandab erutusjuhtivust ja erutuvust; seedekulgla toonus langeb; motoorika suureneb. 12. NEERUPEALISE KOORE HORMOONID: kortikoidid e. steroidhormoonid MINERAALKORTIKOIDID: reguleerivad Na ja K ainevahetust GLÜKOKORTIKOIDID: reguleerivad või osalevad kõikides ainevah.protsessides. ANDROGEENSED KORTIKOIDID: on suguhormoonide analoogid 13. KILPNÄÄRE; HORMOONID; ÜL: KIPLNÄÄRE on suurim sisesekretoorne nääre, mis produtseerib kolme hormooni; TÜROKSIIN JA TRIJOODTÜRONIIN: intensiivistavad oksüdatsiooniprotsesse;
Lloyd De Mouse psühhogeneetiline teooria 1.Infantitsiidne periood (kuni IV saj., mil võeti vastu seadus laste puutumatuse osas) senini suhtuti lastesse kui asjadesse, orjadesse. Valiti, keda hoida elus, keda hukata. 318aastal keelas Konstatinus laste tapmise. 374 a. alates hakati ka lapsi inimesteks pidama 2.Hülgamise stiil varajane kristlus (IV-XXIII saj.) lapsed vanematele kui vahendid. Tavaline oli, et lastest püüti vabaneda. Kloostrid kasvatasid tihti lapsi üles. (M. Pik ,, Gormengasti kindlus") selles raamatus inglise rituaalidest ja tavadest kasvatamisel. Laps ei tähendanud tol ajal seda, mis praegu, vaid oli ,,lolli" sünonüümiks ei peetud täisväärtuslikeks. Kui laps juba suutis ise süüa ja käia, oli ta täiskasvanute maailma liige. Kuigi lapse sünd oli suursündmus, elati surma kergelt üle. Laps oli inimene 7a. 3.Ambivalentne stiil (XV-XIII saj) hingeliselt ei ole veel valmis inimene. Iseloomu voolimine. Õppimine võrrelda...
Mida intensiivsem on müra, seda suurem on kuulmiselundi ainevahetus, vereringe ja hapnikutarvidus. Ülemäärase müra korral ületab hapnikutarvidus hapnikuga varustatuse. Domineerivaks ainevahetuse liigiks jääb anaeroobne glükolüüs, piimhappe lagunemine. Müra võib tekitada närvisüsteemi häireid - peavalusid, uimasust, nägemishäireid, väsimust, tähelepanuvõime langust. Võib ka põhjustada mao-seedetrakti häireid, motoorika ja sekretsiooni häireid, maohaavandeid, samas ka ainevahetuse häireid, hormonaalse tasakaalu häireid.Vähem levinum on südame-veresoonkonna kahjustused pindmised vereringe muutused, südame ülekoormused, vererõhuhäired. Et selliseid situatsioone vältida, peab jälgima, et töökohas oleks vaikne töömeetod, kasutatatakse rohkem vaiksemaid seadmeid, katetakse mürarikkad masinad, töökoha ja töö organiseerimine paika panna
Limanäärmed Maolukuti e. püloorus pearakud pepsinogeen G-rakud gastriin Lima kaitseb magu maonõre toime eest. Maonõre sekretsiooni regulatsioon: Närviregulatsioon uitnärvi harude kaudu vastusena toidu lõhnale, maitsele, mälumisele, sattumisele makku - stimulatsioon Endokriinne (humoraalne) regulatsioon: Stimuleerivad maost ja soolest imenduvad valgu lagunemisproduktid (peptiidid, aminohapped) n. histamiin ja Gastriin Pidurdab sekretiin pH tõus stimuleerib, langus pidurdab 49) Mao motoorika ja tühjenemine. Mao motoorika: Proksimaalses osas nõrgad toonilised kontraktsioonid toidu edasilükkamiseks Adaptiivne lõtvumine reflektoorne lõtvumine mao täitumisel Distaalses osas ja pülooruses peristaltilised kontraktsioonid < 2mm osakesed liiguvad duodeenumisse, kui rõhk maos > duodeenumis Söögi vaheajal mao täielik tühjendamine interdigestiivne müoelektriline komplekt motoorika regulatsioon: Närviregulatsioon
Maomahla tootmist inhibeerivad signaalid 12sõrmikust, kui mao pH on liiga madal (alla 2.0), siis gastriini enam ei sekreteerita. Toidukorra alguses on maomahla sekretsioon madal ja H+ konts. kõrge (maosisul on väike puhverdusvõime) ja see inhibeerib gastriini sekretsiooni. Kui loom sööb, siis satub toiduga puhver makku – proteiinid, mis seovad vabu H+ ioone ja maomahla sekretsioon tõuseb. Mida rohkem on toidus valku, seda rohkem HCl vabastatakse. 9. Mao motoorika ja selle regulatsioon. Mao tühjenemine. Maolihaste funktsioonid on valmistada magu ette toidu saabumiseks ja hoiustada suurtes kogustes toitu. Lahutada toiduosakesed väiksemateks osadeks ja segada maomahlaga, et saaks toimuda toitainete ensümaatiline lagundamine. Tühjendada maosisu peensoolde sobival määral. Tühjas maos on püsivad kontraktsioonid mao proksimaalses piirkonnas. Kui loom sööb, toimub ulatuslik lihaste lõdvenemine mao proksimaalses osas nim. vastuvõtlikuks lõdvestuseks
5. Eemaldajanärv silmamuna liikumine. Need 3 on motoorsed närvid 6. Kolmiknärv segatüüpi, suurim kraniaalnärv. Sensoorne osa: puute-, valu-, temperatuuri- ja liikumisaparaadi süvatundlikkus; mälumislihased; närvikahjustus: kolmiknärvi valu, mälulihaste halvatus, näo tundlikkuse nõrgenemine. 7. Näonärv segatüüpi; sensoorne osa: puute-, valu- ja temperatuuritundlikkus, süva- ja maitsetundlikkus. Autonoomne motoorika: sülje ja pisaraeritus. Ühepoolne närvikahjustus põletikust või koljupõhimiku murrust. Näolihaste halvatus, maitsetundlikkuse kadu, süljeerituse vähenemine, silmalaug ei sulgu, silmakestad kuivavad. 8. Esiku-teonärv esikuharu: tasakaalutunnetus, haru kahjustus põhjustab haiguslikku peapööritust (vertiigo), lihaskoordinatsiooni kadu (ataksia), silmamunade kiiret ja ostsilleerivat liikumist (nüstagm)
- Hormoonid kui raadiosignaal – aeglased efektid ja toodetakse mujal kui närvikoes Hormoonidega seotud: käbikeha, kilpnääre, hüpotaalamuse, ajuripats, tüümus, neerupealised, pankreas, neerud, munandid Olulisemate neurotransmitterite, nagu dopamiin, noradrenaliin, adrenaliin, serotoniin, atsetüülkoliin, histamiin, glutamaat, GABA ja glütsiin peamised funktsioonid - Dopamiin – emotsioonid, motivatsioon, motoorika - Noradrenaliin – aktiivsuse ja erksuse regulatsioon, õppimine, mälu - Adrenaliin – aktiivsus ja erksus - Serotoniin – meeleolu, aktiivsus, uni - Histamiin – erutust suurendav (ärkvelolek), vastus allergeenile või vigastusele - Atsetüülkoliin – lihaste töö, närvisüsteem - Glutamaat – peamine erutust suurendav + - GABA – KNS peamine pidurdusmediaator - - Glütsiin – pidurdav seljaajus ja ajutüves
1.LUUKOE EHITUS (PÕHIMIKULINE JA LAMELLAARNE LUUKUDE) Luukude kuulub sidekudede hulka: peamiseks ehitusmaterjaliks on valk osseiin (kollageenvalgu erivariant), millele annavad tugevuse kaltsiumi ja magneesiumi soolad. Olenevalt osseiinikiudude asetusest eristatakse:- põhimikulist luukude (nt kõõluste kinnituskohas); - lamellaarset luukude (koosneb lamellidest osseiinkimbud paiknevad paralleelsete kimpudena). Kõrvuti asetsevates lamellides on kollageenkiudude suunad erinevad. Niisugune ehitus teeb luu eriti tugevaks. (Ealised iseärasused: Laste ja noorukite luudes on osseiinisisaldus suur luud on elastsed ja kergesti deformeeruvad. Ea tõustes luude osseiinisisaldus väheneb, luude mineraalosa soolade sisaldus luud muutuvad jäigemaks.)2.LUU KUI ORGANI EHITUS (PLINKAINE, KÄSNAINE), LUU KASVAMINE Luu põhilised koostisosad on plinkaine (paralleelselt orienteeritud luuplaadid + osteoonid) ja käsnaine (luulamellidest moodustunud võrgust...
(MDMA, Ecstasy) Kofeiin Adrenomimeetilised psühhostimulaatorid Amfetamiin Vabastab presünaptilisest osast NA, dopamiini ja serotoniini. Efedriin Vabastab presünaptilisest osast NA, lisaks otsene toimet - ja - retseptoritele. Kokaiin Takistab NA ja dopamiini tagasihaaret. Kaudse toimega adrenomimeetikumid Bronhide laienemine Vererõhu tõus Veresoonte ahenemine Tahhükardia Müokardi kontraktsioonide tugevnemine Soole motoorika pärssimine Tsentraalsed toimed Kaudse toimega adrenomimeetikumid Eufooria, erutus, unetus, isutus Suurtes doosides iseloomulik skisofreenia taoline sündroom hallutsinatsioonide ja stereotüüpse käitumisega (tingitud dopamiini ja serotoniini vabanemisest). Kaudse toimega adrenomimeetikumid Narkolepsia dekstroamfetamiin Kaalu vähendamine dekstroamfetamiin Tähelepanu puudulikkuse sündroom hüperaktiivsusega metüülfenidaat, dekstroamfetamiin
rütmitaju ei kujuta endast kunagi ainult kuuldeprotsessi, vaid on alati kuulde-liikumisprotsess. Rütmi läbielamine on oma olemuselt aktiivne protsess, st. pole võimalik rütmi ainult kuulda, vaid inimene peab rütmi ise kaasa tegema, sellele kaasa elama. Rütmiline külg organiseerib inimpsüühikat, tekitades soovi vahetult kaasa elada (Päts, 1989:18) Rütmitunde aluseks on motoorsus, s.o. lihaste liigutusele tugineva korrapärase liikumise tunnetamine. Motoorika arendamine moodustab tähtsa osa rütmilises liikumises, sest muusikalist rütmi saab tajuda ja reprodutseerida motoorsusele toetuva vahetu kaasaelamise alusel. Kui lapsed suudavad koos hoida meetrumit (rõhuliste ja rõhutute pulsilöökide korrapärane vaheldumine. Muusikas esineb põhimõtteliselt kaks meetrumi liiki: kaheosaline ja kolmeosaline. Kaheosalises meetrumis vahelduvad rõhuline ja rõhutu osa. Meetrum määrab kindlaks ühe löögi pikkuse),
horisontaalselt, vertikaalselt jne, laps vaatleb veerevat palli, sirutab käe rippuva asja järele, käsitseb seda ja mängib kõrinaga) sensomotoorse intellekti periood (0 2 eluaastat) teiseste tsirkulaarreaktsioonide staadium (4 8 elukuud) laps avastab ja taastab mingit huvitavat sündmust endast väljaspool (puudutab teadlikult mänguasju, sirutab käe esemete järele ja haarab neid; motoorika areneb; hakkab arenema kõne, matkides hoolega täiskasvanuid) kui laps kõnet ei kuule, siis ei hakka ta ka rääkima teiseste tegevusmudelite koordinatsiooni staadium (8 12 elukuud) laps arendab põhikategooriaid nagu kogemus, ruum, aeg; laps taipab, et mõned asjad on lähemal, kaugemal, kõrgemal, ja et üks sündmus järgneb teisele laps reageerib elavalt miskile tuttavale:
silitades. Lapse normaalse kognitiivse arengu jaoks on hädavajalikud ettelugemine ja temaga koos mängimine. (28.lk) Kindlad piirid ja armastus üheskoos võimaldavad eluks vajalikel oskustel välja areneda. (samas:28) Siiski torkab silma, et paljud täiskasvanud pole lapse normaalse arengu astmetest teadlikud. Ka need, kes teevad silmanähtavalt kõik oma lapse heaks. See kehtib kõigi arenguvaldkondade kohta kõne omandamisest kuni motoorika arenguni välja. Näiteks ei teata, et 10-12-kuune laps peaks olema võimeline ütlema ühesõnalisi lauseid ning 12-14- kuune peaks muuhulgas käima. (samas:28) Kolmeaastase lapse keeleline areng on jõudnud kolme-nelja-sõnaliste lauseteni ning hügeenikasvatus on niikaugel, et laps on päeval kuiv. Ja eelkõige on kolmene laps õppinud vanemate äraolekul autoriteetidele kuuletuma ja lastegrupis silmatorkamatult toimetama. See ei tähenda midagi muud kui lapse lasteaiavalmidust
Ta sisaldab väikesel hulgal madala aktiivsusega fermente, mis lõhustavad valkude, rasvade ja süsivesikute jääke. Jämesoole mahlanõristus toimub tema limaskesta kohalike ärritajate mõjul. Bakterite toimel lõhustatakse jämesooles imendumatud amonihapped ja teised valgu seedeproduktid. Sealjuures moodustavad organismile mürgiseid aineid. Need imenduvad verre ja maks muudab nad kahjutuks. Jämesooles toimuvad peristaltilised ja pendelliigutused. Motoorika on siin väga aeglane, mis tõttu umbes pool seedimisele kuluvad ajast (umbes 1-2 ööpäeva) läheb toidu jääkainete edasiliikumisele jämesooles. Jämesoole distaalsetes osades moodustuv väljaheide koosneb seedimata toidujääkidest, kogu soolestiku ulatuses eritunud limast, sapipigmentidest ja bakteritest. Viimased moodustavad kuni 30% kuivväljaheite kaalust. Süsivesikute imendumine (millisel kujul, kuhu?)
seljaaju eesmistes sagarates olevate motoneureniteni ja seal lihasteni ja nende abil juhitakse tahtelisi liigutusi. Peaaju kooreealustekeskustel t pärit närviimpulsse njuhitakse samuti alanevate juhteteede kaudu lihastele, aga nende abil toimub lihastetoonuse hoidmine, liigutuste koordinatsioon (liigutuste sujuvuse kindlustamine). Seljaaju funktsioon on kokkuvõtlikult: Erinevate ajupiirkondade omavaheline seostamine Tundlikkuse juhtimine Motoorika e liigutuste juhtimine Reflekside juhtimine e. reflektoorne funktsioon Erutuse võimendamine ja vastupidi ka erutuse nõrgendamine e. kokkuvõtlikult erutuse modulatsioon. (Seljaaju moduleerimisel on eriline osa ajutüves paikneval retikulaarformatsioonil (võrkmoodustis)- hajutatult paiknev kogumik ajus, sillas ja keskajus) See piirkond saadab seljaajule avanevaid, stimuleerivaid ja pidurdavaid närviimpulsse. Mõjutab kogu aju aktiivsust (retikulaarformatsioon)
4. Mida tähendab farmakokineetika ja mida see käsitleb? Mida organism teeb ravimiga. Käsitleb ravimite imendumist, jaotumist, metabolismi, eritumist. 5. Mida nimetatakse imendumiseks? Millised tegurid seda mõjutavad ja kuidas? Ehk absorptsioon. Ravim jõuab manustamiskohast verre. Mõjutab: · manustamisviisi valik (kiire vs aeglane ja kestev ravitoime) · ravimvorm - vesilahus, õlilahus, suspensioon, tahke aine · tingimused manustamiskohal - pH, soole motoorika, ravimi vastupidavus keskkonnas, mao täituvus · ravimi kontsentratsioon imendumispiirkonnas · manustamiskoha verevarustus · manustamiskoha pindala 6. Mida nimetatakse biosaadavuseks? Retseptoriteni jõudva toimeaine hulga suhe manustatud kogusesse 7 . Mis on esmane maksapassaaz ja millise manustamisega on seda võimalik kas osaliselt või täielikult vältida? Protsessid, mis leiavad aset nii seedetraktis kui ka maksas enne ravimi jõudmist süsteemsesse vereringesse. Vältida:
4 1. etapp: 1. eluaasta, juhtiv tegevus:suhtlemine täiskasvanuga. Ainult see, et vanem lapsega suhtleb ning kasutab ära tema loomulikku huvi maailma vastu, paneb lapse arenema. Ema ulatab lapsele eseme lapse käed õpivad haarama.Kui laps on asja kätte, hakkab ta selle kohta infot koguma: kolistab, paneb suhu, viskab maha, katsub, nuusutab. Kui see etapp jääb viletsaks, on häiritud tajude ja motoorika areng, millele omakorda baseerub kogu edasine areng. Selle tõestuseks on lastekodulapsed ja sügavalt enneaegsad. Kes peavad 1. eluaasta veetma palju aega haiglavoodis. 2. etapp: 1.-3. eluaasta, juhtiv tegevus: esemeline tegevus. Laps hakkab otsima vastust küsimusele, mida asjadega teha saab. Kui ta näeb, mida vanemad esemega teevad, võtab ta selle üle. Arengu seisukohalt on esialgu tähtsamad pärisasjad. Laps
· Elu- ja toimetulekuõpe · Eesti keel/vene keel (kooliõppekeel) · Matemaatika · Tööõpe · Kunst ja käeline tegevus · Muusikaõpetus · Kehaline kasvatus · Rütmika · Lisakse nendele ainetele on 7-9 klassis valikõppeained (§4.6, §4.7) "2.4 Elus toimetuleku oskuste kujundamisel on olulisemad elu- ja toimetulekuõpe ning tööõpe (kunst ja käeline tegevus). Toimetuleku eelduseks oleva motoorika arendamine toimub peamiselt rütmika ja kehalise kasvatuse tundides, pikapäevarühmas ning klassi- ja koolivälises tegevuses. Oma ja teiste tegevust, sh käitumisele võimalikult adekvaatse hinnangu andmist, kujundatakse pidevalt, rõhutatakse positiivset ja suunatakse otsima eksimuse parandamise võimalusi. 2.5. Õppimine toimub võimalikult reaalses keskkonnas. Toimetulekuõpe suunab õpilast täitma korduvates situatsioonides praktilisi ülesandeid koostegevuses ja
....10 Kasutatud kirjandus................................................................................................................................11 1. 2-3 aastase lapse areng. Füüsiline- ja vaimne areng: Ealised iseärasused: Kõne areng. Teise ja kolmanda sünnipäeva vahele jääb lapse arengus tundlikkuse periood, kuid maailma asjadest saab ta juba päris hästi aru. Kolme aastane laps on väga uudishimulik ja ta võib küsib kõige uue kohta. Samuti areneb lapsel väga kiiresti motoorika, kujutlusvõime ja tema sisemaailm. Samuti sel perioodil võib lapsel tekkida probleeme tõelisuse ja kujutluse vahel. Selles vanuses on lapsele ülioluline mängida; laps õpib mängu kaudu, kogeb rolle ja lahendab sisemisi konflikte. Kuna laps on juba piisavalt vana siis on vaja, et vanematel jätkuks tema jaoks piisavalt aega. On oluline,et töölt tulles võimaldaksid vanemad aega kuulata lapse päeva tegemistest ja probleemide puhul aitaksid neid lahendada. Kuna laps
1. etapp: 1. eluaasta, juhtiv tegevus: suhtlemine täiskasvanuga. Ainult see, et vanem lapsega suhtleb ning kasutab ära tema loomulikku huvi maailma vastu, paneb lapse arenema. Ema ulatab lapsele eseme – lapse käed õpivad haarama. Kui laps on asja kätte saanud, hakkab ta selle kohta infot koguma: kolistab, paneb suhu, viskab maha, katsub, nuusutab. Kui see etapp jääb viletsaks, on häiritud tajude ja motoorika areng, millele omakorda baseerub kogu edasine areng. Selle tõestuseks on lastekodulapsed ja sügavalt enneaegsad, kes peavad 1. eluaastal veetma palju aega haiglavoodis. 2. etapp: 1.-3. eluaasta, juhtiv tegevus: esemeline tegevus. Laps hakkab otsima vastust küsimusele, mida asjadega teha saab. Kui ta näeb, mida vanemad esemega teevad, võtab ta selle üle. Arengu seisukohalt on esialgu tähtsamad pärisasjad. Laps peab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
