Hobuste tõud ja iseloomustus (0)

Hobused (tõud)
Eesti hobune on madalajalgne ning kuiva ja tugeva kehaehitusega kerge põllumajandushobune, keda saab edukalt kasutada laste ratsahobusena ja pere- ning turismihobusena.
Tori hobune on elava temperamendiga, healoomuline ja suure veotahtega. Vanadest liinidest on käesoleval etapil kasutuses Hoius 3939 TB, Loots 649 T ja Hasmo 129 T.
Eesti raskeveohobune on tugeva konstitutsiooniga hobune, kes on aretatud peamiselt Rootsist ja Belgiast sissetoodud ardennide ning kohalike hobuste ristamise teel. Hobused on rahuliku temperamendiga, energilised ja healoomulised.
Eesti sporthobuse aretuse eesmärgiks on võimalikult kõrge saavutusvõimega sporthobune (või ratsaponi), kelle tüüp, kehaehitus , liikumine, iseloom, kehaline ja psüühiline vastupidavus, intelligents , temperament ja tervis on sellised, nagu vajatakse klassikalise ratsaspordi aladel.
Trakeeni hobune aretati 19. sajandil Saksamaal Ida-Preisi provintsis tarpanist põlvneva kohaliku hobuse baasil. Hobuse pea on kuiv, sirge profiiliga, selg sirge, liigesed ja kõõlused reljeefsed, värvustest on sagedasemad kõrb , mustjaskõrb ja must. Eestisse on trakeeni hobuseid toodud 20. sajandi algul ja hiljem alates 1969. aastast.
Söötmine-pidamine
Hobuste pidamiseks mõeldud tallides, boksides, latrites ja muudes vajalikes ruumides tuleb kasutada materjale, mis on kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad. Ei tohi kasutada värve ega muid hobustele mürgiseid aineid.
Hobused tuleb paigutada nii, et neil oleks võimalik näha ja kuulda ümbruses toimuvat, samuti sotsiaalselt suhelda teiste hobustega. Boksi ehitus peab olema selline, et hobusel ei oleks võimalik ennast vigastada. Söötmise ja jootmise vahendid tuleb paigutada hobusele sobivalt. Lisaks peavad hobused saama jalutama
Hobuse turjakõrgus (m)
Minimaalne boksi pindala (m2)
kuni 1,08
4,0
üle 1,08 kuni 1,30
5,0
üle 1,30 kuni 1,40
6,0
üle 1,40 kuni 1,48
7,0
üle 1,48 kuni 1,60
8,0
Söödad talvel: hein, kaer , ekselpõhk, aganad. Suvel: rohi ja hein. Hobust tuleb sööta vähemalt kolm korda päevas ning söötmiskorrad jagada võimalikult ühtlaselt kogu päeva peale. Päeval peaks söötmisvahe olema 6-7 tundi ja öine vahe kõige rohkem 10-12 tundi. 
Kõrreliste hein, proteiinisisaldus peab olema kontrolli alla, seega ristikut ettevaatlikult.( Ees-ja Kesk Aasias on põhitoidus lutsern.) Kõrreline hein tagab seedearengu ja kõhu täituvuse .Sporthobune-rohukuivis j kopli pinda on vaja 0,5ha.

• Silo : kuivsilo -hobune pelgab silolõhu 6-12kg (rohu või maisisilo)
  
• Rühvelviljad-praktikas vähe. Juurviju 30kg s.h. suguloomadele porgandit 5kg.
  
• Kaer- hobune ei saa tarbida kiiresti kokkuminevat jahu, sest mao motoorika on nõrk ja tetekkib kliisterdumine – sellest ka hobuste söötmisest tulenev haigus - tiirud e.koolikud.
  
• Melass - 1-1,5(max 3.0) suhkrupeedi lõigud, 2kg söödasuhkurut
  
• Loomsed söödad: lõss – võõrutatud varssadele 3-5kg
  
• Sool – tööhousele .25-30gr päevas, Kriit - 20-25 g, Fosfaat - 20-50g
  
• Vesi - Hobune saab palju kauem hakkama söödata kui veeta. Juba väikenegi vedelikukaotus halvendab võimekust. Hobune vajab umbes 30-40 liitrit vett päevas (3-5 liitrit 100 kg kehamassi kohta), kuid sõltuvalt koormusest, piimatoodangust ning ümbruse temperatuurist võib veevajadus olla ka kahekordne. Lisaks sellele sõltub veevajadus ka sööda veesisaldusest, hobuse vanusest , jootmiskordade arvust ja individuaalsetest eripäradest (higistamine).
  

Seedtalitluse iseärasused
Erineb tüüpilisest seedetalitlustest. Lähvmal lehmale kui seale, sest jäemesooles toimub ka seede .

• Suuseede -võtab sööda mokkade ja keelega, rohu sööb väikehammastega. Purihambad laiad ,sööb 1 suupoolega ja aeglaselt (1kg.kaera 10 min).
  
• Maoseede - mahutab 10l. Söögitoru tuleb makku keskohast ja jaotab mao kaheks. Kaetud butaanse limaskestaga, kotitaaline eeosa ja näärimeline tagumine osa. Allaneelatud osad satuvad söögitorupoolsesse ossa – toimub mikrobiaalne seede. Tekib seede aeg maosisaldises 80% vett (maonõret). Edasi liigub sööt maolukuti kaudu peensoolde .
  
• Peensooleseede -( 20m)-kõige ulatuslikum. Lagundab süsivesikuid ja rasvu. ( rasv - lipaas , tärklis- amülaas )
  
• Jämesooleseede – peensoolele järgnevad teravaosaline umbsool (30l) ja käärsool ( 100l). Siin toimub mikrobiaalne seede (tsellulloos,pektiinained). Tekivad lenduvad rasvhappe gaasid.
  

Söötade seedekoefitsent
Võrreldavad veiste ja lammastega, lutserni org.ainetest seedub 60%, jõusöödal 75% (veisest parem).
Seedetalitluse areng varsal
Sünnijärgselt emapiim . Maos lõhustub piimarasv e. lipaas 80-90% ja valk e. katepsiin ( pepsiini ei ole) ph 3-4
Toitefaktorite tarve iibeks.

• Proteiinitarve - proteiini on varsal rohkem kui põrsal või vasikal. Proteiini kasutegur: 1kg juurdekasvuks kulub seeduvat proteiini 500g (Ca 25g; P 12g)
  
• Lootetarve - tiinus 340p. (sündinud varsas palju kuivainet , 24%) . Põhiline kasv tiinuse 8-11 kuuni , 1-7 kuuni talletub 11% energiastst ja 10% valgust.
  
• Liikumistarve - 30% elatustarvest
  
• Piimatootmistarve - Piim lehjem kui lehmal või seal. Koostis 11-12% kuivainet (valk 2-2,5%, rasv 1,5-2%) energiatarve 3,7mj /1l piima kohta, Ca 2,5kg. Proteiinitarve 40-50g /1l piima kohta, P 1,5-2g. Laktatsiooni algul annab piima 15-20l.
  
• Töö tegemine - lihas töötab 30% kasutegurina. Energiabilausi lähteaineks on glükogeen, mis anaeroobes faasis muutub piimhappeeks. Piimhappe tekkel tekib ATP ( lihastöö allikas).
  

Toitefaktorite konsendratsioonimäärad.
Eergia pole eraldi välja toodud. Hobuse ratsioon ei võ oll liiga mahukas. Töö - ja suguhobuse jaoks - 1kg kuivaine kohta 9mj. Proteiin -tööhobusel kuivaines 7% , imetavatel ja tiinetel märadel 10-15%.
Tööhobusete söötmine
Vaja palju enegiat - süsivesikuterikas sööt. Juurviljad. Raske töö korral anda süüa iga 4tunni järel, kergel tööl 6tunni järel. Hobust söödetakse pikka aega ühe ratsiooniga.
Sugutäkkude söötmine
Üle sööta ei tohi. Hein 7- 10kg , haljast piiratakse 10-15kg, peeti või porgandit 5 kg, kaera 3-4 kg.
Märade söötmine

• vabal perioodil söödtakse nagu tööhobust
  
• 8.-ndast tiinuskuust erisööt - näiteks 1kg heina
  
• imetavad märad - kohe vesi ja sool – kosutuseks nisuklii
  

Varsa söötmine

• Vastsündinu imeb 50-60x öp (200g). Emata varss : lehmapiim-vesi-laktoos v. glükoos , 3 kuuselt puhas piim (iga 2t järel 1l). Varss võõrutatakse 6 kuuselt, märad 2 kaupa sulgu jahu 3kg hein 3kg koplis paarisarv .
  

Sporthobune
Sportlik-kultuuriline kasutamine on tänapäeval maailmas kõige rohkem levinud hobuste kasutamisviis. Enamasti on tegemist vaba aja sisustamise võimalusega: ratsamängud, võidujooksud jm. Näiteks: polo, rodeo voltizeerimine; ratsasport - koolisõit, takistussõit , maastikusõit, galopivõistlused ja kestusratsutamine; jahiratsutamine - mänguline võistlus , kus aetakse taga kujuteldavat jahilooma; traavivõistlused; rakendisõit - vigursõit hoburakendiga; folklooriüritused - ratsaparaadid, härjavõitlused, Viini ratsaspordikool.
Summaarsed normid

• Tööhobune: elatustarve - keha massi edasiareng ja töö.
  
• Noorhobune: elatustarbele lisaks + liikumistarve – liikumine, kasv
  
• Mära: elatustarve ja lootetarve. 500kg hobune teeb kerget tööd - elatus 60 mj, keham edasiv 20mj.
  
• Seeduva proteiini ja metaboliseeruva energia vajadused vastavalt hobuse suurusele ja töökoormusele:
  

 
Täiskasvanud hobuste  kehakaal  (kg)
 
 
200
300
400
500
600
Ülalpidamine
Energia (MJ)
32
43
54
64
73
 
Proteiin (g)
160
216
268
318
363
Kerge töö
Energia (MJ)
32-40
43-54
54-67
64-80
73-91
 
Proteiin (g)
160-200
215-270
270-335
320-400
365-455
Keskmine töö
Energia (MJ)
40-48
54-65
67-81
80-96
91-109
 
Proteiin (g)
200-240
270-325
335-405
400-480
455-545
Raske töö
Energia (MJ)
48-64
65-86
81-107
96-427
109-154
 
Proteiin (g)
240-320
325-430
405-535
480-635
545-725
Erinevate hobuste aastane ligikaudne söödavajadus (kg)
Sööt
Sporthobune
Sugumära*
Võõrutatud märss*
1-3 aastane sälg*
Hein
2500-3000
2200
1400
1800
Kaer
1000
300
250
500-1000
Kuivised
3000-4500
1000
1000
Rohu- või heinajahu
500
600
350
300-350
Nisukliid
100
100
Melassilõigud
180
100
Melassisegu
180
(100)
Valgusöödad
200
100
Mineraalid
20
20
15
20