RNA- ribonukleiinhape RNA on polümeer,mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Kolm RNA lämmastikalust on samad, mis DNA koostises: A,G;C;U A A T U C C G G Erinevatel RNA molekulidel on erinev ülesanne: 1. informatsiooni RNA( mRNA) Päriliku info kandmine 2. transport-RNA( tRNA) (korrapärane kuju) Transpordib aminohappeid. 3. ribosoomi-RNA(rRNA) Ribosoomi koostisosa. Võrreldav tunnus DNA RNA Monomeer Desoksüribonukleotiid Ribonukelotiid Lämmastikalused Adeniin(A) Adeniin(A) Guaniin(G) Guaniin(G) Tsütosiin(C) Tsütosiin(C) Tümiin(T) Urasiil(U) Nukleotiidide nimetused Adenosiinfosfaat(A) Adenosiinfosfaat(A)
Valga 2008 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Tärklis taime turvaline tagavara 4 Tärklise saadused 5 Ehitus 6 Füüsikalised omadused 7 Keemilised omadused 8 Tärklise monomeer 9 Leidumine looduses 10 Kasutamine 11 Tärklis inimese organismis 12 Kokkuvõte 13 Kasutatud kirjandus 14 Lisad 15 3
Kasvuhormoon reguleerib kasvu. 7. Retseptoorne ülesanne Retseptorvalk rakumembraanis vahendab infot ( muudab kuju millega vahendab infot). 8.Energeetiline ülesanne Valkude lagundamisel vabaneb sama palju energiat kui süsivesikute lagundamisel. Nukleiinhapped DNA e. desoksüribonukleiinhape DNA on polümeer mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid.' DNA struktuuris on biheeliks. Polümeer, koostise komponendid on monomeerid. DNA monomeer desoksuribonukleotiid. Lämmastikaluseid on 4- A,T,C,G. Komplementaarsus lämmastikalused ühinevad paaridesse vesiniksidemete abil A+T ja C+G Pärilik info seisneb DNA nukleotiidjärjestuses. Iga inimese rakus on 3m DNA-d ehk 6 miljardit nukleotiidi. Selles on kirjas inimese kõikide valkude ehitus. DNA ei ole tervikuna vaid jaotatud lõikudena kromosoomidesse. Inimesel on 46 kromosoomi. Üks kromosoom koosneb ühest DNA molekulist, mis on pakitud paljudele
Rasv- glütserooli triester rasvhapetega Küllastumata rasvhape- voolav või vedel rasv. Nt taimeõlid, veel on ta piimarasvas, oliivi- ja päevalilleõlides. Küllastunud rasvhape- rasvhape, mille molekulis puuduvad kaksiksidemed Asendamatu rasvhape- rasvhape, mida inimorganism ei ole võimeline tootma ning mis seetõttu peab sisalduma toidus (eriti linoolhape ja linoleenhape) Detergent- puhastamiseks ettenähtud toode, mille puhastavaid omadusi on eesmärgipäraselt arendatud ja uuritud ning mille põhikoostisaineteks on pindaktiivsed ained Seep- pesemisvahend, rasvhapete K(vedel) või Na(tahke) sool Aminohape- aminorühmaga asendatud karboksüülhape Kodeeritav aminohape- üks neist 20-st aminohappest, millest organismid ehitavad valkusid Asendamatu aminohape- valkude ehitamiseks tarvitatav aminohape, mida org ei suuda ise sünteesida Peptiid- molekul, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest Polüpeptiid- peptiid,...
MÕISTED 1. Alkaan- süsivesinik, mille süsinikahel koosneb ainult tertraeedrilistest süsinikest –R 2. Isomeerid- ühesuguse koostise, kuid erineva struktuuriga ained 3. Hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega 4. Hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega 5. Halogeenühend- ühend, kus halogeeni (Cl, F, Br, I) aatomid on vahetult seotud süsiniku aatomiga. sinik on asendatud halogeeniga 6. Alkohol- nõrgad happed, kus süsinikuühendi molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud hüdroksüülrühmaga –OH 7. Vesinikside- side, mille moodustavad positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F, O, N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga. Mida rohkem vesinik sidemeid seda paremini lahustub ja seda kõrgem on sulamis- ja keemis temperatuur 8. Eeter- orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R 9. Amiin- ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline ...
1. Mükoriisa e. Seenjuur on taimede js seente vaheline kooseluvorm 2. Gripi tekitaja on RNA viirus 3. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. 4. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. 5. autotroofsed organismid organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valguse energiat (fotosünteesija) või redoks resktsioonidel vabanevad keemilist energiat(kemosünteesija) Autotroofid toituvad mineraalainetest. 6. heterotroofid orgsnismid orgsnism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energiat toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Heterotroofid toituvad orgaanilistest ainetest. 7. Populatsioon- ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid 8. Assimilatsioon- orgsnismis toimuvate sünteesprotsesside kogum. 9. Dissimilatsioon organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. 10...
Kaksikside üks side+ üks side. 6. Kolmikside üks side+ kaks sidet. 7. Aromaatne ring e. aromaatne tuum aromaatses tuumas on tervet tsüklit (tuuma) hõlmav ühine elektronide pilv (vt joonist). Aromaatne ring on tasapinnaline. 8. Heterotsüklilised ühendid kui aromaatses ringis on peale süsinike ja vesinike veel ka teisi aatomeid (heteroaatomeid). 9. Arüülrühm areenist moodustunud asendusrühm. 10. Fenüül benseenist moodustunud asendusrühm. 11. Monomeer väikese molekulmassiga aine, millest saadakse polümeere. 12. Polümeer ühe või mitme monomeeri molekulide liitumisel tekkinud suure molekulmassiga aine. 13. Lühendid nime algul orto (1,2-isomeerid) meta (1,3-isomeerid) para (1,4-isomeerid) BENSEEN · füüsikalised omadused: värvitu, iseloomuliku lõhnaga (mürgine!), vees lahustamatu, on ise hea lahusti lahustab hästi rasvu ja muid hüdrofoobseid aineid.
Näiteks alkeenid polümeeruvad, liitudes kaksiksideme arvel. Polükondensatsioon Polükondensatsiooni teel moodustuvad konden satsioonipolümeerid. Seda protsessi võib vaadelda nagu estri teket, kus happe ja alkoholi omavahelise reaktsiooni käigus tekib ester ja eraldub vesi Näiteks kahe hüdroksühappe molekuli ühinemine. Kondensatsioonipolümeeri elementaarlüli ei ole samasugune kui lähtemonomeer. Elementaarlüli koostiseks on monomeer miinus vesi. 3. Milleks kasutatakse polümeere? Mida sisaldavad plastmassid ja milleks? Polümeere kasutatakse toodete valmistamiseks nii puhtal kujul kui ka Plastmassidena. Plastmassid sisaldavad mingit polümeerset ühendit ja lisaks veel täiteainet (vähendavad polümeeri kulu ja kujundavad materjali omadused), stabilisaatoreid (suurendavad plastmasside valgus ja kuumuskindlust ning kaitsevad oksüdeerumise eest), plastifikaatoreid (vähendavad plastmassi rabedust)
Oligosahhariidid- 2-3 monosahhariidi on omavahel liitunud. Sahharoos(glükoosijääk+fruktoosijääk), maltoos(glükoosijääk+glükoosijääk), laktoos ehk piimasuhkur(galaktoosijääk+glükoosijääk). Polüsahhariidid- on polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. Tärklis, tselluloos(annab taimedele tugevuse), glükoos(koosneb glükoosijääkidest, talletatakse maksas ja lihastes), kitiin(on suhkur, mille monomeer sisaldab aminorühma(lülijalgsete välistoes, seente rakukestas). Lipiidid- on alkoholi ja rasvhapete estrid. Lipiidid jagunevad lihtlipiidideks, liitlipiidideks ja steroidideks. Lihtlipiidid jagunevad neutraalrasvadeks(rasvad ja õlid) ning vahad. Liitlipiidid jagunevad fosfolipiidideks ja glükolipiidideks. Neutraalrasvad koosnevad glütseroolist ja rasvhappejääkidest. Küllastunud rasvhapetes esinevad süsinikuaatomite vahel üksiksidemed ja sellised rasvad on
kihtide vahele · Kihtide välisküljed on kaetud kõige polaarsemate jääkidega, mis eelistatult interakteeruvad veega. Pakkimise etapid: 1. Kiire ja pöörduv lokaalsete sekundaarsete struktuuride moodustumine 2. Domeenide moodustumine kooperatiivse agregatsiooni teel pakkimistsentrite ümber 3. Esmase gloobuli teke ühendatud domeenidest 4. Domeenide konformatsiooni täpsustamine 5. Lõplik valgu monomeer. · Kiudvalgud ehk fibrillaarsed valgud: Ehitus: Koosnevad peamiselt heeliksitest. Enamik polüpeptiidahelaist on peaaegu paralleelsed kiu teljega. Omadused: · Harilikult vesikeskkonnas lahustumatud · Mehhaaniliselt tugevad Funktsioonid: · Bioloogiline roll on peamiselt struktuurne (leidub nt. sulgedes, sidekoes, juustes, küüntes). Peamised esindajad: · keratiin · fibroiin · kollageen
Keemia KT'ks kordamine Asendusderivaadid molekuli süsinikahelas on üks või mitu H asendatud teise aatomi või aatomite rühmaga Funktsionaalderivaadid asendus toimub funktsionaalrühmas (estrid ja amiidid) 1. Estrid (R-C-OR) on hapete ja alkoholide reageerimissaadused. Leidub rikkalikult looduses: taimemahlades ja eeterlikes õlides; neist on sageli tigitud lillede ja puuviljade lõhn. Estreid saadakse karboksüülhapete ja alkoholide reageerimisel väävelhappe kui katalüsaatori manulusel. Estri tekkimise reaktsioon = esterdamine. Omadused: enamasti meeldiva lõhnaga vedelad või tahked ained. Kt on madalam kui vastavatel alkoholidel ja karboksüülhapetel. Veest kergemad. Hea lahustuvus. Kasutusalad: puuviljaessentsid ning lõhnaaeinetena seebi- ja parfümeeriatööstuses. Kasutatakse lakilahustitena. HCOOCH2 (etüülmetanaat) rummi lõhn; CH3COOCH2CH2CH2CH3(butüületanaat e. butüülatsetaat) banaan; CH3COOCH2CH2CH2CH2CH3(pentüületanaat) pirn...
Organismide koostis Elusloodus ehk looduselustik on looduse, mille moodustavad organismide ehk elusolendid. Näited: DNA, Hemoglobiin, sahharoos jne. Eluta loodus Osa universumist, mis pole bioloogilises mõttes elus. Eluta looduse hulka kuuluvad õhk, vesi, mineraalid jne. Näited: ammoniaak , vesi , naatriumkloriid. Vesi Vesinikust ja hapnikust koosnev kõige levinum aine maal ning universaalne lahusti, mille keemiline valem on H2O. Vee omadusteks on näiteks suur soojusmahutuvus ja kõrge keemistemperatuur. Lahusti paljudele ainetele, rakkudes turgori (raku siserühk ) tagamine, Rakusisese metabolismi ( ainevahetus) tagamine, termoregulatsiooni teostamine, ainete transportimine, keskkonna kliima kujundamine, organismides kaitsefunktsiooni täitmine, elukeskkonnaks paljudele organismidele. Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismi elutegevuse tulemusena- näiteks lipiidid, monosahhariidid, valgud jne. Nukleotiidha...
MOLEKULAAR-ATOMISTLIK TEOORIA Põhiseisukohad: · molekul on aine väikseim osake, millel säilivad selle aine keemilised omadused · molekulid koosnevad aatomitest · keemilistes reaktsioonides aatomid väiksemateks osakesteks ei lagune · keemiliste reaktsioonide käigus toimub aatomite ümberjaotumine lähtainete molekulidest reaktsioonisaaduste molekulidesse FÜÜSIKALISED NÄHTUSED aine olek või keha kuju muutub KEEMILISED NÄHTUSED üks aine muutub teiseks PUHAS AINE aine ei sisalda lisandina teisi aineid (nt puhas H2O) SEGU koosneb mitmetest ainetest (nt õhk) FÜÜSIKALISED OMADUSED: KEEMILISED OMADUSED: · keemis- ja sulamistemperatuur reageerimine lihtainetega · tihedus (nt O2, H2, C, halogeenidega jt, · värvus põlemisvõime) · lahustuvus vees ...
ELU OLEMUS Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Tsütoloogia - teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitust. Morfoloogia teadus, mis uurib organismide välisehitust. Anatoomia teadus, mis uurib organismide siseehitust. Füsioloogia teadus, mis organismide talitlusi ja regulatsioone. Ökoloogia teadus, mis uurib organismide ning organismide keskkonna vahelisi seoseid. Etoloogia teadus, mis uurib loomade käitumist. Botaanika teadus, mis uurib taimi. Zooloogia teadus, mis uurib loomi. Mükoloogia teadus, mis uurib seeni. Viroloogia teadus, mis uurib viirusi. ELU OMADUSED 7 omadust, millele peab vastama korraga: 1. Kõik elusorganismid koosnevad rakkudest. Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel olemas kõik elu tunnused. 2. Kõik elusogranismid on keerukama organiseeritusega(organismiga) kui eluta organismid. 3. Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik aine...
Kimäär- organism, kelle keha koosneb erineva geneetilise päritoluga rakkudest. 11. Geneetikas enimuuritud liigid (eri organismirühmadest), nende valiku kriteeriumid. Kõige rohkem on uuritud äädikakärbseid ja hiiri, kuna nende areng on kiire, siis saadakse vähese ajaga võimalikult palju katsetusi teha. 12. DNA sekveneerimine (järjestuse määramine) – kuidas toimub, mida tarvis? Desoksüribonukleotiid – DNA kui polümeeri monomeer, koosneb lämmastikalusest (A, T, C või G), monosahhariidist (desoksüriboos) ja fosforhappejäägist. Didesoksüribonukleotiid – eelmisest ühe hapnikuaatomi võrra vaesem ühend. Komplementaarsus – lämmastikaluste kindel üksteisele vastavus. • Uuritav DNA • Desoksüribonukleotiidid • Didesoksüribonukleotiidid (ddA,ddT,ddC,ddG) nt fluorestseeruva värviga märgitud
BIOLOOGIA Elu tunnused VIIRUS EI ELA, SEST TAL PUUDUB RAKULINE EHITUS - Bioloogia uurib elu - Ei ole olemas ühte kindlat elu tunnust - Elu kirjeldatakse mitme erineva tunnuse kaudu - Elu olemasolu vältimatud eeltingimused on soojus, valgus ja vesi KÕIK ELUSORGANISMID KOOSNEVAD RAKKUDEST. - Rakk on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused - Väljaspool rakku elu ei ole - Kõige ürgsemad elusolendid on üherakulised organismid - Hulkraksed organismid koosnevad paljudest rakkudest Kõikidel elusorganismidel on ainevahetus ja energiavahetus - Kõik organismid vajavad elutegevuseks erinevaid aineid - Organismid saavad ümbritsevast keskkonnast aineid ja eritavad sinna jääkaineid - Ainevahetus on organismis pidevalt toimuvad ainete lagundamine ja sünteesimine - Loomad saavad nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid väliskeskkonnast, kuna nad ise org...
konformatsiooni järgi: fibillaarsed (niitjad, vesilahustumatud, vastupidavad hapetele, tugi ja kaitsefuntksioon, nt kollageen, elastiin), globulaarsed (albumiinid, globuliinid, enamus valke). Liitvalgud – sisaldavad mitmevalguslist rühma 30) Valkude funtksioonid: Metabolismi reguleerimine, vitamiinide/mineraalainete/hapniku transportimine, kudede ehitusüksused, närviimpulside edastamine (Na pump), varuained, energia, vere hüübimine. 31) Monomeer: Väikese molekulmassiga aine, esineb polümeristasioonis. 32) Polümeer: Kõrgmolekulaarsed ühendid, mille molekulid koosvenad kovalentsete sidemetega seotud struktuuriühikutest. 33) Ensüümid: Biokatalüsaatorid, mis katalüüsivad spetsiifiliselt peaaegu kõiki reaktsioone organismis, neist sõltub molekulide muundumise kiirus ja suund. Liigitaktase lihtensüümid (ainult valguline osa) ja liitensüümid (valguline osa ja mittevalguline osa
4. ribosoomi-RNA (rRNA) osaleb valgusünteesis Mõisted 1. Lipiid biomolekul, mis koosneb alkoholist ja rasvhappejäägist 2. Adeniin nukleotiidi koostisesse kuuluv lämmastikalus 3. Biheeliks DNA sekundaarstruktuur, koosneb kahest omavahel seondunud nukleotiidide ahelast 4. Valgustruktuur valkude aminohappeline koostis ja nende paiknemine molekulis 5. Sahhariid süsinikust, vesinikust ja hapnikust koosnev orgaaniline ühend 6. Nukleotiid nukleiinhappe monomeer, koosneb pentoosist, lämmastikalusest ja fosfaatrühmast
Mõisted: makroelement-keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes. mikroelement- keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikeses koguses. biomolekul-molekul, mis moodustub ja avaldab toimet organismis valdavalt metabolismi käigus. Biomolekulid koosnevad enamasti süsinikust ja vesinikust ning lämmastikust, hapnikust, fosforist ja väävlist bioaktiivne aine-ained millel on teatud mõju ainevahetusele st. neil on regulatiivne toime metaboolsetele protsessidele monomeer-lihtsa ehitusega biomolekul, mis ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele biopolümeer-on elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis). hüdrofoobne aine- aine omadus, mille puhul ainel puudub vastasmõju veega. hormoon-bioaktiivne aine mille funktsioon on regulatoorne ehk osalevad geeni aktiivsuse regulatsio...
KODUNE KONTROLLTÖÖ nr.1 ORGANISMIDE KOOSTIS 1.Makroelementide hulka kuuluvad (6): O (hapnik), N (lämmastik), H (vesinik), C (süsinik), P (fosfor), S (väävel) 2. Anorgaanilistest ühenditest tähtsaim on vesi, millel on 3 (min) ülesannet kaitseülesanne (nt pisarad, lootevedelik), aitab kehas säilitada püsivat temperatuuri, aitab eemaldada jääkprodukte, tagab ringeelundkondade töö. 3.Ühenda katioonid nende õigete ülesannetega: 3.1. vesinikioon a) närviimpulsside moodustumine 3.2. kaaliumi-ja naatruiumiioonid b) verepunalibledes hemoglobiinis, osaleb hapniku transpordis 3.3. Magneesiumiioon c) luudes, hammastes 3.4. Kaltsiumiioon d) määrab lahuse happesuse 3.5. Rauaioonid e) klorofüllis taimel, loomal DNA-s ja RNA-s 4. Organismile vajalikud anorgaanilised ained ...
121. nukelofiil ühend v osake, millel on nukleofiilne tsenter 122. nukleofiilne tsenter aatom,millel on vaba v osaliselt vaba elektronpaar ning negatiivne laeng v osalaeng. Nukelofiilseks tsentris võib olla ka laenguta aatomite rühm (nt.kaksikside v aromaatne ring) 123. polümerisatsioon 124. polükondensatsioon kõrgmolekulaarse ühendi moodustumine, mis kulgeb mitmefunktsionaalsete ühendite omavahelisel reageerimisel vee eraldumisega 125. monomeer madalmolekulaarne ühend, mis võib osaleda polümerisatsiooniprotsessis 126. polümeer Polümeerid on keemilised ühendid, mille molekul koosneb paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest (elementaarlülidest). 127. polümerisastiooniaste arv, mis näitab elementaarlülide arvu polümeeri molekulis 128. elementaarlüli kovalentsete sidemetega seotud korduv struktuuriühik polümeeri molekulis
muutumine. 26) Antikeha organismi sattunud võõrainete eemaldamiseks veres tekkiv moodustis(valk) 27) AIDS omandatud imuunpuudulikkuse sündroom mida põhjustab HIV viirus. 28) HIV viirus, mille toimel lakkab antikehade teke organismis, mistõttu organismi vastupanuvõime haigustekitajatele langeb. 29) Nukleiinhape Biopolümeer, mille monomeeriks on nukleotiid, on kahte tüüpi nukleiinhappeid DNA ja RNA 30) Nukleotiid Nukleiinhappe monomeer 31) Lämmastikalus selle poolest erinevad teineteisest DNA monomeerid. 32) Komplementaarsusprintsiip nukleotiidide üksteisele vastavus, mis on aluseks DNA ahelate koospüsimisele. 33) Biheeliks DNA sekundaarstruktuuri kuju 34) Replikatsioon DNA kahekordistumine, ensüümi toimel., mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse struktuuriga DNA molekuli.
makroelement 98-99% organismi elementidest; keemiline element, mida organismid vajavad suurtes kogustes (C, H, N, O, P, S) mikroelement keemiline element, mida organism vajab suheliselt väikeses koguses (Fe, I, Mn) biomolekul bioaktiivne aine momomeer lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele biopolümeer biomolekul, mis koosneb monomeeridest hüdrofoobne aine aine, mis ei lahustu vees hästi (rasvad, õlid) hormoon tsükliline lipiid ehk steroid ateroskleroos haigus: liigne kolesterool võib põhjustada veresoonte lupjumist, kuna ladestub veresoonte seintele peptiidside moodustub ühe aminohappe karboksüülrühma (COOH) ja teise aminorühma reageerimisel robisoom - raku tsütoplasmas esinev organell, mis koosneb rRNA ja valgu molekulidest; nendes moodustuvad valgud denaturatsioon valgustruktuuri muutus; hävitatakse valgu kõrgema järgu struktuuri (juuste lõikamine, muna vahustamine, muna p...
lihtsalt eralduksid teineteisest ja lääts muutuks kasutuskõlbmatuks. Polaroidläätsede valmistamiseks kasutatakse CR-39-t, polükarbonaati, atsetobutüraat tselluloose, kõrge murdumisnäitajaga plastikmaterjale ning värvitut ja fotokroomset mineraalklaasi. (Eagle Vision) Plastikmaterjalist polariseeruvad prilliläätsed valmistatakse vormimise e. valumeetodil: vormi keskele kinnitatud polaroidfilmi pooltele valatakse monomeer, mis polümeriseerub, tahkub, muutes polaroidi läätse sees olevaks lahutamatuks osaks. Mineraalklaasist valmistatud polaroidlääts koosneb mitmest erinevast kihist, mis on omavahel tihedalt kokku pressitud. 4. POLAROID PRILLILÄÄTSEDE TÖÖTLEMINE Polaroidläätsed ei kannata kõrgeid temperatuure, mistõttu tuleb jälgida, et veevool käiakivile ei oleks mingil juhul takistatud. Polaroidi plastraami asetades tuleb läätse föönist
View Attempt 1 of 1 Title: Test nr 5 Polümeermaterjalid Started: Tuesday 12 May 2009 17:49 Submitted: Tuesday 12 May 2009 17:56 Time spent: 00:06:48 Total score: 100/100 = 100% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Plastid on polümeeride baasil valmistatud tehismaterjalid, mille põhikomponendiks on Student Response Value Correct Answer Feedback 1. molekulid 0% 2. polümeer 100% 3. monomeer 0% 4. aatomid0% Score: 10/10 2. Kuidas liigitatakse polümeere ahela väliskuju järgi? Student Response Value Correct Answer Feedback 1. kahemõõtmeline, kolmemõõtmeline, viiemõõtmeline 0% 2. lühike, pikk 0% 3. lineaarne, hargnenud või ristsillatud ahelaga 100% Score: 10/10 3. Kuidas liigitatakse polümeere nende rakendusomaduste järgi? Student Response Value Correct Answer Feedback 1
Aqua/water/eau Kange rohekassinine vesi Linalool terpeenalkohol, mida leidub paljudest taimedest saadud eeterlikes õlides, on meeldiva bergamoti lõhnaga õli. Limonene värvitu vedelik süsivesinike klassifitseeritud tsükliline terpeenin, kellel on tugev lõhn nagu apelsinil. Acrylates/octylacrylamide ioon akrüülhappes. Akrüülid on soolad ja estrid. Copolymer polümeer, mis on saadud kahe(või enama) monomeersed liigid, mitte homopolümeer, kus ainult üks monomeer on kasutatud. Amyl cinnamal kahvatukollast värvi vedelik mis viitab lõhna poolest jasmiini õiele. Benzyl benzoate ester ja bensüülalkohol ja bensoehappe. Benzyl termin, mida kirjeldatakse asendaja või molekuli fragmenti. Salicylate tuntakse ka salitsülaati talumatus, on igasugune kahjulik mõju. Citral kahvatukollane vedelik, millel on tugev sidruni lõhn, tekib eeterlike õlide taimedest. Citronellol lineaarne terpeeni esinev looduslikult tsitrusviljade taimed.
retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis. Denaturatsioon - valgu kõrgemat (neljandat, kolmandat ja teist) järku ruumiliste struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur. Dendriit - närviraku lühemad jätked, mis võtavad teistelt rakkudelt vastu närviimpulsse. Desoksüribonukleiinhape (DNA) - biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine. Desoksüribonukleotiid - DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Desoksüriboos - viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises. Destruendid ehk lagundajad - lagundavad surnud orgaanilist materjali (surnud organisme ja organismide jääkprodukte). Dihübriidne ristamine - ristamine, mille korral uuritakse kahe geenipaari poolt määratud kahe tunnusepaari pärandumist. Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne
BIOLOOGIA KONSPEKT Organismide koostis Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Orgaanilised ained on omased elusloodusele, sest valdav osa neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Organismides leiduvad need samad orgaanilised ained, mis eluta looduseski. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku (need esinevad kõikides organismides). Vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit. Neid on vähem sellepärast, et nad esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete koostises. Kuna neid on organismis väga vaja siis, siis nimetatakse neid kuut elementi makroelementideks (CHNOPS). CHNOPSi elemendid moodustavad 98% raku keemiliste elementide koostisest. Mikroelementideks nimetatakse 16 elementi, mida on rakkudes väga vähe, kuid on sellegi poolest väga olulised. (K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt). Organismides on kõige rohkem anorgaanilisi aineid. Nende sisa...
lämmastikalus--nukleiinhappe monomeeri koostisesse kuuluv tsükliline orgaaniline ühend. makroelemendid--organismide koostises kõige enam esinevad elemendid (O, C, H, N, P, S). mikroelemendid--organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid. monosahhariidid--suhkrud, mille molekulis on kuni 6 süsiniku aatomit. mRNA--ribonukleiinhappe liik, mis sisaldab liigiomaste valkude sünteesimiseks vajaliku informatsiooni. nukleotiid--nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5-süsinikulise suhkru ja fosfaatrühma liitumisel. renaturatsioon--valgu kõrgemat järku ruumilise struktuuride taastumine. retseptorvalk--rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse. rRNA--ribosoomi RNA, aitab ribosoomides sünteesida liigiomaseid valke. steroid--regulatoorse toimega madalmolekulaarne tsükliline lipiid. transportvalk--valgu molekul, mis viib ained raku või organismi ühes
DNA ja RNA on nukleiinhapped, mis on kõigis organismides. DNA on kromosoomide peamine koostisaine, mis talletab pärilikku infot. Geneetilise info realiseerimine toimub RNA kaasabil. Rakus on vett üle 80% - hea lahusti, osaleb mitmetes keemilistes reaktsioonides, aitab säilitada organismisisest püsivat temp. Ebasobivates tingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tärklist. Rasvade lagundamisel vabaneb 2* rohkem energiat kui valkude oksüdeerimisel. Desoksüribonukleiid on DNA monomeer. Aminohape on valgu polümeer. DNA kuulub kromosoomide ehitusse, molekul on kaheahelaline biheeliks. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. Glükoos kuulub polüsahhariidide tärklis ja tselluloos koostisesse. Inimese siseerektsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse hormoonideks. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt energiaallika ja kaitse funktsiooni. AIDS-i põhjustab HIV viirus.
Geneetika 1.1 DNA ja RNA ehitus Nukleiinhapped-DNA, RNA ;koosnevad nukleotiididest. Monomeer- DNA ehitusüksused on desoksüribonukleotiidid (nukleotiid) Nukleotiid- (suhkur) desoksüriboos + fosfaatrüm + lämmastikalus Kromosoom (5) - terviklik DNA molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin(4)- rakutuumas asuv pärilikusaine koos selle pakkimises olevate Valkudega. Valk(2) DNA(3) Geen(1)-DNA molekuli lõik Genoom-liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline material. Aluspaar-kaks omavahel vesiniksidemega seotud nukleotiidi Lämmastikalused: DNA RNA A adeniin A adeniin C tsütosiin C tsütosiin G guaniin G guaniin T tümiin U urasiil mRNA-viib DNAs s...
kõrge keemistemperatuur; pindpinevus ja kapillaarsus. Funktsioonid molekulaarsel tasandil: Vesi on reaktsioonis lähteaineks fotosünteesi reaktsioonis. Igasugune taimne fotosüntees kasutab lähteainena vett ja selle tulemusena eraldub O. Bakteriaalne FS vett lähteainena ei kasuta O ei eraldu. NB! Sinivetikad on taimed, mitte bakterid. Vesi kindlustab hüdrolüüsireaktsioonid. hüdrolaas Polümeer + vesi monomeer (tärklise hüdrolüüs glükoosiks) Vesi kui lahusti. Lahustuvus on lahustuva aine molekulide vaheliste sidemete lõhkumine ja nende molekulide ümbritseva stabiliseeriva hüdraatkihiga. Hüdrofiilsus on hüdrofiilse aine ja H2O molekulide vaheline vastasmõju. Enamasti hüdrofiilsed ained ka lahustuvad vees, kuid sageli ei lahustu, vaid punduvad ja märguvad (nt tselluloos, kollageen, tärklis). Hüdrofiilsus on laiem mõiste kui lahustuvus.
kõrge keemistemperatuur; pindpinevus ja kapillaarsus. Funktsioonid molekulaarsel tasandil: Vesi on reaktsioonis lähteaineks fotosünteesi reaktsioonis. Igasugune taimne fotosüntees kasutab lähteainena vett ja selle tulemusena eraldub O. Bakteriaalne FS vett lähteainena ei kasuta O ei eraldu. NB! Sinivetikad on taimed, mitte bakterid. Vesi kindlustab hüdrolüüsireaktsioonid. hüdrolaas Polümeer + vesi monomeer (tärklise hüdrolüüs glükoosiks) Vesi kui lahusti. Lahustuvus on lahustuva aine molekulide vaheliste sidemete lõhkumine ja nende molekulide ümbritseva stabiliseeriva hüdraatkihiga. Hüdrofiilsus on hüdrofiilse aine ja H2O molekulide vaheline vastasmõju. Enamasti hüdrofiilsed ained ka lahustuvad vees, kuid sageli ei lahustu, vaid punduvad ja märguvad (nt tselluloos, kollageen, tärklis). Hüdrofiilsus on laiem mõiste kui lahustuvus.
· kõrge keemistemperatuur; · pindpinevus ja kapillaarsus. Funktsioonid molekulaarsel tasandil: · Vesi on reaktsioonis lähteaineks fotosünteesi reaktsioonis. Igasugune taimne fotosüntees kasutab lähteainena vett ja selle tulemusena eraldub O. Bakteriaalne FS vett lähteainena ei kasuta O ei eraldu. NB! Sinivetikad on taimed, mitte bakterid. · Vesi kindlustab hüdrolüüsireaktsioonid. hüdrolaas Polümeer + vesi monomeer (tärklise hüdrolüüs glükoosiks) · Vesi kui lahusti. Lahustuvus on lahustuva aine molekulide vaheliste sidemete lõhkumine ja nende molekulide ümbritseva stabiliseeriva hüdraatkihiga. Hüdrofiilsus on hüdrofiilse aine ja H2O molekulide vaheline vastasmõju. Enamasti hüdrofiilsed ained ka lahustuvad vees, kuid sageli ei lahustu, vaid punduvad ja märguvad (nt tselluloos, kollageen, tärklis). Hüdrofiilsus on laiem mõiste kui lahustuvus.
Antikehad on võimelised ühinema vastava antigeeniga ja sellega neid kahjutustama. Antigeen-antikeha reaktsioonid on spetsiifilised ja keemilise iseloomuga. Inimese immuunglobuliinide klassifikatsioon ja struktuur: Ig-klass Konfiguratsioo Raske ahela Antikeha Võime n tüüp funktsioon platsentat läbida IgG Monomeer opsoniseerimin + e IgM Pentameer µ Nautraliseerimi ne, aglutinatsioon Plasmas IgA monomeer, Neutraliseerimi sekreetides ne
Antikehad on võimelised ühinema vastava antigeeniga ja sellega neid kahjutustama. Antigeen-antikeha reaktsioonid on spetsiifilised ja keemilise iseloomuga. Inimese immuunglobuliinide klassifikatsioon ja struktuur: Ig-klass Konfiguratsioo Raske ahela Antikeha Võime n tüüp funktsioon platsentat läbida IgG Monomeer opsoniseerimin + e IgM Pentameer µ Nautraliseerimi ne, aglutinatsioon Plasmas IgA monomeer, Neutraliseerimi sekreetides ne
1. KEEMIA PÕHIMÕISTED Gümnaasiumi lõpetaja teab ainekavas esitatud põhimõisteid ja seaduspärasusi. Gümnaasiumi lõpetaja oskab neid rakendada keemiliste nähtuste kirjeldamisel ja seletamisel, arvutus-ning probleemülesannete lahendamisel. 1)Aatom on keemilise elemendi kõige väiksem osa. Aatom koosneb tuumast ja elektronidest. 2)Tuumalaeng on aatomi tuuma positiivne laeng. On määratud prootonite arvuga tuumas. 3) Elektronkate on aatomituuma ümber tiirlevate elektronide kogum, koosneb elektronkihtidest. Väliselektronkiht on aatomituumast kõige kaugemal asuv elektronkiht, selle elektronide arv määrab elemendi omadused. 4)Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. 5) Ioon on laenguga osake. Positiivne ioon on katioon , negatiivne ioon on anioon. 6)Molekul on aine kõige väiksem osake. Molekul koosneb aatomitest. 7)Aatommass on aatomi mass aatommassiühikutes. 8)a)Mool on aine hulk, mis sisaldab sama pa...
Bioloogia 17.10.2011 Elina Sarv Teisipäeviti peale 7ndat tundi Ristsõna moodustamine mõistete peale Mõistetele joon alla Elu olemus Elu tunnused Elus 1) rakuline ehitus Rakk organismi väikseim ehituslik ja talituslik üksus millel on kõik elu tunnused. Üherakulised (amööb, kingloom) Hulkraksed 2) keerukam organiseeritus Molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, liigiline, ökosüsteemne ja biosfääriline tasend. 3)Aine ja energi avahetus Organismi ja väliskeskkonna vahel 4) Stabiilne sisekeskkond *Püsisoojased organismid- linnud ja imetajad *Kõigusoojased kalad, kahepaiksed ja roomajad. (Kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist). Paljunemine *Suguline paljunemine sugurakud ehk gameedid *Mittesuguline paljunemine vegetatiivsed ehk eostega Pärilikkus Järglaste sarnasus vanematega Kasvamine ja arenemine *Otsene arenemine imetajatel, lindudel, ro...
Orgaanilised komposiitmaterjalid kordamisküsimused 1. Nimetage tänapäeval tehnikas kasutatavaid materjalide põhiliike Vastus : metallid, keraamika ning komposiitmaterjalid 2. Andke vähemalt kaks erinevat definitsiooni komposiitmaterjalile Vastus : · Komposiitmaterjal on mitme faasiline materjal, mis laseb mõjule pääseda kõigi faaside positiivsetel omadustel ja mille puhul täheldatakse omaduste sünergiat. · KM on konstruktsioonmaterjal, mis koosenb kahest või enamast faasist, mis on kombineeritud makrotasandil ja on omavahel sidestatud. 3. Tooge vähemalt a üks naine komposiitidest, milles võib täheldada kombineeritud toime efekti: 1. plast + klaas ,2. metall + metallioksiid 4. Mida kujutab endast linataime vars ( komposiitide aspektist ) ? Parasvöötmes kultiveeritav tsellulooskiutaim, kõrge keskmise suhtelise molekulmassiga tselluloos. Seemnetest toodetakse linaõ...
29.Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsedühendid onainedmille molekulid koosnevad kovalents ete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest. 30. Polümeeride omadused ja saamine. Saamine –Liitumispolümerisatsioon- polumeer moodustub monomeeride liitumise teel. Protsess kulgeb ahelreaktsioonina. Polükondentsatsioon- kondendatsioonipolümeer moodustub ahelreaktsioonil, kusjuures igal reaktsioonil eraldub üks vee molekul, seefa ei ole tema monomeer identne lähtaine molekuliga. 31. Polümeeride liigitus. Päritolu järgi: looduslikud (tselluloos, kautšuk), modifitseeritud looduslikud (struktuur säilib peale keemilist töötlemist) ja sünteetilised 32. Mis on monomeer? väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid. 33. Mis on polümerisatsiooniaste
Halogeenühendid HALOGEENIÜHENDID JA NENDE NOMENKLATUUR Orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud halogeeni aatomi või aatomitega, on halogeeniühendid. Alkaanide halogeenderivaatide nomenklatuur sarnaneb hargnenud ahelaga alkaanide nomenklatuuriga. Asendusrühmadeks on halogeeniaatomid. Nende nimetused on vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Asendusrühmade arvu väljendatakse samuti eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. CH3CHCl2 1,1-dikloroetaan CH3CF(CH3)CH3 2-fluoro-2-metüülpropaan NUKLEOFIILID JA ELEKTROFIILID Nukleofiiliks nimetatakse osakest, mis omab vaba elektronpaari või negatiivset laengut (:NH3, H2:O:, CH3COO, Cl). Elektrofiiliks nimetatakse osakest, mis omab tühja orbitaali või positiivset laengut (Na+, K+, Li+, H+). Molekulis polaarse kovalentse sideme korral esinevad nukleofiilsus- ja elektrofiilsustsentrid. + ...
MÕISTED 1. Alkaan- süsivesinik, mille süsinikahel koosneb ainult tertraeedrilistest süsinikest R 2. Isomeerid- ühesuguse koostise, kuid erineva struktuuriga ained 3. Hüdrofoobsus- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega 4. Hüdrofiilsus- veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega 5. Halogeenühend- ühend, kus halogeeni (Cl, F, Br, I) aatomid on vahetult seotud süsiniku aatomiga. sinik on asendatud halogeeniga 6. Alkohol- nõrgad happed, kus süsinikuühendi molekulis on üks või mitu vesinikku asendatud hüdroksüülrühmaga OH 7. Vesinikside- side, mille moodustavad positiivse osalaenguga vesiniku aatom mittemetallide (F, O, N) vaba elektronpaariga (ja negatiivse osalaenguga) aatomiga. Mida rohkem vesinik sidemeid seda paremini lahustub ja seda kõrgem on sulamis- ja keemis temperatuur 8. Eeter- orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R 9. Amiin- ammoniaagi derivaat, kus vesiniku aatomi(te) asemel on orgaaniline ...
Tuntakse kahte nukleiinhapet: DNA Desoksüribonukleiinhape Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid koosneb kolmest komponendist: fosfaatrühm, desoksüriboos, lämmastikalus. (Joonis 8) DNA ahel tekib desoksüribonukleotiidide ühinemisel. DNA koosneb kahest heeliksist, mis kokku teeb biheeliksi (spiraalne). DNA ahela näide: A-C-G-C-T-C-... Komplementaarsusprintsiip: A=T, CG ehk ühes ahelas on üks, teises teine monomeer. Järelikult biheeliks eelnevast ahelast on: A=T CG GC CG .... DNA monomeeride nimetused ja tähised Lämmastikaluste nimetus Monomeeri nimetus Monomeeri tähis Adeniin Adenosiinfosfaat A Guaniin Guanosiinfosfat G Tsütosiin Tsütidiinfosfaat C
nimetatakse terminaatoriks (geeni lõpp). Seal eraldub ensüüm DNA molekulist, mille järgselt taastub DNA endine kaksikspiraalne kuju ning sünteesitud RNA liigub läbi tuumamembraani pooride tsütoplasmasse. Transkriptsiooni produktiks on RNA ahel, milles tümiini (T) nukleotiidid on asendatud uratsiiliga (U). Kuna RNA koostises on lämmastikalus tümiin asendunud uratsiiliga, rakendub transkriptsioonil alljärgnev komplementaarsus. DNA monomeer RNA monomeer adenosiinfosfaat A uridiinfosfaat U adenosiinfosfaat tümidiinfosfaat T A tsütidiinfosfaat C guaniinfosfaat G guaniinfosfaat G tsütidiinfosfaat C
Aineklass, Funkt- Ees- või Näited Füüsika-lised Leidumine, Keemilised omadused sio- üldvalem, järelliited omadused saamine, naalne mõiste nimetuses kasutamine rühm -aan CH4 metaan C1-C4 gaasid Maagaas(CH4) 1.)Põlemine(täielik oksüdeerumine) Alkaanid C2H6 etaan C5-C16 vedel. Nafta(vedelate CH4+2O2CO2+2H2O CnH2n+2 alkaanide segu C3H8 propaan C17-...tahked 2.)Pürolüüs(kuumutamine õhu juurdepääsuta) Küllastunud Parafiin(tahke-te süsivesinkud, C4H10 buta...
BIOLOOGIA 2010 ELUTUNNUSED: Eluavaldused 1. Rakuline ehitus Eeltuumsed (prokarüootne) Päristuumsed (eukarüootne) 2. Paljunemine Suguline Sugurakkude olemasolu Viljastumine (kahe raku ühinemine) Nt. Imetajad, roomajad, linnud, putukad Mittesuguline Eoseline (seened, sõnajalad, vetikad) Vegetatiivne erinevate organite abil paljunemine (kartul mugulaga; sibul maasikad võsundiga; hüdra; algloomad; pungumine) 3. Ainevahetus Söömine, gaasivahetus, ainete väljastamine, seedimine, imendumine, sünteesi või lagundamise reaktsioonid Autotroofid ise toodavad orgaanilist ainet (taimed, osad bakterid) Heterotroofid kasutavad valmis orgaanilist ainet METABOLISM (ainevahetus kõik kokku) = ASSIMILATSIOON(süntees) ...
6. Liikumise- algloomade viburid, ripsmed, lihaskoe valgud. (inimestel spermid) 7. Varuaine- munavalge, piim 8. Kaitse- antikehad, verehüübimisvalgud, kattevalgud. 9. Toksiline- putukate mürgid, nt mesilased, madude mürgid, valgu liigtarbimine kahjustab neerusid ja maksa, viib kaltsi 17. Pildilt ära tund DNA ehitus, DNA monomeeri mõiste, biheeliks. Dna ehitus. Dna monomeeri mõiste- -Dna monomeer ehk Desoksüribonukleotiid- on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Biheeliks- tähendab seda, et DNA on enamasti rakkudes kaksikahelaline heeliks- biheeliks. 18. Milline on DNA roll erinevates organismides DNA roll on päriliku info säilitamine ja edasikandmine. 19. Millele viitab evolutsiooniliselt see, et DNA ja selle kodeeriv süsteem on kõigis elusorganismides sama? 20
mitte kasutades! 1. Makroelemendid kuuluvad üksnes orgaaniliste ainete koostisse. (V).... nii org. kui ka anorg. hulka 2. Anorgaanilised ja orgaanilised ained esinevad kõigis organismides. (Õ) 3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tselluloosi. (V)....tärklist 4. lagundamisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerimisel. (V)...vähem 5. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur. (Õ) 6. Aminohape on valgu monomeer. (Õ) 7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse (Õ) 8. RNA molekul on kaheahelaline biheeliks. (V)....ühe Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam: a) glükoosi b) kolesterooli, c)nukleiinhappeid d)vett 10. Taimede klorofülli koostisse kuuluv keemiline element on a) Fe) Mg, c) Zn, d) Ca. 11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam a) valkudest, b) nukleiinhapetest, sahhariididest, lipiididest. 12
Valgud referaat Hanna Anett Kari Pärnu Koidula Gümnaasium 10c Juhendaja: S. Miglai & M. Kanniste Pärnu 2008 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................... 3 Valgud.................................................................................................................................................. 4 Valgud toidus ........................................................................................................................................................
DNA JA RNA ON PÄRILIKU INFO KANDJAD Nukleiinhapped DNA ja RNA, nukleotiidide polümeerid; päriliku info kandjad e pärilikkusained Monomeer polümeeri ehitusüksus; moodustab teiste omasugustega liitunult polümeerse molekuli Nukleotiid nukleiinhappe ehitusüksus; koosneb suhkrust, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest; suhkruks on RNA koostises riboos ja DNA-l desoksüriboos Komplementaarsusprintsiip lämmastikaluste paardumise seaduspära;(nt ühe DNA-ahela adeniini vastas on alati teise ahela tümiin ja guaniini vastas tsütosiin) Kromosoom terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin rakutuumas asuv pärilikkusaine koos selle pakkimises osalevate valkudega Tuumake rakutuuma piirkond, kus sünteesitakse ribosoomi-RNAd(rRNA) ja moodustuvad ribosoomid Genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal Genotüüp organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime Aluspaar kaks omavahel vesin...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
