Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjaleLOE EDASI
0
Mehaanikas on rõhk määratud kui pinnale mõjuva jõu F ja selle pinna pindala S suhe: p= . S Rääkides gaasis või vedelikus mingis punktis mõjuvast rõhust, siis selline definitsioon enam hästi ei sobi (punkti pindala on 0). Seega peaks defineerima rõhu järgmise seose abil: F p=lim . (1.11) S 0 S Kasutatakse jägrmisi rõhuühikuid: N 1 Pa=1 , (1.12) m2 1 bar=10 5 Pa , (1.13) 1Torr=1 mmHg≈1,33 mbar . (1.14) Normaalõhurõhk on 1,013⋅105 Pa=760 mmHg.
Mehaanika on füüsika haru, mis uurib kehade paigalseisu ja liikumist ning nende põhjusi (jõudude mõjumist). ● Uurimisobjekti järgi võib mehaanika jaotada: 1)Tahkete kehade mehaanikaks 2)Vedelike mehaanikaks 3)Gaaside mehaanikaks Sisepõlemismootor ● Parimaks näiteks mehaanikast tooks välja sisepõlemismootori, kus kõik tööprotsessid on omavahel mehaaniliselt seotud.
Mehaanika seisukohalt tähendab liigeste suurem liikuvus: • Liigutuste suuremat amplituudi ja seoses sellega ka vastavate kehaosade (koos nendega ka spordivahendite) pikemat liikumisteed • Pikeneb aeg, mille vältelt lihasjõudu rakendatakse • Saavutatakse liigutustegevuse suurema dünaamiline efekt - suurenevad liigutustel avalduv jõuimpulss, kiirus ja võimsus
Mehaanikast on teada ka asjaolu, et keha jäikus sõltub keha pikkusest lo, keha ristlõikepindalast S ning elastsusmoodulist ehk Youngi moodulist E: E⋅S k= . (1.21) l0 Kui keha pikkus ja ristlõikepindala (mõõdetud mõjuva jõuga risti) iseloomustavad füüsikalisi mõõtmeid, siis Youngi moodul iseloomustab vaid keha materjali.
Mehaanikas on jõu ühikuks võetud njuuton (1 N). Tähistades telgede x, y, z ühikvektorid kui i , j, k saab jõudu määrata kui või tasapinnal kui F Fx i Fy j , kus Fx , Fy , Fz on jõu F F Fx i Fy j Fz k projektsioonid vastavatele telgedele.
Mehaanika on õpetus kehade liikumisest Mehaaniline liikumine on keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes Mehaanika põhiülesandeks on liikuva keha asukoha määramine suvalisel ajahetkel Taustsüsteem on kella ja koordinaadistikuga varustatud keha mille suhtes me liikumist
Mehaanikast on teada, et kehad mõjutavad teineteist vahetult kontaktil, näiteks põrkumisel, hõõrdumisel jne. Elektrilisel mõjutamisel üks laeng mõjutab teist ka täielikus tühjuses! Seetõttu räägitakse, et iga laengu ümber eksisteerib elektriväli.
Mehaanika osas on põhiühikuteks pikkusühik meeter (m), ajaühik sekund (s) ja massiühik kilogramm (kg). Kõik muud ühikud, nagu näiteks kiirusühik 1 m/s, kiirendusühik 1 m/s2 , jõuühik 1N = 1 kg·m/s2 ja teised, avalduvad nende kaudu.
Mehaanikast on teada Hooke'i seadus: kehale mõjuv jõud ja keha deformatsioon (pikenemine või lühenemine) on võrdelised: F =k l , (1.20) kus F on kehale mõjuv jõud, l on keha deformatsioon ning k on keha jäikus.
Mehaanikas on see enamasti seotud hõõrdejõudude tööga, mis läheb siseenergiaks (kehad soojenevad) ja see enam mehaanika valdkonda ei kuulu. Hõõrdejõudude korral ei saa seetõttu rääkida potentsiaalsest energiast.
Mehaanika on füüsika haru, mis uurib kehade paigalseisu ja liikumist ning nende põhjusi (jõudude mõjumist). Mehaanika põhiseadused töötasid välja Galileo Galilei ja Isaac Newton.
Mehaanika põhiülesanne – liikuva keha asukoha arvutamine ÜHTLANE SIRGJOONELINE LIIKUMINE – lihtsam liikumine FÜÜSIKA MUDEL – nähtuse/keha lihtsustatud käsitlus
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk). Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).
Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu! Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
