Kordamiskusimused I Pakendus (0)

Q: Kuidas pakendeid liigitatakse?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamiskusimused I Pakendus

Q: Milliste nõudmistega tuleb arvestada pakendi kavandamisel?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamiskusimused I Pakendus

Q: Mis on pakendi korduskasutus?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamiskusimused I Pakendus

Q: Mis on pakendijäätmete taaskasutus?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamiskusimused I Pakendus

Q: Mis on pakendijäätmete ringlussevõtt?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamiskusimused I Pakendus

Q: Mis on taaskasutusorganisatsioon?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamiskusimused I Pakendus

Q: Mis on tagatisraha pant?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamiskusimused I Pakendus

Q: Mis on pakendiaktsiis?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamiskusimused I Pakendus

Q: Millise märgistuse on pakendaja kohustatud pakendile kandma?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamiskusimused I Pakendus

Q: Millised on pakendiettevõtja kohustused?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamiskusimused I Pakendus

Varia - Kategoriseerimata

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas pakendeid liigitatakse?
Milliste nõudmistega tuleb arvestada pakendi kavandamisel?
Mis on pakendi korduskasutus?
Mis on pakendijäätmete taaskasutus?
Mis on pakendijäätmete ringlussevõtt?
Mis on taaskasutusorganisatsioon?
Mis on tagatisraha pant?
Mis on pakendiaktsiis?
Millise märgistuse on pakendaja kohustatud pakendile kandma?
Millised on pakendiettevõtja kohustused?
Milliseid valdkondi kajastab pakendile kantud märgistus?
Milline teave esitatakse pakendit iseloomustavas märgistuses?
Milliseid nõudeid esitataks pakendimaterjalidele?
Millised materjalid on paberi ajaloolised eellased?
Millest võib paberit toota?
Milliseid metallesulameid kasutatakse toiduainete pakendamisel?
Mis on pakend?
Mis on olulised pakendi kujundamisel?

se9Kordamisküsimused I.
(Kõigis vastustes tuua võimaluse korral näiteid, 1-3 näidet)

Mis on pakend?
Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel:toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Sinna alla loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid.
Pakend on mis tahes materjalist valmistatud mis tahes laadi toode, mida kasutatakse kaupade kaitseks, käitlemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks, mis võib olla mis tahes toormaterjali või töödeldud tootena ja mis antakse tootjalt edasi kasutajale või tarbijale. Samal eesmärgil kasutatavaid tagastamatuid tooteid tuleb samuti lugeda pakenditeks.
Määratlusest järeldub, et pakend peab olema kasutusel või kättesaadavaks tehtud koos kaubaga. See tähendab, et tühi pakend või pakendimaterjal enne selle pakendamisel kasutamist, ei ole pakendiseaduse reguleerimisalas.

Kuidas pakendeid liigitatakse? (tuua näiteid ja iseloomustada igat pakendi liiki)

Otstarbe järgi

Taaskasutuskordade järgi
Rühmapakendi moodustab veopakendisse pakitud ühik, mille sees on omakorda müügipakendid.
Müügipakend on pakend, millega kaup lõpptarbija kätte jõuab. Müügipakendil on harilikult ka teave kauba ja selle tootja kohta ning selle kujundus võib olla õiguslikult kaitstud.
Pakendeid võib liigitada otstarbe järgi:

Müügipakend – kuulub tarbija poolt ostetud kauba juurde. Tüüpiliseks müügipakendiks loetakse lõpptarbijale müüdava toiduaine või esmatarbekauba pakendit . Nt jogurtitopsid, joogipudelid, kilekotid , karbid , tuubid, purgid , aga ka televiisori ümber olev pappkast.d
Rühmapakend – mõeldud teatud hulga müügiühikute rühmitamiseks müügikohas. Mõnel juhul müüakse pakend koos kaubaga lõppkasutajale, samas kasutatakse rühmapakendit kauba käsitsemise lihtsustamiseks, kauba kaitsmiseks või esitlemiseks. Nt pudelikastid, pakkekiled.
Veopakend – mõeldud kaupade käsitsemiseks transpordil, et vältida kauba füüsilisi kahjustusi ning lihtsustada kauba ladustamist transpordil. Nt kaubaalus, puidust raamid, metalllindid jne.

Pakendeid liigitatakse ka sõltuvalt taaskasutuskordadest:

Korduskasutuspakend – läbib oma olelusringi jooksul korduskasutussüsteemis mitu käiku või ringi, sõltuvalt pakendi kasutusotstarbest, -võimalusest ja –kõlblikkusest. Nt klaasist korduskasutuspudelid, korduskasutuses olevad kaubaalused , metallvaadid.
Ühekorrapakend – mõeldud vaid ühekordseks kasutamiseks ning muutub peale kasutamist jäätmeks. Nt kilekott , toidukile.

Milliste nõudmistega tuleb arvestada pakendi kavandamisel?
Pakendite disain ja konstrueerimine on üks osa pakendatava toote loomise protsessist. Üldjoontes on pakendi loomine eraldiseisev protsess, kuid on tihedalt seotud pakendatava toote loomisega . Disainiprotsess saab alguse pakendile esitatavate nõuete paika panemisega: pakendi konstruktsioon , turunduslik välimus, toote säilivusaeg, kvaliteedi tagamise kindlus , logistilised parameetrid , seadustes sätestatud nõuded, keskkonnaalased aspektid jne. Kehtestatud peavad olema konkreetse pakendi kriteeriumid, tootmise viis, valmistamise aeg, eesmärgid, kasutatavad vahendid ning kulude ulatus.
Pakendi loomise protsessi kuuluvad prototüüpide loomine, disaini loomine arvutiprogrammide abil, automatiseeritud tootmine ja automaatne andmetöötlus.
Teatud tüüpi toodete pakenditele on kehtestatud seadustega erinõuded. Näiteks toiduainete pakendamisel peavad toksikoloogid (vt toksilisus) ning toiduteadlased veenduma , et toiduga kokkupuutuv materjal vastab kehtestatud nõuetele. Insenerid peavad kindlustama, et pakend hoiab toodet värskena oma säilivusaja lõpuni. Pakendite loomise protsess on suunatud tarbija heaolule.

Mis on pakendi korduskasutus?
Pakendi korduskasutus on mis tahes toiming, mille käigus korduskasutuspakend täidetakse uuesti või kasutatakse pakendit algselt mõeldud otstarbeks, tehes seda turul leiduvate ning pakendi uuesti täitmist võimaldavate abitoodete abil või selliste abitoodete abita . Selline korduvalt kasutatud pakend muutub pakendijäätmeteks, kui ta ei kuulu enam korduskasutusele.

Mis on pakendijäätmete taaskasutus ?
(1) Pakendijäätmete taaskasutus on jäätmete taaskasutamine jäätmeseaduse § 15 tähenduses, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(2) Pakendijäätmete taaskasutus toimub pakendijäätmete ringlussevõtuna või energiakasutusena.
Arenenud riikides koguneb aastas 100-300 kg jäätmeid inimese kohta, Eestis ~100, maailmas keskmiselt 30 kg inimese kohta. Olmejäätmete massist ~1/3 (mahult ~60%) on pakend. Alates 1970-ndatest aastatest on pakendite hulk iga 5 aastaga kahekordistunud. Materjalid lagunevad aeglaselt: merre visatud klaaspudel või polüstüreen püsib 1000 aastat, konservikarbid 500 a. kilekotid 10-20 a. , pabersalvrätt 3 kuud ( merevees ).

Mis on pakendijäätmete ringlussevõtt?
(1) Pakendijäätmete ringlussevõtt on jäätmetes sisalduva materjali töötlemine tootmisprotsessis eesmärgiga kasutada materjali kas esialgsel või muul otstarbel , kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja arvatud energiakasutus.
(2) Bioloogiline ringlussevõtt on pakendijäätmete biolagunevate osade aeroobne (kompostimine) või anaeroobne (metaankääritus) töötlemine kontrollitavates tingimustes ning mikroorganismide abil, mille tulemusena saadakse stabiliseeritud orgaanilised jääkmaterjalid või metaan . Prügilasse ladestamist ei loeta bioloogilise ringlussevõtu vormiks.

Mis on taaskasutusorganisatsioon?
Taaskasutusorganisatsioon on käesoleva seaduse § 17 lõike 5 alusel keskkonnaministri poolt akrediteeritud juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud, mille liikmed, osanikud või aktsionärid on pakendiettevõtjad.
(2) Taaskasutusorganisatsiooni ülesanne on korraldada talle käesoleva seaduse § 16 lõike 2 alusel kohustused üle andnud pakendiettevõtjate pakendi ja pakendijäätmete üleriigilist kogumist ja taaskasutamist ning arendada edasi taaskasutussüsteemi eesmärgiga tagada pakendijäätmete taaskasutamine vähemalt käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud taaskasutuse sihtarvude ulatuses.

Mis on tagatisraha , pant?
(1) Pakendile määratakse tagatisraha, mis on ühe müügiühiku hinnale lisatud pakendit väärtustav tasu ühe pakendi eest.
(2) Tagatisraha kehtestatakse õlle, vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi, siidri , perry ja karastusjoogi korduskasutuspakendile, milleks on:
1) klaaspakend;
2) plastpakend.
(3) Tagatisraha kehtestatakse õlle, vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi, siidri, perry ja karastusjoogi ühekorrapakendile, milleks on:
1) klaaspakend;
2) plastpakend;
3) metallpakend

Mis on pakendiaktsiis ?
Pakendiaktsiisi seadusega sätestatakse pakendiaktsiisiga maksustatavad pakendid ja neile vastavad aktsiisimäärad.

Millise märgistuse on pakendaja kohustatud pakendile kandma?
3) Pakendi ja pakendijäätmete kogumise, korduskasutuse ja taaskasutuse lihtsustamiseks võib pakendiettevõtja kanda pakendile või etiketile:
1) märgi, mis näitab pakendiettevõtja kohustuste üleandmist vastavalt käesoleva seaduse § 16 lõikele 2;
2) pakendimaterjali iseloomustava märgistuse vastavalt Euroopa Komisjoni otsusele 97/129/EÜ, millega vastavalt Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivile 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta kehtestatakse pakendimaterjalide identifitseerimissüsteem
3) muid andmeid, mida pakendiettevõtja vajalikuks peab ja mis ei ole vastuolus seadusega ega raskenda põhiteksti mõistmist.
(4) Pakendile ja etiketile kantav märgistus peab olema selgelt nähtav, kergesti loetav , kulumiskindel ja püsiv, kaasa arvatud ka siis, kui pakend on avatud.
(5) Kauba müük pakendis, millel puudub käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetekohane märgistus, on keelatud.
(6) Keskkonnaminister kehtestab tagatisraha märgid, arvestades taaskasutusorganisatsiooni ettepanekut.

Mis on taaskasutusorganisatsioon? (vaata küsimus 7)

Kas taaskasutusorganisatsiooni märgistuse kandmine pakendile on kohustuslik?

Millised on pakendiettevõtja kohustused?
(1) Pakendiettevõtja peab turule lastud pakendatud kauba pakendi ja sellest tekkinud pakendijäätmed koguma ja taaskasutama selliselt , et käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud taaskasutuse sihtarvud oleksid täidetud, ning kandma sellest tulenevad kulud.
(2) Pakendiettevõtja, kes laseb turule pakendatud kaupa, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustused üle anda kirjaliku lepingu alusel ainult taaskasutusorganisatsioonile. Kui pakendiettevõtja annab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustused üle taaskasutusorganisatsioonile, siis vastutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuste täitmise eest taaskasutusorganisatsioon.
(3) Pakendiettevõtja, kes laseb turule pakendatud kaupa pakendimassiga rohkem kui viis tonni aastas ega anna käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustusi üle taaskasutusorganisatsioonile, peab korraldama oma kauba pakendijäätmete kogumise igas oma kauba müügikohas, informeerima tarbijaid võimalusest tagastada pakendijäätmed müügikohta, pidama arvestust oma kauba pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise osas iga müügikoha kohta eraldi ning esitama järelevalve õigusega isiku nõudmisel järgmised andmed:
1) turule lastava kauba pakendist tekkivate jäätmete mass iga pakendimaterjali liigi kaupa;
2) müügikohtade loetelu ;
3) andmed pakendijäätmete kogumise korraldamise kohta igas müügikohas, sealhulgas kogumiskohtade asukohad;
4) andmed kogutud pakendijäätmete taaskasutamise kohta, sealhulgas pakendijäätmeid taaskasutava ettevõtja andmed ja temaga sõlmitud lepingud.

Milliseid valdkondi kajastab pakendile kantud märgistus?

Milline teave esitatakse pakendit iseloomustavas märgistuses?

Loetleda pakendimaterjalide liigid
Pakendimaterjalide liigid:
• Klaas müügipakend
• Keraamika
• Plastik
• Metall
• Paber ja kartong (kaasa arvatud mitmekihiline kartong)
• Muud materjalid, mida ei ole võimalik liigitada eespool loetletud rühmadesse
Pakendi liigi võib määrata pakendatava toote iseloom: meditsiinilised pakendid, kemikaalide pakendid, toiduainete pakendid, ravimipakendid jne.

Milliseid nõudeid esitataks pakendimaterjalidele?
Mehhaaniline vastupidavus – materjal ei tohi muutuda mehhaaniliste mõjutuste käigus, kasutuse käigus
Keemiline vastupidavus – nii toiduainete kui väliskeskkonna suhtes, sh. vananemine
Ökonoomsus – tooraine odavus ja kättesaadavus
Hea töödeldavus
Vastavus sanitaar-hügieenilistele nõuetele – pakkematerjali komponendid ei tohi üle minna pakendatud toiduainesse. (välja arvatud, aktiivne pakendamise meetodid).
Nõuded transporttaarale - mehhaaniline vastupidavus, kuumuskindlus ( et saaks teha sanitaartöötlust), külmakindlus (sõltuvalt ilmastikutingimustest). Puit, metall, plastik.

Mis on ja mille poolest on pakendi kujundamisel olulised järgmised pakkematerjalide füüsikalised omadused:
• Paksus, see on omadus, millest omakorda olenevad materjali jäikus, mehhaanilised omadused, gaaside läbilaskvus .
• Mahukaal – kasutatakse paber ja papi korral, on seotud poorsuse ja mehhaanilise vastupidavusega
• Tihedus – kasutatakse plastikute iseloomustamiseks
• Pinna struktuur – oluline trükkimisel, kasutatakse paberi pinna iseloomustamiseks, pind peab olema sile ja tasane ilma lahtiste kiududeta ja aukudeta.
• Paindetugevus – iseloomustab, kuidas materjal talub murdmist
• Rebimistugevus – oluline pakkeautomaatides ja kottide ning karpide valmistamisel, näitab kui suurt jõudu on vaja materjali venitamiseks
• Venivus – näitab, kui palju materjal venib enne katkemist, %
• Jäikus – oluline pakendamisseadmetes
• Gaaside läbilaskvus – N2, CO2 ja O2 läbilaskvus
• Veeauru läbilaskvus – mõõdetakse g/m2/24h. Materjalide läbilaskvus veeauru suhtes erineb nende gaasi läbilaskvusest. Veeauru liikumine läbi pakkematerjali toimub kuini tasakaalu saabumiseni pakendi sees ja väliskeskkonnas.
• Lõhna läbilaskvus – oluline lõhna kao vältimiseks
• Õli- ja rasvakindlus – hinnataks rahuldav, hea, suurepärane. Paberit iseloomustab rasva läbilaskvus, polümeere rasvapüsivus
• Läbipaistvus – võimaldab näha toodet, UV kiirguse kaitseks on vajalik läbipaistmatu materjal, täiesti läbipaistmatu on Al-foolium.
• läige - annab pakendile hea välimuse, oluline nii plastikute kui paberi korral
• Tuhasus – mineraalainetesisaldus

Kuidas jaotatakse toiduaineid nende füüsikaliste omaduste järgi, mis on olulised pakendi kujundamisel?
Toiduainete pakkimise meetodid ja pakkematerjalid on määratud sellega, millised on pakitava toiduaine füüsikalised ja keemilised omadused. Füüsikaliste omaduste järgi võib toiduained jaotada :
1. Puistematerjalid , pulbrid (piima-, muna- puljongipulber, jahu ja tangained) – pakkimiseks sobivad paber, PE, PP, klaas
2. tükilised, briketeeritud toidud ( pelmeenid , frikadellid, küpsised) - papp , paber, PE, PP
3. konservid – metall
4. plastilised tooted (kohupiim, hapukoor , pasteet) – pärgament, PE, PS, foolium, kombineeritud materjalid
5. vedelad tooted (piim, jogurt , mahlad , veri ) – klaas, kombineeritud materjalid
6. tahked , erikujulised (liha, leib, tort jms.)
-Olenevalt jäikusest võib pakendid jaotada kolme rühma
• Elastsed – elastsest polümeersest kilest piima- ja koorekotid, tangainete jt. puistematerjalide kotid . Nende puuduseks on vigastusoht transpordil või hoiustamisel
• Pooljäigad – elastsele pakendile on lisatud jäik materjal ( Tetra - ja Pure- pakid )
• Jäigad – plastkarbid (salatite, kiirtoitude, lihatoodete pakkimiseks), konservikarbid, klaaspurgid

Millised materjalid on paberi ajaloolised eellased?

Papüürus

Kõige vanem paberitaoline materjal oli papüürus. Papüürust õpiti esmakordselt valmistama 4000 aastat enne Kristust ja sellest kujunes üks Egiptuse tähtsamaid ekspordiallikaid. Egiptuse vaaraod muutsid papüürusetootmise oma monopoliks ja valvasid papüüruse valmistamise saladust kiivalt. Papüürus oli tuntud kirjutusvahendina üle terve Vana - Maailma kuni aastal 105 meie aja järgi leiutati Hiinas paberi valmistamine. Sellest saadik hakkas papüüruse valmistamine Egiptuses alla käima ja hääbus.

Pärgament.

NB! Pärgament ei ole tsellulooskiul põhinev materjal.
Pärgament võeti kasutusele 2200 aastat tagasi. Pärgament on töödeldud kitse - või vasikanahad. Neid kasutati varasemal keskajal, nad olid niiskuskindlad ja säilised hästi.
Nimi on pärgament saanud Väike Aasias asuvalt Pergamoni linnalt, seal sai valmistamine alguse
Kõigepealt söövitati nahka lubjavannis, mille järel raamile paigutatud nahk kraabiti poolkuukujulise noaga karvadest ja lihajäänustest puhtaks. Seejärel nahk kuivatati, siluti, poleeriti pimsskiviga ja hõõruti kriidiga sisse. Sel teel saadi õhuke ja sile materjal. Lõpuks lõigati nahk joonlaua abil sobiva suurusega tükkideks. Mida õhem oli pärgament, seda kallimaks teda hinnati

Millest võib paberit toota?
Paberit valmistati esmakordselt, umbes 2 000 a. tagasi, meie ajaarvamise II saj. algul, Hiinas. Teated paberivalmistamise tekkimise kohta ei ole küllaldaselt kindlad. Tavaliselt omistatakse paberi leiutamine hiina ülikule Tsai Lunile (m. j. 105. a.).
Need paberivalmistamise tehnoloogilised alused on säilinud kuni käesoleva ajani. Tsai Lun valmistas paberit mooruspuu koorest ja teistest kohalikkudest taimedest . Ta eraldas koorest kõvad, puitunud osad ja peenendas koore kiulise osa, mähi, vee juurdelisamisel kivist uhmris . Saadud „paberimassi“ segas ta „ammutus-tõrres“ suure hulga veega hästi läbi ja ammutas siis puitraamile pingutatud peene siidist sõela abil tõrrest teatud hulga pabermassi. Peale suurema osa vee ära nõrgumist moodustus sõelale paberi poogen . Poogen paigutati sõelalt vildile, suruti pressiga üleliigne vesi välja ja kuivatati õhu käes. Valminud paberit siluti aluslaual silujatega ja lõigati siis määratud formaadi järgi.
Euroopasse jõudis paberivalmistamise tehnoloogia 15-17. sajandil
Esimene paberitootmise masin hakkas tööle 18. saj lõpus. 1799. a. Pariisis võttis Louis Robert patendi pidevat paberikangast valmistavale masinale, enne toodeti käsitsi.
Tänapäevane, puidumassist tehtud paberi tootmine sai alguse 1867. aastal.
Alates 1950-ndatest aastatest on paberitootmine kasvanud 6 korda, 1/5 puidust kasutatakse paberi tootmiseks, ~ pool paberijäätmetest läheb prügimäele.

Nimetage ja iseloomustage paberi peamisi tehnilisi näitajaid.

Valgesus - valgesus on protsentuaalne mõõt, mis näitab, kui palju valgust peegeldub paberipinnalt tagasi. Valgesust mõõdetakse kahel erineval meetodil ISO - valgesus ja CIE valgesus. ISO valgesuse puhul valgustatakse paberit mingi kindla lainepikkusega valgusega. Valgesuse mõõtmisel CIE järgi valgustatakse paberit aga mitme erineva lainepikkusega valgusega ning arvesse võetakse ka teisi optilisi näitajaid.

Pinnasiledus ja pinnakaredus - pinnasiledus on mõõt, mis näitab, kui ebaühtlane on paberi pind. Seda mõõdetakse Bendtsen’ites (ml/min) või PPS (μm). Mõlemal juhul mõõdetakse õhu kadu paberi ja mõõtepea vahel. PPS-i järgi kasutatakse tabelit, mille järgi saab ml/min teisendada μm-ks. Mida suurem on mõõtetulemuse väärtus, seda karedam on pind.

Läbipaistmatus - läbipaistmatus on protsentuaalne mõõt, mis näitab kui palju paber läbi ei paista. Madala läbipaistmatusega paber on suhteliselt läbipaistev ehk mida väiksem on mõõtetulemuse väärtus seda läbipaistvam on paber. Kõrge läbipaistmatusega paberi kasutamisel ei sega teisele poole tehtav trükk lugemist. Näiteks eriti läbipaistval kalka paberil on eriti madal läbipaistmatus. Läbipaistmatus on omadus, mis avaldab otsest mõju trüki tulemusele.

Paberi grammkaal e. pinnakaal (pinnamass)- paberi pinnakaal on mõõt, mis näitab mitu grammi kaalub paber 1x1m=1m2. Näiteks 80 grammiline paber tähendab seda, üks paberileht , suurusega 1 ruutmeeter, kaalub 80 grammi.

Paksus - paberi paksust mõõdetakse mikromeetrites ( μm ) = tuhandikes millimeetrites.

Erikaal e. mahulisus - paberi erikaal on mõõt, mis näitab paberi poorsust või mahulisust.

Loetlege ja iseloomustage erinevaid paberi liike
Jõupaber ( kraft paper , UG-paper) – Tugev paber suurte koguste pakkimiseks, pinnamassiga 70-180 g/m2. Talub hästi lööke, on nii pleegitatud kui pleegitamata jõupaberit. Toiduainete pakkimisel kasutatakse peamiselt pleegitatud jõupaberit piima- ja lõssipulbri või riisi pakkimiseks.
Rasvakindlad paberid
Taimne pärgament ( vegetable parchment) – saadakse tselluloospaberi lühiajalisel töötlemisel väävelhappe või tsinkkloriidiga. Happe või Zn eraldamiseks pestakse veega ja immutatakse keerdu tõmbumise vältimiseks plastifitseeriva ainega, milleks tavaliselt on glütseriin või glükoos). Saadud materjal on hea rasvakindlusega, kasutatakse või, margariini jt. rasvaste toodete pakkimisel otse kontaktis toiduainega. Jälgitakse, et ei sisaldaks toksilisi ühendeid (plii, vask vääveldioksiid jms.), on kallim kui glassiin või poolpärgament
Poolpärgament (greaseproof paper) – osaliselt rasvakindel, 40-60 g/m2, kasutatakse kastide vooderdamise materjalina rasvaste toodete (või, rasv, kondiitritooted ) pakendamisel
Pärgamiin – sarnaneb poolpärgamendiga, kuid on suurema valguse läbilaskvusega
Glassiin (glassine), poolläbipaistev, osaliselt rasvakindel, 20-40 g/m2. Kasutatakse pagari ja kondiitritoodete valmistamiseks, ka hamburgerite ja hot-dog´ide pakendamiseks, küpsiste ja šokolaadikarpides. Kondiitritoodete pakendamiseks on glassiin tavaliselt pruunikaks värvitud. Kasutatakse ka steriilsete sidemete ümbristena.
Vahapaber – auru ja vett mitte läbilaskev parafiiniga immutatud paber. Vahapaberile tuleb trükk kanda enne vahatamist.
Kriitpaber (Supercalendered paper, SC-paper) – väga hea trükitavusega läikiva pinnaga paber. Läikiva pinna saamiseks kasutatakse kaltsiumkarbonaati jt. kemikaale.
Glasuurkoega paber ( Machine Glazed (MG) Tissue) – pehme, paberimasinas ühelt poolt läikima löö dud paber, õhuke, kuni 25 g/m2. Kasutatakse kergesti purunevate esemete pakkimiseks või puuviljade üksikult pakkimiseks (17-18 g/m2).

Tuua näiteid paberi ja papi kasutamise kohta toiduainetetööstuses.
Paberkott - esimest korda kasutati paberkotti poekauba pakendamiseks väidetavalt 1630. aastal. Laialdasem paberkottide kasutamine algas koos tööstusrevolutsiooniga 18. sajandil. Paberkottidele hakati tegema kandilist põhja 19.sajandi keskel. 1872. aastal patenteeriti paberkottide tegemise masin.
Kartongkarp - esimest korda kasutati kartongkarpi 1817. a. Inglismaal.
Lainepapp võeti kasutusele 1850-ndail. 1890 võeti kasutusele volditavad pappkarbid. 20. sajandi algusel hakkasid pappkastid välja tõrjuma kaubaveol ja reisimisel senini kasutusel olnud isetehtud puitkaste.
Vahatatud kartong vedelate toiduainete säilitamiseks ja pakkimiseks võeti kasutusele 1910 . aastal.

Paberi ja papi kui pakendimaterjali eelised ja puudused.

Klaasi kui pakendimaterjali eelised ja puudused

Metalli kui pakendimaterjali eelised ja puudused

Milliseid metalle / sulameid kasutatakse toiduainete pakendamisel?

Miks lakitakse metalltaara pindu

Alumiiniumfooliumi kui pakendimaterjali eelised ja puudused
что такое полюмер-Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest.
Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid.
Tavaliselt mõeldakse monomeeri all orgaanilist ühendit, mille molekul sisaldab küllalt suure aktiivsusega kaksiksidet või funktsionaalset rühma ja on võimeline moodustama polümeerseid molekule. Monomeeri molekulid võivad liituda ka mõne teise monomeeri molekulidega moodustades kopolümeere.
Monomeerid on näiteks etüleen, propüleen, vinüülkloriid, stüreen, 1,3- butadieen , isopreen , propeennitriil, epoksüetaan, metanaal, dioolid jt. Need monomeerid annavadpolümerisatsiooni tingimustes sünteetilised polümeerid, nagu näiteks vinüülkloriidist saadav polüvinüülkloriid (PVC) või stüreenist saadav polüstüreen. Monomeeripolümerisatsiooni esilekutsumiseks lisatakse monomeerile initsiaatorit või katalüsaatorit, mis on vajalik aktiivsete tsentrite tekitamiseks.
как влиют пластики на окруж среду
комбинированные материалы
Pe PP eelised puudused
Polüetüleen (PE)
Polüetüleen on kõige levinum plast. PE on madala hinna ja mitmekülgsete omadustega ( sitke , tugev, veniv , keemiliselt inertne).
odav veekindel külmakindel hästi keevitat
.ei talu kõrget temperatuuri,halb rasvakindlus,halb soojuskindlus, laseb läbi gaase
Polüpropüleen (PP)
suur hapniku läbilaskvus, väike löögikindlus madalatel temperatuuridel
Kallis, halb külmakindlus
Polüpropüleeni on maailmas toodangult teine plast polüetüleeni järel, kuid tema osakaal kasvab kõige kiiremini. PP-l on hea hinna ja
omaduste suhe.
Polüpropüleen on natuke kõvem ja jäigem kui
polüetüleen ning tema kasutustemperatuur on ka kõrgem,
umbes 100 °C. PP on vastupidav õlile ja rasvale .
плюсы минусы металла
26. Metalli kui pakendimaterjali eelised ja puudused
Eelised- taara tootmine lihtne,mehaaniliselt vastupidav
, hea temperatuuritaluvus, keemiliselt inertne, kergelt
pestav , gaase ja valgust mitteläbilaskev,
kerge kaaluga
Puudused- ressursikulukas,
valel töötlemisel võib olla tervisele ohtlik
алюминевой фольги
Eelised – odav, kergus ja vastupidavus õhu ja vee suhtes,
valgust peegeldav
Puudused – pehme, kergesti kriimustatav, vähene mehaaniline vastupidavus,
keemiline aktiivsust hapete suhtes
что такое коррозия 28. Miks lakitakse metalltaara pindu
Et takistada korrosiooni, toiduainete pakendamise
korral selleks, et vältida metalli otsest kokkupuudet
toiduga. Välise kattekihi peamiseks ülesandeks on
kaitsta toitu väliste mõjutuste eest või lihtsustada
pakendi pinna dekoreerimist.

что такое упаковка Mis on pakend?Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel:toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Sinna alla loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid.
Pakend on mis tahes materjalist valmistatud mis tahes laadi toode, mida kasutatakse kaupade kaitseks, käitlemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks, mis võib olla mis tahes toormaterjali või töödeldud tootena ja mis antakse tootjalt edasi kasutajale või tarbijale. Samal eesmärgil kasutatavaid tagastamatuid tooteid tuleb samuti lugeda pakenditeks.
Määratlusest järeldub, et pakend peab olema kasutusel või kättesaadavaks tehtud koos kaubaga. See tähendab, et tühi pakend või pakendimaterjal enne selle pakendamisel kasutamist, ei ole pakendiseaduse reguleerimisalas

mis on ja mille pooolest on pakendi kujundamisel olulised omadused Kuidas jaotatakse toiduaineid nende füüsikaliste omaduste järgi, mis on olulised pakendi kujundamisel?
Toiduainete pakkimise meetodid ja pakkematerjalid on määratud sellega, millised on pakitava toiduaine füüsikalised ja keemilised omadused. Füüsikaliste omaduste järgi võib toiduained jaotada :
1. Puistematerjalid, pulbrid (piima-, muna- puljongipulber, jahu ja tangained) – pakkimiseks sobivad paber, PE, PP, klaas
2. tükilised, briketeeritud toidud (pelmeenid, frikadellid, küpsised) - papp, paber, PE, PP
3. konservid – metall
4. plastilised tooted (kohupiim, hapukoor, pasteet) – pärgament, PE, PS, foolium, kombineeritud materjalid
5. vedelad tooted (piim, jogurt, mahlad, veri) – klaas, kombineeritud materjalid
6. tahked, erikujulised (liha, leib, tort jms.)
Olenevalt jäikusest võib pakendid jaotada kolme rühma
• Elastsed – elastsest polümeersest kilest piima- ja koorekotid, tangainete jt. puistematerjalide kotid. Nende puuduseks on vigastusoht transpordil või hoiustamisel
• Pooljäigad – elastsele pakendile on lisatud jäik materjal (Tetra- ja Pure-pakid)
• Jäigad – plastkarbid (salatite, kiirtoitude, lihatoodete pakkimiseks), konservikarbid, klaaspurgid

nimetage ja iseloomustage paberi peamisi tehnilisi näitajad Nimetage ja iseloomustage paberi peamisi tehnilisi näitajaid.
Valgesus – valgesus on protsentuaalne mõõt, mis näitab, kui palju valgust peegeldub paberipinnalt tagasi. Valgesust mõõdetakse kahel erineval meetodil ISO - valgesus ja CIE valgesus. ISO valgesuse puhul valgustatakse paberit mingi kindla lainepikkusega valgusega.

Pinnasiledus ja pinnakaredus - pinnasiledus on mõõt, mis näitab, kui ebaühtlane on paberi pind. Seda mõõdetakse Bendtsen’ites (ml/min) või PPS (μm). Mõlemal juhul mõõdetakse õhu kadu paberi ja mõõtepea vahel. PPS-i järgi kasutatakse tabelit, Mida suurem on mõõtetulemuse väärtus, seda karedam on pind.

Läbipaistmatus - läbipaistmatus on protsentuaalne mõõt, mis näitab kui palju paber läbi ei paista. Madala läbipaistmatusega paber on suhteliselt läbipaistev ehk mida väiksem on mõõtetulemuse väärtus seda läbipaistvam on paber. Kõrge läbipaistmatusega paberi kasutamisel ei sega teisele poole tehtav trükk lugemist.Läbipaistmatus on omadus, mis avaldab otsest mõju trüki tulemusele.

Paberi grammkaal e. pinnakaal (pinnamass)- paberi pinnakaal on mõõt, mis näitab mitu grammi kaalub paber 1x1m=1m2.

Paksus - paberi paksust mõõdetakse mikromeetrites ( μm ) = tuhandikes millimeetrites.

Erikaal e. mahulisus - paberi erikaal on mõõt, mis näitab paberi poorsust või mahulisust.

milliste nõudmisega tuleb arvestada pakendi kavandamisel Milliste nõudmistega tuleb arvestada pakendi kavandamisel?
Pakendite disain ja konstrueerimine on üks osa pakendatava toote loomise protsessist. Üldjoontes on pakendi loomine eraldiseisev protsess, kuid on tihedalt seotud pakendatava toote loomisega. Disainiprotsess saab alguse pakendile esitatavate nõuete paika panemisega: pakendi konstruktsioon, turunduslik välimus, toote säilivusaeg, kvaliteedi tagamise kindlus, logistilised parameetrid,seadustes sätestatud nõuded, keskkonnaalased aspektid jne. Kehtestatud peavad olema konkreetse pakendi kriteeriumid, tootmise viis, valmistamise aeg, eesmärgid, kasutatavad vahendid ning kulude ulatus.
Pakendi loomise protsessi kuuluvad prototüüpide loomine, disaini loomine arvutiprogrammide abil, automatiseeritud tootmine ja automaatne andmetöötlus.
Teatud tüüpi toodete pakenditele on kehtestatud seadustega erinõuded. Näiteks toiduainete pakendamisel peavad toksikoloogid (vt toksilisus) ning toiduteadlased veenduma, et toiduga kokkupuutuv materjal vastab kehtestatud nõuetele. Insenerid peavad kindlustama, et pakend hoiab toodet värskena oma säilivusaja lõpuni. Pakendite loomise protsess on suunatud tarbija heaolule.
kuidas jaotatakse toiduained nende füsikaaliste omaduste järgi • Paksus, see on omadus, millest omakorda olenevad materjali jäikus, mehhaanilised omadused, gaaside läbilaskvus . Paksust väljendatakse enamasti millimeetrites, aga ka tollides või USA-s gauge
• Mahukaal – kasutatakse paber ja papi korral, on seotud poorsuse ja mehhaanilise vastupidavusega
• Tihedus – ruumalaühiku mass, g/cm3, kasutatakse plastikute iseloomustamiseks
• Pinna struktuur – oluline trükkimisel, kasutatakse paberi pinna iseloomustamiseks, pind peab olema sile ja tasane ilma lahtiste kiududeta ja aukudeta.
• Paindetugevus – iseloomustab, kuidas materjal talub murdmist, mitu 180o painutust vastu peab, erineb tihti risti ja pikikiudu painutamisel, oluline kottide ja karpide vormimisel
• Rebimistugevus – oluline pakkeautomaatides ja kottide ning karpide valmistamisel, näitab kui suurt jõudu on vaja materjali venitamiseks 1 m võrra, ühikuks N/m, suur rebimistugevus on polüetüleenil (80 kN/m), väike tsellofaanil ja PEt-l (14 kN/M)
• Venivus – näitab, kui palju materjal venib enne katkemist, % algpikkuse kohta, venivus 150% tähendab, et materjal venis poole pikemaks enne katkemist
• Jäikus – oluline pakendamisseadmetes
• Gaaside läbilaskvus – N2, CO2 ja O2 läbilaskvus, mõõdetakse gaasihulka cm3, mis läbib 1 m2 suuruse pinna 24 tunni jooksul (cm3/m2/24h)
• Veeauru läbilaskvus – mõõdetakse g/m2/24h. Materjalide läbilaskvus veeauru suhtes erineb nende gaasi läbilaskvusest. Veeauru liikumine läbi pakkematerjali toimub kuini tasakaalu saabumiseni pakendi sees ja väliskeskkonnas.
• Lõhna läbilaskvus – oluline lõhna kao vältimiseks
• Libisevus – materjali pinna omadus libiseda kokkupuutes teise materjali või seadme pinnaga. Libisemisomadusi saab reguleerida pakkematerjali tootmisel lisatavate lisandite kaudu. Automaatsete pakendamisoperatsioonide juures peab materjal olema hea libisevusega Polüetüleene toodetakse erinevate libisemisomadustega: koefitsient 0,1-0,3 – hea libisevusega, koefitsient 0,3-0,5 – keskmise ja koefitsient üle 0,5 – halva libisevusega.
• Õli- ja rasvakindlus – hinnataks rahuldav, hea, suurepärane. Paberit iseloomustab rasva läbilaskvus, polümeere rasvapüsivus
• Läbipaistvus – võimaldab näha toodet, UV kiirguse kaitseks on vajalik läbipaistmatu materjal, täiesti läbipaistmatu on Al-foolium.
• läige - annab pakendile hea välimuse, oluline nii plastikute kui paberi korral
• Tuhasus – mineraalainetesisaldus

millised nõuded esitatakse pakendimaterjalile Milliseid nõudeid esitataks pakendimaterjalidele?
Mehhaaniline vastupidavus – materjal ei tohi muutuda mehhaaniliste mõjutuste käigus, kasutuse käigus
Keemiline vastupidavus – nii toiduainete kui väliskeskkonna suhtes, sh. vananemine
Ökonoomsus – tooraine odavus ja kättesaadavus
Hea töödeldavus
Vastavus sanitaar-hügieenilistele nõuetele – pakkematerjali komponendid ei tohi üle minna pakendatud toiduainesse. (välja arvatud, aktiivne pakendamise meetodid).
Nõuded transporttaarale - mehhaaniline vastupidavus, kuumuskindlus ( et saaks teha sanitaartöötlust), külmakindlus (sõltuvalt ilmastikutingimustest). Puit, metall, plastik.
paberi ja pappi eelised ja puudused Paberi ja papi kui pakendimaterjali eelised ja puudused.
Puudused – biolagunevad materjalid (tekitavad 20x tugevamat gaasi kui CO₂), paber on kergesti purunev , toodetakse puidust
Eelised – odav, hea taaskasutada, papp on tugev

kuidas pakendeid liigitakse Kuidas pakendeid liigitatakse? (tuua näiteid ja iseloomustada igat pakendi liiki)

Otstarbe järgi

Müügipakend – kuulub tarbija poolt ostetud kauba juurde. Tüüpiliseks müügipakendiks loetakse lõpptarbijale müüdava toiduaine või esmatarbekauba pakendit. Nt jogurtitopsid, joogipudelid, kilekotid, karbid, tuubid, purgid, aga ka televiisori ümber olev pappkast.
Rühmapakend – mõeldud teatud hulga müügiühikute rühmitamiseks müügikohas. Mõnel juhul müüakse pakend koos kaubaga lõppkasutajale, samas kasutatakse rühmapakendit kauba käsitsemise lihtsustamiseks, kauba kaitsmiseks või esitlemiseks. Nt pudelikastid, pakkekiled.
Veopakend – mõeldud kaupade käsitsemiseks transpordil, et vältida kauba füüsilisi kahjustusi ning lihtsustada kauba ladustamist transpordil. Nt kaubaalus, puidust raamid, metalllindid jne.

Pakendeid liigitatakse ka sõltuvalt taaskasutuskordadest:

Korduskasutuspakend – läbib oma olelusringi jooksul korduskasutussüsteemis mitu käiku või ringi, sõltuvalt pakendi kasutusotstarbest, -võimalusest ja –kõlblikkusest. Nt klaasist korduskasutuspudelid, korduskasutuses olevad kaubaalused, metallvaadid.
Ühekorrapakend – mõeldud vaid ühekordseks kasutamiseks ning muutub peale kasutamist jäätmeks. Nt kilekott, toidukile.

loetlege ja iseloomustage erinevad paberi liikid Loetlege ja iseloomustage erinevaid paberi liike
Jõupaber (kraft paper, UG-paper) – Tugev paber suurte koguste pakkimiseks, pinnamassiga 70-180 g/m2. Talub hästi lööke, on nii pleegitatud kui pleegitamata jõupaberit. Toiduainete pakkimisel kasutatakse peamiselt pleegitatud jõupaberit piima- ja lõssipulbri või riisi pakkimiseks.
Rasvakindlad paberid
Taimne pärgament (vegetable parchment) – saadakse tselluloospaberi lühiajalisel töötlemisel väävelhappe või tsinkkloriidiga. Happe või Zn eraldamiseks pestakse veega ja immutatakse keerdu tõmbumise vältimiseks plastifitseeriva ainega, milleks tavaliselt on glütseriin või glükoos). Saadud materjal on hea rasvakindlusega, kasutatakse või, margariini jt. rasvaste toodete pakkimisel otse kontaktis toiduainega. Jälgitakse, et ei sisaldaks toksilisi ühendeid (plii, vask vääveldioksiid jms.), on kallim kui glassiin või poolpärgament
Poolpärgament (greaseproof paper) – osaliselt rasvakindel, 40-60 g/m2, kasutatakse kastide vooderdamise materjalina rasvaste toodete (või, rasv, kondiitritooted) pakendamisel
Pärgamiin – sarnaneb poolpärgamendiga, kuid on suurema valguse läbilaskvusega
Glassiin (glassine), poolläbipaistev, osaliselt rasvakindel, 20-40 g/m2. Kasutatakse pagari ja kondiitritoodete valmistamiseks, ka hamburgerite ja hot-dog´ide pakendamiseks, küpsiste ja šokolaadikarpides. Kondiitritoodete pakendamiseks on glassiin tavaliselt pruunikaks värvitud. Kasutatakse ka steriilsete sidemete ümbristena.
Vahapaber – auru ja vett mitte läbilaskev parafiiniga immutatud paber. Vahapaberile tuleb trükk kanda enne vahatamist.
Kasutatakse kergesti purunevate esemete pakkimiseks või puuviljade üksikult pakkimiseks (17-18 g/m2).
Puidukasutamine
Termoplastid
omadused PP polümeer
metallid ja sulameis kasutamini

.DOC Laadi alla originaalfail 17 lk · .doc · 17 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-04-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

17 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

chocopie Õppematerjali autor

paber taaskasutus pakkimise metall pakendit Pakendus

Sarnased õppematerjalid

docx

Pakendiaudit

Sissejuhatus Majanduse raskematel aegadel otsib enamik ettevõtteid nippe, kuidas kulusid kokku hoida. Pakendiaudit on üks võimalus. Ekspedeerijate hinnangul on kauba kannatada saamine transportimisel enam kui 50 protsendil juhtudest ebapiisava pakendi süü. Kuna kaubad ja tooted on niivõrd erinevad, vajavad need sobiva pakendi leidmiseks tihti veel eksperdi arvamust. Selleks ongi vaja pakendiauditit. Pakendiauditi idee ja eesmärk on leida kliendi jaoks võimalus ettevõtte kogukulude kokkuhoiuks, seda eelkõige pakendi ja kauba logistika võtmes. 1. Pakendiseadus Pakendiseaduses on põhimõte, et pakendiregistrisse esitatud andmed peab kontrollima või kinnitama audiitor. Pakendivaldkonna analüüsimisel selgus, et tegemist on keerulise valdkonnaga, mis on kaasa toonud erinevaid võimalusi õigusaktide tõlgendamisel. Pakendiseaduse kohaselt, selleks et tagada pakendi ja pakendijäätmete arvestuse õigsus, on sätestatud, et pakendiettevõtja, kes pole kohustusi üle andn

Pakendamine

rtf

PAKENDID JA PAKENDIRINGLUSE KORRALDAMINE TOITLUSTUSETTEVÕTTES

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Uurimustöö PAKENDID JA PAKENDIRINGLUSE KORRALDAMINE TOITLUSTUSETTEVÕTTES ’ PÄRNU 2013 Sisukord Sissejuhatus Eeldan, et uurimustöö eesmärk on välja selgitada, kuidas toimub pakendi ja pakendiringluse korraldamine erinevates toitlustusettevõtetes. Kindlasti leian siit uut infot, mida saan kunagi tulevikus kasutada. Pakendid Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted. Pakendid jagunevad müügi-, rühma- ja veopakenditeks: 1. Müügipakend on lõppkasutajale või tarbijale müügikohas üleandmiseks ettenähtud müügiühiku osa. 2. Rühmapak

Toit ja toitumine

doc

PAKENDITE KAVANDAMISE LOGISTILSED PÕHIMÕTTED

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL ÄXKÕ XXXX PAKENDITE KAVANDAMISE LOGISTILSED PÕHIMÕTTED Referatiivne analüüs Õppejõud: XXXX, Mõdriku XXX 1 Sissejuhatus Pakend on ümbris kaupade mahutamiseks, kaitsmiseks, säilitamiseks, esitlemiseks, veoks või turustamiseks. Kaupade ümbrise käsitlemine pakendina ei sõltu ümbrise kujust, valmistusviisist, materjalist ja kasutuskordsusest. Lisaks loetakse pakendiks ka täitematerjale, mida kasutatakse koos pakendiga veoohutuse tagamiseks ning kahju kaitsmiseks kahjustuste eest. Inimkond on pakendeid kasutanud väga kaugetest aegadest alates. Klaaspudelid on kasutusel juba 3500 aastat tagasi. Enne seda on kasutatud juba säilitusnõusid ja nahklähkreid. Algul oli pakend kui toode ja hiljem pikkamööda muutus pakendi ülesanne toote kaitsjaks ning säilitajaks. 1950 aastani k

Ärilogistika

doc

Uurimustöö pakendi seadusest

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSTEADUS AVATUD ÜLIKOOL ... Matrikli nr E-post: .... PAKENDISEADUS¹ UURIMUSTÖÖ ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIAS Juhendaja Prof. Raul Narits Lektor Silvia Kaugia Tartu 2007 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. PAKENDISEADUSE VASTU VÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE, 4 JÕUSTUMINE 3. PAKENDISEADUSE EESMÄRK JA ÕIGUSLIK IDEOLOOGIA 5 4. PAKENDISEADUSE KOHT ,,RAHVUSLIKU ÕIGUSKORRA 6 PÜRAMIIDIS" JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA 5. PAKENDISEADUSE ÕIGUSE VALDKONNA MÄÄRATLEMINE 7 6. PAKENDISEADUSES SISALDUVATE ÕIGUSNORMIDE ANALÜÜS 8 7. PAKENDISEADUSES SISALDUVATE TÄIELIKE 12 ÕIGUSNORMIDE ANALÜÜS 8. ÜLIPOSITIIVSE ÕIGUSE JA POSITIIVSE ÕIGUSE VAHE

Õiguse entsüklopeedia

doc

Pakkimine

1. Nõuded pakkimisele ja pakendile 1.1. Nõuded pakkimisele Nõuded toote, kauba pakendamisele nende liikumisel tarneketis tulenevad järgmistest eesmärkidest: 1. kaitsta toodet; 2. kindlustada toote hõlbus käsitsetavus; 3. identifitseerida toode, st anda tema kohta infot; 4. osaleda turunduses, reklaamides toodet, soosides ning tõhustades toote müüki; 5. kindlustada keskkonna säästlikkus. Tasakaal nende pakendamisele esitatavate nõuete vahel sõltub tootest. Kõiki neid eesmärke ei saa rahuldada logistika abil. Logistika valdkonda kuuluvad kindlasti toote käsitsemise hõlbustamine ( toote tiheduse optimeerimine ja pakendi standardimine) laos ja transpordil ning toote kaitsmine. 1.1.1. Toote kaitstus Pakend peab olema valmistatud nii, et ta kaitseks toodet transpordil, ladustamisel ja müügil ning tarbimise ajal kuni toote lõpliku tarbimiseni. Pakend peab kaitsma kaupu käsitsevaid inimesi vigastuste, kahjustuste ja õnnetuste eest. Toodet tuleb kait

Logistika

doc

Pakenduse kordamisküsimused

Kordamisküsimused 1. Milliseid polümeere kasutatakse pakendimaterjalidena, millest neid toodetakse, mida toodetakse kõige rohkem? Plast-laialt levinud orgaaniline polümeermaterjal.toodetud enamast naftast ja maagaasist.kerge materjal mis ei ima vett, ei kannata kõrget temper.Plast ei põle vaid sulab. Plastiku tüübid Kõrge tihedusega polüetüleen*, tihedus > 940 kg/m3 (nt HDPE kilekotid, pakkekile, kanistrid, kemikaalitünnid) Madala tihedusega polüetüleen*, tihedus 915 – 935 kg/m3, LDPE elastne – mõõdukal deformeerimisel taastab esialgse kuju (kilekotid jm pakend, põllumajanduskile) Lineaarse ahelaga madala tihedusega polüetüleen*, LLDPE tihedus 930 – 940 kg/m3, suure tugevusega (erinevad kiled, sh mitmekihiliste kilede

Pakendamine

docx

Transport ja ekspedeerimise eksami/arvetuse kordamisküsimuste vastused

1. Autovedude klassifikatsioon Territoriaalse tunnuse järgi: a. Riigisisesed autoveod - sõitjate või veose kohaletoimetamine Eesti piires. i. Linnasisesed veod ii. Linnadevahelised veod b. Rahvusvahelised autoveod - sõitjate või veose kohaletoimetamine riigipiiri ületades: i. Balti riigid ii. Skandinaavia riigid iii. Lääne-Euroopa riigid iv. Ida-Euroopa riigid v. SRÜ riigid Kauba koguse järgi: c. Täis- ja osakoormad d. Grupikaup (ka tükikaup, väikesaadetised) – erinevate klientide saadetised, mida veetakse koos samas veovahendis. Arvestuslik kogukaal on alla 2500 kg ja vedu teostatakse ümberlaadimisega e. Pakisaadetised – käsitsilaaditavad saadetised kuni 100 kg f. Pisipakid – vedu toimub lihtsustatud tehnoloogia alusel, tavaliselt ei koostata saatedokumente, vaid kogu info on markeeringul

Transport ja ekspedeerimine

doc

Pakendi tähtsus ettevõtte toodete edukaks müügiks

MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia õppesuund Personalijuhtimise eriala PAKENDI TÄHTSUS ETTEVÕTTE TOODETE EDUKAKS MÜÜGIKS Referaat Juhendaja: Aet Kull Tallinn 2007 Pakendi tähtsus ettevõtte toodete edukaks müügiks 2 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1. TURUNDUSEST ÜLDISELT...........................................................................................4 2. PAKEND............................................................................................................................5 2.1. Pakendamine................................................................................................................5 3. PAKENDI KUJUNEMINE.............................

Turunduse alused

Rohkem sarnaseid