Calvini tsükkel - fotosünteesi pimedusstaadiumi tsükliline reaktsioonide jada, mille käigus seotakse CO2 ning kasutatakse valgusstaadiumi reaktsioonides moodustunud NADPH2 ja ATP molekule Daltonism - punarohepimedus on inimestel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-kromosoomis Desoksüribonukleiinhape - DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostis Desoksüribonukleotiid - DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel Desoksüriboos - viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises Dihübriidne ristamine - ristamine, mille korral uuritakse kahe geenipaari poolt määratud kahe tunnusepaari pärandamist Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised
MONOMEER - orgaaniline ühend,mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid. BIOPOLÜMEER - elusorganismides tekkivad polümeerid, nagu polüsahhariidid (tselluloos, tärklis) POLÜMEERID - ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest. ANORGAANILISED ÜHENDID -kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla VEE OMADUSED: POLAARSUS - nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees. (selle abil tekivad vesiniksidemed) PINDPINEVUS - vedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele HÜDROFIILSUS - ainete omadus vees lahustuda HÜDROFOOBSUS -ainete omadus vees mitte lahustuda HÜDROLÜÜS - suurtes molekulides olevate keemiliste sidemete lõhkumine veemolekulide toimel VEE ÜLESANDED: ...
Fosfolipiidid ühest kiütseroolist, 2 rasvjäägist ja 1 fosfaatrühmast. Esinevad rakumembraani koostises. Tsüklilisedlipiidide.steroidid suguhormoonid ja dvitamiin. Aminohape amfoteerne ühend, valgu ehitusosa e. valgu monomeer. Peptiidside kovalentne side, ühendab aminohappe jäägid valgumolekuliks. Polüpeptiid valgu sünteesi esmane tulemus. Globulaarnevalk kerakujule sarnanev valk. Firbillaarnevalk niitjas valk. Denaturatsioon olukord, kui valgu kõrgstruktuur laguneb lihtsamaks struktuuriks. Renaturatsioon kui valk võtab kõrgemat järku struktuuri. Ensüüm valk, mis reguleerib biokeemiliste reakts. kiirust. AIDS Viirushaigus inimesel, omandatud immuunpuuduslikkuse sündroom.
a. On liikumatu b. Asetseb sängil c. Liigub koos sambaga d. Liigub mööda sammast Küsimus 7 Mis seade on pildil? Vali üks: a. Ümarlihvpink b. Tsentriteta ümarlihvpink c. Universaallihvpink d. Tasalihvpink Küsimus 8 Milleks kasutatakse trummeltõmbepinki? Vali üks: a. Pulbermetalli valmistamiseks b. Lehtmetalli tõmbamiseks c. Traadi tõmbamiseks d. Toorikute trummeldamiseks Küsimus 9 Millise RP protsessi lähtematerjaliks on vedel monomeer? Vali üks: a. Stereolitograafia b. Laserpaagutus c. Pinna kõvastamine d. 3D printimine Küsimus 10 Milline neist on pealiikumine freesimisel? Vali üks: a. Lõikeriista vertikaalne liikumine b. Töölaua liikumine c. Lõikeriista pöörlemine d. Tooriku pikiettenihe
Mool on ainehulga ühik, milles on 6,02x10²³ osakest Lihtaine on aine, mis koosneb ühe aine molekulidest. Liitaine on aine, mis koosneb kahe või enama aine molekulidest Hüdrogeenimine on reaktsioon, kus toimub H liitmine. Hape on aine, mis annab lahusesse vesinikioone Alus on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Tugev elektrolüüt on aine, mis esineb vesilahuses ainult ioonidena Nõrk elektrolüüt on aine, mis esineb vesilahuses ioonide ja molekulidena Redutseerimine on protsess, milles liidetakse elektrone Oksüdeerumine on protses, milles loovutatakse elektrone Valgud on polüpeptiidid Rasvad on triglütseriinid/ester Seep on rasvhappe sool Bensiin on süsivesinike segu Sahhariidid on polühüdroksükarbonüülühendid Keemilistes sidemete tekkel energia eraldub Pöörduva reaktsiooni tasakaal nihkub lähteainete lisamisel saaduste suunas Reaktsiooni kiirus lähteainete kontsentratsiooni suurendamisel kasvab Tahke joodi (I) aurustumisel katkeb mol...
1. V Makroelemendid kuuluvad peamiselt orgaaniliste ainete koostisesse. 2. Õ 3. V Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tärklist. 4. V Valkude lagundamisel vabaneb kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerimisel. 5. Õ 6. V Aminohape on valkude monomeer. 7. Õ 8. V DNA molekul on kaheahelaline biheeliks. 9. A 10. B 11. D 12. B 13. B 14. D 15. C 16. A 17. Organismis sünteesitud orgaanilisi aineid nimetatakse biomolekulideks. 18. Glükoos kuulub polüsahhariidide tärklise ja tselluloosi koostisesse. 19. Inimese sisesekretsiooninäärmetes moodustunud regulatoorse funktsiooniga bioaktiivseid aineid nimetatakse ensüümideks. 20. Lipiidid täidavad organismis põhiliselt ehituslikku ja energeetilist funktsiooni. 21
Polüetüleen: Saamisviis pohineb eteeni (CH2=CH2) polümerisatsioonil. Need on värvitud pooläbipaistvad (läbiv valgus hajub struktuurse ebaühtluse tõttu) "vahase" pinnaga termoplastid, veekindlad, vastupidavad kemikaalidele, suure elektrilise eritakistusega. Seda kasutatakse pakendimaterjalina (polüetüleenkile), mahutite, toidunõude jpm. valmistamiseks. UHMWPE on kasutusel ülitugevate fiibrite valmistamiseks. Polüpropüleen: Propeeni monomeer on sarnane eteeniga ja nagu eteen, sisaldab ta kahekordset kovalentset sidet, mis avanedes polümeriseerub. PP on suurema tugevusega ja kõvadusega kui HDPE. PP tihedus on vorreldav LDPE-ga, hea keemiline vastupanu, kõrge vasimustugevus, eripäraks on väga hea korduvpainutustugevus. Madalatel temperatuuridel muutub hapraks. väga tundlik UV-kiirguse suhtes ja väga hasti ümbertöödeldav. Polüpropüleenist valmistatavate toiduga
tõsised tervisehäired. Inimese süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist. See ensüüm lõhustab toiduga suhu sattunud tärklise molekule. DNA ja valgu ehitus on tihedalt seotud. DNAs peitub informatsioon valgu ehitus kohta. DNA ise ei osale otseselt valgusünteesis. Selles dünaamilises protsessis asendab DNAd amiinihape. DNAl ja RNAl on erinevad nukleotiidid. RNAl on uratsiil ja DNAl on tümiin. Nukleotiid on nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5-süsinikulise suhkru ja fosfaatrühma liitumisel. Nukleiinhapete molekulides kindlate lämmastikaluste paardumist nimetatakse komplementaarsusprintsiipiks. Vesiniksidemetega ühedatud kaheahelaline DNA keerdub biheeliksisse. Kaheahelaline biheeliks on paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes vastupidav. Transkriptsioon on DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA molekuli süntees
DNA algne ahel: -A-T-A-G-C-A-C-T-G-A-G-G-T-C-A- DNA komplementaarne ahel: RNA ahel: 4.Nimeta kolm vee ülesannet organismis. ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ _________________________________________________________________ 5.Võrdle DNA-d ja RNA-d. VÕRRELDAV TUNNUS DNA RNA Monomeer Lämmastikalused Nukleotiidide nimetused Sahhariid Anorgaaniline hape Sekundaar struktuur Komplementaarsus 5. Lõpeta laused. 1. Valgud koosnevad __________________________________________________________ 2. Raud, tsink ja seleen on ______________________________________________________ 3. Kui kaks monosahhariidi omavahel liituvad tekib _________________________________ 4. Süsivesikud koosnevad, Süsinikust, vesinikust ja _________________________________ 5
Alkaanide omadused: Põlemine[(CH4+2O2->2CO2+H2O) II- 27513 III-24385 IV-64106] Halogeenimine[Cl2F2 Br2 I2] (CH4+Cl2->CH3Cl+ HCl)Saamine küllastumata ühenditest Füüsikalised omadused:ei lahustu vees, veest kergemad, vesiniksidemed puuduvad, C1-C4=gaasid, -14=vedelad, 15- =tahked, lõhnatu, värvitu(mitte kõik), mürgised, mõjub knsile, kergesti lenduvad. Alkeenide omadused: Põlemine[C2H4+ 302->2O2+2O2 2 C5H10+ O2- >10CO2+10H20]Hüdrogeenimine (H2 liitmine) Halogeenimine(VIIA rühma liitmine) Vesinikhalogeenimine(HF,HBr,HI,HCl) Vee liitmine Ei lahustu vees, veest kergemad. Alkoholid, aldeh. Ketoonid.Füsioloogilised omad:narkootilise toimega, kahjustab knsi, ald. Mürgisemad kui ketoonid, nahale sattudes tekitavad põletikke, organismist eraldub aeglaselt. Metanaal e. formaldehüüd.terava lõhnaga, mürgine gaas. Lahustub vees, metaani vesilahus-formaliin, kas. Desinfitseerimisvahendina, säilitatakse preparaate.Eta...
b. Detailide siselihvimiseks c. Tasapindade lihvimiseks d. Pikkade silindriliste detailide lihvimiseks Question 2 Correct Mark 4 out of 4 Flag question Question text Milline neist on freespingi kinnitusrakis? Select one or more: a. Kruustangid b. Suport c. Pöördlaud d. Spindel Question 3 Correct Mark 4 out of 4 Flag question Question text Millise RP protsessi lähtematerjaliks on vedel monomeer? Select one: a. 3D printimine b. Pinna kõvastamine c. Laserpaagutus d. Stereolitograafia Question 4 Correct Mark 4 out of 4 Flag question Question text Mis seade on pildil? Select one: a. Konsoolita freespink b. Konsooliga vertikaalne freespink c. Radiaalpuurpink d. Konsooliga horisontaalne freespink Question 5 Correct Mark 4 out of 4 Flag question Question text
molekulide kaasabil. 1. Makroelemendid kuuluvad anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete koostisesse. 2. Anorgaanilised ja orgaanilised ained esinevad kõigis organismides. 3. Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tärklist. 4. Valkude lagundamisel vabaneb kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerimisel. 5. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur. 6. Aminohape on valgu monomeer. 7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. 8. DNA molekul on kaheahelaline biheeliks. 9. Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam vett. 10. Taimede klorofülli koostisesse kuuluv keemiline element on Mg. 11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam lipiididest. 12. Riboos on monosahhariid. 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt energia saamiseks. 14. Valgu monomeerid on aminohapped. 15
Rasvad-rasvhapete ja klütserooli estrid. Rasvade leidumine-taimsed rasvad, hülge ja vaala rasv vedelad. Loomsed on tahked(siga). Taimsed on seemnetes. Füüsikalised om:värvuseta, lõhnata, maitseta, vees ei lahustu, kõrge keemistemp, madal sulamistemp, kõrge toiteväärtus. Rasvumine rasva kui estri hüdrolüüsil saadakse rasvhape ja glütserool mis oksüdeeritakse CO2 ja H20'ks liigne osa rasvhappest mida inimene ära ei kuluta muudetakse rasvaks ja ladestub rasvakihina. Rääsumine on rasvade hapendumine õhuhapniku ja osaliselt ka valguse mõjul. Kasutamine: toiduainetööstus, määrdeained, ravimid, seebi valmistamine. Vedelad rasvad muutuvad tahkeks hüdrogeenimise teel. Seep opn rasvhapete sool. Seebi molekulis eristame pikka hüdrofoobset süsivesinikahelat ja polaarset hüdrofiilset karboksülaatrühma. Seepi on võimalik saada kas rasva või rasvhappe reageerimisel NaOH või KOH'ga. Pindaktiivne aine aine mille molekuli 1 osa püüab vees lahustuda j...
bio kt II teine rida Bioloogia KT organismide koostis - II rida 1. Selgita mõisted. (16p) desoksüribonukleotiid-DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. biopolümeer-organismis moodustuv polümeer (valgud, nukleiinhapped) renaturatsioon-valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastumist. polüsahhariid-on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. mRNA-informatsiooni RNA, toob geneetilise info valgussünteesiks rakutuumast vastavasse raku organellidesse.
Polümeerid Mis on polümeerid? Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest. Millest koosnevad looduslikud polümeerid? Looduslikud polümeerid ehk biopolümeerid koosnevad kas ühte liiki monomeerlülidest, näiteks glükoosijääkidest, või erinevatest monomeeridest (aminohapped, nukleotiidid), mis näitab nende struktuuride tohutut mitmekesisust. Millised on tähtsaimad looduslikud polümeerid? Tähtsaimad looduslikud polümeeerid on nukleiinhapped, valgud, polüsahhariidid ja polüpreenid. Millal lisandusid looduslikele polümeeridele sünteetilised polümeerid? 20. sajandi keskpaigas lisandusid looduslikele polümeeridele sünteetilised polümeerid, mida loodusest ei leia. Kas looduslike või sünteetiliste polümeeride utiliseerimisega tekivad probleemid? Polümeeride utiliseerimine ja ...
seisneb päriliku info säilitamises ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus moodustavatele tütarrakkudele 17.Komplementaarsus printsiip- on kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete molekulides,mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel 18.Polümeer Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. 19.Monomeer Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid. 20.Ökoloogiline püramiid püramiidi tipust tipkiskja,teiseastme tarbija,esimeseastme tarbija,taimed 21.Seente paljunemine(eostega,suguline)toitumine- Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. . Toitumine- seente toitumise eripäraks on nende
1.Võrdle taimede ja loomade eluavaldusi vähemalt 3 erinevuse ja 3 sarnasuse alusel. Sarnasused: rakuline ehitus-mõlemad koosnevad rakkudest, võime paljuneda: mõlemad paljunevad, sisaldavad biomolekule, aine- ja energiavahetus: ei saa ilma aine ja energia vahetuseta, arenemine: kasvavad. Erinevused: füüsikalised omadused: suurus, tugevus, liikumis võime ( inimesed liiguvad ühest kohast teise, taimed seda ei suuda), elutingimused: inimesed vajavad elamiseks ja elus püsimiseks rohkemat ja kohati erinevaid asju, aineid kui taimed, 2.Kuidas on eluavaldused (-omadused) omavahel seotud ? Too 2 näidet. ( 1 p.) nad on omavahel sõltuvad, nt. Ei saa paljuneda ilma et oleks selleks piisavalt energiat ja vajalikke aineid. Ei saa ilma energia- ja ainevahetuseta areneda, kasvada. 3.Täida tabelis tühjad lahtrid. ( 3 p. ) Keemiline element ...
) Biopolümeer Organismides moodustuv polümeer (polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped, jt) Denaturatsioon Valgu kõrgemat (neljandat, kolmandat ja teist) järku ruumiliste strukuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur. Desoksüribonukleiinhape ehk DNA biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisosa. Desoksüribonukleotiidid DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Desoksüriboos Viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises. Ensüüm Biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Fosfolipiidid Rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid. Lipiidi (rasva) molekul, milles üks rasvhappe jääk on asendunud fosfaatrühmaga.
vajab suhteliselt suurtest kogustes (O, C, H, Ca, K, Mg) mikroelemendid keemilised elemendid, mida organism vajab funktsioneerimiseks üliväikestes kogustes (Zn, Fe, I, Cr jne) monosahhariid ehk lihtsuhkrud. Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, milles süsiniku arv on 3-6. mRNA kogub DNAlt pärilikku informatsiooni ja viib selle ribosoomi rRNA osaleb valgusünteesis tRNA juhib vajalikke aminohappeid ribosoomi nukleotiid nukleiinhapete monomeer oligosahhariid madalmolekulaarne orgaaniline ühend, moodustunud 2-3 monosahhariidi ühinemisel. Polüsahhariid kõrgmolekulaarne orgaaniline ühend, mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Renaturatsioon denaturatsiooni pöörprotsess, mille käigus valgu molekulid taas suurenevad. Retseptorvalk asetseb rakumembraani koostises, valgu molekul. Ülesandeks on edastada väliskeskkonna infot raku sisemusse. Ribonukleiinhape biopolümeer, mille monomeeriks on RNA.
Tsütoplasma seob kõik raku osad omavaheliseks tervikuks. · Sile tsütoplasmavõrgustik- · Kare tüstoplasmavõrgustik- Taimeraku mikroskoobifotod Bakteriraku ehitus Bakteriraku ülesanded · Ribosoom-valkude süntees · Mesosoom-aeroobsetel bakteritel on seal hingamissüsteemid · Plasmiid-DNA molekul , lisainfo · Vibur-kindlustab raku liikumise · Tsütoplasma-raku poolvedel sisus, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks · Nukleotiid-DNA monomeer · Piilid-aitavad tahkele pinnale kleepuda · Kapsel-kaitseb raku kuivamise eest · Rakukest-ümbritseb baktereid · Rakumembraan-ümbritseb baktereid (kahe või ühe kihiline) Bakterite tähtsus looduses ja inimese elus · Nad viivad läbi aineringeid · Nad kujundavad mulda · Nad aitavad kõrgematel loomadel läbi viia teatud elutalitlusi. · Patogeensed bakterid tekitavad haigusi; eritavad bakteritoksiine (mürke)
1.peatükk Anatoomia-uurib organismide ehitust Bioloogia-teadus mis rrub kõiki ilminguid Biosfäär-maad ümbritsev elu sisaldav kiht Etoloogia-loomade käitumist uuriv bioloogiateadus Füsioloogia-uurib organismide ralitust ja nende regulatsiooni Molekulaarbioloogia- uurib elu molekulaarset taset Populatsioon-samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel ristuda Pärilikus-eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega Teaduslik fakt-teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine Teaduslik hüpotees- teadusliku problemi eeldatav vastus Teaduslik meetod- teaduslike probleemide lahedamise tee Teaduslik probleem-küsimus millele vastus hetkel puudub Teooria- teaduslike faktide ja seaduspärasuste üldistus Tsütolooga-(rakuteadus)uurib rakkude ehitust ja talitust Ökoloogia-uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi 2.Peatükk Aminohape- ...
1. Mis on glükoosi lagundamise eesmärgiks? Energia saamine 2. Millest koosneb DNA nukleotiid(joonis)? Fosfaatrühm,desoksüriboos ja lämmastikalus 3. Selgitage mõisteid:nukleotiid,biheeliks,komplementaarsusprintsiip,biopolümeer nukleotiid-nukleiinhappe monomeer,mis on moodustunud lämmistikaluse,5-süsinikulise suhkru ja fosfaatrühma liitumisel. biheeliks-DNA molekul sekundaarstruktuur,mis moodustub vesiniksidemetega ühindatud kahe ahela keerdumisel. komplementaarsusprintsiip-kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete(DNA&RNA)molekulidega,mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. biopolümeer-organismides moodustuv polümeer(valgud,nukleiinhapped jt.). 4
näeb välja nagu valge pulber. Aldoheksoosid - Galaktoos Galaktoos on monosahhariid, mis on natukene vähem magusam kui glükoos. Samutileidub seda hemitselluloosis, kuid ka piimatoodetes, suhkrupeedis ja puuvaigus. Väga hea suhe laktoosiga ehk piimasuhkru üks komponentidest. On avastatud, et galaktoos võib aidata ravida neeruhaigusi ja on üheks antikehade komponendiks. Aldoheksoosid - Mannoos On suhkru monomeer aldoheksooside seerias. Vägatähtis inimese metabolismis, eriti teatud valkudes. Kõige esimesena isoleeriti mannoosi mannast
suspensioonis. EPS on väikese tihedusega ja heade soojusisolatsiooniomadustega, teda võib kombineerida survevalu ja ekstrusiooniga. Graanulite töötlemisel vormides auruga toimub eelpaisumine ja tahkestumisel paakumine plokiks. EPS leiab kasutust soojusisolatsiooni- ja pakkimismaterjalina. Kuna materjalil on suletud poorid saab teda kasutada ka ujuvtoodetes või lehtede kujul ka munade või liha pakendamiseks. PVC - polüvinüülkloriid Polüvinüülkloriid (PVC) tekib monomeer vinüülkloriidi polümeriseerimisel. Tulemuseks on lineaarne polümeerpolüvinüülkloriid PVC, mis on suhteliselt odav termoplast ning omab head keemilist vastupanu hapetele ja leelistele. Puhas PVC on raske, jäik ja habras. Plastifitseerides saame elastse materjali nagu kummi. Plastifitseerimata PVC on odav alusmaterjal. PVC jaguneb laias laastus kaheks: o UPVC - plastifitseerimata polüvinüülkloriid, mis on tugev, jäik ja kõva
ja alkoholi / amiini kondensatsioonil; Estrite kondensatsioon - Estri moodustumise reaktsioon on näiteks kondensatsioonireaktsioon, kus kaks suuremat molekuli liituvad nii, et eraldub üks väike molekul (esterdamisreaktsiooni korral vesi). Amiidid 19.12 Ennustada vesiniksideme mõju orgaanilise ühendi füüsikalistele omadustele; Vesinikside muudab orgaanilise ühendi tugevamaks, peaks absorbeerima paremini niiskust 19.13 Ennustada, mis tüüpi polümeeri antud monomeer võib moodustada, ja kindlaks määrata polümeeri moodustav elementaarlüli; (-AAA-)n teema, monomeer on see A ehk polümeerid sünteesi lähteained, mis muutuvad reaktsioonil korduvateks ühikuteks. (-AAA-)n on see korduvlüli ehk elemntaarlüli, mis moodustab peamise osa polümeerist. 19.14 Selgitada liitumis- ja kondensatsioonipolümerisatsiooni mehhanismi; Liitumispolümerisatsioon See on see AAABBBAAA ehk üks aine hakkab omavahel hakkab liituma, lõhkudes kaksiksideme
energiat. Nukleiidhapped Nukleiinhape on orgaaniline kõrgpolümeer, mis kannab pärilikku informatsiooni. DNA ehk desoksüribonukleiinhape asub päristuumsetel raku tuumas ja kannab endas geneetilist informatsiooni. RNA ehk ribonukleiinhape kopeerib DNA informatsiooni ja kannab rakus selle vajalikku kohta. Nukleiidhapped on biopolümerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleotiid koosneb süsivesikust(S), fosforrühmast(P) ja lämmastikalusest(A). DNA monomeer A-aderiin C-tsütosiin G-guaniin T-tümiin U-uratsiil C G A T G C DNA JA RNA võrdlus Monomeer DNA deksoribonukleotiid RNA ribonukleotiid Süsivesik DNA desoksuriboos RNA riboos Lämmastikalused DNA adeliin, tsütosiin, tümiin, guaniin RNA adeliin, tsütosiin, guaniin, uratsiin Kohati molekuli siseselt 2-ahelaline, kus lämmastikaluste vahel on vastavalt komplementaarsusele on vesiniksidemed. Funktsioonid: DNA- on kromosoomide koostisosa
J-ahel puudub polümeeril, mis koosneb kuuest antikehast. Viie antikehaga polümeer saab tekkida ka ilma J-ahelata. Kuna IgM molekul on väga suur, siis see ei valgu hästi laiali ja see tõttu leidub seda antikeha sidekoes väga väikeses koguses. Peamiselt leidub seda veres ja lümfivedelikus. IgD-antikehi (1%) leidub ebaküpsete B-lümfotsüütide pinnamembraanil, kus nad tavaliselt toimivad koos IgM-ga. IgD leidub väikeses koguses ka vere seerumis sekreetse vormina. See antikeha on monomeer, mis koosneb kahest raskest ahelast ja kahest kergest ahelast. Täpset funktsiooni ei teata, aga B- lümfotsüütide rakkudes on selle antikeha ülesanne anda B-rakkudele signaal aktiveerumiseks. B-rakkude diferentseerumise ajal, on IgM antikehad ainsad, mida toodetakse. IgD hakatakse tootma alles siis, kui B-rakud on luuüdist väljunud ja hakkab tootma perifeerset lümfoidkude. Kui B-rakud on küpsed, siis hakkavad IgE ja IgM koos toimima. IgE-antikehad (0
Elu omadused 1.biomolekulide esinemine Keerulise ehituse ained, mis väljaspool organismi ei moodustu Sahhariidid Lipiidid Valgud Nukleiinhapped Vitamiinid 2. rakuline ehitus Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused Elusorganisme jaotatakse : Ainuraksed ja hulkraksed 2. aine ja energia vahetus Toitainete saamine keskkonnast, nende sünteesimine ainevahetus, selleks vajaliku energia saamine ja eraldamine. Autotroofid – taimed, heterotroofid- loomad Organismi lagundamiprotsessid(dissimilatsioon) ja sünteesiprotsessid(assimilatsioon) moodustuvad tema ainevahetuse 4. Paljunemisvõime Suguline – viljastumine mittesuguline-pooldumine 5. Arenemis-ja kasvamisvõime Otsene areng- järglased sarnanevad sündides vanemarega Moondega areng – järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid. 6. stabiilne sisekeskkond Püsiv keemiline koostis, stabiilne happel...
Tööleht – polümeerid 1. Selgita mõisted: Monomeer on väikese molekulmassiga keemiline ühend, mis on võimeline liituma iseenda molekulidega moodustades monomeeri lülidest koosnevaid ahelaid, see on suurema molekulmassiga ühendeid. Polümeer ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest – elementaarlülidest. Elementaarlüli on komponent, millest koosneb ahel.
Rasv rasvhapete ja propaantriooli estrid. Küllastunud rasvhapped ei sisalda kaksiksidemeid ehk C = C sidemeid. Küllastumata rasvhapped - jagatakse vastavalt kaksiksidemete arvule mono- ja polüküllastamata rasvhapeteks. Asendamatu rasvhape küllastumata rasvhape, mida organism ei suuda ise sünteesida. Detergent sünteetilises pesemisvahendis kasutatav pindaktiivne aine. Seep Aminohape aminorühmaga asendatud karboksüülhape. Kodeeritav aminohape üks neist kahekümnest aminohappest, millest organismid ehitavad valkusid. Asendamatu aminohape valkude ehitamiseks tarvitatav aminohape, mida organism ei suuda ise sünteesida. Peptiidside nimetus, mis tähistab amiidi tüüp rühma alfa-aminohapete jääkidest moodustunud ahelas. Valgud koosnevad ühest või mitmest omavahelseotud polüpeptiid ahelast. Lihtvalgud koosnevad ainult aminohapete jääkidest. Liitvalgud sisaldavad peale aminohapete jääkide orgaaniliste ja anoorgaaniliste ai...
KÜLLASTUMATA ÜHENDID Küllastumata ühendid on ühendid, kus süsiniku aatomite vahel esineb kahekordne side ehk kaksikside või kolmekordne side ehk kolmikside. Esimesed neist kaanavad nime alkeenid (nimetuse lõpp een), teised nime alküünid (nimetuse lõpp üün). Nimetused antakse lähtuvalt süsiniku aatomite arvust, kordse sideme asukoht määratakse ära selle süsiniku järgi, mille järel ta asub. CH2=CHCH2CH3 1-buteen ehk but-1-een CH3CH=CHCH3 2-buteen ehk but-2-een CHCCH2CH3 1-butüün ehk but-1-üün CH3CCCH3 2-butüün ehk but-2-üün CH2=CHCH=CH2 1,3-butadieen ehk but-1,3-dieen KÜLLASTUMATA ÜHENDITE KEEMILISED OMADUSED Kaksik- ja kolmikside on molekulis nukleofiilsustsentrid. - CH2=CH2 Reaktsioonidest on neile iseloomulikud liitumisreaktsioonid kordsetele sidemetele. Kuna kordne side on nukleofiilsustsenter, siis saab kõigepealt liituda elektrofiilne osake. H H H H Cl ...
Ensümaatiline, Struktuurne, Transport · Too näiteid valguliste struktuuride kohta inimorganismis. Primaarne - insuliin, Sekundaarne - juuksed, küüned. Tertsiaarne - globiliinid, fibrinogeen. Kvaternaarne - hemoglobiin · Nimeta kaks nukleiinhapet ja nende ülesanded. DNA - kannab geneetilist informatsiooni, RNA - kopeerib DNA infot ja viib selle rakus vajalikku kohta. · Mis on nukleotiid ja millest see koosneb? Nukleiinhapete monomeer: süsivesik, fosfaatrühm, lämmastikalus · Nimeta neli lämmastikalust, mis võivad olla nukleotiidi koostises. Adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin(uratsiil) · Kirjuta kaks komplementaarsusprintsiibi vastavust. C=G; A=T(U) · Mis on DNA põhifunktsioon? Pärilikkusaine säilitamine ja edasiandmine · Millised on RNA kolm vormi ja nende põhifunktsioonid? mRNA (info RNA)- DNA info transport tuumast ribosoomidesse. tRNA (transport) - Aminohapete
20. TSÜTOLOOGIA (rakuõpetus) teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust. 21. VIROLOOGIA teadus, mis uurib viirusi. 22. ÖKOLOOGIA teadus, mis uurib organismide ning organismide ja keskkonna vahelisi seoseid. 23. ZOOLOOGIA teadus, mis uurib loomi. 24. AIDS - omandatud immuundefitsiidi sündroom, mida põhjustab HI- viirus. Aids on nakkushaigus, mis levib sugulisel teel ja verekaudu. 25. AMINOHAPE amfoteerne ühend, valgu ehitusosa e. valgu monomeer. 26. ANTIKEHA kaitsevalk, mis moodutatakse võõrvalkude vastu. 27. ANTIGEEN selgroosesse kehasse sattunud võõraine, mis põhjustab antikehade teket. 28. BIHEELIKS - DNA molekuli sekundaarstruktuur, mismoodustub vesiniksidemetega ühindatud kahe ahelakeerdumisel. 29. BIOMOLEKUL elusorganismide koostises olev orgaaniline hape ntx. Sahhariid. 30. DENATURATSIOON olukord, kui valgu kõrgstruktuur laguneb lihtsamaks struktuuriks. 31
ainevahetust 13.biopolümeer- elusorganismide koostises olevad suured molekulid 14. hormoon-Ainevahetusprotsesse mõjutavad ained, mida toodetakse sisenõrenäärmetes 15.kolesterool- liitlipiid, organismile hädavajalik, samas ka kahjulik 16.denaturatsioon- valkude kõrgemat järku struktuuride hävimine; renaturatsioon- valgu kõrgema järgu struktuuride osaline taastumine 17.ensüüm- valgud, mis käivitavad keemilisi reaktsioone 18.nukleotiid- nukleiinhappe monomeer, koosneb lämmastikalusest, fosfaatrühmast ja monosahhariidist. 19.replikatsioon- DNA kahekordistumine 20.prokarüoot-eeltuumne, eukarüoot-päristuumne 21.homoloogilised kromosoomid- paarilised kromosoomid, sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene 22.fagotsütoos- protsess, mille käigus rakk omastab suuri tahkeid molekule 23.autotroof-toodab ise orgaanilist ainet, heterotroof-tarbib valmis orgaanilist ainet. 24
ehk sensillid. 12. Vivipaaria eelised võrreldes ovopaariaga Kui loode kinnitub emase suguteede külge ja saab oma toitained ema vereringest, on tegemist vivipaariaga. Munevaid loomi nimetatakse ovopaarideks. 1. Vivipaarsete loomade embrüod on tõhusamalt kaitstud. 2. Ema on nö. kõndiv inkubaator, ei pea istuma pesal ja hauduma, saab hankida toitu. 13. Müoglobiin Müoglobiin on rauda ja hapnikku siduv valk, mida leidub selgroogsete lihaskoes. See on hemoglobiini monomeer. Inimestel satub müoglobiini verre ainult peale lihasvigastust. Müoglobiin on lihaskoe peamine hapnikku kandev pigment. Kõrge müoglobiini kontsentratsioon lihasrakkudes võimaldab loomadel kauem hinge kinni hoida. 14. Hüdrostaatiline skelett Vedelik kannab kehas paiknevate ring- ja pikilihaste kontraktsioonide poolt tekitatud rõhu muutused ühtlaselt üle kogu looma keha. vedelik+pehmed seinad (vihmauss, kaheksajalg, meritäht) vedelik+jäigad elemendid (ämblike jalad) 15
) Ensüüm- biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk Fosfolipiid- rakumembraani koostises esinev fosfaatrühma sisaldav lipiid Hormoon- regulatoorse toimega orgaaniline aine Makroelemendid- organismide koostises kõige enam esinevad keemilised elemendid (O, C, H, N, P, S) Mikroelemendid- organismide normaalseks elutegevuseks üliväikestes kogustes vajalikud keemilised elemendid (Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I) Nukleotiid- nukleiinhappe monomeer Peptiidside- kovalentne side valgu molekuli ehitusse kuuluvate aminohappejääkide vahel Retseptorvalk- rakumembraani koostises esinev valgu molekul, mis edastab väliskeskkonna infot raku sisemusse Riboos- peamisel RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid Steroid- lipiidide rühm, millest enamikul on regulatoorne ülesanne (vitamiin D, kolesterool)
Orgaaniline keemia: ehk süsinikuühendite keemia on elusorganismidest pärinevate ainete keemia Anorgaaniline keemia: eluta looduse keemia ehk õpetus ühenditest , mis ei kuulu orgaanilise keemia alla Eluslooduses leiduvatest orgaanilistest ühenditest: DNA, hemoglobiin, sahharoos Eluta looduses leiduvatest anorgaanilistest ühenditest: ammoniaak, vesi, naatriumkloriid VESI ja tema Omaduses: Koosneb vesinikust ja hapnikust Agregaatolek- aine vorm millel määrab tema molekulide soojusliikumise vorm Hüdrofoobsed ained : ained, mis ei lahustu vees . N: rasvad, õlid Hüdrofiilsed ained: ained mis lahustuvad vees . N: keedusool, fruktoos Turgor,- taimeraku siserõhk. Taimerakkude rakukestale mõjuv rõhk hoiab taime püsti Metabolism: on ainevahetus ehk sünteesi ja lagundamisprotsessid Termoregulatsioon: on soojusregulatsioon , organismi omadus mis hoiab tema temperatuuri kindlates piirides ja sõltumatuna ümbruse temperatuurist Elukeskkond: organismi v...
Tekkinud estrid (monoester hüdrolüüsub paremini) Polümerisatsioon on kaheastmeline protsess. Algul Vajalik on hea segamine ning soojusläbikanne, kuna hüdrolüüsiti vees umbes 2 tunni jooksul ja 60-70 C saadakse tereftaalhappe esterdamisel nn ester reaktsioon on tugevalt eksotermiline. Reageerimata juures: monomeer: etüleen eraldatakse polymeerist kõrgsurveseparaatoris ja CH3CH2OSO3H + (CH3CH2O)2SO2 + HOOCC6H4COOH + 2CH2OH · CH2OH = retsirkuleeritakse . Kuum PE lastakse labi ekstruuderi 3H2O.......
Referaat Keemia Sisukord 1.Aine olekud 2.Aatomid ja Molekulid 3.Aatomi ehitus Aine olekud Aine võib olla tahke, vedel või gaasiline. Need on füüsikalised olekud ehk aine olekud(tavaliselt lühendatult: olekud). Aine olekud võivad muutuda tavaliselt kuumutamisel või jahtumisel, mille käigus muutub osakeste energia. *Tahke olek. Ainel on kindel ruumala ja kuju. Vedel olek. Ainel on kindel ruumala, kuid ta kuju võib muutuda. Tahke olek- ruumala ja kuju ei muutu. Vedel olek-ruumala püsib, kuid kuju muutub. Vedelikul on anuma kuju Gaasiline olek. Ainel kindlat ruumala ega kuju. Ta on kas aur või gaas. Auru võib muuta vedelikuks, rakendades ainuüksi rõhku gaas tuleb eelnevalt muuta auruks, ...
Vee tähtsus organismis · Ehitusmaterjal (jääkristallvõre) · Suure soojusmahtuvusega (hoiab temperatuuri) · Väldib ülekuumenemist (higistamine, transpiratsioon) · Kindlustab organismide ringeelundkondade tööd · Kaitsefunktsioon (pisarad, liigesed, sülg, loode) Vee tähtsus rakus · Hea lahusti: Hüdrofiilsed ained lahustuvad Hüdrofoobsed ained ei lahustu · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides · Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse- tagab siserõhu ehk hurgori. Sahhariidid ehk süsivesikud · C6H12O6 glütsiidid Monosahhariidid Oligosahhariidid Polüsahhariidid 1-monomeer 2-10 monomeeri 10-... monomeeri Enamevinud orgaanilised ühendid looduses: · Taimedes 75-90% · Loomades 2% · Seentes 3% · Mi...
Kordamisküsimused: polümeerid 1. Selgitada mõisted : polaarne kaksikside mittepolaarne kaksikside - küllastumata ühend - ühendid, kus süsiniku aatomite vahel esineb kahekordne side ehk kaksikside või kolmekordne side ehk kolmikside küllastunud ühend süsivesink, mis ei sisalda kordseid sidemeid polümeer ühend, mille molekul koosneb kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuurühikustest elementaarlülidest. polümerisatsiooniaste arv, mis näitab elementaarlülide arvu polümeeri molekulis monomeer madalamolekulaarne ühend, mis võib osaleda polümerisatsiooniprotsessis liitumispolümerisatsioon - seisneb monomeeride järjestikus liitumises polükondensatsioon kõrgmolekulaarse ühendi moodustumine, mis kulgeb mitmefunktsionaalsete ühendite omavahelisel reageerimisel vee eraldumisega polümeeri elementaarlüli - homopolümeer polümeer, mis koosneb ühesugustest elementaarlülidest kopolümeer polümeer, mis koosneb erisugustest el...
(makromorekulaarse) ühendi, milles üksteisele järgnevalt (lineaarsete ahelatega polümeer) või hargnevalt (hargnevate ahelatega polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid: nM (-M)n- Polükondensatsioon - Polükondensatsioon on polümeeride saamine ühest või mitmest monomeerist, mis sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi (näiteks COOH, OH, NH2). Monomeer - Monomeer on keemiline aine, mis suhteliselt kergesti moodustab polümeere. Monomeeri väikesed molekulid võivad liituda omavahel või mõne teise monomeeri molekulidega: seda protsessi nimetatakse polümerisatsiooniks. Polümeer - Polümeerid on keemilised ühendid, mille molekul koosneb paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest (elementaarlülidest). Polümerisatsiooniaste - Polümerisatsiooniaste elementaarlülide arv polümeeri molekulis.
tõestamiseks. Polümeerimisel liituvad omavahel paljud (isegi tuhanded) alkeeni molekulid. Reaktsioon võib kulgeda nii radikaal-, kui ioonireaktsioonina. Radikaalpolümerisatsiooni, katalüüsivad Na ja peroksiidid, samuti metalloorgaanilised ühendid nagu trietüülalumiinium (C2H5)3Al, mille lagunemisel tekivad radikaaalid. Ioonpolümerisatsiooni katalüüsivad Al2Cl6 ; Fe2Cl6 ; TiCl4 jmt Eteen Polüeteen X CH2 == CH2 H-[-CH2-CH2-]x -H Monomeer polümeeri elementaarlüli x = keskmine polümerisatsiooniaste Polüeteen on tuntud laiatarbeplast, suhteliselt tagasihoidlike omadustega kuid odav Sideme heterolüütiline katkemine Kaksikside võib olla pisut polaarne RHC== CH2 süsinik tõmbab elektronpaari enda poole tugevamalt, kui vesinik ja seetõttu ei ole laengujaotus päris ühtlane RHC+ == C-H2 sideme katkemisel läheb elektronpaar selle süsiniku juurde mille küljes on rohkem vesiniku
Energiakulu poolest on IR-kuivatid konvektsioonkuivatitest tunduvalt säästlikumad. Samuti on IR-kuivatid väiksemate mõõtmetega, mis võimaldab tootmispinda kokku hoida. IR- kuivatitega on võimalik detaile ka eelsoojendada. 19. UV-kuivatites kõveneb viimistlusmarerjal UV-kiirguse mõjul. Viimistlusmaterjalidena kasutatakse akrülaadil ja polüestritel põhinevaid suure kuivainesisaldusega lakke ja värve. Viimistlusmaterjalis sisalduv monomeer toimib nii lahusti kui ka sideainena. UV-kiirguse mõjul monomeer aktiveerub ja reageerib sideainega. Kõvenemine toimub väga kiiresti(polüestrid 10-15 s ja akrülaadid 5-8 s). UV-kuivatites kasutatakse kahte tüüpi kiirgusallikaid: elavhõbe- ja gallium lampe. Elavhõbelambid töötavad lainepikkusel 200- 400nm. Elavhõbelampe kasutatakse lakkide kõvenemisel. Galliumlambid töötavad lainepikkusel 400-450nm
VÄÄR Ebasobivates elutingimustes kasutavad taimed energia saamiseks tärklist. 4. Valkude lagundamisel vabaneb kaks korda rohkem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerimisel. VÄÄR Valkude lagundamisel vabaneb kaks korda vähem energiat kui sama koguse lipiidide oksüdeerimisel. 5. Kõigil valkudel on esimest järku struktuur. TÕENE 6. Aminohape on DNA monomeer. VÄÄR Desoksüribonukleotiid on DNA monomeer. 7. DNA kuulub kromosoomide ehitusse. TÕENE 8. RNA molekul on kaheahelaline biheeliks. VÄÄR DNA molekul on kaheahelaline biheeliks. 9. Keemilistest ühenditest on rakkude koostises kõige enam vett. 10. Taimede klorofülli koostisse kuuluv keemiline element on Mg. 11. Sama koguse orgaanilise aine täielikul lagundamisel vabaneb energiat kõige enam lipiididest. 12. Riboos on monosahhariid. 13. Organismid kasutavad glükoosi peamiselt energia saamiseks. 14
ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekändjana. Nt ATP UTP jne Metabolism- org kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. (assi ja dissi jaguneb) Mutageen mutatsioone tekitav tegur Mikrotuubul Päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organellide koostisse. Mitokonder membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine. Nukleotiid Nukleiinhappe monomeer. Promootor DNA nukleotiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiviiv ensüüm peab sünt alustamiseks ühinema Plastiid membraanidest koosnev taimerakule omande organell. (kloro-,kromo-,leuko-) Polüsoom ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogum, mis sünteesivad sama aminohappelise järjestusega valke. Prokarüoot organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine.
18. Biheeliks- DNA sekundaarstruktuur 19. Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille modsustumine on seotud organismide elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, vitamiinid) 20. Denaturatsioon- protsess, mille käigus kaotab valk oma kõrgema järgu struktuuri 21. Renaturatsioon- valkude kõrgete struktuuride moodustumine, denaturatsioonile vastupidine protsess, 22. DNA- biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid 23. Desoksüribonukleotiid- DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel 24. RNA- biopolümeerid, mille monomeerideks on ribonukleotiidiD. 25. Ensüüm- biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk 26. Homöostaas- stabiilne sisekeskkond, mis tagatakse metabolismi (ainevahetus) kaudu 27. Humoraalne regulatsioon- organsüsteem, milles elutegevust reguleerivad hormoonid ja keemilised ühendid 28. Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja
Organismide koostis 1. Peamised keemilised elemendid ja nende tähtsus O kõigis bimolekulides, kindlustab hingamise H biomolekulides, määrab pH, osaleb vesiniksidemete moodustamisel C tähtsaim element organismides, biomolekulides, CO2s, oluline taimedele, hingamise ja käärimise jääksaadus Ca luudes, hammastes, osaleb vere hüübimises, kindlustab lihaste töö Mg taimel klorofülli koostises, loomal seotud DNA/RNAga, kuulub luude koostisesse, osaleb lihastöös I kilpnäärmehormooni türoksiini süntees, mõjutab väikelaste kasvu, ainevahetust, vaimset arengut Fe vere punaliblede hemoglobiinis osaleb hapniku transpordis K ja Na osalevad närviimpulsside moodustamises ja edastamises, on veres, raku tsütoplasmas, osalevad ainete transpordis, raku veevahetus P rakumembraani ehituses, nukleiinhapetes, makroenergiliste ühendite koostises 2. Tähtsaim anorgaaniline ühend kehas on vesi, selle ülesand...
AKVAKULTUURI HEITVEE KÄSIRAAMATTEADUS JA PRAKTIKA Koostas:Triin Engmann MÕISTED Agar on teatud mere punavetikatest saadav polüsahhariidne aine. Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm. Assimileerimine- muutumine sarnasteks aineteks ,eriti muutus elusa organismi mõjul vedelikeks ja kudedeks. Autotroof-organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest süsinikuühenditest (tavaliselt on selleks süsihappegaas). Kättesaadavus-Organismid on arenenud kasutama kindlaid toitaineid näiteks lämmastik siseneb organismi sellisel kujul ,et seda saab kasutada. Reovesi-Filtrite puhastamise meetod, löga mis eemaldatakse ja hoiustatakse. Biomarkerstruktuursed või ensüümilised proteiinid Biokeemiline hapniku nõudlus(BOD)- Hapniku kogus ,mida kasu...
Algab mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline (elusünnitajatel), koorumisega (lindudel) või idu koostisaine. moodustumisega seemnes (taimedel). Desoksüribonukleotiid DNA monomeer, mis on Embrüonaalne induktsioon lootelise arengu moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja käigus esinev protsess, mille korral ühtede rakkude fosfaatrühma liitumis el. diferentseerumine tingib teiste rakkude Desoksüriboos viiesüsinikuline monosahhariid, diferentseerumise.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
