BAROKK · 17.saj ja 18.saj esimesel poolel ei kujunenud ühtset, kogu Euroopat haaravat kunstivoolu. · Umbes 1600-1750 valitses Euroopa kunstis barokk. (Barokk- it. keeles barocco- eriskummaline, portugali keeles- ebareeglipärane, poolümmargune pärl). Barokk oli algselt juveeliäri termin. · Barokk tekkis Itaalias, arenes hoogsalt Hispaanias ja Saksamaal. · Tunnused: 1) Liikuvus, rahutus 2) Teatraalsus 3) Tundepaisutatus 4) Väline hiilgus · Barokikirjanduses on teravad kontrastid, dramaatilised situatsioonid, erakordsed kangelased, raskepärane stiil, reegleid ei tunnistata. · Vastandite kunst- ühendab ilu ja inetust, voorust ja pahesid. · Dramaatilised situatsioonid, metafoorne väljendusviis, mängulisus, jõulisus, tundeküllus. · Kirjanikud: 1) Hispaaniast: a. Lope de Vega (1562-1653)- rahvusliku draama looja, kes võitis sümpaatia rahvalike komöödiatega. Kirjutanud komöödiaid, luuletusi, romaane ja novelle. b. Tirso de Molina (1571- 1648)-...
Iseloomulikud jooned: Usk vaatluste ja katsetustega saadud teadmistesse Vaimse vabaduse hindamine Katoliku kiriku kritiseerimine Hüljatakse vanad traditsioonid ja autoriteedid Ratsionalism Progress toimub kogu aeg Kasvatus omab tähtsat rolli Inimesed on loomupooolest võrdõiguslikud( looduse seisukohalt) *Inimõiguste väljakujunemine Valgustajad: Descartes(1596-1650) Voltaire Valgustatud absolutism Montesquieu Konstitutsiooniline monarhia Rousseau Vabariik + Hariduses peab arendama lapse loomulike andeid, mitte suruma peale distsipliini. Diderot Leibniz Merkantilism J.B Colbert 17 saj Võitlus turgude pärast. Riik sekkub maj. ellu. Suurendatakse väärismet. Rohkust. Väliskaubanduse areng-Kõrged kaitsetollid sisseveetavetele kaupadele Riiklike manufaktuuride teke Koloniaalsüsteem Eksport ületab importi Füsiokraatia F. Quesnay 18 saj
kui ka kohtuvõim. Hobbesi järgi kohustus kindlustada alamate julgeolek. Põhitöö ,,Leviathan" parim riigikord absolutism, ilma riigita on ,,Kõikide sõda kõigi vastu". John Locke empirismi põhjendaja, esimene inimõiguste käsitlus. Erinevalt Hobbesist leidis Locke, et riigieelne ühiskond ei olnud vanulik, inimsesed olid sündinud vabana nind elasid üksteist abistades. Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste seaduste kehtestamist. Eelistas igale konkreetsele ühiskonna loomusele võimalikult täpseid seadusi. Toetas võimude lahususe põhimõtet. Voltaire pooldas monarhiat, kõigi inimeste võrdsust taotlevasse demokraatiasse suhtus ta aasivalt. Uskus valgustatud monarhiasse. Rousseau arendas edasi ühiskondliku lepingu teooriat. Teos
*Samal aastal kaotati aadliseisus *1791 likvideeriti tsunftid à tekkis vaba turumajandus ( omane kodanlikule ühiskonnale ) Uus probleem: streigivõitlus, seda kasutasid vabaduse saabudes sulased&päevatöölised viljalõikusel, aga ka Pariisi töölised. Lahendus : 1791 võttis Asutav Kogu vastu Le Chapelier ' seaduse à töölisühingud&streigid keelati *1791 võtab Asutav Kogu vastu Prantsusmaa esimese konstitutsiooni ( riigikorra aluseks kujunes Montesquieu võimude lahususe teooria ) *30.September 1791 kuulutas Asutav Kogu välja üldise amnestia ja läks laiali Louis XVI avaldas manifesti revolutsiooni lõppemisest *1.oktoobril 1791 tuli kokku uue põhiseaduse järgi valitud Seadusandik Kogu *tekkisid uued poliitilised rühmitused: zirondiinid à vasakpoolsed montanjaarid à äärmusvasakpoolsed ( rõhutasid vajadust kaitsta lihtrahva huve ) rojalistid à oma ülesandeks peeti hoida kuningriik 1791.aasta konstitutsiooni raamides
17. sajandi ratsionalismi isa "Ma mõtlen, järelikult olen olemas" Voltaire 1694- 1778 kodanikunimi François-Marie Arouet prantsuse deistlik filosoof, kirjanik, ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest sai kuulsaks näitekirjaniku ja poeedina Voltaire armastas juua kohvi. suri vähki "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda." Montesquieu 1689-1755 poliitiline mõtleja "Seaduste vaim" 27-aastaselt Bordeaux' parlamendi president Geograafilise keskkonna teooria Tema teosed ei olnud alguses väga teretulnud Prantsusmaal Suur Prantsuse revolutsioon Kuninga Poliitiline Absolutism autoriteedi langus Majanduslik Ebavõrdsed Suured maksud
Ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. 1) Esimene e. avalik sektor- riigi ja omavalitsusasutused 2) Teine e. erasektor- eraettevõtted 3)kolmas e. mittetulundussektor- kodanikeorganisatsioonid ja -ühendused. Ühiskonnale on isel. puralism e. mitmekesisus, mis paneb aluse kihistumusele e. ühiskonna sotsiaalsele struktuurile. tähtis on juhtida harmeeniliselt kõigi valdkondade arengut. AVALIKs. Montesquieu arvas, et võim võib viia sellekuritarvitamiseni. On vajalik et seadusandlik ja täidesaatev võim oleksid eraldi ning kohus ja keskpank peavad olema sõltumatud neist mõlemast. Järelvalveinstitutsioonid nt. riigikontroll. Haldus-kindla obejkti või valdkonna igakülgne plaanipärane korraldamine. Avalik haldus- riigi ja omavalitsuste plaanipärane igapäevane tegevus, et ellu viia poliitikas püstitatud eesmärgid. Paljud avalik-õiguslikud asutused ei allu riigile.
Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal Aristoteles eri vormide segunemine ei ole ideaal, kuid on praktiline lahendus eri ühiskonnagruppide puhul Machiavelli, Harrington segavalitsus on ideaal, sest loob tasakaalu Rooma vabariigi pol süsteem kolm segatud, üksteist valvavat elementi: demokraatia, aristokraatia, monarhia vastasel juhul igavese vaheldumise tsükkel Sparta ja Veneetsia eeskujud Locke kolm eri tüüpi võimu: Seadusandlik (kõrgeim) Täidesaatev Föderaalvõim Montesquieu valitsusvormid: Vabariik (demokraatia ja aristokraatia) Monarhia (aadli vahendav ja kontrolliv võim) Despotism (ühe isiku meelevaldne võim) valitsusprintsiibid Voorus Au Hirm monarhia kui ühe inimese võim, mis allub seadustele võimalik tänu vahevõimudele ideaalne süsteem: Inglismaa riigivõimu funktsioonid: Seadusandlik (paikneb terves rahvas) Täidesaatev (monarhia, osaleb seadusandluses vetoõiguse kaudu) Kohtuvõim Õiglus ja kasulikkus
peaks valitsema kõigi teiste üle selle esimese ,,isa" järglased. Riik on nagu perekond, kus on üks pea, perekonda sünnitakse omale kohale ja sinna ka jäädakse. 6.Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal. Segavalitsus on parim, sest loob tasakaalu ja säilitab stabiilsuse süsteemi sees. Eeskujuks Rooma süsteem, kus on segatud demokraatlik (tribuunid), aristokraatlik (Senat) ja monarhistlik (konsulid) süsteem. John Locke ja Charles Montesquieu arendasid selle edasi võimude lahususe printsiibile, põhimõttega, et riigi funktsioonid peavad olema jaotatud erinevatele institutsioonidele. Esimene sellel põhimõttel tegutsev riik oli USA. Õiglus ja kasulikkus 1.Itaalia humanistide klassikaline voorusekäsitlus. Inimese (valitseja) õpetamiseks on vaja filosoofiat ja retoorikat, ehk teadmist, mis on õige ja motivatsiooni ja oskust seda ellu viia. Valitsemise eesmärgiks
rajas sõjaväelaevastiku, likvideeris patriarhiameti ning riigistas Vene Õigeusu Kiriku luterlikul eeskujul. Tähtsamad kultuurireformid olid: kalendri- ja kirjauuendus, Peterburi Teaduse Akadeemia asutamine ning lääneeuroopa rõivastuse kasutuselevõtt. 5. Valgustusajastu Prantsusmaal. Uus maailmavaade - teaduse, mõtlemise tähtsustamine. Prantsuse valgustuse tekkele avaldasid mõju Inglise filosoofid. Prantsusmaa tuntuimad valgustajad olid Voltaire, Charles Louis de Montesquieu ja Jean Jacques Rousseau. René Descartes- ratsionalismi rajaja, sündis väikeaadliku pojana. rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. kõiges tuleb kahelda; eeskujuks loodus. Temalt on pärit lause ,,Mõtlen, järelikult olen olemas". Voltaire valgustajate suurim ideoloog, kirjanik, poeet. sündis jõukas peres. rõhutas vabadusi(trüki-, isiku- jms). tema poliitiline ideaal oli valgustatud absolutism;.
. 1.) Edikt, millega kästi maha lõhkuda kõik aadli kindlused (v.a piirikindlused) Kõrgaadel kaotas oma tugipunktid maal. Edikt, millega keelati duellid, kuulutades need kapitaalroimadeks. Aadlid, kes siiski duelli pidasid hukati. Tühistati Henri IV kehtestatud Nantes'I edikt, mis andis hugenottidele julgeolekugarantiisid ja rea kindlusi. Hugenottide vastupanu suruti maha. Kohalikus valitsemises seati ametisse piiramatu võimuga intendandid. Alamate seas sisendasid hirmu vahistamise või maalt välja saatmise käskude paberid. 2.) Valitsemine- LouisXIV valitses absolutistlikult, kõik pidi keerlema valitseja ümber. Ta rõhutas monarhi jumalikku päritolu ja oli endast väga kõrgel arvamusel, temalt on tuntud ka lause : "Riik- see olen mina". Ta väärtustas kuulsust ning pidas sellenimel laastavaid sõdu. Ta nimetas ametisse riigiametnikke, ke...
* Miks peab valitsema üks inimene? *John Locke konstitutsionalism: -riigilpeab olema aslusseadus,kus on kirjas riigi toimimiseks kõige vajalikumad asjad. - konstitutsioon-põhiseadus. * Vanim põhiseadus. Aastal 1215 Inglismaal (Magna Charta Libertatum ehk suur vabaduskiri) Inglismaad valitsetakse tänase päevani The bill of rightsi põhimõtete järgi. Esindusdemokraatia ja võimude lahusus. *Võimude lahususe põhimõte on tänase demokraatia alus. * sõnastas Charles de Montesquieu 1748 * SEADUSANDLIK, TÄIDESAATEV JA KOHTUVÕIM PEAVAD EKSISTEERIMA ERALDI. Esindusdemokraatia põhimõtted: * riiki juhib rahva poolt valitud rahvaesindus( nt riigikogu) * esinduskogu valitakse perioodiliselt kdoanike poolt * Kes on kodanikud? Ikka mehed, lisati ka varanduslik piir. Tulemus- võim ikka rikaste käes. * Probleem- kuidas on saadik ja valija omavahel seotud? Delegaadi teooriad: *Volitatud delegaadi teooria : saadikule antakse valijate poolt kaasa vajalikud juhtnöörid,
ning Ameerika presidendi Jimmy Carteri ema Lillian Carterit, seoses vanemate armastusega laste vastu ning vastupidi. Alan Macfarlane tsiteerib ka Ameerika kunagist presidenti Roosevelti, kes on öelnud järgmist: „Ma kinnitan, et usun kindlalt – ainus asi, mida peame kartma, on hirm ise.“ Ning sellega Macfarlane ka nõustub. Usust rääkides mainib autor ära ka kaks tuntud filosoofi Michel de Montaigne ning Montesquieu. Raamatu üsna lõpus toob Macfarlane välja kirjaniku Douglas Adamsi ning sellega paneb ta ka suurepärase punkti oma teosele. Too välja ja esita teose peamised tulemused, järeldused, kokkuvõtted. Leian, et üks olulisemaid kokkuvõtteid, mis Macfarlane tegi oli see, et lääne mudeli puhul ei saa vanemad nõuda oma lastelt tingimusteta armastust ja kuulekust. Ning nende lapsed ei saa nõuda, et nende vanemad näitaksid üles lõpmatut armastust ja tuge
VALGUSTUS - periood euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. VALGUSTATUD ABSOLUTISM - monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas. REFORM - ümberkorraldus, mille eesmärgiks on uuenduste kaudu olemasolev süsteem säilitada BALTI ERIKOND - Eesti ja Liivimaa eriügused Põhjasõja järgse Vene riigi koosseisus. VENNASTEKOGUDUSE LIIKUMINE - 18. sajandlil Eestisse jõudnud usuline äratusliikumine, mida iseloomustas patust pöördumise rõhutamine, tundeline vabadus ja vaimulik lihtsus. LADINA-AMEERIKA-kesk ja lõuna-ameerika, sest seal räägitakse hispaania ja portugali keelt ning need on väljakasvanud ladina kuluurist TORDESILLASE LEPING-1494 lepiing hispaania ja portugali vahel, millega jagati ära lõuna- ameerika (ida osa portugalile, lääne osa hispaanile)...
kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus. 18. Siirdeühiskond- üleminek ühelt poliitiliselt režiimilt teisele: ajutine suur ebastabiilsus. Siirdega kaasnevad probleemid: 1) revolutsioon- algatavad senise võimu kriitikud; meeleavaldustest kokkupõrgete ja riigipöördeni 2) reform- algatavad võimulolijad; enamasti kavakindel ja rahumeelne 19. Võimude lahususe autor on Charles-Louis de Montesquieu „Seaduste Vaimust“ Võimude lahusus- vajalik selleks, et vabadus ohtu ei satuks ning seda peetakse ka demokraatia nurgakiviks (üks haru kontrollib teist). Eesti näited: Seadusandlik võim kuulub parlamendile (kodanike huvide esindamine, seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine); täidesaatev valitsusele ja riigipeale ( seaduste elluviimine, riigi igapäevase toimimise korraldamine) ning
Charles-Louis de Secondat Montesquieu on öelnud: „Me saame kolm haridust: ühe vanemailt, teise kooliõpetajailt ja kolmanda elult.“ Kõik kolm hariduse „liiki“ on omavahel seotud ning mõjutavad üksteist. Ometi on edukaks olemiseks vaja lisaks haridusele ka haritust. Haridus on teadmiste ja oskuste omandamine, mida kinnitatakse tunnistusega. Haridustee saab alguse üldharidusest. Üldharidus jaguneb kolmeks: alus-, põhi- ja üldkeskhariduseks. Alusharidus omandatakse lasteaias, kus õppekava läbinuile antakse välja koolivalmiduskaart, milles on kirjeldatud lapse arengut. Vanemad esitavad koolivalmiduskaardi koolile, kuhu laps põhikooliharidust omandama läheb. Põhikooli lõpetamiseks tuleb õpilasel õppekava läbida vähemalt rahuldavalt ja sooritada edukalt kolm eksamit. Põhikooli lõputunnistusega saab õpilane jätkata oma õpinguid gümnaasiumis või kutsekoolis, kus omandatakse keskharidus. Keskhariduse tunnistus annab inimesele võimaluse jätkata õp...
" (I, 222) Au suurlinnades (Mandeville) · Uudne olukord uusajal enesepiiramine ebavajalik · Uuelaadiline au "võõraste ühiskonnas" (suurlinn-mitte keegi ei tunne kedagi, ei saa silma paista oma karakteriomadustega, ollakse anonüümsed) käitumine vs omand ja riietus (paistad silma) · Mood -> staatussümbolite pidev vajadus · Milleks rikkus? Staatuse küsimus · Uhkus, au ja kadedus: töövõime mootorid 7. Montesquieu aust monarhiates Au monarhiates (Montesquieu) · Au monarhiates on "vale au" põhineb ülendatud arusaamal iseendast · Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tähendab enda (ja oma seisuse) alandamist · Esmajoones iseloomustab au siiski aadlit (kõige keerulisemad ja karmimad normid) · Aadliau kõige tähtsam nõue on julgus (nii sõjas kui tsiviilelus) Au tähtsus monarhiates
Locke'ilt pärineb ka võimude lahususe idee. Tema peateoseks on ,,Essee inimmõistusest" ( Inglismaa ) · Voltaire Prantsusmaa ja kogu ajastu vaimne valitseja. Pidas leppimatut võitlust katoliku kirikuga, esindades deistlikku arusaama jumalast (seisukoht, et jumal on küll maailma loonud, aga ta ei sega end enam maailma asjadesse vahele ). Poliitikas oli ideaaliks valgustatud absolutism. ( Prantsusmaa ) · C. Montesquieu ,,Pärsia kirjad" , ,,Seaduste vaim" ; jõudis järeldusele, et seaduste ja valitsemisviiside erinevused tulenevad looduslike olude ja ilmastiku erinevusest. ( Prantsusmaa) · J. J. Rousseau tema mõtted andsid olulist tõuget Prantsuse revolutsiooni puhkemisele. Suhtus kriitilisemalt varasemasse valgustusse ja Voltaire'i. Rousseau järgi on inimene loomu poolest hea, aga kultuur ja ühiskond on inimese ära rikkunud. ( Prantsusmaa ) · D
Bütsants Lääne-Euroopa Bütsants Keisrivõim oli päritav Keisrivõim ei olnud päritav Kirikuvõim on kõrgem Ilmalikvõim on kõrgem Kohustuslik sõjaväeteenistus Palgaarmee Sõltuvad talupojad Vabad talupojad Talupojad maksid üksikisikutele Talupojad maksid riigile makse Riigisisene kaubandus Riikidevaheline kaubandus Katoliiklus Õigeusk Nõrga keskvõimuga riik (feodaalne killustatus, Kogu aeg tsentraliseeritud hiljem alles tsentraliseeritud) - türklased olid mõlemale vaenlased - Kiievi-Venemaa - rajasid viikingid - rassia - asustatud territo...
mõistuse pärased vaid mõistuse vastased: pärisorjus ja usuline fanatism. Voltaire ehk naerev filosoof, prantsuse kuulus valgustaja. DEISMI esindab. Tähendab seda, et jumal on looja, aga pärast loomist areneb maailm oma reeglite järgi. Nimetas jumalat suureks loojaks, instruktoriks. On kodanikuvabaduse, sõna, trüki, vabaduse kaitsja. ,,ma ei poolda seda mida te ütlete, aga ma kaitsen surmani seda mida ütlete ,,. Teine prantsuse valgustaja Charles de Montesquieu ( 1698-1755 ) pooldas valgustatud absolutismi. Pooldab konstitutsioonilist monarhiat. Valitseja võim on piiratud. Inglismaa tema suurim eeskuju. Räägib kohtuvõimu lahususest. Kolmas prantsuse valgustaja Rousseau. Radikaalsemate vaadetega, vabariiklane, pooldab vabariiki, mitte enam monarhiat, leiab et eraomandit tuleks piirata, räägib progresseeruvast maksust varanduselt ehk tänapäevaline astmeline tulumaks, kõik maksavad ühe ja sama % eest tulumaksu
1) Kohustus kaaskodanike, kristlaste suhtes 2) Kohustused jumala ees 3) Kohustused naiste ees 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest Enesearmastus ja tunnustusvajadus võimaldavad taltsutada inimesi, kes muidu ei arvestaks teistega. Vastandas antiikaegse vooruse ja germaani au: Antiikaegne ülemklasside enesesalgamine. Germaani elumõnude nautimine, iseenda glorifitseerimine. Enesepiiramine tasutud aust tuleneva naudinguga. 7. Montesquieu aust monarhiates Monarhiad põhinevad ennastarmastaval aul. Despootiad põhin. hirmul. Igal seisusel on omad normid, mille rikkumine tähendab enda ja oma seisuse alandamist. Au iseloomustab aadlit. Aadliau tähtsaim nõue on julgus. 8. 18. sajandi meritokraatlik aumõiste Edev ning kade konkurents asendada ausa võitlusega, mis toimub positiivse eeskuju innustusest ning on ühilduv inimarmastuse ideaaliga. 9. Romantilise au paradoksid Armastus 1
valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Nendest esmärkidest ja ülesannetest tulevad ka riigi tunnused. a)riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. b)riigi otsused vormitakse kirjalike õigusnormidenaning need on kõigile siduvad. c)Riik omabkontrolli kindla territooriumi üle. d)Riigi institutsioonid on avalikud ; nad vastutavad kollektiivselt otsuste tegemise ja elluviimise eest. Riigi institutsioonid Kohus- seaduslikkuse järalvalve institutsioon. Montesquieu arvas, et võim tekitab alati kiusatuse seda üha rohkem ja rohkem tarvitada, mis lõuks võib viia kuritarvitusteni. Seetõttu on vajalik et seadusandlik ja täidesaatev võim oleksid eraldiseisvad. Kohus ja keskpank peaksid omakorda olema sõltumatud neist mõlevast. Lisaks kohtule ja korrakaitseorganitele on tänasele riigile iseloomulikud veel mitmed järelevalve institutsioonid, nagu riigikontroll, inspektsioonid ja ombudsmanid ehk õigusvahemikud.
õigusliku keskkonna. „Põhiseaduse vaim“ peaks viitama sisulisele põhiseaduslikkusele. Põhiseadus: Määrab ära valitsuse tegevuse:missugused tegevused käivad valitsemisega koos ja missugused poliitilised struktuurid neid teostavad. Piiritleb formaalsed võimusuhted poliitiliste struktuuride vahel Piirab valitsejate võimu, tagades valitsetavatele vabadused ja õigused. HORISONTAALNE VÕIMUJAOTUS Charles Louis de Montesquieu: 18saj. Võimude lahususe põhimõte. I. Seadusandlik võim e. Parlament/riigikogu II. Täidesaatev võim e valitsus III. Kohtuvõim PARLAMENT ...demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Parlamendi ülesanded: 1. Seaduste vastuvõtmine 2. Kodanikkonna esindamine 3. Täitevvõimu legitimatsioon, tasakaalustamine ja kontroll(järelvalve valitsuse üle) 4. Rahakotivõim ja poliitiline harjumine(eeskuju) 5
direktooriumistiil; 3)1800-1820 ampiirstiil. See on kindlate vormitunnustega stiil, mõistuslik, reeglipärane ja harmooniline. Võeti eeskujuks antiikkunst. Seda soodustas antiigi pärandi kättesaadavuse tõus väljakaevamised, teadustööd. Nt Winckelmanni teos "Antiikkunsti ajalugu". On seotud valgustajate ideoloogiaga. Usuti mõistuspärastesse loodusseadustesse ja nendele toetuvasse maailmakorda. Valgustajad Voltaire, Montesquieu, Hupel, Merkel. Romantism on aga omapärane ellusuhtumine ja mõtteviis, mis võib väljenduda erinevates vormides. Üksikisiku ja tema kordumatu sisemaailma väärtustamine, kunstniku isikupära rõhutamine. Hinnati fantaasia- ja tundeküllust, salapära. Eeskujuks ja imetluseks keskaeg. Igatsus eksootiliste maade järgi. Seda kõike tingis rahulolematus kaasajaga, romantikud pettusid valgustuses, pidasid tähtsaks hoopis tundeid ja instinkte.
Värvid ruumis olid heledad ja kerged (roosa, heleroheline, taevassinine ja sidrunkollane).Rokai (eesti k. ka nimetusega orvand). C- ja S-kujuliste detailidega ääristatud asümmeetriline teokarbimotiiv oli tüüpiline rokokooajastu ornament siseruumides ja tarbekunstis. Klassitsism (lad. k. classicus esmaklassiline) 1760-1830 Euroopas ja Põhja-Ameerikas levinud kunsti ja arhitektuurisuund. Eeldused, mõjutajad: 1) Valgustusfilosoofid (Voltaire, Montesquieu, Diderot). 2) Arheoloogilised väljakaevamised (Herculaneum, Pompeji). 3) Antiikkultuuri käsitlev kirjandus (J. J. Winckelmanni teos "Antiikkunsti ajalugu"). Romantismi tunnused. Nimetus romantism kandub kunsti üle kirjandusest. Väärtuslikumad romantismi saavutused maalikunstis. Romantism seab esiplaanile isiku-ja loominguvabaduse, rõhutas tundeelu tähtsust. Eeskujusid leiti keskajast, eksootilistest idamaadest ja barokk-kunstist. Maalikunsti tuleb
Mille poolest erines keskaja linn külast? 11. Millised on araablaste olulisemad kultuurisaavutused? UUSAEG. 1. Mõisted: humanism, renessanss, reformatsioon, vastureformatsioon, absoluutne monarhia, parlamentaarne monarhia, jakobiinid, valgustus, merkantilism, revolutsioon, reform, kapitalism, kolonialism, urbaniseerumine, sotsialism. 2. Kes oli, mida tegi: Leonardo da Vinci, C. Kolumbus, Vasco da Gama, F.Magalhaes, Martin Luther, Louis XIV, G.Washington, Voltaire, Montesquieu, Robespierre, Otto von Bismarck, Napoleon, K. Marx 3. Millal: reformatsiooni algus, Kolumbuse 1. reis, USA väljakuulutamine, Suure Prantsuse revolutsiooni algus, Saksa keisririigi väljakuulutamine. 4. Miks kujunes humanism? 5. Kuidas mõjutas renessanss kultuuri? 6. Millised olid suurte maadeavastuste eeldused, põhjused, tagajärjed? 7. Millised olid reformatsiooni põhjused ja tagajärjed? 8. Millised olid Suure Prantsuse revolutsiooni põhjused? 9
Valitsejate hulgas võtab poolehoidu valgustatud absolutism. S.t et valitsejad ei loobunud ainuvõimust, kuid revideerisid oma põhimõtteid, tulemuseks oli parem ja stabiilsem ühiskond. Arvati, et on võimalik ühendada valgustus ja absolutism. Valgustatud absolutismi ideeline arendaja oli Voltaire (1694 1778). Voltaire'il on kirjavahetus Friedrich Suure ja Katariina II-ga. 19. saj-l pooldatakse laiemalt põhiseaduslikku monarhiat. Oluliseks ideoloogiks on Montesquieu (1689 1755). Hiljem levib rahva suveräänsuse ideoloogia, mis on tänapäeva dem aluseks. Pooldatakse vabariiki. Selle ideoloogia tõlgendajaks on ka Rousseau (1712 1778). Absolutismi põhjendatakse uute argumentidega kui varem (jumalik võim, jne). Absolutismi põhiliseks argumendiks on ratsionaalsus. Kuna Pr absolutismi ei moderniseerita, siis tulemuseks on revolutsioon. Valgustatud absolutism levib eelkõige saksa maailmas ning Venemaal
" Au kohta suurlinnades väitis Mandeville, et uusaeg oli tekitanud uudse olukorra, kus enesepiiramine oli ebavajalik. Tekkis nn ,,võõraste ühiskond", kus käitumisest enam said au tunnusteks rõivad ja omand; mood kujunes staatussümbolite pidevaks vajaduseks. Ka rikkus oli staatuse küsimus. Uhkus, au ja kadedus olid tema idee kohaselt töövõime mootorid. 5 7. Montesquieu aust monarhiates Montesquieu väitis, et uusaegsde monarhiad põhinesid ennastarmastaval aul. Au monarhiates on ,,vale au" põhineb ülendatud arusaamal iseendast. Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tähendab nii enda kui ka oma seisuse alandamist. Esmajoones jäi au siiski aadlit iseloomustavaks jooneks. Aadliau kõige tähtsamaks nõudeks oli julgus nii sõjas kui ka tsiviilelus. Au tähtsus monarhiates: · Poliitiline tähtsus tagab seaduste valitsemise
Referaat KLASSITSISM Vastukaaluks rahutule, liikuvale, ilutsevale barokile ja rokokoole hakkas 18. sajandi keskel Prantsusmaal ja mujalgi Euroopas jälle levima klassitsism (itaalia ja inglise traditsioonis kutsutakse seda neoklassitsismiks). Taaskord püüti jäljendada vanakreeka ja -rooma kunsti. Põhjused olid nii üldkultuurilised kui ka poliitilised. 18. sajandi keskpaiku muutus antiigiteema väga populaarseks. Seda õhutasid arvukad ekspeditsioonid Apenniini poolsaare lõunaossa ja Sitsiiliasse. Tekkis tõsine huvi arheoloogia vastu, algas antiikkunsti mõõdistamine ja uurimine. Eriti tuntuks said Herculaneumi (alustati 1738) ja Pompeji (1748) väljakaevamised. Sealsed leiud ja Rooma ehitiste põhjalik uurimine aitasid itaallasel G. B. Piranesil luua mitmeid vaselõikesarju antiikarhitektuurist. 1753 avaldas prantslane Marc-Antoine Laugier "Essai sur l'architecture", milles ta esitas klassikalise arhitektuuri tekkimise põhjused. Kõik see kokk...
ISIKSUS käitumise, mõtlemise ja tunnete aspektid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erineval määral (Allik jt. 2006) - kaasasündinud eeldused (bioloogiline lähenemine) - sotsiaalne keskkond ja kasvatus (keskkondlik lähenemine) - isiksuseomadused *vaimsed võimed *temperament *väärtused *iseloom - Montesquieu (1689-1755) (kliima on oluline inimese isiksuse kujunemisel) - Charles Darwin (1809-1882) – EVOLUTSIOONITEOORIA - ANTROPOLOOGILINE LÄHENEMINE (pole oluline mitte kliima, vaid kultuuriline keskkond) *Margatet Mead (1901-1978) *Ruth Benedict (1887-1948) - BIHEIVIORISM *J. B. Watson (1878-1959) PSÜHHODÜNAAMILINE TEOORIA (Sigmund Freud) *alateadvus, tungid *id/ego/superego (ego peab hoidma teisi ohjes) *kaitsemehhanismid TUNNUSJOONTE TEOORIAD 1) -Hippokrates: 4 temperamenditüüpi -Galenos
iganenud poliitilistele süsteemidele, eelkõige absolutismile. Vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Kulminatsiooniks oli valgustusideede mõjul toimunud Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1894) Tähtsamad esindajad kirjanduses - Voltaire (1694-1778), Jean-Jacques Rousseau (17121778), Charles de Montesquieu (1689 1755) Romantismi üldiseloomustus - 18. sajandi lõpp ja 19. Sajandi I kolmandik oli Euroopa kultuuris romantismi - valgustuskultuuri rüpes idanenud võimsa vaimse liikumise aeg. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine. Üleminek mõlemas suunas on väga ähmane
ÜHISKOND 23 KOHTUVÕIM Charles Montesquieu järgi oli kolm võimu: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Ka tänapäeval rõhutatakse, et kohtuvõim peab olema iseseisev, mis on demokraatia tunnus. Demokraatlikus riigis kasutatakse tavaliselt mitmeastmelist süsteemil, st kohtuasja võib edasikaevata kui lahend ei rahulda. Aastal 2006 ühendati Eestis kohtuid, kuid lubati, et senised kohtud jätkavad tegutsemist uute kohtuasutuste kohtumajadena, st ühtki kohtumaja ei suleta ning teenuse kättesaadavus ei vähene. 1. jaanuaril 2006 ühendati 16 maa- ja linnakohut neljaks maakohtuks (Harju maakohus 66 kohtunikku, Viru maakohus 30 kohtunikku, Pärnu maakohus 22 kohtunikku, Tartu maakohus 35 kohtunikku). Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Maakohtute struktuuri kuuluvad kinnistusosakonnad, registriosakonnad ja kriminaalhooldusosakonnad. Kinnis...
valgustajad inimloomuse headesse algetesse kõik halb tuleb keskkonnast JAGUNEMINE 1) valgustusklassitsism oli suurte ühiskondlike ideede ja poliitiliste kirgede teenistuses, antiikkirjandus jumalustati; Voltaire, Goethe, Schiller 2) valgustusrealism püüd läheneda kaasajale, näidati lihtsat inimest elukeskkonnas; hüljati klassitsismi reeglid; reaalne ühendati ideaalsega, näiteks üks tegelane ideaalne; Diderot Montesquieu 3) sentimentalism märgib valgustusideede kokkuvarisemise algust; üleskutse: eemale tsivilisatsioonist looduse rüppe; klammerduti tundeellu; Rousseau(pr) Richardson(ingl) Tähtsaim kirjanik J.Swift ROMANTISM (19.saj) 19.saj esimene pool rahulolematus olemasolevaga, pettumine kaasajas, maailmavalu, kogu maailma ebaõiglus ebamääraste ideaalide loomine paratamatu lõhe tegelikkuse ja ideaalide vahel taandumine kaasajast
filosoofiliseks aluseks. Rajaja oli J. Lock (1632-1704) ,,taabula raasa" inimene on puhas leht sündides, kuhu elu jooksul kirjutatakse kogemusi. Ta oli ka liberalismi isa (vabameelsus). Liberalism on selline ideoloogia mis rõhutab kõikide inimeste sünnipärast vabadust ja võrdsust. Politooloogias rõhutatakse teda võimuse lahususe põhimõtte välja toojana (seadusandlik ja täidesaatev võim peavad olema erldatud). Prantsuse liberalismi isaks peetakse J. Montesquieu (1689 1755). Tema toob juurde kolmada sõltumatu võimu kohtuvõim. Mitteametlik. Neljas võim on meedia. Majandusinimesed on rõhutanud viiendat võimu sõltumatu keskpank (Nt USAs keskpank allub aind oma keskpanga seadusele). Kolmas empirist on T. Hobbes. Oluline on poliitikas. Tuli välja uusaja riigi tekkimise teooriaga ühiskondliku lepingu teooria. Riik tekkis kui ühiskondlik leping (social contract). See ühiskondliku
Kui mingi kauba järele puudus nõudlus, osutus selle edasitootmine mõttetuks. Samal ajal kujunes tootjate vahel konkurents. See sundis ühesuguseid kaupu tootvaid ettevõtjaid oma toodete kvaliteeti parandama ja hoidma hinda ostjatele vastuvõetavana. Lisaks oli vaja piisavalt toorainet, millest kaupu valmistada Pilet 4 1. Valgustus sai alguse inglismaalt, levis enim aga Prantsusmaal. Prantsuse valgustus filosoofid on maailma kuulsad.Kõige enam mõju maailmale on avaldanud Montesquieu, kelle mõtted on tänapäeval kirjas iga demokraatliku riigi põhiseaduses. Prantsuse valgustajad a) Charles Montesquieu (1689-1755) · Parimaks riigivormiks on konstitutsiooniline (parlamentaalne) monarhia parlament on seaduste andjaks. · Võimulahususe idee seadusandlus, täidesaatev ja kohtuvõim olgu iseseisev ja mitte seotud. Nii tagataksegi õiguse ja vabaduse kaitse. b) Francois Marie Voltaire (1694-1778)
põhiõigused, ka õiguse elule, kindlale vabadusele ja oma töö viljale. Nende õiguste kindlustamiseks sõlmivad inimesed oma valitsejatega ühiskondliku lepingu. Kodanik kohustub seadustele alluma, valitsusel aga on õigus luua seadusi ning kaitsta ühiskonda vägivalla eest. Locke'i loomuliku õiguse ja ühiskondliku lepingu teooria mõjutas kogu Euroopa ja ka Ameerika valgustusfilosoofide põlvkonda. Locke'i teooriate tähtsaim edasiarendaja oli Charles de Montesquieu, kes sõnastas 1748. aastal avaldatud teoses ,,Seaduste vaimust" üksikisiku vabaduse tagatistena täidesaatva, seadusandliku ja kohtuvõimu lahususe ning tasakaalu põhimõtted: ,,Kui ühes ja samas isikus või ühes ja samas valitsuskogus on seadusandlik võim ühendatud täidesaatva võimuga, siis on vabadusel lõpp; on ju karta, et see monarh või see senat võiks teha türanlikke seadusi, et neid siis türanlikult täide viia. Vabadusel on
Võimude lahususe printsiip (Locke, Montesquieu). Locke pidas väga oluliseks, et seadusandlik võim (parlament) ei asuks ise seadusi ellu rakendama ning täidesaatev võim (selle reserveeris Locke kuningale) ei looks ise seadusi. Locke pööras suurt tähelepanu tasakaalu saavutamisele kahe võimu vahel. Nii ei tohtivat ükski seadus jõustuda kuninga kinnituseta, maksude kehtestamine pidi aga jääma vaid seadusandliku võimu kompetentsi Montesquieu geograafiline determinism: õhustik/kliima ja riigi territoriaalne suurus optimaalse valitsemisviisi mõjutajana. Montesquieu arvates määras iga ühiskonna loomuse ümbritsev õhustik: looduslikud olud ja kliima. Riigi väike pindala soosib vabariiki, võimaldades selle esindajatel püsivalt kokku tulla, suurem territoorium nõuab juba monarhiat, väga suure territooriumiga riigid nagu Venemaa olid Montesquieu arvates valitsetavad vaid despootia abil.
enam maistesse asjadesse 9. Millisel naisel oli Voltaire'ile suur mõju? V: markiis du Chatelet 10. Millise Preisi kuninga õukonnas viibis Voltaire Potsdamis? V: Friedrich II Suure õukonnas 11. Kus elas Voltaire oma elu lõpuaastatel? V: Genfi järve lähedal Ferney lossis Sveitsis 12. Kus Voltaire suri ja kuhu on ta maetud? V: Pariisis; maeti Panteoni 13. Nimeta 3 kuulsamat valgustusfilosoofi. V: Voltaire, Rousseau ja Montesquieu 14. Mis on valgustusfilosoofia? V: filosoofia vool, mis rõhutab hariduse tähtsust ja on vaenulik katoliku kiriku suhtes 15. Mis on Voltaire peateosed? V: ,,Filosoofiline sõnaraamat" ja ,,Candide" 16. Mille eest võitles Voltaire tema enda sõnul? V: sallivuse 17. Mis on Voltaire'i kuulsaim lause? V: Ecrasez l'inflame ehk Hävitage koletis (koletise all mõtles Voltaire katoliku kirikut) 18. Mis on Voltaire'i arvates parim riigikord? V: valgustatud absolutsim ehk haritud
Euroopas valitses klassitsism 18. sajandi viimastel ja 19. sajandi esimestel aastakümnetel. Nii kirjanikud kui heliloojad pöörasid suurt tähelepanu teose vormile ja ülesehitusele. Hinnati lihtsust ja selgust, puhtaid riime, lihtsat rütmi. Klassitsistlik kunst leidis oma ainestiku sageli antiikmütoloogiast ja antiikajaloost. Klassitsism - 1760 -1830 Euroopas ja Põhja-Ameerikas levinud kunsti ja arhitektuurisuund. Eeldused, mõjutajad: 1.Valgustus filosoofid (Voltaire, Montesquieu, Diderot). 2.Arheoloogilised väljakaevamised (Herculaneum, Pompeji). 3.Antiikkultuuri käsitlev kirjandus (J.J.Winckelmanni teos"Antiikkunsti ajalugu"). Klassitsism jagatakse: 1)Varaklassitsism ca 1770-1800 2)Kõrgklassitsism ca 1800-1830 Prantsuse klassitsism: 1)Louis XVI stiil 1760-1790 2)Direktooriumistiil 1790-1800 3)Ampiirstiil 1800-1820. Klassitsismi tunnused: 1)Antiikkunsti eeskujude järgimine(selge ja reeglipärane vormitäius).
- Valgustuse juhtmõtteks oli usk mõtleva indiviidi võimesse iseennasst juhtida ja usk mõistusesse - Võime olla kriitiline Valgustus: 1) ratsionalism rõhutab mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust, e. deduktiivsus. Arenes Prantsusmaal ja Saksamaal. 2) empirism rõhutab induktiivsust e. tunnetust ja meelelisele kogemusele Valgustuse kodumaaks võib nimetada Inglismaad. Klassikalised Prantsuse valgustajad. 1. Montesquieu (1689-1755) - võimude lahususse põhimõte kus seadusandlik võim (parlament) annaks seadusi, ei viiks neid aga ellu; täidesaatev võim (kuningas) täidaks seadusi, omamata sama seadusandlikku õigust. Kolmanda tasakaalustava võimuna nägi ta seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatut kohtuvõimu. - Poliitiline vabadus- võidakse teha seda, mida peab tahtma, ja ei olda sunnitud tegema seda, mida ei pea tahtma. 2. Voltaire
J.G.Fichte-Saksa filosoof, kes nimetas filosoofiat teaduseõpetuseks (wissenschaftlehre). D.Hume- nimetas filosoofiat teadusteisandaks. Pierre Proudhon- Prantsuse filosoof, iseõppija. MRP- Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939. See oli mitte kallaletungileping. Filosoofia mõtteviisid: 1) kriitiline mõtlemine. Xenephanes- tema leidis, et inimesed on oma jumalad ise välja mõelnud ning kujutanud nad enda taolistena. Antropomorfne- inimesesarnane Imagodei- jumala imidziga inimesed (Lenin) 2) loogiline mõtlemine- see on teadus mõtlemisest. Püütakse anda edasi tõepäraseid teadmisi. Loogikaisaks on Aristoteles. Toetus süllogistikale- järeldusõpetusele. 3) Üldistav mõtlemine Induktiivne mõtlemine- mõtlemisprotsess toimub üksikust üldise suunas. Deduktiivne mõtlemine- toimub üldiselt üksiku suunas. FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID: Jagunevad kolmeks: a) metafüüsiline-kõige tähtsam on see, mis on tegelikult olemas. Monism-ühe alge käsitlus Dualism- ka...
Keskaeg ja uusaeg 1. Keskaja algus: 476 a. (kokkuleppeline) Lääne-Rooma keisririigi võimu ära võtmine germaani võimu poolt Keskaja lõpuks pakutakse erinevaid sündmusi: 1) 1492 a.- Ameerika avastamine Kolumbuse poolt 2) 1517 a.- luterlik reformatsioon Keskaja perioodid: I varakeskaeg ( 5.saj. - 11. saj. algus) II vahekeskaeg (11.saj. algus - 14. saj. II pool) → kõrgkeskaeg (13. saj.) III hiliskeskaeg - varauusaeg (14.saj. II pool - 16.saj.) Feodaaltsivilisatsiooniks nim. keskaega, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaaltsivilisatsioon: 1) geograafilises tähenduses - Lõuna- ja Lääne-Euroopa alad → seal valitses kristlus → seal toimis feodalism 2) iseloomulikud tunnused: 1) katoliiklus 2) feodalism ...
30)Prantsusmaa valitsejate dünastia - bourbonid 31)Absolutismi rajaja Prantsusmaal – Kardinal Richeliu 32)16.-18. sajandil valitses Euroopa majanduses mõtteviis- merkantism 33)Inglise kuningas, kes hukati 1649 – Charles I 34)Dünastia, mis valitses Inglismaad 1603. aastani - Tudorite 35)Filosoofiline suund, teadmisi saadakse mõistuse abil - ratsionalism 36)Õpetus, mille järgi Jumal lõi maailma, kuid ei sekku selle toimimisse - ateism 37)Võimude lahususe idee autor – Montesquieu 38)Inimeste kasvatus ja eluviis peaksid olema loomulikud - Rousseau 39)Kuninga võimu piirab seadusandlik võimuorgan - parlamentalism 40)USA osariikide esinduskogu 1776.a - kontinentaalkongress M. Luther - oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon (15-16) J. Calvin - oli prantsuse usureformaator, kes pani aluse kristlikule teoloogiasüsteemile (16) Henry VIII - Kuningal ei olnud meessoost troonipärijat, nõudis lahutus
käitumispiiranguid, mis meie mõistes tunduvad brutaalsed ja inimõiguse piire ületavad. Valgustusajastul 18.saj. Euroopas vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse. Hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Heideti kõrvale inimese teoloogiline mudel ent püsima jäid kehtinud paradigmad ( Raska 2002) Ajastu suur mõtleja Charles de Montesquieu (1685- 1755) leidis, et inimese allumatuse põhjused peituvad inimliku olemise piiratuses ja egoismis, mis tõukavad teda iseenese loomu vastastele tegudele. Cesare Beccaria (1738-1794) seletas inimese kriminaalset aktiivsust sisemiste algete abil, mis võivad suunata nii heale kui halvale. Sääraste algetena tõi ta esile naudingu ja kannatuse, mis mõlemad ühtviisi võivad tõugata inimest nii kahjulikele, kasulikele kui ka lausa kangelaslikele tegudele (Raska 2002). 19 saj
(elumõnude nautimine, iseenda glorifitseerimine). Kindlates asjades peab vastama au nõuetele. Enesepiiramine tasutud aust tuleneva naudinguga aadliau - 4 au suurlinnades enesepiiramine ebavajalik; uuelaadiline au suurlinnas ("võõraste ühiskonnas") - käitumise asemel rõivad ja omand, mood staatuse näitamiseks. Uhkus au ja kadedus on töövõime käivitajad. 7. Montesquieu aust monarhiates Au monarhiates on vale au, sest põhineb ülendatud arusaamal endast. Igal seisusel on oma normid, mille rikkumine tähendab enda alandamist. Au iseloomustab esmajoones siiski aadlit (tähtsaim nõue on julgus). Au poliitiline tähtsus tagab seaduste valitsemise. Monarh sõltub aadlist, aga aadel pole au nõuete tõttu valmis kõigeks. Majanduslik tähtsus üldine konkurents, mis elavdab majandust. Lihtrahvas: tarbimine
- Riigipead teevad üksteisele visiite - Kaastundeavaldused ja õnnitlused - Õigus ratifitseerida rahvusvahelisi dokumente - Paljud riigipead on kaitseväe ülemjuhatajad ja paljudel on õigus kuulutada välja sõda. Presidentaalses valitsuses: - Võtab vahetult osa rahvusvaheliste protsesside kujunemises - On sõltumatud teiste institutsioonide suhtes 2. Parlament - Parlament kontrollib välisministeeriumi tegevust 3. Valitsus - Montesquieu võimude lahususe printsiip ei kehti välispoliitikas - Jaapanis, Itaalias ja Saksamaal teostab välispoliitikat valitsus 4. Valitsusjuht Saksamaal vastutab välispoliitika eest riigikantsler KOOLIASJAD onenote Page 11 4. Valitsusjuht - Saksamaal vastutab välispoliitika eest riigikantsler 5. Välisministeerium Millest saab alguse diplomaatia? 1. Diplomaatias on vaja vastastikkust tunnustust. Tunnustamise 3 eeldust:
Lawrence Herne lükkab lineaarse kirjutuse ümber. Hakkab arenema kaasaegne romaan. Oma laadi loovad ka prantsuse kirjanikud. 18.saj on murranguline, maailm on muutunud enam-vähem globaalseks. On toimunud taas kokkupuutud teiste kirjandustega, ida kirjandused, pärsia kirjandus, araabiakeelne kirjandus. Võetakse eeskujuks mõni teine tava. Tegelevad kaasaegse ühiskonna kritiseerimisega. Vaatlevad oma kaasaja tavasid ja kombeid. Swift, Defoe jne. Samuti ka prantuse autorid. Voltaire ja Montesquieu (,,Pärsia kirjad", sisult poliitiline, jälgib valgustusromaani üldist suunda). Voltaire oli suur vormiuuendaja, püütis kõikides zanrites midagi muuta. Ta oli paljude hilisemate algatuste esmatarvitaja. Idamaine jutt sobis hästi tema vaadetega. Tol ajal polnud keegi määratlenud, milline romaan olema peab. Järgis idamaise jutu struktuuri. Saatus pillutab tegelast sinna ja tänna, iial ei tea, millal õnn pöördub jne. Lähtub ka ateistlikust hoiakust.
2 14 Avaliku sektori moodustab riik, poliitika(riigi või linna juhtimise kunst) 15 Riigi tunnused o Võimu teostamine o Seadused ja õigusnormid o Territoorium(10500 aastat on elanud eestlased Eesti aladel) o Riigi institutsioonide avalikkus on õigus teada millega riigi organid tegelevad Riigi institutsioonid 16 Kohus 17 J.Locke'i ja Charles de Montesquieu palament valitsus ja kohus ei või sõltuda 18 teineteisest 19 Sõltumatu peab olema ka keskpank 20 Järelvalve insitutsioonid o Riigikontroll o Igasugused inspektsioonid o Õiguskantsler on ombuudsman 21 Riigi institutsioonide tunnused: o Kindel struktuur ja hierarhia alluvussuhe o Riigiorganid luuakse seaduste alusel o Rahastatakse eelarvest
Saratoga lahingud - Pöördepunkt! Prants, Holl ja Hisp asusid asunike poolele. Prants andis olulise panuse laevastiku, maajõudude ja varustuse näol. Vastu said, soovimatult, vabadus- ja võrdsusideed. 3.3 Valgustussajand ja Prantsuse Revolutsioon Valgustusfilosoofia taotles ühiskonna korraldamist ning arendamist mõistuspäraselt ehk ratsionaalselt. Rene Descartes on oluline oma ratsionalistliku (teadus)filosoofia mõjuga. Voltaire, Jean Jacques Rosseau, Charles Louis de S. Montesquieu. Valgustajad rõhutasid, et inimesel on olemas loomulikud vajadused ja õigused ja ühiskond peab jälgima loomulikku korda. Eelnevad eelarvamused tuli kummutada ning loobuda arutust kummardamisest. Kirikuvastasus, jumalaeitus võrsusid. Ühiskondliku leppe teooria. Samalajal prants, vastutustundetus, ükskõiksus “Pärast meid tulgu või veeuputus” Prantsuse õukond neelas tohutuid summasid, esimene börsimull, ikaldusaastad ja sõjas kulutatud rahad. Banca rotte! Generaalstaadid
Demokraatlikes riikides saab rahvas teostada kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) parlamendivalimised 2) vabariikides saavad hääleõiguslikud kodanikud riigipead valida 3) referendum ehk rahvahääletus 4) seadusandlik initsiatiiv ehk rahvaalgatus: hääleõiguslikel kodanikel on õigus ise koostada seaduseelnõusid ja esitada neid parlamendile menetlemiseks. ?Võimude lahusus ja tasakaalustatus (lk 34-37) 18. sajandi Prantsuse valgustaja Montesquieu sõnastatud põhimõtte järgi peavad 3 võimu haru olema tasakaalustavalt jagatud erinevate institutsioonide vahel. Seadusandlik võim: peaülesanne seaduste koostamine ja vastuvõtmine ehk seadusloome. Riigi kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks on parlament (valitav rahva esinduskogu). Eesti Vabariigi 101- liikmeline 4 aastaks valitav Riigikogu (EV Ps 4. pt) 12. Riigikogu valiti 2011. 06. 03. Täidesaatev võim:
Vanema põlvkonna üks silmapaistvamatest valgustajatest oli François Marie Arouet(Voltaire). Teda on nimetatud filosoofide patriarhiks, kuid tal oli ka mitmeid muid hobisid. Ta võitles katoliku kiriku vastu. Ideoloogia koostamisel lähtus ta samuti loodusest. Tema arust oli õigluse aluseks vabadus ja omand. Isikuvabadust ja sõna- ja trükivabadust rõhutas ta kõige rohkem. Reformides oli palju abi ümberkorraldamises. Tema ideaal oli valitseja liit filosoofidega. Charles Montesquieu analüüsib oma peateoses "Seaduste vaim" peamisi valitsemisvorme, mis tema arvates olid despootia, monarhia ja vabariik. Konstitutsiooniline monarhia oli tema jaoks ideaalne. 3 Despootia oli tema jaoks sobimatu, ning vabariik sobis ainult väikestele riikidele.Tema raamat mõjutas hiljem paljude riikide riigikorda. Montesquieu vaadetes oli peamine võimude lahususe teooria. Tema
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
