· Töötingimused · Ennetav kontroll Tugevdusmeetmed: kord Näited: · Sisekorra eeskirjad · Täpsed ametijuhendid · Standardite järgimine · Infrastruktuuri ja töövahendite regulaarne hooldus · Kindlaksmääratud hankeprotseduurid · Töövahendite dokumenteerimine · Andmekandjate ja kaabeldus märgistus · Versioonihaldus · Ressursivarude käigushoid · Üldine turvapoliitika, turvaplaan, turvajuhendid Tugevdusmeetmed: töötingimused · Mikrokliima (temperatuur, õhuniiskus, õhu puhastus) · Töökoha ergonoomiline ehitus ja kujundus · Asutuse sotsiaalne kliima, positiivsed inimsuhted · Objektiivne edutamis- ja ergutuspoliitika Tugevdusmeetmed: ennetav kontroll · Infotehniliste toodete ja turmamehhanismide verifitseerimine ja testimine · Regulaarne turbealase operatiivteabe jälgimine (eriti internetis) · Turvamehhanismide testründed · Süsteemide auditeerimine standardmetoodikate alusel
Töötervishoid Ventilatsioon Töökohtades peab olema ventilatsioonisüsteem, mille abil asendatakse läppunud, kuum või niiske õhk piisavas koguses värske või konditsioneeritud õhuga ning vähendatakse miinimumini ebameeldivate lõhnade levimist.Ehkki piisav õhuvahetus võib toimuda ka akende või muude avade kaudu, tuleb vajaduse korral näha ette sundventilatsiooni süsteemid ja tagada nende regulaarne hooldus. Siseruumide temperatuur Tööruumi temperatuur peaks tagama mugava mikrokliima. Vajadusel tuleb tööruumid varustada kohaliku kütte- ja jahutussüsteemiga või äärmisel juhul tagada töötajate jaoks kaitseriietus ja puhkeruumid. Töötajaid ei tohi viibida pikemat aega ekstreemsel temperatuuril. Valgustus Valgustus peab olema piisav, et võimaldada ohutu töö ja liikumine. Vajaduse korral tuleb tagada kohtvalgustus nii töökohtadel kui ka liikumisteede ohtlikes kohtades. Valgustus ja valgustid peavad olema ohutud
Juhul kui kõrgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal selle ümber 25 meetri raadiuses. Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. Esmaabi Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist. Ergonoomika (slaididel on veel mingi materjal, raamatute leheküljed vms) Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega. Ergonoomika liigid süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika rakendus ergonoomika füüsikaline ergonoomika töökoha ergonoomika nägemise ergonoomika keskkonna ergonoomika tarbekaupade ergonoomika tööstus ergonoomika kõrgkooli ergonoomika
hulga ja sademete poolest. Mida sügavamale juured tungivad, seda stabiilsemad on taime jaoks keskkonnatingimused. Mikrokliimat mõjutavad teised organismid – ressursside tarbimine (valgus, vesi, tuulevari jm). Pinnavormide erinevus – saadava päikesekiirguse hulk ja nurk Mikrokasvukoht Kakand kõdunevas puutüves: ◦ Stabiilne temperatuur ◦ Ümbritsevast kõrgem õhuniiskus ◦ Kõdunev puit sisaldab toiduks palju mikroorganisme ◦ Hea kaitse kiskjate eest ◦ Tüve ümber mikrokliima suuremad kõikumised, võib puududa sobiv söök ning kaitse kiskjate eest Erinevad mikrokasvukohad looduslikus tiigis Uute paikade asustamine Kui liigi kasvukoha ressursid pole enam piisavad, tuleb leida uus elupaik ◦ Liiga suur populatsioon ◦ Ressursside ammendumine ◦ Kasvukoha hävimine Mõned keskkonna faktorid on ületamatuks takistuseks ◦ Organismidel on meetmed selle lahenduseks (seemned, resistentsed arenguastmed, lennuvõime mõnes elujärgus jne) ◦ Kasutatakse ära ajutisi,
koolituse hindamine muutused töös arenguvestluse läbiviimine: · kontakti loomine · tagasiside andmine · vastupanu · kontakti lõpetamine 28. Töö tasustamine Kompensatsioonid: 1) rahalised töötasu, tulemuspalk, lisatasu, preemiad, soodustused 2)mitterahaline kompensatsioon töötingimuste parandamine, töökaaslased ja mikrokliima, sobiv töögraafik, avalik tunnustamine, ühistegevus 29.Juhtimisteaduse areng Lehel!!!! 30.Eestvedamine Protsess, mille käigus juht mõjutab töötajaid koostöös pingutama ühiste eesmärkide saavutamiseks. Tunnused: · liidri ja järgijate olemasolu ja nende aktiivne järgimine · tegevuse eesmärkide ja erinevate huvide ühildamine · muudatuste kavandamine ja realiseerimine · mõjutamissuhete olemasolu, põhineb motiveerimisel
ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA (Organizational psychology) Kasutatakse ka: · Work psychology (Tööpsühholoogia ) · Occupational psychology (Kutsealane psühholoogia) · So. võimed, vajadused, hoiakud jms. mis mõjutavad tööalast käitumist. · Miks inimesed töösituatsioonides erinevalt käituvad? · Kuidas inimesed mõjutavad ja on mõjutatud ümbritsevatest inimestest? · Kuidas inimesi mõjutab töö, mida nad teevad? · Kuidas inimesi mõjutavad töötingimused? Organisatsioonipsühholoogia rõhutab: · individuaalsete erinevuste olulisust · et tööalast käitumist mõjutavaid tegureid on palju ja need on komplekssed ja vastastikku sõltuvad · tööga seotud probleem tuleb lahendada teaduslikult · erinevate teoreetiliste lähenemiste kombineerimine tuleb kasuks · teooria, uurimused ja praktika on tihedalt seotud. ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA ALAVALDKONNAD · Personalipsühholoogia (personnel psychology) · O...
Võimalusel kindlasti proovin neid rakendada. LISA 1 KONTROLL-LOEND: KONTORITÖÖ A-osa: Kas töökohas esineb nimetatud ohutegur? JAH – kui te olete märkinud loendis vähemalt ühe küsimuse vastuseks märgiga tähistatud variandi Pidage meeles, et loend ei sisalda ohuteguri ilmnemise kõiki võimalikke juhte. Küsimus Jah Ei Töökeskkond Kas põrandakattematerjal on sobiv (aukude ja takistusteta)? Kas mikrokliima (temperatuur, päikesekiirgus, niiskus ja õhuvool, vastavalt riiklikele eeskirjadele, spetsialistide hinnangule või töötajate arvamusele) on sobiv? Kas ruumi suurus on seal töötavate inimeste arvu arvestades sobiv (näiteks vastavalt riiklikele eeskirjadele)? Kas ruumis on loomulik valgustus? Kas arvutitööruumis on akendel kate, päikesevari või kardinad,
LISA 1 KONTROLL-LOEND: KONTORITÖÖ A-osa: Kas töökohas esineb nimetatud ohutegur? JAH – kui te olete märkinud loendis vähemalt ühe küsimuse vastuseks märgiga tähistatud variandi Pidage meeles, et loend ei sisalda ohuteguri ilmnemise kõiki võimalikke juhte. Küsimus Jah Ei Töökeskkond Kas põrandakattematerjal on sobiv (aukude ja takistusteta)? Kas mikrokliima (temperatuur, päikesekiirgus, niiskus ja õhuvool, vastavalt riiklikele eeskirjadele, spetsialistide hinnangule või töötajate arvamusele) on sobiv? Kas ruumi suurus on seal töötavate inimeste arvu arvestades sobiv (näiteks vastavalt riiklikele eeskirjadele)? Kas ruumis on loomulik valgustus? Kas arvutitööruumis on akendel kate, päikesevari või kardinad, mis takistavad (või minimeerivad) valguse langemist
m pikkusteks). Kuuba vetest on leitud üle 700 kala ja kooriklooma liigi. Tähelepanuväärsemad nende seast on krabid, haid, mõõkkalad, angerjad ja tuunikalad. Arvukalt on ka putukaliike. Nendest kõige ohtlikumad on liivakirbud ja moskiitod (malaaria kandjad). Kuuba piilurkoon 7 Kliima Kuubal valitseb troopiline passaatkliima. Sealne geograafiline avarus, mäeahelike mitmekesisus, savannid, sood, ja troopilised vihmametsad loovad kohaliku mikrokliima. Suvel on keskmine temperatuur 27-28°C ja talvel 21-22°C; ka mägedes ei lange temperatuur alla 0°C. Aastas sajab keskmiselt 1000-1200 mm, kõrgustikel 1300-1500 mm, mägede tuulepealsetel nõlvadel 1800-2200 mm. Sajab valdavalt suvel (maist oktoobrini). Suve lõpus esineb purustavaid orkaane (tornaadosid). Muudatused keskkonnas Mõningad Kuuba kohalikud taimed ja loomad on hetkel väljasuremisohus. Kuuba peamiseks ekspordiartikliks on suhkur
punktid, ülejäänud ebastabiilsed) Võrgustik erinevate koosluste areng üksteisega seotud? 62. Millised muutused toimuvad ökosüsteemide produktsioonis suktsessiooni käigus? Biomass enamasti kasvab kuni koosluse produktiivsus saab võrdeliseks respiratsiooniga. 63. Suktsessiooniga kaasnevad muudatused Üldistus: suurenevad biomass, hingamine ja liigiline mitmekesisus. Produktiivsus väheneb. Muutub erin. strateegiatüüpide esindatus. Mullateke. Mikrokliima muutub. Ökosüsteem kujundab oma arengus välja uue keskkonna. Edasi täpsustatumalt: ENERGIAVOOG -koguproduktsioon(P): suureneb primaarse suktsessiooni varases faasis; sekundaarses suureneb heal juhul veidi. -net community production: väheneb -koguhingamine(R): suureneb; -P/R suhe: P on suurem kui R kuni P=R -P/B suhe: väheneb(B- täielik biomass) -B/P ja B/R: suureneb -toiduahel: tekivad keerulisemad toiduvõrgustikud COMMUNITY STRUCTURE
7) paigastik on geokompleks, mis on kujunenud valdavalt ühe loodusliku teguri (mandriliustiku, mere, tuule, taimkatte jt.) toimeprotsesside läbi. voorestik, mõhnastik, moreentasandik sootasandik 8) paigas on ühel mesoreljeefivormil künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. 9) paik on selline geokompleks, millel on ühesugune pinnakate, veereziim ja mikrokliima, valdavalt üks mullaliik ja üks taimekooslus. Maastikusfäär ·Mandrid ja ookeanid ·Geograafilised maad (maastikuvööde) ·Maastikuvööndid ·Maastikurajoon ·(Maastik) ·Paigastik ·Paigas ·Paik Maastiku struktuur hõlmab: · maastikukomponentide vaheliste vastastikuste seoste ja mõjutuste olemust (iseloomu) · maastiku morfoloogiliste koostisosade ühendumist
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, s...
Noored lehmad ei ole enamasti muutuste suhtes nii tundlikud. Samamoodi reageerivad lehmad ka söötmistehnoloogiate muutustele. Seepärast peab igasugune tehnoloogiline muutus toimuma võimalikult sujuvalt. Näiteks kannulüpsilt üleminekul platsillüpsile tuleks lehmi juba eelnevalt harjutada platsil käima enne, kui neid seal lüpsma hakatakse. Pidamistehnoloogiate valikul tuleb arvestada, et suuremad muutused põhjustavad veistel alati suurema stressi kui väikesed muutused. 43. VEISELAUDA MIKROKLIIMA JA TERVISHOID. l tuleb loomadele luua niisugused tingimused, mis tagaksid loomade heaolu ja hea tervise. Loomade pidamine tuleb korraldada nii, et oleksid välditud loomade haigestumine, lõpmine ja jõudluse vähenemine. Nende abinõude rakendamiseks tehtavad kulud on harilikult väiksemad kahjust, mis tekib loomade haigestumise, suremise ja jõudluse vähenemise läbi. Eriline tähtsus on noorloomade tervishoiul. On ju
muutuste suhtes nii tundlikud. Samamoodi reageerivad lehmad ka söötmistehnoloogiate muutustele. Seepärast peab igasugune tehnoloogiline muutus toimuma võimalikult sujuvalt. Näiteks kannulüpsilt üleminekul platsillüpsile tuleks lehmi juba eelnevalt harjutada platsil käima enne, kui neid seal lüpsma hakatakse. Pidamistehnoloogiate valikul tuleb arvestada, et suuremad muutused põhjustavad veistel alati suurema stressi kui väikesed muutused. 43. VEISELAUDA MIKROKLIIMA JA TERVISHOID. l tuleb loomadele luua niisugused tingimused, mis tagaksid loomade heaolu ja hea tervise. Loomade pidamine tuleb korraldada nii, et oleksid välditud loomade haigestumine, lõpmine ja jõudluse vähenemine. Nende abinõude rakendamiseks tehtavad kulud on harilikult väiksemad kahjust, mis tekib loomade haigestumise, suremise ja jõudluse vähenemise läbi. Eriline tähtsus on noorloomade tervishoiul. On ju noorloomade vastupanuvõime haigustele tunduvalt nõrgem kui
vitamiinidel, kui neid kõiki tarvitada koos. Suured doosid ühte neist vitamiinidest ei oma raviotstarbelist väärtust ning võivad isegi põhjustada samal ajal teiste B-kompleksi vitamiinide defitsiiti. Üheks B-kompleksi vitamiinide defitsiidi põhjuseks on suurenenud töödeldud toiduainete tarbimine, milledest seetõttu suurem osa B-vitamiine on eemaldatud. Teiseks põhjuseks on suurenenud suhkru tarbimine. Selle tulemusena tekib organismi soolestikus B- vitamiinidele mittesobiv mikrokliima. B-kompleksi vitamiine B1 ja foolhape hävitab alkohol. Vitamiini B1, mis on oluline närvisüsteemile, hävitab ka kofeiin. 4 Vitamiin A ehk retinoidid Vitamiin A on rasvlahustuv vitamiin, mis esineb looduses kahel kujul: vitamiin A ja beeta-karotiin. Vitamiin A on kontsentreeritud ainult loomsetesse produktidesse ja sedagi vaid juhul, kui loom on eelnevalt ß-karotiini oma ainevahetuse käigus vitamiiniks A muutnud.
· Töö tempo (kiirus, tähtajad) · Rutiinsus · Töö aeg sh vahetustega töö · Töö ülesandega seotud tunnused: (A. Variatiivsus (B. Autonoomsus, otsustusulatus (C. Töö nõuded: teadmised ja oskused (D. Suhtlemine (E. Vastutus (sh vigade tagajärjed) 3. Inimeste vahelised suhted · Suhted töökaaslastega (ametlikud ja mitteametlikud) · Suhted juhiga · Suhted klientidega · Mikrokliima · Töö ja pere ning pere ja töö konflikt 4. Juhtimine · Organisatsioonikultuur · Muutuste ennustatavus · Koolitus · Tagasiside. Hüvitised · Konkurents · Uue tehnikaga kohanemine · Muutused karjääris, töökoha vahetus (A. Edutamine (B. Uus ülemus (C. Pensionile jäämine (D. Ametialane suletus 5. Füüsilised tingimused · Valgus · Müra · Temperatuur
Nagu Prantsuse Burgundias, on ka Piemonte veini maitse ja aroom tihedalt seotud Piemonte kulinaariaga – veini ja roogade koosmõju iseloomustab ainuomane tugev rikkalik maitse ja aroom. Piemonte tähendab itaalia keeles „mägede juures“ – mägedeks on Alpi mäed. Vaid 5% Piemonte istandustest asun tasandikul, ülejäänud paiknevad mägedes või nõlvadel. Iga nõlva asend horisondi suhtes on erinev – see ka põhjus, miks igas viinamarjaistanduses on ainulaadne mikrokliima. Valle d?Aosta Lombardia Trentino Alto Adige Kui ülejäänud Itaalia on kuulus oma punaste veinide poolest, siis Alto Adige on valge veini tootjate paradiis. Siin valmistatakse kõige aromaatsemat Itaalia valget veini, mis võib laagerduda pudelis aastakümneid. Tõsi on seegi, et Alpide jalamil asuvas piirkonnas kasvavad viinapuud, mida mujal Itaalias ei kultiveerita – Pinot Bianco, Müller-Thurgau,
Kõige üldisemalt määratakse kliimat kui atmosfääri pikaajalist keskmist seisundit mingis piirkonnas. Kliima iseloomustamisel tuleb vaadata ilmastikutüüpe ja variante koos nende esinemissagedustega ning välja tuua meteoroloogiliste elementide keskmised ja äärmised väärtused vastavate perioodide jm. Järgi. Mida rohkem on neid elemente mõõdetud, seda paremini võib kliimat iseloomustada seega vaadeldakse aastakümnetega mõõdetavat ajavahemikku. 27. Makro-, meso- ja mikrokliima 28. Kliimat kujundavad tegurid. Küsimus kordub. Vaata küsimust 25. 29. Päikesekiirgus kliimat kujundava tegurina. Kiirgusenergia hulk, mille maapind saab, sõltub Päikese kõrgusest, seega koha geograafilisest laiusest. Kiirgusenergia hulk muutub ööpäeva ja aasta jooksul. Ekvaatorilähedased ja troopilised alad kuum kliimavööde Keskmiste laiuste alad paraskliima Polaaralad karm külm kliima
EESTI LOODUSGEOGRAAFIA A. Vasta lühidalt: (Eksamitöös on 15 analoogilist lühivastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata 10-le küsimusele. ) 1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik on geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik on väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. (Ühel reljeefielemendil, mille piires valdavalt ühesugune (1)pinnakate, (2)veereziim, (3)mikrokliima, (4)mullaliik ja (5)taimekooslus. Paigas on ühel mesoreljeefivormil ...
keskkonnaga(seadusandlus), majanduskeskkonnaga, tegevusharu omapäraga, tehnoloogiliste arengutega, tuleviku prognoosidega, inflatsiooni tasemega. Firmad, kes arvestavad psühholoogiliste faktoritega, on turul konkurentsivõimelisemad ning nende klientuur on laiem. Samas, mida vähem kliente, seda väiksem käive. Väiksem käive tingib firma kitsama majandusliku seisu, mis otseselt kärbib uusi investeeringuid ja arenguid. Kui firma sisemine mikrokliima on paigas, siis on ka töötulemused paremad ning firma konkurentsivõimelisem. Soodne töökeskkond tagab suurema klientuuri, mis võimaldab omakorda suuremat käibe kasvu. Firmas, kus valitseb autoritaarne juhtimisstiil, on põhiline otsustusõigus ja vastutus juhil. Sellest lähtuvalt on alluvatel suhteliselt väiksem sõnaõigus ja isiklik vastutus oma Organisatsiooni-, juhtimis- ja suhtlemispsühholoogia alused
hierarhias järgmiselt: Paik- väikseim geokompleks (e -susteem), mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. (Ühel reljeefielemendil, mille piires valdavalt uhesugune pinnakate, veereziim, mikrokliima, mullaliik ja taimekooslus.) Paigas on uhel mesoreljeefivormil kunkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt uhesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks (e -susteem). Paigastik on geokompleks (e -susteem),
1. Maastiku mosaiiksuse biootilised tegurid. _ Metsakahjurid loovad omakorda metsa mosaiiksust, hävitades _ nt. kliima soojenemine muudab maastikke ja populatsioonide Kliima terveid puude rühmi, muutes liigilist koostist. osakaalu. _ Põhjustab biogeograafilist mosaiiksust energia ja vee jaotumuse _ Ka kobras on maastiku mosaiiksust kujundav dominantliik. kaudu. _ Ka piison ajaloolises Ameerikas ja põder Eestis kujundavad _ Kliima efekti mõjutab omakorda pinnamood, maastiku maastikke toiduvaliku kaudu (teatavad liigid toiduks), toitainete ringe geomorfoloogilised tingimused, mida omakorda kujundavad kaudu. geoloogilised protsessid, mis tekitavad reljeefi ja mullastiku mosaiiksuse. ...
AEROC on ökoloogiline materjal, mis ei sisalda ega erita mingeid kahjulikke aineid. Oma emissiooniklassilt kuulub AEROC vastavalt Soome RTS kvalifikatsioonile parimasse M1 klassi. Kõige kergematest AEROC plokkidest AEROC EcoTerm saab ehitada ühekihilise väga hästi sooja pidava välisseina ilma täiendavaid soojusisolatsioonimaterjale kasutamata. Selline massiivne ,,hingav" ning soojust akumuleeriv välisseina konstruktsioon loob ruumides tervisliku ja meeldiva mikrokliima, mis on võrreldav täispalkmajadega. AEROC EcoTerm välissein tasandab järske välistemperatuuri kõikumisi, külmal talveööl on sellises majas hubaselt soe ning kuumal suvepäeval meeldivalt jahe. 2.3 Aeroc tootmisprotsess AEROC tootmisprotsess on võrreldav leiva valmistamisega. 9
territoriaalne süsteem, millel on vete liikumise, lahustunud ja tahkete ainete edasikande ühesugune iseloom ning kasutuseeldused. PAIK-geokompleks, mille piires kõik vastastikku seotud maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustega. Nt: paiga e. faatsiese suurusjärguga geokompleks on kujunenud ühe reljeefielemendi piires (teatud ekspositsiooniga nõlval, jõe kaldavallil, lammil, mererannatasandil jne.), millel on ühesugune pinnakate, veerežiim ja mikrokliima, valdavalt üks mullaliik ja üks taimekooslus. 7. Maastikukomponendid: reljeef, pinnaehitus (aluspõhi, pinnakate), veestik, kliima, muld, taimkate, loomastik, inimmõju. (LOENG 3) RELJEEF e pinnamood: koosneb erisuguse päritolu ja vanusega pinnavormidest ja setetest. Erineb piirkonniti. Pinnamood oma kivimmaterjaliga ja vormidega on kõige püsivam maastiku komponent. Pinnamood mõjutab oluliselt maastiku struktuuri ja -tüüpide levikut. Oluline
olulist mõju avaldavad tööaja algus ja töövaheajad nt libisev graafik, töökoha jagamine (job sharing), individuaalsed töövaheajad (kui protsess võimaldab). · töökoha (tööruumi) kujundamine, mille juures mängivad rolli: liikumisvabadus (sobiv keha asend ja selle muutmise võimalikkus), valgustus, õhu temperatuur ja niiskus, puhtus, müra, vibratsioon jms, kujundus -- värvid, mööbel, masinad jms ning töövahendite otstarbekas paigutus. · mikrokliima kujundamine, milles on määravaimad alluvussuhted TÖÖ TASUSTAMINE on mitmekülgne probleem - sellega tegelevad rahva- ja ettevõttemajandusõpetus, (töö)õigus, ka sotsiaal- jm teadused. Töötasu on kõik töötulemuste alusel makstavad tasud: aja- ja tükipalgad, lisa- ja ületunnitasud, jm. See on ka kulu tootmistegurile, mis mõjutab kasumit (eriti töömahukate tootmisprotsesside puhul), kuid ei ole alati otseselt seostatav tootmismahu (sissetulekuga). Järjelikult
A-osa: Kas töökohas esineb nimetatud ohutegur? JAH – kui te olete märkinud loendis vähemalt ühe küsimuse vastuseks märgiga tähistatud variandi Pidage meeles, et loend ei sisalda ohuteguri ilmnemise kõiki võimalikke juhte. Küsimus Jah Ei Töökeskkond Kas põrandakattematerjal on sobiv (aukude ja takistusteta)? Kas mikrokliima (temperatuur, päikesekiirgus, niiskus ja õhuvool, vastavalt riiklikele eeskirjadele, spetsialistide hinnangule või töötajate arvamusele) on sobiv? Kas ruumi suurus on seal töötavate inimeste arvu arvestades sobiv (näiteks vastavalt riiklikele eeskirjadele)? Kas ruumis on loomulik valgustus?
korraldamine). Projektijuht ja meeskond. Projektijuht vastutab projekti ohjamise, plaanimise, tööde koordineerimise ja lõpetamise eest. Projektijuhile esitatavad põhinõuded: paindlikkus ja kohanemisvõime, initsiatiivikus, juhtimisoskus, konfidentsiaalsus, oskus veenda inimesi, oskus vältida intriige, peab olema pigem üldistaja kui spetsialist, juhtimisoskused, erialaoskused. Meeskonna edukust tagavad tegurid: juhtimine, kvalifikatsioon, osavõtlikkus, mikrokliima, saavutuste tase, töö metoodika, enesearendamine, loomingulisus. 14 Projekti käivitamine, kontroll ja lõpetamine. Projektide käivitamise faas: probl sõnastamine, olukorra analüüs, alternatiivsete lahendusvariantide väljatöötamine ja teostatavuse hinnang. See lõpeb proj plaanimise või kõrvalelükkamise otsusega. Kontroll: proj kontrolli all mõeldakse meetmeid, mis tagavad projekti
Tegutsemisjuhised kõrgepingeelektrilöögi korral Kõrgepingeelektrilöök saadakse kokkupuutel kõrgepingejuhtmetega. Juhul kui kõrgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal selle ümber 25 meetri raadiuses. Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. ESMAABI Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist. Ergonoomika Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega Ergonoomika liigid süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika rakendus ergonoomika füüsikaline ergonoomika töökoha ergonoomika nägmise ergonoomika keskkonna ergonoomika tarbekaupade ergonoomika tööstus ergonoomika kõrgkooli ergonoomika kognitiivne ergonoomika osalusergonoomika
liigniiskuse ja õhu takistatud juurdepääsu tingimustes turvas. Peamised turbamoodustajad turbasamblad, nad on adifikaatorid s.o liigid, mis tugevasti keskkonda mõjutades määravad taimekoosluse struktuuri. 2) SOODE ARENEMISKÄIK; TURBALIIGID JA LASUNDID igas elukoosluses toimub alaline muutumine, liikumine ja arenemine. Ühe teguri muutumine, soos näiteks turbalasundi pidev paksenemine, põhjustab ka teiste tegurite, mulla veerezhiimi, taimkatte, mulla loomastiku, mikrokliima muutumist. Seoses turba pideva tekkimisega pakseneb iga aastaga turbalasund ja ajapikku langeb mullaviljakus, mis muudab taimestiku liigilist koostist; soos kasvavad järjesr vähenõudlikumad taimeliigid, mille jäänustest mood toitesoolade poolest järjest vaesem turvasmuld. Kestva turbatekke protsessi tagajärjel kujuneb madalsoo, mis tavaliselt on soo esimene arenguastmeks, ajapikku mesotroofse turvasmullaga siirdesooks, see omakorda soo
SISSEJUHATUS ORGANISATSIOONILINE KÄITUMINE Aine organisatsiooniline käitumine, toob meile silmade ette kohe mingi ettevõtte, organisatsiooni, kus on olemas inimesed, kes omavad erinevaid ametikohti antud organisatsioonis. Ühtegi organisatsiooni ei eksisteeri ilma inimesteta. Kui on aga inimesed st. töölised ja teenistujad on olemas ka juhid, kelle kohustus on organisatsioonis kõike juhtida, et organisatsiooni efektiivsus tõuseks. Selle edukale koostööle inimesed ja organisatsioon on viimasel ajal eriti suurt tähelepanu pööratud. Edukad organisatsioonid eesotsas nende juhtidega teevad selle nimel palju tööd, õppivad tundma organisatsioonilist käitumist, et mõjutada inimesi organisatsiooni ees seisvate ülesannete täitmisel. Seega on organisatsiooniline käitumine üks juhtimisteadus, kus on omavahel seotud majandus, organisatsiooniteooria, psühholoogia jne. (sotsioloogia) Ühiskonna pidevas arengus...
Organisatsiooni adaptsioon. Avalik juhtimine Neli põhilist organisatsiooniteooriat, ülesehitus- ja juhtimisstrateegiat: 1) Mehaaniline, bürokraatlik organisatsioon Püütakse lähtuda töökorralduse ja sisemiste struktuuride kõige efektiivsemast mudelist. Formaalsete struktuuride täiustamine. 2) Inimsuhete teooria Inimene on element. Sisemise mikrokliima arendamine. Mitteformaalsed suhted. 3) Ratsionaalsete eesmärkide mudel Töötada välja väga efektiivne planeerimise ja eesmärkide seadmise süsteem. 4) Avatud süsteemi mudel Luua võimalikult adapteerimisvõimeline organisatsioon, tagada organisatsioon, mis on võimeline kiiresti reageerima muutustele. DETSENTRALISEERIMINE PAINDLIK
Eesti putukad Eksam 30.04.2015 1. Putukate üldiseloomustus ja morfoloogia alused ~60 % putukaid. Ainult 9,5% mitmekesisusest on kirjeldatud. Maailmas 36 seltsi. Maailmas teada ~1 miljon liiki. 75% kõigist loomaliikidest. 1. Väliskate Skleriidid on tugevamad seal kus vajatakse kaitset vigastuste vastu. Nad kaitsevad siseorganeid ja moodustavad jäsemete mehhaanilise toe. Putukate skleriidid ja lihased moodustavad lahutamatu terviku; kõikide liigutuste aluseks on skleriitide ja lihaste koostöö. Mitmekesisus putukate väliskujus põhineb välisskeleti erinevustel (oluline määramisel). 2. Putuka keha üldine välisehitus Putuka keha koosneb kolmest põhiosast: pea (caput), rindmik (thorax) ja tagakeha (abdomen). Pea (caput) külge kinnituvad putuka suuorganid e suised (trophi) ja tundlad (antennae), pea külgedel asetsevad liitsilmad (oculi) ning nende vahe...
· tegelik töötulemus (tööhulk); valgustus, õhu temperatuur ja niiskus, puhtus, müra, vibratsioon jms, + sotsiaalsed tegurid sotsiaaltasud: kujundus -- värvid, mööbel, masinad jms ning töövahendite otstarbekas paigutus. tavadest tulenevad nt staaz, vanus, perekonnaseis, laste arv jne (nt Jaapanis), · mikrokliima kujundamine, milles on määravaimad alluvussuhted. seadusest tulenevad - nt puhkusetasud, miinimumpalga tagamine (tükipalgal) jm. Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011 9 Ettevõtluse alused - Arvi Kuura 2011 10
on taas kuiv, saades seega tagasi ka oma algsed isolatsiooni-omadused. Enamik polümeerisolatsiooni-materjale laseb oma sisemise struktuuri tõttu halvasti veeauru läbi. Niisiis on nende materjalidega soojustatud vaheseintel suur aurutakistus ja ruumide ebapiisava ventilatsiooni korral võib hoonesse koguneda niiskus. Kivivill on veeauru läbilaskev (selle aurutakistus on sama, mis õhul). Tänu sellele kivivillaga isoleeritud hooned "hingavad" ning nende siseruumides on tagatud hea mikrokliima. Ökoloogilisus - Kivivill on ökoloogiline valik, sest meie isolatsiooni toodetakse looduslikku päritolu kivimist. Lisaks on isolatsioon üks vähestest tööstustoodetest, mis aitab säästa rohkem energiat kui ise vajavad. 50 aasta jooksul võib tüüpiline isolatsioonitoode aidata säästa 100 korda enam primaarenergiat kui kasutati selle tootmiseks, transpordiks ja utiliseerimiseks. Meie majade ja töökohtade kütmiseks põletatakse vähem fossiilkütus,
Uurimused on näidanud, et mugavana tunduvast kõrgema temperatuuri korral langeb märgatavalt autojuhi reaktsiooniaeg ja töövõime. Seetõttu on autode küttesseadmele lisatud veel külmutusseadis, mille abil on võimalik viia auto sisetemperatuuri välistemperatuurist madalamaks. Tänapäeva autodel juhitakse sõitjateruumi kütmist, tuulutust ja jahutamist elektrooniliselt, mistõttu seda terviklikku ruumi mikrokliima eest hoolitsevat seadet nimetatakse kliimaseadmeks. Kliimaseadme põhiülesanded on õhu: · Soojendamine · Jahutamine · Vahetamine · kuivatamine, 3 · puhastamine. Nii luuakse juhile autos sobivaimad tingimused, mistõttu ta väsib vähem ega muutu liikluses ohtlikuks. Kliimaseade vajab töötamiseks palju energiat, mistõttu saab teda kasutada ainult töötava mootori korral
Põrsaste rauatarve, jootmine ja lisasöötmine. Põrsad vajavad esimesel paaril elunädalal 5–7 mg rauda päevas. Emisepiim ei rahulda põrsaste rauatarvet. Rauda vajab põrsas vere hemoglobiini moodustamiseks. Juba esimese elunädala lõpul tekib põrsastel rauavaegus, mis põhjustab aneemiat. Põrsad peavad vett saama alates 4.–5. elupäevast soovi järgi. Vett vahetada vähemalt 2 korda päevas. Künad või jooturid. Võõrdepõrsaste söötmine ja pidamine. Tagada mikrokliima, nõuetekohane sulg ja õige söötmine. Võõrdepõrsad peetakse rühmasulus. Optimaalne võõrdepõrsaste arv sulus võib ulatuda 20-ni. Ühele võõrdepõrsale tuleb sirge küna korral tagada söödafronti 0,2 m. Emiste söötmine reproduktsioonitsükli jooksul. Tiinuse ajal saavad emised sööta rohkem, imetamisel vähem. Tiine emise söötmistugevus mõjutab tema söödatarbimist ka imetamise ajal. Vabade ja tiinete emiste pidamine.
Õpilaste nõustamine ja õpiabi Kallisjuhataja partnerid koolis Juhtkond – infot edasi anda, tagasiside Õpilane Lapsevanem Aineõpetaja Kooli psühholoog Klassijuhataja roll Õpilaste sotsiaalsete ädevuste kujundaja Informatsiooni vahendaja Kooli esindaja Juhendaja ja nõustaja Sotsiaalsete pädevuste kujundaja Klassikollektiivi kujundamine Klassi mikrokliima, meietunde tekkimine Õpilaste toimetulekuoskused – kohanemisvõime, vastutus Informatsiooni vahendaja Info vahendamine kodu ja kooli vahel Tagasiside lapsevanematele lapse õpiedukuse kohta Tagasiside aineõpetajatele õpilaste ja lapsevanemate rahulolu kohta Kooli juhtkonna informeerimine õpilaste ja lapsevanemate rahuloli kohta Koostöö sotsiaalpedagoogi ja teistega Kooli esindaja Kooli maine kujundamine Asjaajamine
Tööjõu vastavate eelduste kontrollimine. Tööfüsioloogia tegeleb tööprotsessi mõjudega inimese kehale. Optimaalete töötingimuste saavutamise teed: · Tööaja reguleerimine töövõtja peab arvestama ettevõttes välja kujunenud puhkuste ja vaheaegadega. Ettevõte peab järgima töökaitse eeskirju, et ei ületata max tööpäeva pikkust. Eestis on töönädala pikkus 40 tundi · Töökoha kujundamine · Mikrokliima kujundamine ettevõttes Töö tasustamine Töötasu tasu ühele totmistegurile. Arvestatakse lähtuvalt töölepingust. Aja ja tükipalgad, preemiad, lisatasud, honorarid. Otsustavad tegurid töötasu õiglasel määramisel on füüsilised ja vaimsed nõuded, mida töö töötajale esitab ja tegelik tööhulk. Tuleb ka arvestada milline on tegelik töötulemus. Mõnikord mängivad rolli ka sotsiaalsed tingimused, nt palk vanuse ja muude asjade alusel.
2) pea olema ühtlane, ei tohi tekitada liigseid varjusid 3) objekti ja fooni vahel peab olema kontrast 4) valgusallikas ei tohi esile kutsuda objekti läikimist. Temperatuur - soojuskomfordi tagab õhutemperatuuri, õhuniiskuse ja õhu liikumise kiiruse kompleksne mõju. Normeerimise aluseks on põhiliselt võetud töö kategooria (energiakulu) ja aastaaja keskmine õhutemperatuur (soe ja külm aastaaeg). Istuva töö puhul on optimaalsed mikrokliima väärtused järgmised: õhutemperatuur 20-24° C, suhteline õhuniiskus 30-60 % ja õhu liikumise kiirus 0,1-0,2 m/s. Temperatuur 20° C on sobivaim mõtlemistööle. 23-24° C on parim käte liikuvust ja jõudu nõudva töö jaoks. Alates 16° C allapoole muutub käte ja sõrmede liikuvus kehvemaks ja suureneb traumatismi tõenäosus. Oluline on kliimale vastav (õhku läbilaskev, soojapidav jne) tööriietus. 16. Turvavahendid. 17. Tervisekontrollid.
Uurimused on näidanud, et mugavana tunduvast kõrgema temperatuuri korral langeb märgatavalt autojuhi reaktsiooniaeg ja töövõime. Seetõttu on autode küttesseadmele lisatud veel külmutusseadis, mille abil on võimalik viia auto sisetemperatuuri välistemperatuurist madalamaks. Tänapäeva autodel juhitakse sõitjateruumi kütmist, tuulutust ja jahutamist elektrooniliselt, mistõttu seda terviklikku ruumi mikrokliima eest hoolitsevat seadet nimetatakse kliimaseadmeks. Kliimaseadme põhiülesanded on õhu: · Soojendamine · Jahutamine · Vahetamine · kuivatamine, · puhastamine. Nii luuakse juhile autos sobivaimad tingimused, mistõttu ta väsib vähem ega muutu liikluses ohtlikuks. Kliimaseade vajab töötamiseks palju energiat, mistõttu saab teda kasutada ainult töötava mootori korral. Sõidukiirus kliimaseadme töö tõhusust
vahuvein) populaarsuse tõusuga. Paljud veinikeldrid taipasid, et selles peitub lisavõimalus ka oma kaasaegseid nooruslikke valgeid ja punaseid veine maailmale tutvustada ning ürgsest ja igavast Rancio stiilist vabaneda. Üldiselt valitseb Penedes'is Vahemere rannikualadele omane kliima, mis tähendab kuuma, niisket suve ja pehmet talve. Penedese omapära peitub aga mere ääres paiknevates mäenõlvades (kuni 850 m), mis jaotavad piirkonna väga erinevateks mikrokliima vöönditeks. Kataloonlased on seda mõistnud ning aastatega omandatud kogemuste ja oskuste toel hakanud kasvatama erinevaid viinamarjasorte just neile kõige sobivamates tingimustes. Viinamarjasortidest kasutatakse Penedesis nii kohalikke sorte - punastest Tempranillo, Garnacha, Monastrell ja valgetest Parellada, Macabeo ja Xarello- kui tuntud prantsuse sorte - punastest Cabernet Sauvignoni, Merlot, Pinot Noiri ja valgetest Chardonnayd, Muscati ja isegi Gewürtztramineri
· Lähtekoosluseks on loometsad, millena pika aja jooksul ka taastuvad pärast majandamise lõppemist. · Peale Eesti levinud tüüpilisena veel Rootsis. Niite lubjakividel leidub loomulikult ka mujal maailmas. Keskkonnatingimused: · Kaltsiumirikas · Fosfori- ja lämmastikuvaene 7 · Kuiv · Tuuline · Õhuke huumuskiht Loodude loodusväärtused: · Pärandkultuuriväärtus; · Ekstreemse mikrokliima tõttu kujunenud erilised elukooslused; · Spetsiifiline elustik (samblikud, liblikad, taimeliigid); · Rekreatiivne väärtus; · Majanduslik väärtus karjamaana. Ohufaktorid: - Karjatamise lõppemine kadastikud, võsametsad; - Ehitustegevus taimestiku hävimine, ,,muru" ; - Kaevandamine taimestiku hävimine; - Väetamine (+saaste, prügi); - Tallamine (turism!); - Metsastamine; - Põlemine. LAMMI- EHK LUHANIIDUD Mageveega üleujutatavad rohumaad:
1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus. Kinnistu/ krundi/ maavalduste korraldamine, kinnisvarasse investeeritud vahenditest ,,tagasiteenimise" korraldamine- rendi ja üürilepingute administreerimine, kinnisvara portfelli (maa, rajatised, hooned, seadusest tulenevad kohustused) administreerimine, kinnisvara keskkonna korraldamine (kinnisvara keskkonna funktsionaalselt kasulikuks tegemine)- see kõik on kinnisvara haldamine. Kinnisvara haldamise vajadus seisneb selles, et iga kinnisvara alati vananeb, muutuvad nõuded kasutatavatele ruumidele, muutub rahvusliku majanduse struktuur, esinevad kinnisvara kasutajate organisatsioonilised muutused, pidevalt tekivad uued tehnoloogiad ühiskonnas. KV H põhieesmärgid on kinnisvara a.füüsiline säilitamine(:tegevused selleks,et kinnistu ja sel paiknevad ehitised vastaksid detailplaneeringus ja projektdokumentides esitatud nõudmistele ja need tervikuna ei muutuks ohtlikeks ei kasutajatele ega...
TÖÖLT LAHKUMISE SEOS TÖÖGA RAHULOLU NING TÖÖTUSE MÄÄRAGA TÖÖGA RAHULOLEMATUSE NÄITAJAD Deviantne (hälbiv) käitumine ähvardab organisatsiooni heaolu o tegevuse tõsidus o kas tegevus on suunatud organisatsiooni või teiste inimeste vastu Omandihälbe kahjustab organisatsiooni 50 Poliitilised hälbed mikrokliima häiritus (ebameeldiv õhkkond) TÖÖKOHAGA SEOTUD EBAKINDLUS Põhjused: o Muutused töökeskkonnas – määramatus tekitab ärevust. o Subjektiivne hinnang situatsioonile – kuidas inimene ise seda situatsiooni näb ja ennast selles tunneb (kas ta saab midagi selles olukorras teha või ei) o Turvatunde kadumine – ma ei saa ise midagi teha. Sellega kaasneb ebakindlus.
1. Kinnisvara haldamise olemus, eesmärk ja vajadus. Kinnistu/ krundi/ maavalduste korraldamine, kinnisvarasse investeeritud vahenditest „tagasiteenimise” korraldamine- rendi ja üürilepingute administreerimine, kinnisvara portfelli (maa, rajatised, hooned, seadusest tulenevad kohustused) administreerimine, kinnisvara keskkonna korraldamine (kinnisvara keskkonna funktsionaalselt kasulikuks tegemine)- see kõik on kinnisvara haldamine. Kinnisvara haldamise vajadus seisneb selles, et iga kinnisvara alati vananeb, muutuvad nõuded kasutatavatele ruumidele, muutub rahvusliku majanduse struktuur, esinevad kinnisvara kasutajate organisatsioonilised muutused, pidevalt tekivad uued tehnoloogiad ühiskonnas. KV H põhieesmärgid on kinnisvara a.füüsiline säilitamine(:tegevused selleks,et kinnistu ja sel paiknevad ehitised vastaksid detailplaneeringus ja projektdokumentides esitatud nõudmistele ja need tervikuna ei muutuks ohtlikeks ei kasutajatele ega ...
............................................................................................. 62 5.2. VEISTE PIDAMINE ......................................................................................................................................................... 63 5.2.1.VEISTE KÄITUMINE. ................................................................................................................................................ 63 5.2.2. VEISELAUDA MIKROKLIIMA JA TERVISHOID.................................................................................................. 64 5.2.3. LEHMADE PUHASTAMINE JA SÕRGADE HOOLDAMINE................................................................................ 66 4.2.4. LEHMADE PIDAMINE.............................................................................................................................................. 67 4.2.4.1. Lõaspidamine ................................................
kohanemine rollidega. Rolli asumiseks tuleb läbida rollitee rolli omandamise protsess. Rolli atribuutika sümboolsete tunnuste kogum, mille kaudu rolli identifitseeritakse. Rollisobivust, indiviidi tunnustamist teatud rollis tähistavad rolli asumise rituaalid. Rolli tüübid. Situatiivsed rollid ajutised v lühiajalised rollid. Situatiivsete rollide etendamine on osa igapäevaelust ja nende edukas etendamine aitab luua positiivset mina-pilti, aitab kaasa positiivse mikrokliima tekkimisele Püsirollid seotud positsiooniga, pikaajalised Positsiooniga rollid - omandatud rollid 12 Püsivaid rolle, mis on staatusega määratud, mida ei saa enesele võtta ja mis on sünnipäraselt kaasa antud, nimetatakse omistatud rollideks. Omistatud ja omandatud rollid on seotud staatusega. Ralf Linton: inimene omab staatust ent etendab rolli! Igasuguse staatusega kaasneb mitmeid rolle
10 Reis lõunast põhja. Last on soe ja temal veeaur ei kondenseeru. Kondenseerumise vältimiseks laeva kereosadel piisab vähesest ventileerimisest. Laeva liikumisel tühjalt külma õhu tsoonist sooja õhu tsooni põhjustab välisõhuga ventileerimine lastiruumi niiskuse tõusu. Laeva liikumisel tühjalt sooja õhu tsoonist külma õhu tsooni võib suletud luukidega trümmides tekkida veeauru kondensatsioon õhuniiskuse suurenemise tagajärjel. Lastiruumi mikrokliima muutub ühest kliimatsoonist teise liikumisel järgmiselt: suvel, kui veetemperatuur on madalam õhutemperatuurist, on soojuse liikumine koos niiskusega suunatud ülevalt alla, alumised lastikihid niiskuvad, ventilatsioon suurendab soojuse ülekannet välisõhult lastile ja sõltuvalt õhu parameetritest last niiskub või kuivab talvel, kui õhutemperatuur on madalam veetemperatuurist, on soojuse liikumine koos niiskusega alt
– 10-aastane lepik põllumaal umbes 150 kg/ha Ka kask on mulda parandav puuliik. – kaselehed mineraliseeruvad kiiresti – sisaldavad rohkesti lämmastikku, kaltsiumi, kaaliumi, fosfori jt mineraalaineid Okaspuudest on parimad lehised. Puude neg mõju mullatekkeprotsessidele: - kuusk- soodustab mulla leetumist – tamm- lehevaris väga parkaineterikas ja raskesti lagunev 2. juured Mõjutavad mulda: juurevarise kaudu; juurekäikudega; juureeritise kaudu 3. mikrokliima muutmisega Keskkonnatingimused ja seega ka org aine lagunemistingimused on metsas teistsugused kui lagedal. Metsas on alati niiskem ja soojal aastaajal jahedam kui lagedal, mis soodustab lagunemistingimusi, humifikatsiooni, toitainete mineralisatsiooni. Ammendatud karjääride, jäätmaade taastamiseks kasutatakse nende alade metsastamist. Siin metsade peam ülesandeks mulla taastamine. Eestis kõige aktuaalsem Kirde-Eesti ammendatud põlevkivikarjäärid. Peamised
klassi ainete tunde, aitab lahendada konflikte) · kooli psühholoogi(kõik täiskasvanud koolitöötajad) klassijuhataja (tabada ja jälgida, et õpilased kõikidesse töötajatesse võrdse lugupidamisega suhtuksid) Klassijuhataja roll · õpilaste sotsiaalsete pädevuste kujundaja - klassikollektiivi kujundamine (tutvumisemängud, üritused, koolielus osalemine, sotsiomeetriline test- õpilaste suhtumine üksteisesse) - klassi mikrokliima, meietunde tekkimine (oluline on suhteid teada, hullem olukord on kui klassis on gruppide vahel väga tugev vastasseis) - õpilaste toimetulekuoskused- kohanemisvõime, vastutus (õpetan mitte oma ainet, vaid õpilast elus hakkama saama, valmistan sotsiaalselt ette. Kõik vastutavad üksteise eest) · informatsiooni vahendaja - info vahendamine kodu ja kooli vahel - tagasiside lapsevanematele lapse õpiedukuse kohta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
