Bioloogia koolieksami ettevalmistus osa 2 (0)

Polümeer on keemiline ühend, mille molekul koosneb paljudest keemilise sidemega seotud korduvatest struktuurühikutest.
Elusloodus – ehk looduselustik on looduse, mille moodustavad organismide ehk elusolendid . Näited: DNA, Hemoglobiin , sahharoos jne.
Eluta loodus – Osa universumist, mis pole bioloogilises mõttes elus. Eluta looduse hulka kuuluvad õhk, vesi, mineraalid jne. Näited: ammoniaak , vesi , naatriumkloriid .
Vesi – Vesinikust ja hapnikust koosnev kõige levinum aine maal ning universaalne lahusti, mille keemiline valem on H2O. Vee omadusteks on näiteks suur soojusmahutuvus ja kõrge keemistemperatuur. Lahusti paljudele ainetele , rakkudes turgori (raku siserühk ) tagamine,
Rakusisese metabolismi ( ainevahetus ) tagamine, termoregulatsiooni teostamine, ainete transportimine, keskkonna kliima kujundamine, organismides kaitsefunktsiooni täitmine, elukeskkonnaks paljudele organismidele.
Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismi elutegevuse tulemusena- näiteks lipiidid , monosahhariidid , valgud jne. Nukleotiidhapped on monomeerid. Valgud olunevad aminohapete järjekorrast ja oleneb lõpplikust kujust . Kui lipiididel on kaksikside siis on ta vedel (õli).
Biopolümeerides esinevad molekulid, mis koosnevad paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Näiteks valgud, nukleiinhapped jne.
Monomeer on väikese molekulaarmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega, moodustades pikki ahelaid.
Süsivesikud ehk sahhariidid on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku, vesinikku ja hapnikku. Kõik süsivesikud pole magusad nagu suhkur. Nende ülesanded on:

• Energeetiline funktsioon – Sahhariide kasutatakse esmase energia allikana , sest süsivesikutest saadakase energia kiirelt kätte. 1 g sahhariidi = 17,6 kj energiat.
  
• Struktuurne ehk ehituslik funktsioon – tselluloos taimerakukestades, kitiin putukatel.
  
• Varuaine ülesanne – glükogeen loomades ja seentes , tärklis ja insuliin taimedes.
  
• Kaitsefunktsioon – süsivesikud kaitsevad organismi ärakülmumise eest.
  
• Ligimeelitamise funktsioon – Õite magus nektar meelitab putukaid ligi.
  

Monosahhariidid ehk lihtsuhkurud on kõige lihtsama ehitusega sahhariidid. Näiteks viinamarjas sisalduvad sahhariidid on monosahhariidid. Tähtsamad monosahhariidid on järgmised:

• Glükoos ehk viinamarjasuhkur
  
• Fruktoos ehk puuviljasuhkur
  
• Riboos ehk RNA struktuuris olev süsivesik
  
• Desüksoriboos ehk DNA struktuuri olev süsivesik
  

Oligosahhariidid on sahhariidid, mis tekivad kahe ( disahhariidi ) või enam monosahhariidide liitumisel. Näiteks idanevates seemnetes olevad süsivesikud on oligosahhariidid.

• Maltoos ehk linnasesuhkur ( idanevad seemned )
  
• Sahharoos ehk roosuhkur ( suhkruroog, taimemahlad )
  
• Laktoos ehk piimsuhkur
  

Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud on kõrgmolekulaarsed sahhariidid, mis tekivad sadade monosahhariidide liitumisel. Näiteks kartul sisaldab polüsahhariide.

• Tärklis (kartul)
  
• Inuliin on prebiootiline kiud, mis on saadud siguri juurtest ja omab head mõju 
  organismile (taimede varuaine)
  
• Glükogeen on lihaste varuaine, leidub kaksas ning seentes.
  
• Tselluloosi leidub taimede rakkudes.
  
• Kitiini leidub seene rakkudes ja putukates.
  

Lipiidid on hüdrofoobsed ehk veest mittelahustuvad orgaanilised ained. Esineb õlis, rasvades ja vahades. Biomolekulid koosnevad alkoholit ja rasvhappejääkidest, mis on omavahel ühendatud estersidemega.
Esterside on karboksüülhappe ja alkoholi ühinemisel tekkinud keemiline side. –COOC-
Lihtlipiid ehk neutraalrasvad on lipiidid, mille alla kuuluvad taimsed vedelad rasvad ( rapsiõli ), tahked loomsed rasvad ( pekk ) ja vahad, mis on taimsed (puuviljade vahakiht) kui ka loomsed ( mesilaste kärjed )
Liitlipiid ehk fosfolipiid on lipiid, mis on rakumembraani koostises ja mille üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga.
Lipiidi pea on on hüdrofiilne ja saba on hüdrofoobne
Hormoon ehk sisenõre on ühend, mis reguleerib ainevahetust. Hormoonid on:

• Testosteroon ( meessuguhormoon )
  
• Östrogeen (naissuguhormoon)
  
• D- vitamiin (seda sünteesib meie keha päikesevalguse abil)
  
• Neerupealiste hormoonid
  

Küllastunud rasvhapped on rasvhapped, kus süsinikevahelised sidemed on kõik üksiksidemed.
Lipildide abil omastatakse rasvlahustuvaid vitamiine ning päevasest toiduenergiast peaksid nad andma —30 %. Kui tarbida liiga vähe /ipiide, siis hakkab organism kasutama vajaliku energia kättesaamiseks teisi biomolekule, näiteks ajus palknevaid ketoone, mistõttu väheneb õppirnisvõime. Samas, kui tarbida Ilialt lipiide , siis see põhjustab rasvumist ja on ohuks näiteks südame-veresoonkonna haiguste tekkeie.
Lipiidide ülesanded

• Energeetiline funktsloon - Lipiidid on kõige energiarikkarnad inimtoidu komponendid ning neist saadakse üle kahe korra enam energiat kui sahhariididest ( I g liplidi lagundamisel saadakse —38,9ki energiat).
  
• Struktuurne ehk ehituslik funktsioon ( rakumembraan koosneb fosfolipiidsest kaksikkihist)
  
• Varuaine fundsloon (mesilaskärjed, kanepil õli seemnetes, oliividel õii viljades jne)
  
• Kaitsefundsioon. Siseorganite ümber olev rasykude kaitseb mehaaniliste põrutuste eest, nahaalune rasykude kaitseb örakülmumise eest, lindudel kaitse märgumise eest.
  
• Ainevahetuslik funldsioon. Lipildide täielikul oksüdatsioonil moodustuvad süsihappegaasja vesi. Sellist protsessi nimetatakse metaboolse vee tekkimiseks (iseloomulik näiteks kaamelile).
  
• Bioregulatoorne funktsioon (mitmed hormoonid, näiteks naissuguhormoon östrogeen, meessuguhormoon testosteroon, päikesevalguse abiga sünteesitud D-vitamiin)
  

Valgud ehk proteiinid on inimese elutegevuseks vajalikud polüpeptiidici, mis koosnevad a.minohappejääkidest, Valke on vaja eeikõige organismide ülesehituseks, kaitseks, stabiilsuseks ja metabolismi tagamisefs, Valkude süntees toimub ribosoomides.
Lihtvalgud on valgud, mis koosnevad vaid aminohapetest ning on organismile kergesti omandatavad. Näiteks munavalges leiduv albumiin .
Liitvalgud on valgud, mis koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. Näiteks hemoglobiin on rauda sisaldav valk.
Aminohape on orgaaniline ühend, mis sisaldab karboksüülrühma ja aminorühma. Kakskümmend pearnist aminohapet on võimelised peptiidsidemeid moodustades „kasvama" valkudeks.
Aminohapped sisaldavad süsiniku (C), hapniku (0), vesiniku (H), lämmastiku (N) ja mõnel juhul ka väävli (S) aatomeid (nt tsüsteiin).
Asendamatud aminohapped on aminohapped, mida inimese organism ise ei suuda toota.Asendamatuid aminohappeid on täiskasvanu inimese korral 8, laste puhul 10.
Polüpeptiid mitmest aminohappest koosnev aminohapete ahel ehk peptiidahel, mis võib koos teiste polüpeptiididega moodustada valgumolekuli. Polüpeptiidi võib lihtsustatult kujutada ette kui "väikest valku", mis koosneb kuni 50-st aminohappest.
Denaturatsioon on valgu kõrgema järgu struktuuri fagunemine madalamat järku strulduuriks. Denaturatsioon esineb näiteks muna keetmisel , kus munavalge tahkub.
Renaturatsioon on valgu madalama järgu struduuri muutumine või taastumine kõrgema järgu struktuuriks. Näiteks renaturatsiooni tulemusena tõmbuvad sirgendatud juuksed mingi aja tagant uuesti lokki.
Katalüsaator on keemilist reaktsiooni kiirendav või aeglustav aine.
Ensüüm on valgulise ehitusega katalüsaator, mis kiirendab kehas toimuvaid biokeemilisi reaktsioone.
Valkude ülesanded

• Ensümaatiline funktsioon ( ensüümid reguleerivad reektsioonide kiirust. Näiteks inimese süljes olev amülaas logundab törklist.)
  
• Struktuurne funktsioon (küüned, karvad, kõõlused , suled)
  
• KaitsefunIctsioon ( antikehad , verehüübimisvalgu(I)
  
• Varuaine funktsioon (munavalge)
  
• Energeetiline funktsioon (I g valgu oksüdatsioonil vaboneb — I 7,6 kj)
  
• Transpordi funktsioon (hemoglobiin transpordib hapnikku
  

Vitamiinid toitainete rühm, millesse kuuluvad madalmolekulaarsed orgaanilised bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab norn -iaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks väikestes kogustes ja mida inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses.
Vitamiinid jaotatakse rasvas lahustuvateks ehk rasvlahustuvateks (A, D, E, K) ja vees lahustuvateks (B, C). Veeslahustuvaid vitamiine peab pidevalt saama, rasvlahustuvaid vitamiine hoitakse organismis varus .
Antioksüdant on keemiline ühend, mille molekul on võimeline aeglustama või takistama teiste molekulide oksüdatsiooni.
A-vitamiin on vitamiin, mis on hea antioksüdant. ja on tähtis nägemise tugevdamiseks ning luude kasvule. Leidub: porgandis, munas, piimas, maksas , võis. Sümptomid puudujäägi korral: kuiv nahk, silmapõletik, nohu.
B-vitamiinid jagunevad 8-ks tähtsamaks vees lahustuvaks vitamiiniks, ning mängivad tähtsat rolli ainevahetuses (B1, B2, B3, B5, B6, B7, B9,BI2). Leidub sarnastes toiduainetes : täisteratooted, maks, Liha, muna. Sümptomid puudujäägi korral: väsimus , nõrkus, depressioon , isutus .
C-vitamiin ehk L-askorhiinhape on vitamiin, mis suurendab antioksüdandina vastupanu haigustele. Leidub: mustsõstras, kapsas , paprikas, kibuvitsamarjas, apelsinis. Sümptomid puudujäägi korral: väheneb organismi vastupanuvõime haigustele, igemed võivad lihtsasti veritsema hakata (tekib skorbuut ehk naha ja seedeelundite veritsemise haigus).
D-vitamiin on vitamiin, mis sünteesitakse organismis UV-kiirguse (päikesekiirguse) abil nahas olevate ühendite aktiveerimisel, mis toimivad hormoonidena. D-vitamiin aitab soodustada kaltsiumi imendumist ning seeläbi luude kasvu.
2.1. Vee omadused: nt kõrge aurustumissoojus , suur soojusmahtuvus , vedel faas (vesi) tihedam kui tahke (jää), pindpinevus .

• Millisele organismirühmale on nimetatud omadused kasulikud ja kuidas?
  

Inimesele ja loomadele on vesi vajalik elutegevuseks, samuti on vajlik ka taimedele. Mõjutav keskkonnategur ( vihma kujul ) Jäises olekus on see väga kasulik sellele, kes tahab oma jooki jahutada. Pindpinevus on kasulik putukatele, kes liiguvad veepinna
peal. Veega saab kütta ( radikad)
2.2. Vee ülesanded organismides: lahusti, homöostaasi tagamine, transport, …
Tooge näiteid elusloodusest, kelles ja kuidas täpsemalt vesi neid ülesandeid täidab.

• Vesi on universaalne lahusti.
  
• Vesi osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides fotosüntees , hüdrolüüsireaktsioonid
  
• Vesi on lahustiks, ainete transportimiseks, elukeskkonnaks osadele organismidele
  
• Vesi osaleb termoregulatsioonis, tagab rakkude siserõhu ehk turgori
  
• kaitsefunktsioon(silmas hõõrdumine, loode jmt)
  

2.3. Katioonid ja anioonide roll organismis vastavalt õpikus toodud elementidele (nt Na+, K+, Mg2+, Ca2+, Fe2+/Fe3+, CO32 -, I-,…), nende ligikaudne kogus (suurusjärk). pH mõiste ja näited.
Vaata lk 4 pilte! Sealt saad teada.

• Ph- organismi happe aluse tasakaal
  
• Na- tagab organismi veetasakaalu, närviimpulsside ülekande, mõjutab vereringet
  
• K- mõjutab südame tööd, närviimpulsside tööd, soodustab vee eritumist kudedesse
  
• Mg-osaleb närvisüsteemi ja aja talitluses, lihaskrampide ärahoidmine
  
• Ca - luude ja hammaste koostises, verehüübimine, südame töö
  
• Fe – hemoglobiinis, hapniku kandmine organismis, ainevahetuses
  
• Zn – valgu ainevahetus, immuunsuse tagamine
  
• I jood - kilpnäärme hormoonide süntees
  

2.4. Biomolekuli ja biopolümeeri mõisted ja näited.

• Biomolekulid on orgaanilised ühendid, mis moodustuvad organismi elutegevuse tulemusena- näiteks lipiidid, monosahhariidid, valgud jne. Nukleotiidhapped on monomeerid. Valgud olunevad aminohapete järjekorrast ja oleneb lõpplikust kujust. Kui lipiididel on kaksikside siis on ta vedel (õli).
  
• Biopolümeerides esinevad molekulid, mis koosnevad paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest. Näiteks valgud, nukleiinhapped jne.
  

2.5. Süsivesikud: jaotus (3 rühma + näited ainetest ja nende leidumisest organismides), ehitus ja ülesanded (biofunktsioonid, nt energeetiline, kaitse, struktuurne, …)
Monosahhariidid ehk lihtsuhkurud on kõige lihtsama ehitusega sahhariidid. Näiteks viinamarjas sisalduvad sahhariidid on monosahhariidid. Tähtsamad monosahhariidid on järgmised:

• Glükoos ehk viinamarjasuhkur
  
• Fruktoos ehk puuviljasuhkur
  
• Riboos ehk RNA struktuuris olev süsivesik
  
• Desüksoriboos ehk DNA struktuuri olev süsivesik
  

Oligosahhariidid on sahhariidid, mis tekivad kahe ( disahhariidi ) või enam monosahhariidide liitumisel. Näiteks idanevates seemnetes olevad süsivesikud on oligosahhariidid.

• Maltoos ehk linnasesuhkur ( idanevad seemned )
  
• Sahharoos ehk roosuhkur ( suhkruroog, taimemahlad )
  
• Laktoos ehk piimsuhkur
  

Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud on kõrgmolekulaarsed sahhariidid, mis tekivad sadade monosahhariidide liitumisel. Näiteks kartul sisaldab polüsahhariide.

• Tärklis (kartul)
  
• Inuliin on prebiootiline kiud, mis on saadud siguri juurtest ja omab head mõju 
  organismile (taimede varuaine)
  
• Glükogeen on lihaste varuaine, leidub kaksas ning seentes.
  
• Tselluloosi leidub taimede rakkudes.
  
• Kitiini leidub seene rakkudes ja putukates.
  

2.6. Lipiidid: jaotus (4 rühma + näited ainetest ja nende leidumisest organismides), keemiline ehitus/koostis ja ülesanded (biofunktsioonid, nt energeetiline, kaitse, regulatoorne, …). Õli ja tahke rasva biokeemiline erinevus. Hüdrofiilsus , hüdrofoobsus.

• Lipiidid on hüdrofoobsed ehk veest mittelahustuvad orgaanilised ained. Esineb õlis, rasvades ja vahades. Biomolekulid koosnevad alkoholit ja rasvhappejääkidest, mis on omavahel ühendatud estersidemega.
  
• Esterside on karboksüülhappe ja alkoholi ühinemisel tekkinud keemiline side. –COOC-
  
• Lihtlipiid ehk neutraalrasvad on lipiidid, mille alla kuuluvad taimsed vedelad rasvad (rapsiõli), tahked loomsed rasvad (pekk) ja vahad, mis on taimsed (puuviljade vahakiht) kui ka loomsed ( mesilaste kärjed )
  
• Liitlipiid ehk fosfolipiid on lipiid, mis on rakumembraani koostises ja mille üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga.
  
• Lipiidi pea on on hüdrofiilne ja saba on hüdrofoobne
  

Ülesanded organismis:

• Energeetiline – 1 gramm 38,9 kJ
  
• Ehituslik – biomembraanide koostises
  
• Varuaine – loomadel rasvikutes, taimedel seemnetes, viljades
  
• Kaitse – kaitseb siseelundeid, halb soojusjuht
  
• Lahusti rasvlahustuvatele vitamiinidele K, A, D, E, F ja mürkide talletuskoht
  
• Pruun rasvkude – talveunes olevate loomade energiaallikas
  

Lihtlipiidid ehk neutraalrasvad
Vedelad rasvad – taimsed õlid , kalade ja (küllastumata) mereloomade rasv
Tahked rasvad – loomsed rasvad, (küllastunud) talletatakse rakkudes
Varuainena
Liitlipiidid
Üks rasvhappejääk on asendudnud fosfaatrühmaga
Kuuluvad rakumembraani koostisse
Fosfolipiidid- Hüdrofiilne pea,hüdrofoobne saba
glükolipiidid
Tsüklilised lipiidid ehk steroidid - on teiste lipiididega võrreldes teistsuguse molekuli ehitusega. Nad on tsüklilised ühendid, mis vees ei lahustu. Steroidide hulka kuuluvad mitmed hormoonid
2.7. Valgud: struktuuritasemed (4), nende moodustumine. Peptiidsideme keemiline moodustumine. Valkude ehk proteiinide ülesanded organismides (biofunktsioonid, nt ensümaatiline, kaitse, regulatoorne,…) ja näiteid valkude esinemisest organismides, sh inimeses. Ensüümid – mõiste, ülesanne, näited.
Struktuur: (vaata lk 7-8 jooniseid)

• Esimest järku on primaarne struktuur- selles on märgitud aminohappe järjestus( aminohapped on omavahel seotud peptiidsidemetega)
  
• Teist järu on sekundaarne struktuur- moodustab polüpeptiidi keerdumise alfa- heeliks või beeta-struktuuriks, kus esinevad vesiniksidemed . Näiteks juuste ja küünte valgud on sekundaarsed valgud.
  
• Kolmandat järku ehk tertsiaarstruktuur – moodustub teist järku valgu kokku keerdumisel ümaraks gloobuliks. ( ensüümid, antikehad) või piklikuks fibrilliks (verehüübimisvalgud)
  
• Neljandat järku ehk kvaternaarstruktuur - tekib mitme madalamat järku valgu jagunemisel - Hemoglobiin on neljandat järku
  

Lihtvalgud on valgud, mis koosnevad vaid aminohapetest ning on organismile kergesti omandatavad. Näiteks munavalges leiduv albumiin.
Liitvalgud on valgud, mis koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. Näiteks hemoglobiin on rauda sisaldav valk.
Valkude ülesanded

• Ensümaatiline funktsioon (ensüümid reguleerivad reektsioonide kiirust. Näiteks inimese süljes olev amülaas logundab törklist.)
  
• Struktuurne funktsioon (küüned, karvad, kõõlused, suled)
  
• KaitsefunIctsioon (antikehad, verehüübimisvalgu(I)
  
• Varuaine funktsioon (munavalge)
  
• Energeetiline funktsioon (I g valgu oksüdatsioonil vaboneb — I 7,6 kj)
  
• Transpordi funktsioon (hemoglobiin transpordib hapnikku)
  

2.8. Nukleiinhapped: nukleotiidi keemiline koostis (3), primaar - ja sekundaarstruktuur (DNA biheeliks ). NuH ülesanded.
Nukleiinhapped on biopolümerid, mille monomeerideks on nukleotiidid . Eluslooduse tähtsamad nukleiinhapped on DNA ja RNA
Nukleotiidid on orgaanilised ühendid, mis on võimelised omavahel reageerima , moodustama pikki polümeeriahelaid- nukleiinhappeid. Nukleotiide on kahte tüüpi: vastavalt DNA nukleotiidid on desoksürobonukleotiidid ja RNA nukleotiidid on ribonukleotiidid. ( vaata joonist, mis asub kusagil eespool ... )
Koosneb:

• Fosfaatrühmast
  
• Lämmastikalusest
  
• Suhkrujäägist
  

Primaar- ja sekundaarstruktuuri värgid leiad ülevalt piltidelt.
Kaksikheeliks ehk biheeliks on kahest kongruentsest heeliksist moodustunud struktuur, kus kahel heeliksil on ühine  telg , kuid erinev faas telje suhtes.Kaksikheeliksiga on tegu näiteks DNA molekulis, mis moodustub kahe vesiniksidemetegaühendatud helikaalse desoksüribonukleiinhappe ahela keerdumisel ja võib olla väga pikk. DNA kaksikheeliks on paremakäeline  nukleiinhapetest koosnev polümeer, mida hoiavad koosnukleotiidide aluspaarid.
2.9. DNA ja RNA ehituse ning ülesannete võrdlus (erinevused ja sarnasused).
Üleval pool on pilt DNA-st ja RNA-st (ehitus ja koostis)
DNA – enamikes elusorganismides päriliku informatsiooni säilitav aine. Eukarüootses rakus asub DNA rakutuumas . Keemiliselt koosnab DNA desoksüribonukleotiididest.

• Desoksüriboos
  
• Vesinikside
  
• Polümeer
  
• Nukleotiid
  
• lämmastikalus (A;T;C;G)
  
• suhkur (desoksüriboos)
  
• fosfaatrühm
  
• Komplementaarsus (A - T; C - G)
  
• Biheeliks (kaksikspiraal)
  

RNA – ribonukleiinhape on organismi rakkdues esinev biopolümeer , mille monomeerideks on ribonukleotiidid. RNA peamine ülesanne on DNA-s peituva päriliku informatsiooni realiseerimine .

• Fosfaatrühm
  
• Riboos
  
• Polümeer
  
• Nukleotiid
  
• lämmastikalus (A;U;C;G)
  
• suhkur (riboos)
  
• fosfaatrühm
  
• Komplementaarsus ( A -U; C - G) Üksikahel (mitu kuju)
  

Sarnasused

•  Nukleiinhapped
  
•  Koosnevad nukleotiidijääkidest
  
•  Koostises pentoos , fosforhappejääk; esinevad ühesugused lämmastikalused(A, C, G)
  
• Leidub rakkudes samades struktuurides
  
• Denatureeruvad, hüdrolüüsuvad
  
•  Kõrgmolekulaarsed e suure molekulmassig
  

Erinevused DNA RNA
Pentoos
Desoksüriboos
Riboos
Lämmastikalused
A, T, C, G
A, U, C, G
Nukleotiidijääkide ärv
Suurem
Väiksem
Denatureeruvus
Aeglasemalt
Kiirem
Lagundav ensüüm
Desoksüribonukleaas (DNA-aas)
Ribonukleaas (RNA-aas)
Ülesanne
Päriliku info säilitamine ja edasikandmine
Päriliku info realiseerimine valgusünteesi käigus
Nt nr 1: Määrake aineklass võimalikult täpselt: a) maltoos b) fruktoos c) hemoglobiin d) tselluloos e) glükogeen f) vaha g) testosteroon h) fibrinogeen i) mRNA j) laktoos

• Maltoos – Linnasesuhkur – Oligosahhariidid – Idanevad seemned
  
• Fruktoos - Puuviljasuhkur – Monosahhariid
  
• Hemoglobiin – Neljandat järku ehk kvanternaarstruktuurne valk
  
• Tselluloos – Polüsahhariid – taimede rakkudes
  
• Glükogeen – Polüsahhariid – Lihaste varuaine, leidub maksas ja seentes
  
• Vaha – Lihtlipiid
  
• Testosteroon – Hormoon - Meessuguhormoon
  
• Fibrinogeen – Valk - Fibrinogeen on glükoproteiin, mis sünteesitakse maksas ja
  
• megakarüotsüütides.
  
• mRNA – Nukleiinhape – Informatsiooni-RNA - Tegemist on RNA-ga, mis kannab valgusünteesiks vajalikku informatsiooni DNA-lt ribosoomi.
  
• Laktoos – Piimasuhkur - Oligosahhariid
  

Nt nr 2: Mis aine molekul on pildil? Kas tegu on biopolümeeriga, põhjendage? Andke keemiline nimetus, mis osa molekulist on hüdrofiilne ja mis hüdrofoobne.
Kujutatud on rakumembraani koostist. Koosneb kahest kihist lipiididest. Pead on vee poole, sest pead on hüdrofiilsed. Sabad on sissepoolsed, sest need on hüdrofoobsed. On biopolümer, sest on sama koostisosa ja see kordub pidevalt.
Tegu on fosfolipiidiga. Keemiline nimetus on Adenosiintrifosfaat .
Nt nr 3 (paremal): Kas tegu on vedela või tahke lipiidi molekuliga , põhjendage!
Tegemist on vedela lipiidi molekuliga, kuna seal esineb kaksiksidemeid , seega on ta küllastumata rasvhape.
Nt nr 4: Milline biomolekul on pildil? Kas tegu on biopolümeeriga? Mitmendat järku struktuuriga on siin tegu ja kuidas sellist molekuli-kuju üldiselt nimetatakse? Mida märgivad lintjad spiraalid, millest see molekul koosneb? Mis on selle aine monomeeriks?

• Esimesel pildil
  
• Tegemist on gloobuliga
  
• Kolmandat järku ehk tertsiaarstruktuur.
  
• Polüpeptiidi keerdumine alfa-heeliksiks
  
• Biopolümeer
  
• Monomeerideks - peptiidsidemetega aminohapped omavahel seotuna
  

• Nt nr 5 (paremal): Milline biomolekul on pildil, põhjendage otsust? Kas tegu on biopolümeeriga? Mitmendat järku struktuuriga on siin tegu? Mis on selle molekuli/aine ülesanne organismides? Viidake joonisel sobivasse kohta mõiste „komplementaarus“.
  

Nukleiinhape
Biopolümeer
..........................