Kontrolli, kas tead järgmiseid mõisteid ja termineid I 1. Kas oskad nimetada kõiki loengus loetletuid funktsionaalrühmi 2. Kas oskad nimetada eesliiteid, mida kasutatakse sageli biokeemiliste suuruste iseloomustamisel 3. Kas oskad ära tunda D ja L isomeere, R ja S isomeere Hüdrofiilne – suures osas polaarsete või iooniliste rühmadega ühend, moodustab veega sidemeid. Hüdrofoobne – suures osas mittepolaarsete rühmadega molekul, ei ole veega olulist vastastikmõju. Amfipaatne – molekul, millel on eristatavad hüdrofiilsed ja hüdrofoobsed osad. Elektronegatiivsus – aatomi võimekus endaga elektrone liita (madala elektronegatiivsusega aatom loovutab kergelt oma elektronid). Vesinikside – keemiline side, mis moodustub liigsete elektronidega (- laeng või osalaeng) elektronegatiivse aatomi ning vaba orbitaaliga (kasvõi osaliselt, st + osalaeng) vesiniku aatomi vahel (seotud omakorda elektronegatiivse aatomiga, mis tõmbab temalt ...
IV. PRIMAARSTRUKTUUR. VALKUDE ISELOOMUSTUS JA BIOLOOGILINE ROLL. 1. Üldine iseloomustus molekulide suurus, makrostruktuur, mono- ja oligomeerse valgu mõiste. Valgud on aminohapete polümeerid, milles aminohappejäägid on omavahel ühendatud kovalentsete sidemetega peptiidsidemetega. Valkude suurused on väga varieeruvad, näiteks insuliini kogu molekulmass on 5733 Da aga glutamiini oma ~600 000 Da. Valgud koosnevad ühest või mitmest polüpeptiidahelas: - Monomeer üks polüpeptiidahel - Multimeer mitu polüpeptiidahelat Homomultimeer sama tüüpi ahelad Heteromultimeer kaks või enam ahelatüüpi Valgu aminohappeline järjestus on igale valgule omane unikaalne tunnus. Kodeeritud vastava DNA lõigu nukleotiidide järjestusega. Polüpeptiidahelat loetakse amino- ehk N-termimusest kasboksüül- ehk C-terminuse suunas. 2
soolade või füüsikaliste mõjutuste teel.____________________________________________ Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid, reaktsiooni kiirendajad. Ensüümid on tähtsal kohal biotehnoloogia arengus. Umbes 150 ensüümi kasutatakse tööstuses. 15.Nukleiinhapped- kõrgmolekulaarsed heteropolümeerid, mille elementaarlülid koosnevad fosforhappe, hetertsüklilise amiini ja sahhariidi jääkidest. Nukleiinalused- amiini osa nukleiinhappes Nukleosiidid- nukleiinhapete monomeer Nukleotiidid- Nukleiinhapete monomeerid, mis on moodustunud 5-süsinikulise suhkru ja fosfaatrühma liitumisel. DNA- Organismi pärilikkusaine, asub rakutuumas, temasse on salvestatud info organismi ja selle järglaste elutalitluste kohta. DNA osi nimetatakse geenideks. RNA- biopolümeer, mille monomeeriks on ribonukleotiid. Eristatakse mRNA, tRNA, rRNA. ATP- (adenosiintrifosfaat) kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine-
pikkusega polümeersetest molekulidest, mille vahel toimivad füüsikalised koosmõjud. Nimetus polümeer viitab sellele, et molekul koosneb paljudest lihtsatest korduvatest osakestest, mida nim korduvateks ühikuteks; Polümeermaterjal plastmassid (plümeerid, mida saab valada), kiud, kummid, liimid, pinnkattematerjalid, komposiitmaterjalid. 37. Ennustage, mis tüüpi polümeeri antud monomeer võib moodustada. Määrake kindlaks polümeeri moodustav elementaarlüli. Alkeenid reageerivad omavahel, moodustades pikki ahelaid. Seda protsessi nim liitumispolümerisatsiooniks. Kondensatsioonireakstioon tüüpiliseks näiteks on polüestrid, mida saadakse dikarboksüülhapete ja dialkoholide kondensatsiooni tulemusena. 38. Selgitage liitumis- ja kondensatsioonipolümerisatsiooni mehhanisme. - Alkeenid reageerivad omavahel, moodustades pikki ahelaid
Teda saab valmistada ka kilena, millest toodetakse joogipudeleid. 22.Polümeerid radikaalse polümerisatsiooni baasil. Radikaalse reaktsioonide baasil toodetakse termoplastseid polümeere. Nendest tuntuimad on polüetüleen, polüpropüleen, PVC ja polüstüreen. Ahelpolümerisatsioonil on alati eristatavad kolm kineetilist piirkonda: initsieerimine, ahela kasv ja ahela katkemine. Tehnoloogiliselt võib ahelpolümerisatsiooni läbi viia massis, lahuses ja suspensioonis ja emulsioonis. Segus on monomeer ja initsiaator Kasutatakse pindaktiivseid aineid koos segamisega, et tekitada väga väikesi monomeeri agregaate (mitselle) . Nendes mitsellides on algul väga vähe monomeeri. Monomeeri põhimass on tilkadena , pinnal on mõned üksikud pindaktiivse aine molekulid. Polümerisatsiooni protsessi kulgedes toimub monomeeri järk-järguline üleminek tilkadest mitsellidesse, millede suurus kasvab, tilkade suurus ja arv aga vähenevad. 23. Fenool-formaldehüüd vaikude süntees.
Polümeer on keemiline ühend, mille molekul koosneb paljudest keemilise sidemega seotud korduvatest struktuurühikutest. Elusloodus – ehk looduselustik on looduse, mille moodustavad organismide ehk elusolendid. Näited: DNA, Hemoglobiin, sahharoos jne. Eluta loodus – Osa universumist, mis pole bioloogilises mõttes elus. Eluta looduse hulka kuuluvad õhk, vesi, mineraalid jne. Näited: ammoniaak , vesi , naatriumkloriid. Vesi – Vesinikust ja hapnikust koosnev kõige levinum aine maal ning universaalne lahusti, mille keemiline valem on H2O. Vee omadusteks on näiteks suur soojusmahutuvus ja kõrge keemistemperatuur. Lahusti paljudele ainetele, rakkudes turgori (raku siserühk ) tagamine, Rakusisese metabolismi ( ainevahetus) tagamine, termoregulatsiooni teostamine, ainete transportimine, keskkonna kliima kujundamine, organismides kaitsefunktsiooni täitmine, elukeskkonnaks paljudele organismidele. Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustu...
KEEMIA PÕHIMÕISTED AATOM- üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest. AATOMI MASS- aatomi mass massiühikutes (grammides). AATOMMASS- ehk suhteline aatommass; aatomi mass aatommassiühikutes, tähis Ar . AATOMMASSIÜHIK(amü)- suhteline ühik, mille abil väljendatakse aatomite jt. aineosakeste massi. 1/12 süsiniku (massiarvuga 12) aatomi massist, 1 amü = 1,66054 10 -27 kg. AATOMNUMBER- prootonite arv aatomi tuumas, võrdub tuumalaenguga. Tähis Z. AATOMI ELEKTRONKATE- aatomituuma übritsev elektronide kogum, mis koosneb elektronkihtidest ja määrab aatomi mõõtmed. AATOMITUUM- aatomi keskmes olev osake, millesse on koondunud põhiosa aatomi massist. Koosneb prootonitest ja neutronitest. AATOMORBITAAL- aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem. ADSORBENT- tahke keha, mille pinnale kogunevad gaasi või lahuses oleva aine osakesed. AGREGAATOLEK- aine füüsikaline olekuvorm (tahke, vede...
kaksiksideme arvel: polüpropeen · Polükondensatsioon Polükondensatsiooni teel moodustuvad konden satsioonipolümeerid. Seda protsessi võib vaadelda nagu estri teket, kus happe ja alkoholi omavahelise reaktsiooni käigus tekib ester ja eraldub vesi Näiteks kahe hüdroksühappe molekuli ühinemine: Kondensatsioonipolümeeri elementaarlüli ei ole samasugune kui lähte monomeer. Elementaarlüli koostiseks on monomeer miinus vesi. Tuntumad kondensatsioonipolümeerid on polüestrid, polüamiidid, polüsahhariidid ja polüpeptiidid. Polükondensatsioonil saadud polümeeri tunneb ära selle 33 järgi, et ahelas on ,,võõras aatom" (,,võõrad" aatomid on kõik peale süsiniku ja vesiniku). 3. Polümeeride kasutamine
kaksiksideme arvel: polüpropeen · Polükondensatsioon Polükondensatsiooni teel moodustuvad konden satsioonipolümeerid. Seda protsessi võib vaadelda nagu estri teket, kus happe ja alkoholi omavahelise reaktsiooni käigus tekib ester ja eraldub vesi Näiteks kahe hüdroksühappe molekuli ühinemine: Kondensatsioonipolümeeri elementaarlüli ei ole samasugune kui lähte monomeer. Elementaarlüli koostiseks on monomeer miinus vesi. Tuntumad kondensatsioonipolümeerid on polüestrid, polüamiidid, polüsahhariidid ja polüpeptiidid. Polükondensatsioonil saadud polümeeri tunneb ära selle 33 järgi, et ahelas on ,,võõras aatom" (,,võõrad" aatomid on kõik peale süsiniku ja vesiniku). 3. Polümeeride kasutamine
kaksiksideme arvel: polüpropeen · Polükondensatsioon Polükondensatsiooni teel moodustuvad konden satsioonipolümeerid. Seda protsessi võib vaadelda nagu estri teket, kus happe ja alkoholi omavahelise reaktsiooni käigus tekib ester ja eraldub vesi Näiteks kahe hüdroksühappe molekuli ühinemine: Kondensatsioonipolümeeri elementaarlüli ei ole samasugune kui lähte monomeer. Elementaarlüli koostiseks on monomeer miinus vesi. Tuntumad kondensatsioonipolümeerid on polüestrid, polüamiidid, polüsahhariidid ja polüpeptiidid. Polükondensatsioonil saadud polümeeri tunneb ära selle 33 järgi, et ahelas on ,,võõras aatom" (,,võõrad" aatomid on kõik peale süsiniku ja vesiniku). 3. Polümeeride kasutamine
molekulist, viimane taastab oma endise biheeliksikujulise struktuuri ja sünteesitud RNA liigub läbi tuumamembraani pooride tsütoplasmasse. Friedrich Miescher eraldas rakutuumast nukleiinhappe (1869 a.). James Watson ja Francis Crick avastasid DNA molekuli biheeliksikujulise sekundaarstruktuuri. Sellega pandi alus molekulaargeneetikale (1953 a.). DNA ja RNA võrdlus Põhilised erinevused: TUNNUS DNA RNA Monomeer Desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid Süsivesik Desoksüribboos Riboos Lämmastikalused Adeniin, guaniin, tsütosiin, Adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin uratsiil Sekundaarstruktuur Biheeliks Enamasti üheahelaline Komplementaarsus A=T ja CG A=U ja CG
Nukleotiidid, mis RNA-s esinevad on U (uratsiil), C, G ja A. RNA-d on kolme sorti mRNA, tRNA ja rRNA. mRNA- informatsioonii RNA, päriliku info ülekanne rakutuumast ribosoomidesse. tRNA- transpordi RNA, aminohapete transportimine tsütoplasmast ribosoomidesse. rRNA- ribosoomi RNA, valkude süntees ribosoomides. Villu Võrreldav tunnus DNA RNA Monomeer Desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid Süsivesik Desoksüriboos Riboos Nukleotiidid A;C;G;T A;C;G;U Ahelalisus Kaheahelaline Ühe ahelaline Sarnasus Biopolümeerid I ainevahetuse regulaator. Fe- hemoglobiini transport veres.
saadava info põhjal reguleeritakse raku kõiki elutalitlusi. RNA (ribonukleiinhape) on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Sarnaselt DNA molekulidega on ka RNA koostisesse kuuluvad ribonukleotiidid kolmeosalised: nad on moodustunud lämmastikaluse, riboosi ja fosfaatrühma liitumisel. RNA 3 lämmastikalust on samad, mis DNA koostises: adeniin, guaniin, tsütosiin. Kui DNA molekulis on neljas lämmastikalus tümin, siis RNA ehituses on selle asemel uratsiil. Vastav monomeer kannab nime uridiinfosfaat. Monomeeride ühinemisel tekib RNA molekul, mis koosneb ühest ahelast. RNA: 1) osaleb pärilikkuse avaldumises; 2) toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest ribosoomidesse ja; 3) mõtestab selle lahti ning; 4) osaleb valgusünteesis. 6. Taimerakk. Ehitus ja joonis. Taimeraku kesta põhiline koostisosa on tselluloos. Lisaks sellele on kesta ehituses mitmeid teisi biopolümeere (nt. ligniin, pektiin) ja muid
http://lin2.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaasiumi%20%F5ppematerjalid/Keemia%20p %F5hiteadmised.pdf Detergendid on sünteetilised keemilised ühendid (pindaktiivsed ained), mida kasutatakse pesemis- ja puhastustoime parandajana. Detergendi ja seebi erinevus seisneb selles, et detergendis puuduvad leeliselised aktiivsed ained. Detergente jagatakse anioon- ja katioonaktiivseteks ning mitteioonaktiivseteks detergentideks. Polüfosfaatsed detergendid on veekogusse jõudes taimede üheks peamiseks fosfori allikaks ja seetõttu võivad nad liia korral kutsuda esile "veeõitsenguid" ja eutrofeerumist. DETERGENDID ehk PESEMISVAHENDID Detergendid on pindaktiivsed ained, mis lahustuvad teataval määral vees. Ladina keeles tähendab detergente - ära või puhtaks pühkima. Pindaktiivsed ained kogunevad gaas-vedelik, vedelik-vedelik, või vedelik-tahke aine piirpinnale ja orienteeruvad seal nii, et polaarne (hüdrofiilne) ots on pööratud polaarse keskkonna (vee) poo...
Biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Desoksüribonukleiinhape ja ribonukleiinhape. Nukleotiidid liituvad omavahel ja tekib DNA/RNA ahel. Molekulid võivad olla eri pikkusega, nende omadused sõltuvad monomeeride hulgast ja järjestusest. Rakutuumas. Ül päriliku info säilitamine, ülekanne, realiseerimine. 7. Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel? DNA RNA monomeer desoksüribonukleotiid ribonukleotiid sahhariid desoksüriboos riboos nukleotiid A, G, C, T A, G, C, U Molekuli kuju 2-ahelaline (biheeliks) 1-ahelaline, osaline paardumine ahela eri osade vahel
amüloidide üleliigsus võib olla Alzheimeri tõve algatavaks teguriks. A püsikontsentratsiooni on võimalik alandada proteaas neprilüsiini ja insuliini-lõhustava (``insulin-degrading``) ensüümi abil. Neprilüsiin on membraan seotud endopeptidaas, mis lammutab A monomeere ja oligomeere. Neprilüsiini taseme langus põhjustab tserebraalse A akumulatsiooni. Insuliini-lõhustav (``insulin-degrading``) ensüüm on metalloendopepti- daas, mis lammutab väikseid peptiide nagu insuliin ja A monomeer. Hiirtel, kellel puudub insuliini-lõhustav ensüüm geneetilise manipulatsiooni tagajärjel, on vähenenud A lammutamine rohkem kui 50%.7 Vastupidiselt nende kahe ensüümi üle ekspresioon jällegi hoiab ära naastude teke. Beeta-amüloidide puhul eristatakse ka erinevaid isoforme, millest kõige levinumad isoformid on A 40 ja A 42. A40 monomeerid on suuremas ülekaalus kui aggregatsiooni aldis ja kahjustavamad A42 tüüp. A42 on fibrillogeensem, toksilisem rakkudele ning eelkõige
Mittemetalsed materjalid – polümeerid, plastid, plastkomposiitmaterjalid Polümeermaterjalid Polümeerid - kõrgmolekulaarsed ühendid (molaarmass jääb vahemikku 1.000-2.000.000 g/mol). Liitumispolümerisatsioon- polümeer moodustub monomeeride liitumise teel. Polükondensatsioon- kondensatsioonipolümeer moodustub ahelreaktsioonil ahela mõlemas otsas, kusjuures igal reaktsioonil eraldub üks vee molekul või happe molekul, seega ei ole tema monomeer identne lähteaine molekuliga. Polümeerid ei saa oma supermolekulaarse struktuuri tõttu olla gaasilises olekus, sest keemistemperatuur on üldjuhul kõrgem polümeeri lagunemistemperatuurist. Polümeeride liigitus – kristalliinsed (korrapärane struktuur, läbipaistmatu) ja amorfsed (korrapäratu struktuur ja läbipaistev). Plastid Plastid on polümeeride baasil valmistatud tehismaterjalid, mille põhikomponendiks on
PP rakendused: Survevalutooted: autoosad, lauad, toolid, kohvrid, akukorpused, konteinerid, majapidamistarbed, steriliseeritav meditsiiniaparatuur, hingedega tooted jm. Kiled puhumisekstrusioonil (eelkõige pakkekiled ja kleeplintide alused). Külmkedratud kiudlindist kootakse kotte, vaibaaluseid, kiust valmistatakse köisi, võrkusid, pakendinööre. Ekstrusioonid isoleeritakse traati, saadakse lehtmaterjali, torusid, ekstrusioon-puhumisvormimisel mahuteid. Polüvinüülkloriid (PVC) Monomeer vinüülkloriid (CH2=CHCl) on etüleeni derivaat, mis on hõlpsasti polümeriseeritav. Tulemuseks on lineaarne polümeer polüvinüülkloriid PVC PVC on suhteliselt odav termoplast, mis on hea keemilise vastupanuga hapetele ja leelistele. PVC on kõige ulatuslikumalt plastifitseeritav materjal. Puhas PVC on raske, jäik ja habras. PVC rakendused: UPVC- jäigad torud, profiiltooted (sh aknad), põranda- ja seinapaneelid, survevalu- ja termovormitud tooted (krediitkaardid, toruühendused, nõud jm
suuri (pikki) makromolekule, nagu polüpropüleen või polütetrafluoroetüleen (teflon). Polümeer- on aine (materjal), mis koosneb paljudest erineva pikkusega polümeersetest molekulidest, mille vahel toimivad füüsikalised koosmõjud. Polümeermaterjal- Polümeeridest saab valmistada järgmisi polümeermaterjale: plastmassid (polümeerid, mida saab valada), kiud, elastomeerid (kummid), liimid (adhesiivid), pinnakattematerjalid,komposiitmaterjalid. 37. Ennustage, mis tüüpi polümeeri antud monomeer võib moodustada. Määrake kindlaks polümeeri moodustav elementaarlüli. Polümeeri sünteesi lähteained, mis muutuvad reaktsioonil korduvateks ühikuteks, kannavad nimetust monomeerid. Kas liitumispolümeeri- Liitumispolümerisatsiooni produkt on korduvatest ühikutest koosnev polümeer, nt polüetüleen -(CH2-CH2)n-. Välja on töötatud rida polümeere, mis põhinevad CHX=CH2 tüüpi monomeeridel.
omadusi(nt. H-sidemed) Polümeeridel on keemis temperatuur väga kõrge ja üldjuhul kõrgem nende ainete lagunemise temperatuurist. Seetõttu ei ole polümeere võimalik viia gaasilisse olekusse. Saamine: Liitumispolümerisatsioon- polumeer moodustub monomeeride liitumise teel. Protsess kulgeb ahelreaktsioonina. Polükondentsatsioon- kondendatsiooni polümeer moodustub ahelreaktsioonil, kusjuures igal reaktsioonil eraldub üks vee molekul, seefa ei ole tema monomeer identne lähtaine molekuliga. Kasutamine: Polümeere kasutatakse toodete valmistamiseks nii puhtal kujul kui plastmassidena, mis peale polümeerse ühendi sisaldavad veel täiteainet, stabilisaatoreid, plastifikaatoreid, värvaineid jpt lisandeid. Täiteained: vajalikud polümeeri kulu vähendamiseks ning materjali omaduste kujundamiseks (nt. peenestatud kvarts, kaoliin, klaaskiud, tekstiilmaterjalid) Stabilisaatorid-lisatakse, et suurendada valgus-ja kuumuskindlust, kaitsta
27. Metalli kui pakendimaterjali eelised ja puudused 28. Milliseid metalle/sulameid kasutatakse toiduainete pakendamisel? 29. Miks lakitakse metalltaara pindu 30. Alumiiniumfooliumi kui pakendimaterjali eelised ja puudused Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentset e sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline l iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, molekulmassiga ühendeid. Tavaliselt mõeldakse monomeeri all orgaanilist ühendit, mille molekul sisalda aktiivsusega kaksiksidet või funktsionaalset rühma ja on võimeline moodusta
Uue ahela pikenemine toimub umbes 500 nukleotiidi võrra sekundis bakteritel ja 50 nukleotiidi sekundis inimese rakkudes. Nukleotiide serveerib DNA polümeraasile nukleosiidtrifosfaat, mis sisaldab kolme fosfaatrühma. Ainus erinevus metabolismist saadava adenosiintrifosfaadi ja nukleosiidtrifosfaadi vahel on sahhariidne komponent. ATP s on selleks riboos, nukleosiidtrifosfaadis desoksüriboos. Kui nukleosiidtrifosfaadist liitub monomeer DNA koostisse, eraldub kahe fosforrühmaga ühend pürofosfaat. 26. Mis on geen? Kromosoomis paiknev pärilikustegur. DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. 27. Transkriptsioon. Transkripsioonil moodustuvad DNA alusel mRNA, rRNA, TRNA molekulid. 28. Geneetiline kood. mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi määravad ära ühe kindla aminohappejäägi valgu molekulis. Seda vastavust nimetatakse geneetiliseks koodiks.
Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I 1. Millised molekulid on polümeerid? Polümeerid on väga suured molekulid, mis koosnevad tuhandetest väiksematest omavahel ühendatud molekulidest ehk monomeeridest. DNA, puit ja valk on kõik polümeerid http://miksike.ee/docs/referaadid2005/polumeerid_evelin.htm 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5 süsinikulise suhkru (riboosi või desoksüriboosi) ja fosfaatrühma liitumisel. 3. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhappeid on kahte tüüpi: ·Deoksüribonukleiinhape (DNA) - leidub raku tuumas, mitokondris ja kloroplastis ·Ribonukleiinhape (RNA) - leidub kogu rakus Nukleiinhapped on polünukleotiidid. Iga nukleotiid koosneb kolmest osast:
Organismide keemiline koostis Ainete jagunemine: 1. Anorgaanilised ained (eluta loodus) - vesi - anorgaanilised ühendid (happed, alused, soolad) 2. Orgaanilised ained (elusloodus) - valgud - lipiidid - sahhariidi biomolekulid - nukleiinhapped (DNA, RNA) - madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid (aminohapped, vitamiinid, hormoonid) Rakkudes on kõige enam: hapnikku, süsinikku, vesinikku, lämmastikku. Vesi Vee molekulis on polaarne kovalentne side. Vesiniksidemed tekivad ja lagunevad. Kui vesiniksidet poleks, oleks vesi gaasilises olekus. Klaster vesinikside seob omavahel kokku üksikud vee molekulid, mille tulemusel moodustuvad erineva arvuga vee molekulide kogumid. Hüdrofiilsus aine omadus lahustuda vees. Hüdrfoobsus aine omadus mitte lahustuda vees. Hüdratatsioon keemilise ühendi liitumine veega. Deh...
keemiline püsivus on üldiselt sama mis PTFEl · kõrgel temperatuuril kardab NaOHd mehaaniline stabiilsus ja termiline püsivus on kõrgemal temperatuuril PTFEst halvemad · JOONIS 8 põhiliselt kasutatkse isolaatroina laborites · PFA perfluoropropüülvinüüleeter · JOONIS 9 keemiline püsivus on ligilähedane FEPle madalam steriilne pinge vähendab kristallilisust FEPst veelgi enam üks monomeer teisest tugevas ülekaalus (arvatavasti PTFE põhimonomeer. teist ei pea lihtsalt nii palju sisse segama, kuna kõrvalahel on pikem) 7 Monday 1 October y termilised omadused · sulab 305310 C · max kasutustemp sama mis PTFEl ~260C väga PTFE moodi · tulekindel · suurepärased elektrilised omadused elektriisolatsioon > keemiatööstuse ja laboriseadmed
rubisco Mikrofilamendid 127. Aktiini omadused. Aktiinimolekuli polaarsus ja seotus ATP/ADP-ga, + ja ots. Aktiin moodustab 1-5% koguvalgust; kodeeritud geenide perekonna poolt; selgroogsetes aktiinide geenide produktid erinevad ainult 4-5 aminohappe poolest, kuid erinevate aktiinimolekulide funktsioonid on erinevad; geenid on konserveerunud; molekulis ~375 aminohappe jääki; Iga aktiini molekul sisaldab Mg iooni ja ATP või ADP esineb kahel kujul: globulaarne monomeer (molekul on polaarne - molekuli jaotab kaheks osaks vagumus, millesse seostuvad ATP ja Mg); niitjas polümeer G-aktiinist (Polümeer on samuti polaarne. (-) otsana tähistatakse ATPd siduvuva vagumusega otsa, vastaspiirkonda tähistatakse (+) otsana. Subühikute liitumine toimub eelkõige (+) otsa) 128. Kriitilise kontsentratsiooni mõiste ja suurus. Polümeriseerumine käigus väheneb keskkonnas olevate monomeeride hulk kuni
Sinu Nimi EHITUSMATERJALID REFERAAT Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: Sinu rühm Juhendaja: Lektor õppejõu nimi Kuressaare 2011 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest....................................................................3 Mineraalvillad toorained, tootmine, omadused ja kasutamine.................................................8 Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS)....................................................................................14 Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele.................................................................. 20 Viitamine....................................................................................................
Geenitehnoloogia arvestuse küsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud e süsivesikud- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid e lihtsuhkrud (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: · 5-süsinikuga e pentoosid i. riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. ii. desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. · 6-süsinikuga e heksoosid i. glükoos e viinamarjasuhkur (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos e puuviljasuhkur (C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosahhariid. Seda samu...
Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused 1. Bioteaduse metoodika Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. (Teaduslik teadmine tekib siis, kui mitu uurijat jõuab ühesugusekatsejärel sama tulemuseni). Ühe teadusharu piires kogutud teadmised ja avastatud loodusseadused moodustavad teadusliku teooria. Pädeva teadusliku teooria alusel on võimalik ennustada nähtusi/fakte, mida hiljem saab tõestada eksperimentaalselt. Hüpotees peab olema faltsifitseeritav (tõetatakse/lükatakse ümber) Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) 1)Probleemi püstitamine 2)Tausti...
EKSAMI VARIANDID I VARIANT 1. Iseloomustage DNA ahela ehitust millistest komponentidest ahel koosneb, millised kovalentsed sidemed on komponentide vahel ja millised sidemed on ahela ehituslikuks aluseks DNA koosneb kahest nukleiinhappe ahelast moodustades kaksikspiraal, milles suhkur- fosfaat selgroog on väljaspool ja lämmastikalused asuvad heeliksi sisemuses. Lämmastikalused paarduvad omavahel vesinisidemete abil. Paarid moodustuvad puriinide ja pürimidiinide vahel. Nukleiinhappe ahela ehituslikuks aluseks on 3´5´-fosfordiesterside. 2. Kirjutage ensüümireaktsiooni algkiiruse võrrand (Michaelis-Menten'I võrrand) ja iseloomustage selles olevaid tegureid. Arvutage, millega võrdub suhe v/Vmax, kui substraadi kontsentratsion ületab 8-kordselt Km väärtust. v= Kui [S] = Km, siis v = Vmax/ 2. o Vmax = k2 [ET], (M s-1) o Km= , (M) · Vmax on ensüümi iseloomustav konstant · Vm...
Polümeerimisel liituvad omavahel paljud (isegi tuhanded) alkeeni molekulid. Reaktsioon võib kulgeda nii radikaal-, kui ioonireaktsioonina. Radikaalpolümerisatsiooni, katalüüsivad Na ja peroksiidid, samuti metalloorgaanilised ühendid nagu trietüülalumiinium (C2H5)3Al, mille lagunemisel tekivad radikaaalid. Ioonpolümerisatsiooni katalüüsivad Al 2Cl6 ; Fe2Cl6 ; TiCl4 jmt Eteen Polüeteen X CH2 == CH2 à H-[-CH2-CH2-]x -H Monomeer polümeeri elementaarlüli x = keskmine polümerisatsiooniaste Polüeteen on tuntud laiatarbeplast, suhteliselt tagasihoidlike omadustega kuid odav Sideme heterolüütiline katkemine Kaksikside võib olla pisut polaarne RHC= CH2 süsinik tõmbab elektronpaari enda poole tugevamalt, kui vesinik ja seetõttu + -
on kodeeritud tuuma genoomis, mõned kloroplasti genoomis. Ribosoomi valgud, Rubisco väike subühik, Calvini tsükli ensüümid. Mikrofilamendid Aktiini omadused. Aktiinimolekuli polaarsus ja seotus ATP/ADP-ga, + ja – ots. Aktiin on eukarüootse raku kõige levinum valk. Kodeeritud geenide perekonna poolt (inimesel nt 6 geeni) Konserveerunud geenid Molekulis ~375 aminohappe jääki. Esineb kahel kujul : a) Globulaarne monomeer (G-aktiin) b) Niitjas polümeer G-aktiinist (F-aktiin) Aktiinimolekul ja polümeer on polaarsed, - otsana tähistatakse ATP-d siduva vagumusega otsa ja vastaspiirkonda tähistatakse + otsana, kuhu eelkõige toimub subühikute liitumine polümerisatsiooni korral. Iga aktiini molekul sisaldab Mg iooni ja ATP-d või ADP-d. Seega eksisteerivad mitmesugused aktiini vormid : ATP-G-aktiin, ADP-G-aktiin, ATP-F-aktiin ja ADP-F-aktiin. Neist levinumad on ATP-G- aktiin ja ADP-F-aktiin
Polümeerimisel liituvad omavahel paljud (isegi tuhanded) alkeeni molekulid. Reaktsioon võib kulgeda nii radikaal-, kui ioonireaktsioonina. Radikaalpolümerisatsiooni, katalüüsivad Na ja peroksiidid, samuti metalloorgaanilised ühendid nagu trietüülalumiinium (C2H5)3Al, mille lagunemisel tekivad radikaaalid. Ioonpolümerisatsiooni katalüüsivad Al2Cl6 ; Fe2Cl6 ; TiCl4 jmt Eteen Polüeteen X CH2 == CH2 H-[-CH2-CH2-]x -H Monomeer polümeeri elementaarlüli x = keskmine polümerisatsiooniaste Polüeteen on tuntud laiatarbeplast, suhteliselt tagasihoidlike omadustega kuid odav Sideme heterolüütiline katkemine Kaksikside võib olla pisut polaarne RHC= CH2 süsinik tõmbab elektronpaari enda poole tugevamalt, kui vesinik ja seetõttu + -
basophili) värvidega värvuvaid sõmeraid. Atsidofiile on rohkem eessagara eesmistes ja külgmistes, basofiile aga tagumistes, vaheosaga piirnevais, osades. Kromofoobid on kromofiilidest väiksemad. 20. Tsütoskeleti struktuurid Tsütoskeleti struktuurid: 1. Mikrotorukesed. Tubuliinidest mikrotorukesed osalevad rakusiseses transpordis, mitoosis ja rakuliikumises, on tsentriooli, viburtite ja ripsmete põhikomponent. 2. Mikrofilamendid, kus globulaarne aktiini monomeer polümeriseerub dünaamilisteks kuidudeks, eriti raku pinnal. Aktiini dünaamikat kontrollivad aktiiniga soenduvad valgud, nagu näiteks tümosiin, profiliin, gelsoliin ja erütrotsüütides spektriin. 3. Intermediaarsed ehk vahelmised kiud on heterogeenne rakuskeleti osa. Need on kõige stabiilsemad tsütoskeleti komponendid. Identifitseeritud u 50 erinevaid intermediaarsete kiudude tüüpi. Üheks rühmaks on epiteelides esinevad tsütokeratiinid (seostuvad ka desmosoomide ja
fragmendi esimest jzirku struktuuri nliited tihe kromosoomide koostises, sellega tutvute edaspidi (vt ptk ENiiE!" flS DiE ahela (a)ja kahe ahela (b) kohta: 3 3.) DNA monomeer esimest jdrku struktuur (primaarstru ktu ur) teist jarku struktuur (seku nd aa rstruktu u r) 2.23. DNA molekul on kaheahelaline. Vesiniksidemed ldmmastikaluste vahel hoiavad kahte ahelat koos. DNA ruumiline kuju (teist jdrku struktuur) on biheeliks. 40 T_A_T-G-C_ .
kodeeritud tuuma genoomis, mõned kloroplasti genoomis. Ribosoomi valgud, Rubisco väike subühik, Calvini tsükli ensüümid. Mikrofilamendid Aktiini omadused. Aktiinimolekuli polaarsus ja seotus ATP/ADP-ga, + ja ots. Aktiin on eukarüootse raku kõige levinum valk. Kodeeritud geenide perekonna poolt (inimesel nt 6 geeni) Konserveerunud geenid Molekulis ~375 aminohappe jääki. Esineb kahel kujul : a) Globulaarne monomeer (G-aktiin) b) Niitjas polümeer G-aktiinist (F-aktiin) Aktiinimolekul ja polümeer on polaarsed, - otsana tähistatakse ATP-d siduva vagumusega otsa ja vastaspiirkonda tähistatakse + otsana, kuhu eelkõige toimub subühikute liitumine polümerisatsiooni korral. Iga aktiini molekul sisaldab Mg iooni ja ATP-d või ADP-d. Seega eksisteerivad mitmesugused aktiini vormid : ATP-G-aktiin, ADP-G-aktiin, ATP-F-aktiin ja ADP-F-aktiin. Neist levinumad on ATP-G-aktiin ja ADP-F-aktiin.
Polümeeride liigitus. Päritolu järgi: looduslikud (tselluloos, kautšuk), modifitseeritud looduslikud (struktuur säilib peale keemilist töötlemist) ja sünteetilised 63. Polümeeride omadused. Saamine. Kasutamine. Saamine –Liitumispolümerisatsioon- polumeer moodustub monomeeride liitumise teel. Protsess kulgeb ahelreaktsioonina. Polükondentsatsioon- kondendatsioonipolümeer moodustub ahelreaktsioonil, kusjuures igal reaktsioonil eraldub üks vee molekul, seefa ei ole tema monomeer identne lähtaine molekuliga. ***64. Tähtsamad polümeerid (polüalkeenid, polüestrid, polüamiidid) Polüalkeen- Polüvinüülkloriid, Polümetüülmetakrülaat, pleksiklaas polüestrid-o lavsaan Polüamiidid- nailon 65. Tähtsamad looduslikud polümeerid. Tähtsaimad looduslikud polümeeerid on nukleiinhapped, valgud, polüsahhariidid ja polüpreenid. Elusmaailma jaoks on nendest asendamatuteks valgud ja nukleiinhapped
1. Kaasaegse geneetika rakendusalad. Geneetikaalased uuringud on väga suures ulatuses suunatud meditsiinile. Uuringud võimaldavad täpsemalt mõista päritavate haiguste biokeemilist olemust & isoleerida geneetilisi haigusi põhjustavaid geene (N: Alzheimeri tõbi, rinnavähk). Geeniteraapia geenidefekt asendatakse normaalse, funktsioneeriva geeni viimisega haige indiviidi rakkudesse. Molekulaarse diagnostikaga on võimalik inimorganismist tuvastada haigust tekitavaid mutantseid geene millist ravi, hooldust patsient vajab. Meie käitumine, isiksuse omadused on suures ulatuses geneetiliselt määratud. N: alkoholism, skisofreenia on geneetilise eelsoodumusega. Kohtumeditsiinis isikute tuvastamiseks. Põllumajanduses muundatud köögi- ja teravili, koduloomade tõuaretus, taimed kahjurite kindlaks. Kloonimine lammas Dolly `97, inimkloon. Paljudes riikides keelatud. 2. Geneetika väärkasutused. Eugeenika (kunstlik valik) heade tunnustega...
Geenitehnoloogia kordamisküsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud ehk sahhariidid on orgaanilised ained, mille koostisse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. Sahhariidid jaotatakse kolme rühma mono-, oligo- ja polüsahhariidid. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud koosnevad enamasti kolmest kuni kuuest süsinikust. Neist tähtsamad on viiesüsinikulised riboos ja desoksüriboos, mis kuuluvad nukleiinhapete koostisesse. Lisaks on olulised kuuesüsinikulised glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur, mis mõlemad on olulised makroenergilised molekulid, mida organismid kasutavad oma elutegevuseks. Oligosahhariidid on orgaanilised ühendid, mis on enamuses moodustunud kahe- kolme monosahhariidi (disahhariidid) ühinemisel. Näiteks võib tuua sahharoosi (roo-ja peedisuhkur), mis on moodustunud glükoosi ja fruktoosi ühinemisel, maltoosi ehk linnasesuhkru, mis on moodustunud kahest glükoosijäägist ja laktoosi ehk piimasuhkru, mis on m...
Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester. NB! Nii loengute kui ka Tago Sarapuu gümnaasiumiõpiku peatükid 1-4 ja Mart Viikmaa õpikust see materjal, mid üles laetud geen.ttu.ee ‘’Õppematerjalid’’ alla Bioteaduste metoodika Loodusteaduslikud sh bioloogiliste protsesside uurimisel kasutatavad meetodid jaotatakse: VAATLUS (ing k observation) nt anatoomia, kirjeldav embrüoloogia) VÕRDLUS (ing k comparison) - nt võrdlev anatoomia, geenijärjestuste võrdlus KATSE (ing k experiment) – kui muudetakse üht parameetrit/tingimust, ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata (st kontroll) tingimustega katse puhul Biokeemilised meetodid Biofüüsikalised meetodid (nt valkude struktuuri analüüs) Mikroskoopia (valgus- ja elektronmikroskoopia) Geneetilised meetodid (mutatsioonanalüüs koos...
Bakteri nakatumisel viirusega siseneb bakterirakku ainult viiruse DNA. 43. Võrrelge DNA ja RNA koostist ning ehitust. 1) Erinevus: DNA tavaliselt kaheahelaline heeliks, RNA üheahelaline. 2) Sarnasus: nukleotiidid koosnevad kolmest komponendist fosfaatrühm + suhkur + tsükliline lämmastikalus. 3) E: RNAle omased lämmastikalused U (uratsiil), C (tsütosiin), A (adeniin), G (guaniin). DNAle omased T (tümiin), A, G, C. 4) E: monomeer. DNA-l desoksüribonukleotiid, RNA-l ribonukleotiid. 44. Selgitage DNA ahelate komplementaarsuse ja antiparalleelsuse põhimõtet. DNA mudel on paremalepöörduv kaheahelaline heeliks. Komplementaarsuse põhimõttel moodustuvad lämmastikaluste vahel vesiniksidemed. A=T, G=C. AT vahele tekib kaks sidet, GC vahele kolm. Nukleotiidid on suhkur-fosfaatteljes kovalentselt seotud fosfodiestersidemetega. Kui toimub DNA ahela pikenemine, saab see ainult ühes suunas toimuda. DNA
koguvalgust (~0.5mM), aga lihasrakkudes võib aktiini kontsentratsioon olla kuni 10 korda kõrgem. kodeeritud geenide perekonna poolt (Inimesel on 6 geeni, taimedel võib olla kuni 60 geeni) Selgroogsetes aktiinide geenide produktid erinevad ainult 4-5 aminohappe poolest, kuid erinevate aktiinimolekulide funktsioonid on erinevad .geenid on konserveerunud. molekulis ~375 aminohappe jääki (42 kDa).esineb kahel kujul: globulaarne monomeer (G- aktiin) G-aktiini molekul on polaarne - molekuli jaotab kaheks osaks vagumus, millesse seostuvad ATP ja Mg . niitjas polümeer G-aktiinist (F-aktiin) Polümeer on samuti polaarne. (-) otsana tähistatakse ATPd siduvuva vagumusega otsa, vastaspiirkonda tähistatakse (+) otsana. Subühikute liitumine toimub eelkõige (+) otsa. 2.)Kriitilise kontsentratsiooni mõiste ja suurus.: Aktiini polümeriseerumist on võimalik
Geenitehnoloogia kordamisküsimused 1.Suhkrute lühiiseloomustus Suhkrud (süsivesikud)- orgaanilised ühendid, mille koostisesse kuuluvad süsinik (C), vesinik (H) ja hapnik (O). Suhkruid jagatakse 3 rühma: 1)Monosahhariidid (lihtsuhkrud) (üks tsükkel)- kõige lihtsamad süsivesikud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Tähtsamad neist on: 1. 5-süsinikuga e pentoosid · riboos (C5H10O5)- kuulub RNA (nukleotiidi) koostisesse. · desoksüriboos (C5H10O4)- kuulub DNA (nukleotiidi) koostisesse. 2. 6-süsinikuga (heksoosid) i. glükoos (viinamarjasuhkur) (C6H12O6)- tähtis energiallikas. Taimedes moodustub glükoos fotosünteesi käigus ja tihti talletatakse ,see tärklisena. Loomad saavad glükoosi toiduga nt tärklise lõhustamisel seedeelundkonnas. ii. Fruktoos (puuviljasuhkur )(C6H12O6)- puuviljades ja mees esinev monosa...
GEENITEHNOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Bioteaduste meetodika Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) TEADUSLIKUD FAKTID ∨ Uurimisobjekt < PROBLEEMI PÜSTITAMINE > muutuja ∨ TAUSTAINFO KOGUMINE > teadusinfo ∨ Probleemi oletatav vastus < HÜPOTEESI SÕNASTAMINE ...
GEENITEHNOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Bioteaduste meetodika Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) TEADUSLIKUD FAKTID Uurimisobjekt < PROBLEEMI PÜSTITAMINE > muutuja TAUSTAINFO KOGUMINE > teadusinfo Probleemi oletatav vastus < HÜPOTEESI SÕNASTAMINE ...
VIROLOOGIA 3 valk seondub µ1 valguga (iga 3 subühik kontakteerub kolme µ1 subühikuga ja stabiliseerib sellega kapsiidi) ning moodustab kapsiidi pinnal "sõrmede" struktuuri (ulatuvad kapsiidi pinnalt esile 3.4 nm võrra); 2 valk moodustab core-struktuuri pinnalt väljaulatuvad "ogad" (2 pentameerid) ja "asendab" T=13 sümmeetrias "puuduvat" 180-t µ1 subühikut (st. iga 2 monomeer täidab virionis kolme µ1 valgu positsiooni). Kuna 2 on aktiivne ensüüm ja on seotud core-struktuuriga, siis peetakse teda mõnikord ka sisemise kapsiidi valguks. Samas on suur osa 2-valgust eksponeeritud kapsiidi pinnal. Iga 2 pentameeri sisemuses asub 8 nm diameetriga kanal (P1 kanal), mis võib olla teeks, mille kaudu sisenevad kapsiidi RNA sünteesi substraadid ja mille kaudu väljub kapsiidist sünteesitav mRNA;
1. Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. Kohtumeditsiinis kasutatakse (molekulaar)geneetikat isikute tuvastamisel - inimpopulatsioon on geneetiliselt heterogeenne, mis tähendab seda, et DNA nukleotiidses järjestuses on indiviiditi erinevusi. Neid erinevusi on võimalik tuvastada molekulaarsete meetoditega. Meditsiinis on geneetikal palju rakendusi, kuna paljusid haigusi tekitavad geenimutatsioonid. Nt on geenis nukleotiidide järjestus ,,normaalsest erinev" mis pärsib/üliaktiveerib geeni avaldumist või mille tõttu geen kodeerib muutunud omadustega valku. Nt Huntington, fragiilne X jne. Geneetiliste haiguste raviks saab kasutada geeniteraapiat - geenidefekti kompenseeritakse normaalse, funktsionaalse geeni viimisega haige indiviidi rakkudesse. Selleks kasutatakse nt modifitseeritud viiruseid. Näiteks on seda üritatud rakendada tsüstilise fibroosi puhul. Molekulaarne diagnostika aitab organismist tuvastada haig...
2.Aine ja mat.: Materjal on aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei toimu keemilisi reaktsioone ja muutusi (alumiinium pottidena). Aine on osake, mis omab massi ja mahtu. Nt: Kui alumiiniumitükid panna Kitti aparaati, toimub reaktsioon ja Al on aine. Kui kasut. Al akna valmistamiseks, on ta materjal. Aine võib esineda puhtana kui ka ühendites. Aine olekud – tahke, vedel, gaasiline. Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda ssamaaegselt erinevatesse klassidesse. Tähistamine:1.a)Nimi ei anna infot aine päritolule, kasutamise ega omaduste kohta (kriit, vesi) b)Nimes sisaldub mingi info (sooraud, seebikivi)c)Kaubanduslik nimi ei sisalda mingit infot (määrdeõlid, kiudained)2.Valemiga: a)empiiriline – analüüsiandmetes tuletatud valem, näitab aine elementaarkoostist ja elementide gruppide omavahelist suhet, erandjuhul näitab val...
retropositsioneerumise mehhanismid, Alu-de roll primaatide evolutsioonis. • U 45% inimese genoomist on transposoon-elementidega seotud. Suurem osa neist on mitteLTR retrotransposoonid: LINE1 (L1) ja SINE (Alu). L1 element koosneb kahest avatud lugemisraamist, mis külgnevad 5’ ja 3’ UTRdega. 5’UTR sisaldab RNA pol II promootorit. Alu element sisaldab kahte monomeeri, mis on eraldatud A-rikka linkerregiooniga. Üks monomeer RNA pol III promootorit. Transponeeruvad elementide jaotuvus üle genoomi ei ole juhuslik. SINEd esinevad eukromatiinis, geenirikastes R-vöötides ja LINEd paiknevad G-vöötides (AT rikkad alad, geenivaesed). SINEde korduste arv on väiksem kui LINEdel. SINEd ei ole viiruslikku päritolu, nad ei kodeeri oma pöördtranskriptaasi, on rekombinatsiooni hotspotideks. LINEd on viiruslikku päritolu. Kodeerivad oma pöördtranskriptaasi, pol II transkriptid. Mõlemad
IgM on kõige raskemini organiseeritud. Molekulaarmass on 950 kD. Pentameer. Koosneb viiest monomeerist, igal on 2 rasket ahelat (μ) ahelat ja 2 kerget (κ või λ). Monomeerid on seostunud disulfiidsildade abil. Monomeersed subühikud paiknevad radiaalselt Fc-fragmendid sissepoole, Fab fragmendid väljapoole. Raskes ahelas on 4 domeeni (Cμ1, Cμ2, Cμ3, Cμ4). Hinge regioon -ahel, mille ülesandeks on on monomeeride polümeri IgD on monomeer, sisaldus veres 0.03 g/l. Raskes ahelas (δ) on 3 domeeni. IgE on monomeer; molekulaarmassiga 190 kD. Organismis on teda väga vähe. Veres - 0.0005 g/l. Raske ahel (ε) sisaldab 5 domeeni. Isotüübilised erinevused : need on immunoglobuliinide klassid ja alaklassid (nende geenid esinevad normis kõikide ühe liigi esindajate genoomis). Allotüübilised erinevused - kajastavad geneetilisi erinevusi ühe liigi esindajatel. (erinevad alleelid).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
