1. Toodete karakteristikud vs. Teenuste karakteristikud Toodete karakteristikud: Käega katsutavad; Järjekindel toote määratlus; Tootmine tavaliselt eraldatud tarbimisest; Saab ladustada; Vähe kokkupuudet kliendiga Teenuste karakteristikud: Immateriaalne; Toodetud ja tarbitud samal ajal; Tihti unikaalne; Suur kokkupuude kliendiga; Vastuoluline toote määratlus; Tihti teadmistepõhine; Tihti hajutatud Tooted vs. Teenused: Täielikult materiaalse väljundiga tooted (näiteks nafta tootmine, alumiiniumi sulatamine), Täielikult immmateriaalse väljundiga teenused (näiteks juhtimise konsultatsioon, psühhologi teenused) Toote ja teenuse segu (näiteks restoran, IS tarnija) 2. Operatsiooni süsteemi funktsionaalsed seosed põhi- ja tugisüsteemide vahel. On kolm põhilist süsteemi: 1) TTK funktsioon; 2) toote ja teeninduse arendus; 3) Turundus ja müük. Iga ettevõtte käekäik sõltub sellest, kui hästi er...
PLATON JA TEMA IDEAALNE RIIK Platon arvas, et kõigil silmaga nähtavatel ja käega katsutavatel asjadel on oma täiuslikud algkujud e. ideed. Idee on midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. Maailmas on palju inimesi, kuid on üks ühine inimese idee. Kõik inimesed meenutavad seda ideed, kuid ükski pole nii täisulik nagu idee ise. Nii on iga asjaga. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed ja muutumatud. Ideed on palju tõelisemad kui asjad ise. Asjad meenutavad ideesid umbes nii, nagu varjud meenutavad tõelisi esemeid. Nad on täiuslike ideede ebatäiuslikud koopiad. Kuid erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega käega katsuda. Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed. Kes seda mõistab, võib mõista ka kõike muud. Platon püüdis täiusliku ideede maailma ja ebatäiusliku materiaalse tegelikkuse suhteid käsitleda dialektiliselt. Ta väitis, et igas materiaalses asj...
taastamine, kus jooniste ja skeemide järgi sai taastatud kogu elektrisüsteem, mis jääb kahe kabiini vahele. Töö sisaldas lugematul hulgal kaabeldamist ja erinevate andurite vahetamist. Ka tuli kraana peale remonti uuesti oma andureid tundma õpetada, sest vastasel juhul ei oska masin anduritelt tuleva infoga midagi peale hakata või saab sellest väga valesti aru. See oleks aga ohtlik. Peale eelnevalt kirjeldatud tööde tuleb pidevalt tegeleda ka erineva mehaanika osa parandamisega ja hooldusega. Tuleb öelda, et korraline hooldus ja õige ekspluatatsioon on tegelikult kõikide masinate pika kasutusea saladus. Olen kokku puutunud ettevõttega, kus uuest masinast saab hooletu kasutamise ja hooldamatuse tõttu mõne tuhande tunniga sisuliselt vanaraud. Samas kui teine klient on sama masinaga teinud tööd kakskümmend viis tuhat tundi ilma suurema remondita. See oleks sama kui panna masin täna käima, jättes seisma vaid
1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Vana-Kreeka ja Rooma (kultuuriruumi järgi), vanakreeka ja ladina (keelte järgi), ajalooperioodide järgi (8. saj eKr 5. saj eKr). 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk: 8.6. sajandil eKr; Klassikaline periood: 5.4. sajandil eKr, mida nimetatakse ka atika perioodiks, sest domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena; juhtiv kirjandusliik oli draama. Sophokles, Euripides. Hellenismi ajajärk: 3.1. sajandil eKr, mis sai alguse Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud asustatud maa helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas Rooma impeeriumi periood 1.4. sajandil pKr. 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? keeled (...
Füüsikaline osa ! I variant 1. Ahelreaktsioonid, toimumise etapid. ! Ahelreaktsioonid koosnevad kahest või enamast üksteisele järgnevast ja omavahel seotud lihtreaktsioonist. Ahelreaktsioon - ühe aktiivse osakese tekkimisega esilekutsutud rida perioodiliselt korduvaid elementaarakte. Aktiivne osake võib olla, näiteks, vaba radikaal või aatom. Võimalikud tekkepõhjused: keemiline mehaanika (põrked), radioaktiivne kiirgus, valguskvandi mõju. Ahelreaktsioonid on väga kiired ning tihti lõpevad plahvatusega, kuna kiirus kasvab laviinitaoliselt. Näiteks: ! Ahelreaktsioonis võivad osaleda ka mitmed lisandid: aktivaatorid (ained, mis ise kergesti lagunedes soodustavad ahelreaktsiooni) ja inhibiitorid (ained, mis pidurdavad reaktsiooni). Eristatakse hargnemata ahelaga (elementaaraktis tekib üks aktiivne osake) ja hargnenud ahelaga
Kabinet on väga kõrgel, et sealt saab vaevata kasvõi linde vaadelda. Seal kabinetis sai käed külge panna mitmele Hullu Teadlase poolt ehitatud seadmele. Näiteks saime proovida igiliikurit ja automatat. Neil, kellel rohkem jõudu oli, said ka talisid vinnata. Väheke nõrgematel oli võimalus kuulid surmasõlme rajal liikuma panna. Lisaks oli seal palju teaduslikke mänge, mida sai proovida. Tore oli ka lihtsalt patjadel lesida ja vaadelda kunstiteoseid, mis laest alla rippusid. Need olid mehaanika algtõdede kohta. Sellist asja nägin esimest korda. Seal oli ka lennunduse ajaloo kohta laemaaling, mis oli väga huvitav. Kabinetis oli ka seinale kinnitatud kapp, kust sai vastuse küsimusele ,,Miks ja kuidas me seda kõike üldse näeme?". Laupäeva hommikul oli võimalus ka osa võtta eksperimendihommikust. Seal tehti mitmeid katseid, et avastada uut ja põnevat loodusseaduste paikapidavust. 68. Jääaja keskus 69. Palmse mõis ja mida näeb seal talupojast + Vihula mõisa viinamuuseum
14 II Gaaside kineetiline teooria 2.1. Gaaside kineetilise teooria põhialused A Gaaside kineetilise teooria põhipostulaadid. Gaaside kineetilise teooria põhivõrrandite tuletamisel lähtutakse järgmistest postulaatidest: 1) Molekulidevahelised kaugused on palju suuremad molekulide lineaarmõõtmetest (läbimõõdust). 2) Gaasisüsteemi osakesed alluvad mehaanika seaduspärasustele. 3) Molekulid liiguvad kaootiliselt. Et neid on palju, siis liiguvad molekulid igas suunas võrdse tõenäosusega. Molekulide kiirused muutuvad vaid põrgetel. Gaasi kui terviku masskese on paigal. 4) Molekulide põrked anuma seintega ning omavahel on absoluutselt elastsed. 5) Põrgete vahel ei mõjuta molekule mingid jõud, nende liikumine on ühtlane. Põrgeteks kulunud aeg on tühiselt väike võrreldes põrgetevahelise ajaga.
Positiivse töö puhul on nurk jõu ja keha liikumissuuna vahel teravnurk ehk suurusega alla 90°. Töö on negatiivne, kui jõud on vastassuunaline liikumisega, takistades seega liikumist. Öeldakse, et keha töötab jõule(liikumisele) vastu. Negatiivse töö puhul on nurk jõu ja keha liikumissuuna vahel nürinurk ehk suurusega üle 90°: kui < 90°, siis cos > 0 ja W > 0, kui 90° < < 180°, siis cos < 0 ja W < 0. 20. Mehaanika kuldreegel Nii mitu korda kui võidetakse jõus, kaotatakse nihkes. A F s const - Võites jõus, kaotate teepikkuses. [2] See reegel kehtib lihtmehhanismide kohta nagu kang, plokk, kaldpind ja teised. Kõige lihtsam on mehaanika kuldreeglit mõista kangi näitel. Kang muudab raskete asjade tõstmise palju kergemaks. Väheneb jõud, mida peab koormusele selle tõstmiseks rakendama. Mida suurem on kangile rakendatud jõu õlg, seda väiksem peab olema jõud ise. [3] Näited:
suhteid. Kuid selleni asi ei läinud, kuna firma andis oma nõusoleku võtta mehed tagasi tööle ja maksma neile ära kõik kompensatsioonid, kui nad võtavad tagasi oma kohtukaebuse. Seda nad ka tegid ja klaarisid oma pretensioonid kohtuväliselt. 17.12.15 68 Juhtum 2 – Huvide konflikt Veetaseme juhtum või firma HYDROLEVEL juhtum American Society Of Mechanical Engineers (ASME) Ameerika Mehaanika Inseneride Liit 1975. aastal sattus ebaeetilise käitumise objektiks, mis tulenes huvide konfliktist ja millele järgnes kauplemise keeld. Juhtumisse, mida tuntakse, kui veetaseme juhtum, või firma Hydrolevel`i juhtum, oli segatud ASME juhtkond. Kaks firmat, kes tootsid soojavee katlaid ja boilereid olid: Hydrolevel ja McDonnel & Miller (M&M). Nad olid tõsised konkurendid. Soojavee katelde ja boilerite automaatika sisaldab
Elektromagnetväli. Tegemist on elektromagnetilist vastastikmõju vahendava ühtse elektromagnetväljaga. Selle välja uurimise muudab keeruliseks protsesside tagasisidestatus. Tagasiside on nähtus, mille korral ühe füüsikalise suuruse muutumine põhjustab teiste suuruste selliseid muutusi, mis omakorda mõjutavad esimest suurust. Elektromagnetvälja korral on igasugune elektrivälja muutus tagasisidestatud temaga kaasneva magnetvälja muutuse kaudu. Kui laetud keha vaatleja suhtes liigub, siis muutub keha elektriväli vaatleja asukohas ning vaatleja registreerib ka magnetvälja. ui magnetvälja tekitaja (püsimagnet) vaatleja suhtes liigub, siis muutub magnetväli vaatleja asukohas ning vaatleja täheldab ka elektrivälja olemasolu. Magnetvälja muutumine tekitab elektrivälja. Seda nimetatakse elektromagnetilise induktsiooni nähtuseks. Märkigem veel, et võõrsõna indutseerima eestikeelseks vasteks ongi tek...
Asutas Preisi teaduste akadeemia. Ehkki L. arvas, et võimalikuks sidemeks metafüüsiliste printsiipide ja empiiriliste seaduste vahel on range deduktiivne seos,[12] pidas ta matemaatilist meetodit maailma seletamiseks siiski ebapiisavaks. Juba Blaise Pascal (1623-1662) lisas abstraktse loogilise mõtlemise meetoditele (geomeetrilisele vaimule) väärtushinnangutest juhitud "ärksuse vaimu" (esprit de finesse). L. arvates mehaanika ja liikumisseaduste esmane põhjus ei saa leiduda matemaatikas, sest liikumisel on alati eeldatav mingi eesmärk. Seetõttu pidas L. vajalikuks, saavutamaks täielikku loodustunnetust, täiendada mehaanika eesmärgiidee e. finalismiga ehk siduda matemaatika eesmärgiõpetusega [kas vastab nüüdisaja funktsionalismile?]. L. oli idealist, st ta pidas reaalsust põhiolemuselt vaimseks. [13]Mh leidis L., et Jumalast juhitud looduses kehtib maksimaalse lihtsuse ja täiuslikkuse
vaatlusandmeid, mis näitavad, et nende üksteisele väga lähedad komponendid pöörlevad oma telje ümber sama aja jooksul nagu sünnib orbiidiliikumine üksteise ümber (nagu Kuu Maakera suhteski), nähtus, mida võib seletada üksnes tõusu-mõõna jõuga; kuid universaalset, kõiki kaksiktähti haaravat teooriat tõusu- mõõna nähtustest teha ei saa. On üsna kindel, ning seda võib tõendada ümberlükkamata mehaanika seaduste abil, et kaksiktähed võisid tekkida üksteisest niisugusel kaugusel, mis pole palju väiksem (kõige rohkem 2-3 korda väiksem) nende praegusest vahekaugusest. Näiteks omab meile lähim taht, lõunataeva üks heledamaid, päikesesuurune Centauri kaaslase 23 astronoomilise ühiku kaugusel; arvestades maksimaalset tõusu-mõõna mõju, ei võinud vahekaugus selle tähe tekkimise ajal olla vähem kui 7 astronoomilist ühikut (1050 miljonit km, ehk
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA1 (kaugõppele) 1. KINEMAATIKA 1.1 Ühtlane liikumine Punktmass Punktmassiks me nimetame keha, mille mõõtmeid me antud liikumise juures ei pruugi arvestada. Sel juhul loemegi keha tema asukoha määramisel punktiks. Kuna iga reaalne keha omab massi, siis sellest ka nimetus punktmass. Ühtlase liikumise kiirus, läbitud teepikkuse arvutamine Ühtlane liikumine on selline liikumine, kus keha mistahes võrdsetes ajavahemikes läbib võrdsed teepikkused. Sel juhul on läbitud teepikkuse s ja selleks kulunud aja t suhe jääv suurus. Ühtlase liikumise kiirus s v= . t Lähtudes ühtlase liikumise kiiruse mõistest, võime öelda, et ühtlame liikumine on jääva kiirusega liikumine, sest läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja suhe on jääv suurus. Kiirus on arvuliselt võrdne ajaühikus läbitud teepikkusega. Kiiruse ühikuks SI- süsteemis on m/s (meeter sekundis). Praktilises elus kasutatakse kiirusühikuna ka suurus...
Energia on oluline mõiste ka seetõttu, et looduses kehtib energia jäävuse seadus, mis väidab seda, et mistahes isoleeritud süsteemis on süsteemi koguenergia jääv suurus. Selle seaduse rakendamine ei ole alati lihtne, sest koguenergiat ei ole üldjuhul lihtne leida, eriti siis kui tuleb arvesse võtta ka kehade soojusliikumisest tingitud siseenergiat. Mehaanikas on see enamasti seotud hõõrdejõudude tööga, mis läheb siseenergiaks (kehad soojenevad) ja see enam mehaanika valdkonda ei kuulu. Hõõrdejõudude korral ei saa seetõttu rääkida potentsiaalsest energiast. Mehaanilises süsteemis, kus kehadele mõjuvad jõud on konservatiivsed jõud (st jõud, millel on potentsiaalne energia), on kineetilise ja potentsiaalse energia summa jääv suurus E = E k + E p = const. Kui näiteks keha liigub raskusjõu mõjul, võime kirjutada mv2 E= + m g h = const. 2 11 Näidisülesanne 10
1. Põhimõisted: Demograafiline plahvatus- rahvaarvu kiire plahvatuslik kasv lühikese aja jooksul Urbanisatsioon- linnastumine, linnade pidurdamatu kasv. Tööstusrevolutsioon- manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Teaduslik-tehniline revolutsioon- algas 20.sajandi keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja ttöösuse arengule. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, kultuur kui ka olme. Sündis suuremate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul- töö kompleksne automatiseerimine uute energialiikide avastamine ja kasutamine jne; radio, televiisor, arvutid, laser jne. Kõik need avastused tehti 20
ennast rohkem tõestada. (Matsalu 2014) Büroode üürihindade stabiilset püsivust prognoosib ka Tanel Tarum, kelle hinnangul on eelmisel aastal lisandunud ka hulgaliselt büroopindu. Uute hoonete puhul on spetsiaalselt üürniku vajadustest lähtuvalt valminud maksuameti ja statistikaameti uued hooned Ülemistel ja Tatari tänaval ning Paldiski maanteel valmis G4S-i uus peahoone. Ehituses on uued büroohooned Metalli 3 ja läheduses asuv Mehaanika tänava Mentori Ärimaja. Lisaks on Kawe teatanud, et Baltika kvartalisse plaanitakse uue büroohoone rajamist. Nimetatud majade peale on kokku pinda üle 40 000 ruutmeetri. (Kald 2014) Domus Kinnisvara hindajad kirjutavad oma Kinnisvaraturu 2014. aasta ülevaates, et ka üürnike liikumine on aktiviseerunud ning prognoositakse selle jätkumist veel mõned aastad. Võrreldes mõne aasta taguse olukorraga on üürnikud liikumas uuesti kesklinna. Varasemalt
Teineteisele vastandlikud kategooriad on siin paratamatus ja vabadus. Niisugused teineteisele vasturääkivad väited tekivad Kanti järgi siis, kui puhas mõistus ületab oma rakendatavuse piirid. Matemaatilises loodusteaduses on kõik kaheksa väidet tõestatavad, millest järeldub, et tõest väidet polegi võimalik välja selgitada. Räägitakse Kanti ,,koperniklikust revolutsioonist", mis seisneb selles, et Kant näitas, et niisuguses teaduses, nagu seda on Newtoni mehaanika, mitte subjekt kooskõlastatakse objektiga, vaid vastupidi objekt kooskõlastatakse subjektiga. Kanti eetika Õpetus moraalist (heast ja kurjast), mida Kant käsitles raamatus ,,Praktilise mõistuse kriitika". Selles Kant, nagu eespool juba öeldud, tegeles küsimusega ,,Mida ma pean tegema?". Inimesel on Kanti järgi kaks maailma: empiiriline ehk väline ja transtsendentaalne ehk sisemine maailm. Sisemise maailmaga (Ken Wilberi skeemis vastab sellele kvadrant Meie) tegeleb eetika.
neid uskuma panna. Astroloogia toimib juba antiikajast saati peaaegu samal viisil (kasutatud Wikipedia 2009). 3) Vastuolu fundamentaalsete loodusseadustega See ei ole küll võimatu, et uus teadus lükkab ümber mõne põhjapaneva arusaama loodusteadustest kuid kui tekib vastuolu juba mitme erineva seadusega on tõenäoline, et tegemist ei ole teadusega. Siin vaieldakse tihti vastu, et Einsteini Relatiivsusteooria lükkas ju ümber Newtoni mehaanika. See ei ole päris tõsi Newtoni mehaanikat saab väga hästi kasutada, kui tegemist on palju väiksemate kiirustega valguskiirusest. Teadus areneb enamikes valdkondades teadmiste hulga suurenemise ja teooriate täpsustamise suunas mitte ei lükka ümber mingit enne hästi töötanud seadust (kasutatud Saari 2008 lk 2232). 4) Ainult sobivate füüsika seaduste kasutamine Põhimõtte poolest sarnane eelmise
Nähtused on näiteks jää sulamine, kivi kukkumine, vikerkaare teke, elektriseerumine, veelainete peegeldumine jne. Väga üldiselt jaotatakse füüsikalised nähtused 5-rühma: mehaanilised, soojuslikud, optilised, elektri- ja magnetilised nähtused. Lisaks võib eraldi rääkida veel aatomi- ja tuumafüüsika ning kosmoloogilistest nähtustest. Tegelikult on ka iga rühma piires veel nähtuste alaliike, mis moodustavad omaette rühmi. Näiteks mehaanika nähtused jagunevad: mehaanilise liikumise (ühtlane ja ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine), dünaamika, staatika, energia-töö- võimsuse ja perioodiliste liikumiste osadeks. Kehade või nähtuste omadusi, mida me mõõta saame nimetatakse füüsikalisteks suurusteks. Igal füüsikalisel suurusel on: 1) oma mõõtühik, 2) seda saab mõõta kas otseselt mõõteriistaga või kaudselt valemi abil arvutades ja 3) seda saab väljendada arvuliselt.
Erinevalt teistest ehitusmaterjalidest on pinnase deformatsioonid seotud peamiselt tema mahu muutusega. Pinnase tugevus ja jäikus on mitme suurusjärgu võrra väiksem kui terasel, betoonil või puidul. Olulist osa pinnase käitumisel omab poorides olev vesi. Teiseks on käsitletavad ülesanded erinevad. Kui ehitusmehaanika vaatleb enamasti varrassüsteeme, siis pinnasemehaanika tegeleb tasand- või ruumiülesannetega. Pinnasemehaanika aluseks on teoreetiline mehaanika ja deformeeruva keha mehaanika tugevusõpetus, elastsusteooria, plastsusteooria ja roometeooria. Käsitletav materjal erineb oluliselt tavalistest ehitusmaterjalidest. Viimased on enamasti inimese poolt soovitud omadustega valmistatud. Pinnased on looduslik produkt, mille omadusi tavaliselt ei saa muuta. Looduslikult tekkinud materjalid on keerulisemad, ebaühtlase koostisega. Nende ehitust ja omadusi aitab paremini mõista tekketingimuste tundmine
orbiidile aatom kiirgab kvandi, üleminekul väiksema energiaga orbiidilt suurema energiaga orbiidile aga neelab selle. Lainehüpotees. 1923. a. avaldas Louis de Broglie ajakirja Comptes Rendus (lad. Aruanne, mõeldakse Prantsuse Akadeemia jooksvat aruannet, oli 19. saj. mandri- Euroopa tähtsaim teadusajakiri) oktoobrinumbris artikli "Fermat' printsiip mehaanikas", kus tuli välja järgmise väitega: Mehaanika vähima mõju printsiip on ekvivalentne Fermat' printsiibiga optikas, kui keha impulss asendada lainearvuga valemi abil. Teiste sõnadega: omistades liikuvale osakesele lainepikkuse Seega arvutuslikku tüüpi lihtsustus. Kui rakendada seda kinnisel orbiidil liikuvale elektronile, saame "seisva laine tingimuse" . Ainult sellise orbiidi korral on osake "nullist erinev", ülejäänud juhtudel temale vastav laine kustutab iseenda interferentsi käigus.
orbiidile aatom kiirgab kvandi, üleminekul väiksema energiaga orbiidilt suurema energiaga orbiidile aga neelab selle. Lainehüpotees. 1923. a. avaldas Louis de Broglie ajakirja Comptes Rendus (lad. Aruanne, mõeldakse Prantsuse Akadeemia jooksvat aruannet, oli 19. saj. mandri- Euroopa tähtsaim teadusajakiri) oktoobrinumbris artikli "Fermat' printsiip mehaanikas", kus tuli välja järgmise väitega: Mehaanika vähima mõju printsiip on ekvivalentne Fermat' printsiibiga optikas, kui keha impulss asendada lainearvuga valemi abil. Teiste sõnadega: omistades liikuvale osakesele lainepikkuse Seega arvutuslikku tüüpi lihtsustus. Kui rakendada seda kinnisel orbiidil liikuvale elektronile, saame "seisva laine tingimuse" . Ainult sellise orbiidi korral on osake "nullist erinev", ülejäänud juhtudel temale vastav laine kustutab iseenda interferentsi käigus.
Teine osa, tähendus - raskus on, vaatad toetuse tagajärgi ja toe eemaldamisel kukub see alla. Tagajärjed peavad olema empiiriliselt tuvastatavad. Lk 1691. Mõiste „jõud“. Esimene osa: spetsiifiline praktikavorm on: liikumise muutmine. Jõud tähendab, et kui proovime midagi liikumise muuta ja see asi ka liigub, siis on jõud rakendunud. Jõud on võime sellist muutust esile tuua. Seda on võimalik ka empiiriliselt tuvastada. Lk 1694. Analüütiline mehaanika, Kirchhoff – eristus „jõu“ puhul. Ühelt poolt jõu mõju ja teiselt poolt jõud ise. Raamatuga on ta kirjeldanud jõu mõju, aga ta pole mõistnud, mis on jõud ise. Pragmatismi reeglit rakendades – räägime jõust, ja pragmatismiline tähendus on siin jõu mõjust, mida saab empiirikas vaadelda. See eksitus pole juhuslik, vaid siin on filosoofiline mõju – Kanti halva mõju ohver. Kontseptsioon, mis on valesse viinud, on Kanti kontseptsioon asi iseendas ja nähtumus.
kulud, suuremad aga pakendamiskulud. Vigastusi on võimalik vähendada kaupade hoolika käsitsemisega. Selleks, et saavutada sama efekti pakendi täiustamisega, on vaja teha mitu korda suuremaid kulutusi. 5 Kauba ja töötajate kaitse näitajaid arvestatakse pakendi füüsiliste mõõtmete kavandamisel. Pakendi valmistamisel kasutatakse teadmisi mehaanika, füüsika, meteoroloogia ja keemia vallast. Üldjuhul ei mõõdeta korralikust pakendist saadavat kasu, vaid praakpakendist tekkivat kahju. Kauba ebapiisava kaitse korra on tavaliselt tagajärjeks kauba kahjustumine. Sellel võivad olla järgmised majanduslikud tagajärjed: · toote kaotus, millest uue valmistamisega seotud kulud · kahjustatud toote asendamisega seotud logistilised kulud · reklamatsioonidega kaasnevad kulud
Suure Paugu ajal. Selliste tugevate väjade korral peaksid kvantmehaanilised efektid muutuma oluliseks. Klassikaline üldrelatiivsusteooria ennustab punkte, mille tihedus on lõpmatu, kvantmehaanika Pauli keelu alusel on aga need võimatud - kaks samasugust osakest ei saa olla ühes kvantolekus. Nõnda ennustab klassikaline üld- relatiivsusteooria oma langemist ette nagu klassikaline mehaanika ennustas oma langemist, kui ta lubas aatomeil variseda lõpmatusse tihedusse. kinemeetiline tegur kinemaatiline tegur Seisva keha massi tähistatakse m0ga ja nullike tuleb lisada Einsteini valemis ka energiale, mis on siis seisva keha energia. Kiirusega liikuva keha mass avaldub seisumassi kaudu kinemaatilise ehk Lorentzi teguri abiga (3). Hollandi füüsik Antoon Lorentz (18531928) on klassikalise elektrodünaamika
Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi. Füüsikud uurivad aine ja jõudude vastasmõju. Optika on füüsika haru, mis kirjeldab valguse käitumist ja omadusi ning vastasmõju ainega. Optika seletab optikanähtusi. Tavaliselt kirjeldab optika nähtava, infrapunase ja ultravioletse valguse nähtusi. Et aga valgus on elektromagnetkiirgus, siis ilmnevad analoogilised nähtused ka röntgenikiirguse, mikrolainete, raadiolainete ning teiste elektromagnetkiirguse liikide korral. Valgusallikas on valgust kiirgav keha. Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. Valgus on elektromagnetkiirgus, mille lainepikkus on vahemikus 380...760 nanomeetrit. Valguskiirgus tekitab inimese silmas valgusaistingu. Erineva lainepikkusega valguskiirgust tajub inimene erineva värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene...
3. Iga pöörlev keha omab kineetilist energiat. Pöörleva keha energia on võrdeline keha inertsmomendiga ja nurkkiiruse ruuduga E=mv2/2 = m ω2r2 / 2 = I ω2 / 2 4. Kiirus näitab ajaühikus läbitud teepikkust. Tavaliselt see kiirus v ongi keskmine kiirus vk. Hetkkiirus väljendab kiirust mingil ajahetkel. See on teoreetiliselt nii. Praktiliselt aga auto spidomeetri näitu hetkkiiruseks nimetades peame mõistma, et seegi on teatud keskmine kiirus. Üldse on kiirus mitte ainult mehaanika mõiste, vaid igasugust muutumist iseloomustatakse kiirusega – muutumisega ajaühikus. Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus, st kiirendus on kiiruse muutumise kiirus. Kiirus ja kiirendus on suunaga ehk vektoriaalsed suurused. 5. Termodünaamika I printsiip: Kujutab endast energia jäävuse seaduse kirjapanekut: Gaasile antav soojushulk on võrdne siseenergia juurdekasvu ning paisumisel tehtava töö summaga. 6
* suureneb maksimaalne hapnikutarbimise * kasvavad organismi energiavarud ja funktsionaalsed võimed *täiustuvad üldised kohanemisvõimed *kujunevad spetsiifilised liigutusvilumused *tõuseb organismi mittespetsiifiline vastupanu *psüühika kohanemine võistlustegevuse iseärasustega treeningu- ja võistluskoormuse kaudu 8. Kehalise töövõime hindamine biomehaaniliste meetoditega Biomehaanika uurib inimese liigutustegevusega ja keha tasakaalu säilitam seotud küsimusi mehaanika seadustele tuginedes. Biomehaanilisel analüüs - Biomeh karakteristikute alusel määrat keha ja selle osade asukoht suvalisel ajahetkel vaadeldavas taustsüsteemis. BM analüüsi: *kvalitatiivne uurimismeetodina kasut vaatlust, *kvantitatiivset kasut eksperimentaalseid uurimismeetodeid. Erist järgmisi kvantitatiivse BM anal liike: *kinemaatiline, *dünaamiline, *elektromüograafiline. BM uuringul erist kolme
SISUKORD KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE........................................................................... 3 SISSEJUHATUS..........................................................................................................4 1 ARHITEKTUURNE OSA......................................................................................... 5 1.1 Hoone üldiseloomustus.............................................................................................................. 5 1.2 Hoone tehnilised andmed .......................................................................................................... 5 1.3 Mahulis-plaaniline lahendus.......................................................................................................6 1.4 Tehnoökonoomilised näitajad.....................................................................................................7 1.5 Välisviimistlus..................................
Näiteks: plokid, kang, kaldpind, tali, pöör, kruvi, reduktorid... 52. Liikumatu ploki pöörlimistelg on paigal ja sellega saab muuta vaid jôu suunda. Liikuv plokk tôuseb ja langeb koos koormusega ning temaga saaks jôudu vähendada kaks korda. 53. Mehhanismi kasutegur näitab kasulikuks tööks kulunud ja kogu tööna tehtud energia suhet protsentides. = Akas./A kogu · 100% = Nkas. /N kogu· 100% 54. Mehaanika "kuldreegel": Ühegi lihtmehhanismiga ei saa vôita töös, sest nii palju kui vôidame jôus, kaotame teepikkuses. 55. Jôumoment on jôu ja jôuôla korrutis. M = F . l (N . m) 56. Jôuôlg( l ) on lühim kaugus toetuspunktist-O jôu môjusirgeni. 57. Keskelt toetatud kang jääb tasakaalu, kui sellele môjuvad jôud on pöördvôrdelised oma jôuôlgadega. F 1/F 2 = l 2/l 1 ehk F 1·l 1 = F 2·l 2 58
TÖÖOHUTUSNÕUDED TÖÖTAMISEKS LAEVAS MASINA - MEESKONNAS 1. Iseseisvalt vahti masinaruumi lubatakse isikuid, kellel on vastav kutsekvalifikatsioon 2. Omab arstilkukomosioonti tõendit 3. Kes on tuttav tööohutus nõuetega ja on tõendanud seda oma alkirjaga. 4. Vähemalt 18 aastat vana 5. On kaine 6. On antud vahti astumisel terve. 7. Diiselmootorite ja teiste tehniliste agregaatide õige tehnilise ekspluatatsiooni eest vastutab vanemmehaanik, kellel lasub kohustus organiseerida ja tagada laeva masinaruumi vahiteenistus. 8. Vahimehaanik vastutab oma vahiajal õige ekspluatatsiooni eest laeva seadmete, agregaatide, süsteemide eest. 9. Kõrvalistel isikutel masinaruumis viibimine on keelatud. 10. Kõik mehanismide ja seadmete liikuvad osad peavad olema piiratud kaitse tõketega (käsipuud, tõkkisvõred, kaitserestid jne) ja nende maha monteerimine seadme või agregaadi töö ajal on...
keelatud). Ta saab vaid oluliselt kiirendada reaktsioone, esilekutsutud rida perioodiliselt korduvaid elementaarakte. Aktiivne osake võib olla näiteks vaba radikaal või siis mille G<0 . kõrgendatud energiaga aatom, molekul, ioon. Võimalikud tekkepõhjused keemiline mehaanika Homogeenne katalüüs reagendid ja katalüsaator on (põrked), radioaktiivne kiirgus, valguskvandi mõju. samas faasis. Katalüsaatori abiga moodustatakse hoopis Ahelreaktsioonid on väga kiired ning tihti lõpevad teine aktiveeritud vahekompleks, mille plahvatusega, kuna kiirus kasvab laviinitaoliselt. aktivatsioonienergia on väiksem ning reaktsioon kiireneb Näiteks sobib reaktsioon
B - konstruktsiooni purunemine liigsete plastsete deformatsioonide või mehhanismiks muutumise tulemusena, habras purunemine, stabiilsuse kadu. Kasutuspiirseisund ei ole üldiselt ohtlik konstruktsioonile või tema ekspluateerijatele. Kasutuspiirseisundi määramise kriteeriumid lähtuvad kas esteetilistest kaalutlustest või muudest ekspluatatsiooninõuetest. Arvutusmudelid ja skeemid Konstruktsiooni arvutamine toimub tema idealiseeritud tööskeemi alusel. Selleks et rakendada tehnilise mehaanika skeeme tuleb kõigepealt konstruktsioonile leida temale sobiv tööskeem. Arvutusskeemide määramisel on suur tähtsus arvutustulemustele ja kogu projekteerimisele. Projekteerijal peab olema suur kogemus ja oskus probleemi lahendada. 2. Ristlõike arvutuslikkude suuruste määramine -raskuskese, momendid (staatiline, inerts-) I=Summa S/A Tugevusarvutustes lähtutakse üldjuhul elastsusteooriast, arvutuste aluseks on ristlõikes leitudpinged
9. PÄIKESESÜSTEEMI STABIILSUS Jõuks, mis määrab planeetide ja nende kaaslaste liikumise, on gravitatsioon. Et praktiliselt kogu Päikesesüsteemi mass on koondunud kerakujulisse Päikesesse, on gravitatsiooniväli siin hästi kirjeldatav meile mehaanikakursusest tuntud punktmassi välja valemiga Sellises väljas liikuva punktmassi trajektooriks on ellips, mille fookus langeb ühte välja tsentriga - täpselt nii liiguvadki kõik planeedid. Mehaanika seaduste järgi kestab selline liikumine igavesti, kui planeetidele ei mõju mingid täiendavad jõud. (Allikad 4, 5, 8, 10) Aga sellised jõud on Päikesesüsteemis täiesti olemas. Maale langevate meteooride sagedus kasvab hommikutundidel - see näitab, et Maa ei liigu ruumis vabalt, vaid "murrab endale teed" läbi meteoorse aine pilve. See pilv pidurdab Maa liikumist, planeet kaotab energiat ja peaks lõpuks langema Päikesele. (Allikad 4, 5, 8, 10)
viimase paari aastakümne jooksul tekkinud teaduslik küsimus, et mis on teadvus ja kuidas see inimese närvisüsteemis tekib. Täpselt sama on ka Universumi olemuse mõistatusega. Teaduslik küsimus seisneb selles, et mis on Universumi eksisteerimise füüsikaline olemus? Näiteks kas Universum on tõepoolest lihtsalt üks suur mehaaniline masinavärk, mis töötab kindlate seaduspärasuste kohaselt? Kui kõige eksisteerimise aluseks on energia, mida teab ja tunneb tänapäeval klassikaline mehaanika, siis tekib kohe järgmine küsimus, et mis ,,asi" siis see energia ise on? Taolistele küsimustele püütaksegi siin vastust anda. Selle valdkonna põhiliseks teesiks on see, et Universumis ei ole tegelikult aega. Universum ise on ajatu, mis tuleb välja ajas rändamise teooriast. Antud tees on lähtepunktiks paljudele teistele uutele füüsikaseadustele, mis viivad lõppkokkuvõttes arusaamisele, et Universumit ei olegi tegelikult olemas. See ongi Universumi füüsikaline olemus.
..................................99 12. Relatiivsusteooria alused....................................................................................... 105 13. Kosmoloogia..........................................................................................................107 Sissejuhatus Järgnev ülevaade füüsikalistest nähtustest ja nende seletusest erineb oluliselt traditsioonilisest käsitlusest, kus käsitlus on liigendatud nähtuste järgi ja on jaotatud valdkondadesse nagu Mehaanika, Molekulaarfüüsika, Elekter ja magnetism, Optika jne. Meie oleme nähtused liigendanud mateeriavormide liikumisviiside järgi. Liikumisviise on meie liigituses neli: kulgemine, tiirlemine ja pöörlemine, võnkumine ning lainetamine. Eraldi käsitleme paigalseisu kui liikumise erijuhtu ning mikromaalimas esinevaid liikumisi, kus pole selget vahet eeltoodud liikumiste vahel. Ülevaadet alustame nelja vastastikmõju kirjeldamisega. Siis anname ülevaate
· Tänavate ja teede sillutised - kruusa ja kivi kattega, asfaltteed. · Kummirehvid. · Morsetelegraaf. (Side) · Telefon. (Side) Tööstuspööre ja tööstusühiskonna kujunemine Tööstuspööre ehk tööstusrevolutsioon - manufaktuur tööstuse asendumine masintootmise ja vabriku tööstusega. Tähtsamad eeldused selleks: I Ostuvõimelise turu kujunemine. II Kapitali kogunemine. III Tööjõu vabanemine põllumajandusest. IV Mehaanika areng. V Transpordi areng. Tööstuspööre algas Inglismaal 1760/1780-datel aastatel esmalt tekstiilitööstuses. Eesti esimesteks tööstusettevõtteteks olid: Narva, Kärdla ja Sindi kalevi vabrikud. Vabrikutööstuse arengule aitas kaasa raudtee ehitus. · 1870 avati Paldiski-Tallinn-Narva-Peterburi liin. · 1887 avati Tallinn-Tartu-Valga-Riia liin. Tööstuspöördega kaasnesid: I Panganduse kiire areng. II Kaubanduse kiire laienemine. III Kutsehariduse kiire kasv.
viimase paari aastakümne jooksul tekkinud teaduslik küsimus, et mis on teadvus ja kuidas see inimese närvisüsteemis tekib. Täpselt sama on ka Universumi olemuse mõistatusega. Teaduslik küsimus seisneb selles, et mis on Universumi eksisteerimise füüsikaline olemus? Näiteks kas Universum on tõepoolest lihtsalt üks suur mehaaniline masinavärk, mis töötab kindlate seaduspärasuste kohaselt? Kui kõige eksisteerimise aluseks on energia, mida teab ja tunneb tänapäeval klassikaline mehaanika, siis tekib kohe järgmine küsimus, et mis ,,asi" siis see energia ise on? Taolistele küsimustele püütaksegi siin vastust anda. Selle valdkonna põhiliseks teesiks on see, et Universumis ei ole tegelikult aega. Universum ise on ajatu, mis tuleb välja ajas rändamise teooriast. Antud tees on lähtepunktiks paljudele teistele uutele füüsikaseadustele, mis viivad lõppkokkuvõttes arusaamisele, et Universumit ei olegi tegelikult olemas. See ongi Universumi füüsikaline olemus.
Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efektiivseid meetodeid tugevusomaduste tõstmiseks. Moodustatakse uusi materjale metallpulbri baasil ning laialt kasutatakse plastmasse. Spetsiaalsed pinnakatted tõstavad detailide töö- ja kulumiskindlust ning kaitsevad korrosiooni eest. Masinate ja nende elementide liikumistäpsus põhineb mehaaniliste süsteemide liikumisseadustel, mida vaadeldakse teoreetilises mehaanikas ja masinamehaanikas. Teoreetiline mehaanika jagatakse kolme ossa. Staatika vaatleb jõudu ning nende tasakaalutingimusi. Kinemaatikas uuritakse mehaanilist liikumist välisjõudu arvestamata ning dünaamika käsitleb liikumist põhjustava energiaallika ja liikumisega saavutatud tulemust. Aine „Rakendusmehaanika “ haarab masinate ja mehhanismide projekteerimisprotsessi tervikuna: alates ülesanne püstitamisest ja variantide võrdlusest kuni kolmemõõtmelise modelleerimiseni ja valmiskonstruktsiooni analüüsini.
loodusseaduste avastamine. Jõuti selleni, et universumis toimivad seadused, inimesel on võimalus neid taibata ja kõike on võimalik kirja panna võrrandite, valemite abil. Teine oluline asi oli see, et lõplikult juurdus arusaam, et Maa ei ole universumi keskpunkt see aitas tekkida Jumalaeitusel (ateism). Lõplikult tõestas heliotsentrilise maailmapildi olemasolu 1632. aastal (samal aastal avati Tartu Ülikool) Galilei. Newton avastas gravitatsiooniseaduse ja muud mehaanika põhiseadused. Descartes'i arvates on tõsikindlate teaduste aluseks mõistus ta oli ratsionalist. Kõik see toimus 17. sajandil valmistas ette valgustusajastu muutusi. VALGUSTUSAJASTU ÜHISKONNAKÄSITLUS * kriitiline suhtumine ühiskonda kritiseeriti kirikut, absolutismi ja seisuslikku ühiskonnakorraldust. * sellestsamast tulenes arusaam, et inimesel on olemas loomulikud loovutamatud õigused hakkasid välja arenema kaasaja inimõigused
kasv mingis piirkonnas või kogu maalimas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Urbanisatsioon linnade pidurdamatu kasv ja inimeste koondumine linnadesse. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Mõjutas inimeste arvu hüppelist suurenemist 19.sajandil. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Algas 1760-1780.a Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. Teadus-tehniline revolutsioon algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii tööstruktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Sündis suurimate
Lihtsamalt öeldes pole olemas sellist olekut, kus mõlemal füüsikalisel suurusel oleks korraga olemas kindel ja täpne väärtus (Ballentine, 1970). 2.3 Teooriate ühendamine Aastakümneid on teadlased vaevanud pead kvantmehaanika ning üldrelatiivsuse ühendamisega. On kõlanud: ,,Nüüd on see meil käes!", kuid iga selline ütlus on olnud hõiskamine enne õhtut. Probleem teooriate ühendamises seisneb nende erinevas ülesehituses. Üks on rajatud klassikalise mehaanika printsiipidele, kuid teine kvant printsiipidele. Ühendamaks neid teooriaid, on vaja esmalt vastavusse viia teised vastasmõjud. Tänapäeval tuntakse neist nelja: tugev vastastikmõju, nõrk vastastikmõju, elektromagnetiline vastastikmõju ning gravitatsiooniline vastasmõju (Järv, 1992). Tugev vastastikmõju on see jõud, mis hoiab koos neid osakesi, millest koosnevad neutronid ja prootonid ehk kvarke. Elektromagnetiline vastastikmõju võtab kokku kõik
-tõenäoline esindussuurus 2 Qk 2.4 Materjalide omadused Nagu eelpool mainitud, materjalide omaduste andmed töödeldakse statistiliselt vastavate standarditega määratud katsetest. Materjali tugevusel võib olla kaks normsuurust - ülemine ja alumine. mida kasutatakse sõltu- valt uuritava probleemi tüübist. 2.5 Arvutusmudelid ja skeemid Konstruktsiooni arvutamine toimub tema idealiseeritud tööskeemi alusel. Selleks et rakendada tehnilise mehaanika skeeme tuleb kõigepealt konstruktsioonile leida temale sobiv idealiseeri- tud tööskeem. Sõna idealiseeritud tähendab siin, et igasuguse arvutuse koostamisel tuleb teha mööndusi tegelikkuse suhtes. Vaatleme raudbetoontala kivimüüril. Pinged tala otsa all Skeem 2.1 Tala arvutusskeem Tegelikkuses ei ole täpselt fikseeritud toereaktsiooni asukoht
ee/. [Kasutatud 30 04 2015]. [2] ,,Wikipedia," [Võrgumaterjal]. Available: http://en.wikipedia.org/wiki/Honda_K_engine#K24A3. [Kasutatud 30 04 2015]. [3] ,,Honda Karma," [Võrgumaterjal]. Available: http://hondakarma.com/threads/introduction- to-the-7th-generation-accord-with-6th-generation-comparison.57/. [Kasutatud 30 04 2015]. [4] Autoerialade kirjandus OÜ, Autonduse käsiraamat, Tallinna raamatutrükikoda, 2014. [5] Mechanical and Metal Trades Handbook, Mehaanika inseneri käsiraamat, TTÜ Kirjastus, 2012. [6] ,,Tdi-plc," [Võrgumaterjal]. Available: http://www.tdi-plc.com/honda-k20-engine-build-2/. [Kasutatud 12 05 2015]. [7] M. Naams, Autode määrdeained, Kirjastus Elmatar, 2012. [8] ,,Super Street Online TEN," [Võrgumaterjal]. Available: http://www.superstreetonline.com/how-to/engine/htup-0806-honda-oil-pump-upgrades/. [Kasutatud 30 04 2015]. [9] ,,Acurazine," [Võrgumaterjal]. Available: http://acurazine
1. MIS ON FILOSOOFIA? Filosoofia (kreeka keeles tarkusearmastus) defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid filosoofilisi küsimusi, nagu tõde, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistusele toetudes vastata või ka kritiseerida seda ettevõtmist. Filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle. 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia on mõttetöö ette võetud sihiga igapäevaseid elukogemusi ja teadusliku uurimuse tagajärgi ühtlaseks vastuoludeta ilmavaateks ühendada, mis kohane on mõistuse ja hinge tarvete rahuldamiseks.Kõik seesugune järelmõtlemine mille läbi püütakse selgusele jõuda iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas, aga samuti ka selle maailma olemuses tähenduses ja seaduspärasuses.Distsipliin mis uurib selle maailma kõige üldisemaid j...
viimase paari aastakümne jooksul tekkinud teaduslik küsimus, et mis on teadvus ja kuidas see inimese närvisüsteemis tekib. Täpselt sama on ka Universumi olemuse mõistatusega. Teaduslik küsimus seisneb selles, et mis on Universumi eksisteerimise füüsikaline olemus? Näiteks kas Universum on tõepoolest lihtsalt üks suur mehaaniline masinavärk, mis töötab kindlate seaduspärasuste kohaselt? Kui kõige eksisteerimise aluseks on energia, mida teab ja tunneb tänapäeval klassikaline mehaanika, siis tekib kohe järgmine küsimus, et mis „asi“ siis see energia ise on? Taolistele küsimustele püütaksegi siin vastust anda. Selle valdkonna põhiliseks teesiks on see, et Universumis ei ole tegelikult aega. Universum ise on ajatu, mis tuleb välja ajas rändamise teooriast. Kuna kõik kehad Universumis liiguvad ajas ( tuleviku poole ) ja kõik nähtused toimuvad ajas ja ruumis, siis seega ajas rändamise füüsika on kõige eksisteerimise aluseks
Kehade süs. mehaaniline koguen. ja selle jäävuse seadus. En. graafiline kujutamine. Üldjuhul võib keha omada üheaegselt nii kin. kui ka pot. en. Nende energiate summa mood. mehaanilise koguenergia. Nii näiteks kehal M massiga m, mis asub kõrgusel h maapinnast ning liigub Maa suhtes kiirusega v, on koguenergia E=mv2/2+mgh. Täpsemalt öeldes väljendab see avaldis süs. Maa- Keha M koguenergiat; mgh on selle süs. pot., mv 2/2 keha M kin. en. Valemid E=E2-E1=A´ ja E=const väljendavad mehaanika ühte põ-hiseadust--- energia jäävuse seadust. Meh. sõnastatakse see järg-miselt: Isoleeritud süs. , mille kehade vahel mõjuvad ainult konser-vatiivsed jõud, on süs. mehaaniline koguenergia muutumatu. §24. Jõu ja potentsiaalse energia vaheline seos. Et leida seos peame välja arvutama elementaartöö A, mille sooritavad välja jõud suvaliselt valitud suunas toimunud keha nihkel s. See töö A=fss, kus fs on jõu f projektsioon s sihil. A= -U. fss= -U, fs= - U/s. fs= - lims0U/s
1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Antiikkirjandust on võimalik piiritleda kolme erinevat moodi. Esimene ja kõige levinum määratlus on piiritleda kirjandust ajalooperioodide kaupa ehk jaotada ajalugu enam-vähem võrdse pikkusega perioodideks ja tuua välja sellele ajaperioodile iseloomulikke kirjandusvorme ja nende stilistilisi eripärasid. Võimalus on piiritleda kirjandust ka kultuuriruumi ja keele järgi. Sajandite jooksul muutusid nii Vana-Kreeka kui Vana-Rooma riigi valduste piirid väga laias ulatuses ning võimalik on eristada eri piirkondade kirjandust. Kolmandaks on võimalik eristada kirjandust ka murrete järgi, kuna eri ajastuil ja eri piirkondades kõneldi keelt erinevalt. 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Vanakreeka kirjanduses eristatakse ajalooperioodide põhise määratluse järgi: 1) arhailine ajajärk ...
Tallinna Tehnikaülikool Mehhatroonikainstituut Jüri Kirs, Kalju Kenk Kodutöö D-2 D'Alembert'i printsiip Tallinn 2007 Kodutöö D-2 D'Alembert'i printsiip Leida mehaanikalise süsteemi sidemereaktsioonid kasutades d'Alembert'i printsiipi ja kinetostaatika meetodit. Kõik vajalikud arvulised andmed on toodud vastava variandi juures. Seda, millised sidemereaktsioonid süsteemi antud asendis tuleb leida, on samuti täpsustatud iga variandi juures. Variantide järel on lahendatud ka rida näiteülesandeid koos põhjalike seletustega. Näiteülesandeid d'Alembert'i printsiibi kohta võib lugeda ka E. Topnik' u õpikus ,,Insenerimehaanika ülesannetest IV. Analüütiline mehaanika", Tallinn 1999, näited 14-17, leheküljed 39-49. Kõikides variantides xy-tasapind on horisontaalne, xz- ja yz-tasapinnad aga on vertikaalsed. Andmetes toodud suurused 0 ja 0 on ...
Ajalugu Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. Klass 2010/11 Sisukord Antropogenees....................................................................................................................................... 4 Muinasaja arengujärgud...................................................................................................................... 5 Egiptus................................................................................................................................................... 6 Egiptuse usk.......................................................................................7 Mesopotaamia....................................................................................................................................... 8 Kaananimaa.............................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
