Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kliimaseadmed (1)

3 KEHV
Punktid
Vasakule Paremale
Kliimaseadmed #1 Kliimaseadmed #2 Kliimaseadmed #3 Kliimaseadmed #4 Kliimaseadmed #5 Kliimaseadmed #6 Kliimaseadmed #7 Kliimaseadmed #8 Kliimaseadmed #9 Kliimaseadmed #10 Kliimaseadmed #11 Kliimaseadmed #12 Kliimaseadmed #13 Kliimaseadmed #14 Kliimaseadmed #15 Kliimaseadmed #16 Kliimaseadmed #17 Kliimaseadmed #18 Kliimaseadmed #19 Kliimaseadmed #20 Kliimaseadmed #21 Kliimaseadmed #22 Kliimaseadmed #23 Kliimaseadmed #24 Kliimaseadmed #25 Kliimaseadmed #26 Kliimaseadmed #27 Kliimaseadmed #28 Kliimaseadmed #29 Kliimaseadmed #30 Kliimaseadmed #31 Kliimaseadmed #32
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 93 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sami Laasi Õppematerjali autor
tööpõhimõte ja ehitus

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
27
docx

Kliimaseadmed - 2011

Põltsamaa Ametikool Kliimaseadmed A2 Sami Laasi Kaarlimõisa 2011 Sisukord 1. Kliimaseadme vajadus ............................................................... 3 1.1 Temperatuuri mõju ................................................................... 3 1.2 Õhuniiskuse mõju .................................................................... 4 1.3 Õhu puhastamine ..................................................................... 4 1.4 Liiklusohutus ........................................................................... 4 1.5 Kliimaseadmete ajaloost ......................

Auto õpetus
thumbnail
7
rtf

Kliimaseadmed

Kliimaseadmed 1. Kliimaseadmega autodes hoitakse temperatuuri inimesele sobivas vahemikus suvel umbes 20-22 C. Õhu jahutudes tema tihedus suureneb, ta mahutab üha vähem veeauru ja küllastumisel ülearuseks muutunud aur kondenseerub veepiiskadena. Kliimaseadme aurusti (külma soojusvahetus radiaatori) pinnale. Õhk auto siseruumis muutub kuivemaks ja inimesed tunnevad ennast mugavamalt. Aurustile kondenseerunud vesi juhitakse vooliku kaudu auto alla, mida rohkem õhku jahutatakse seda rohkem tekib auto alla vett. 2. Auto kliimaseadmet läbivat õhku puhastatakse paber või aktiivsöe filtritega. Õhu jahtudes kondenseerub osa temas leiduvast veeaurust aurusti külmale pinnale,

Auto õpetus
thumbnail
3
docx

Kliimaseadmed

kaanes. Imi takti ajal imetkse külmutusaine aur läbisisselaske klapi alamrõhu poolelt silindrisse. -5o C, 2 bar. Survetakti ajal surub kolb silindris oleva külmutusaine kokku, mistõttu rõhk ja temperatuur tõusevad. Avaneb väljalase klapp, millest algab ülemrõhu pool ja kuum külmutusaine aur liigub kondensaatorisse. Sellise kompressori tootlikust saab muuta vaid sisse ja välja lülitamisega. Muutuva kolvi käiguga kompressor Muutuva kolvi käiguga kompressor kohandab ise kliimaseadme töökoormusele ja mootori töösageduse muutusega kaldenurka. Kaldketta kaldenurka muudetakse 2-100% piires. Rootorkompressor Kompressori võll on rootor, mille piludes vabalt liikuvad plaatjad siibrid moodustavad koos staaturi kõvera sisepinnaga mitu töökambrit. Sisselaske avade juures töökamnbrid suurenevad ja tekkiva hõrenduse toimel imetakse külmutusaine sisse. Väljalaskeklappide juures töökambrid kahanevad ja külmutusaine surutakse õli püüdurisse. Rootorkompressor

Auto õpetus
thumbnail
42
pdf

Kliimaseadme ehitus ja kasutamine

vedelas olekus. AK 08/2008 5 Kliimaseade Kuivati A A = Reduktorisse B = kondensatsiooniradiaatorist 1 = Kuivati 2 = Filter · Reduktoriga varustatud kliimaseadme kuivati ülesanne on: 1 a) akumuleerida külmaainett; b) säilitada ja tasakaalustada külmaainet; c) ühtlustada süsteemi rõhku; 2 d) filtreerida külmaainet ja süsteemis paiknevat õli; B e) siduda keemiliselt niiskust. AK 08/2008 6

Kliimaseadmed
thumbnail
12
docx

Aurusti

Referaat Automaatika alused Teema : Aurusti Koostja: Vladislav Petrov MK-31 Tallinn, 2016 Sajandeid on inimesed teadnud, et vee aurustumisega kaasneb jahutusefekt. Teadmata küll asja olemust ja teoreetilist sisu, tundsid inimesed, et see keha osa, mis on märjaks saanud ja hakkab kuivama õhus, tundub külmana. Teada on, et Egiptuses vähemalt 2 sajandil kasutati, aurustumisega jahutati veeanumaid, kirjanduses on andmeid, et muistse Indias rakendati aurustumisega jää tegemist. Robert Boyle (1627-1961), inglise keemik- füüsik, uuris gaaside paisumist tegi kindlaks, et vesi aurustub vaakumis. Esimesed katsed toota külma mehaaniliselt oli just kasutada vee aurustumise (faasimuundumise soojust) jah

tehnomaterjalid
thumbnail
18
docx

Termodünaamika, aine soojuslikud omadused ja atmosfäärifüüsika

TERMODÜNAAMIKA -soojusfüüsika osa, mis iseloomustab soojusnähtusi läbi aine kui terviku omaduste ­ temp, rõhk, ruumala ehk siis keha üldised omadused. SÜSTEEMI VÕIME TEHA TÖÖD -vaatleme olukordi, kus tehakse tööd aine ruumala muutumise tõttu. -temodünaamikas loetakse positiivseks tööd, mida süsteem teeb, mitte välisjõud. isobaariline protsess Isobaariline protsess- rõhk ei muutu Joonisel B tehti rohkem tööd. Tööd tehakse alati mingi energia arvelt: 1.süsteemile on antud soojushulk. 2.süsteemi siseenergia (e. soojusenergia) 1 Süsteemi siseenergia: -molekulide kaootiline liikumine ­ kineetiline energia (kulg-, pöörd- ja võnkliikumine) -molekulide vastastikmõju ­ potentsiaalne energia (ideaalsel gaasil ei arvesta) Keha siseenergia sõltub rõhust ja temperatuurist. Ideaalse gaas

Füüsika
thumbnail
46
docx

Soojuspumbad, alternatiivenergeetika

TALLINNA POLÜTEHNIKUM ALTERNATIIVENERGEETIKA SOOJUPUMBAD Koostaja: Gert-Kardo Kitsingi Õpperühm: EA-13 TALLINN 2015 1 SISUKOR SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 SOOJUSPUMBAD.....................................................................................................................5 ÕHK-VESI SOOJUSPUMP.......................................................................................................7 Mis on õhk-vesisoojuspump...................................................................................................7 Inverteriga õhk-vesisoojuspump on säästlik...........................................................................7 Millal valida õhk-vesi soojuspump?.......................................................................................7 Tööp?

Energia ja keskkond
thumbnail
17
docx

KESKKONNAFÜÜSIKA KT-Teooria

Keskkonnafüüsika Mehhaanika Füüsikaline suurus kirjeldab mingi nähtuse või objekti omadust Füüsikalisel suurusel on nimi, nt pikkus, kiirus. Peab olema mõõdetav, omab mõõtühikut. Kokkuleppelised. (SI süsteem) Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem, milles on 7 põhiühikut ◦ Pikkusühik – 1 meeter (m) ◦ Massiühik – 1 kilogramm (kg) ◦ Ajaühik – 1 sekund (s) ◦ Voolutugevuse ühik – 1 amper (A) ◦ Temperatuuri ühik – 1 kelvin (K) ◦ Ainehulga ühik – 1 mool (mol) ◦ Valgustugevuse ühik – 1 kandela (cd) Mehaanika harud: Kinemaatika – kehade liikumine ruumis. Dünaamika – kehade liikumist põhjustavate jõudude käsitlus. Staatika – tasakaalus olevad kehad. Ühtlane sirgjooneline liikumine: Liikumine sirgel, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused Mõisted: asukoha muutus (läbitud teepikkus) ∆x, aeg ∆t, kiirus v. Ühtlase kiirendusega liikumine: Liikumine, mille kiiru

Keskkonafüüsika




Meedia

Kommentaarid (1)

Idieh111 profiilipilt
Idieh111: Päris palju materjali
18:40 11-03-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun