KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA1 (kaugõppele)
1. KINEMAATIKA1.1 Ühtlane liikumine Punktmass Punktmassiks me
nimetame keha, mille mõõtmeid me antud liikumise juures ei
pruugi arvestada. Sel juhul loemegi keha tema asukoha määramisel punktiks.
Kuna iga reaalne keha omab massi, siis sellest ka nimetus punktmass.
Ühtlase liikumise kiirus, läbitud teepikkuse arvutamineÜhtlane liikumine on selline liikumine, kus keha mistahes võrdsetes
ajavahemikes läbib võrdsed teepikkused. Sel juhul on läbitud teepikkuse
s ja
selleks kulunud aja
t suhe jääv suurus. Ühtlase liikumise kiirus
sv =
.
tLähtudes ühtlase liikumise kiiruse mõistest, võime öelda, et ühtlame liikumine on
jääva kiirusega liikumine, sest läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja suhe on
jääv suurus.
Kiirus on arvuliselt võrdne ajaühikus läbitud teepikkusega. Kiiruse ühikuks SI-
süsteemis on m/s (meeter sekundis). Praktilises elus kasutatakse kiirusühikuna ka
suurust km/h (kilomeetrit tunnis).
Kui ühtlase liikumise kiirus on teada, saab aja
t jooksul läbitud teepikkuse
arvutada
valemist s =
v t .
NB! Ülaltoodud valemid kehtivad ainult ühtlase liikumise korral. Juhul kui liikumine ei
ole ühtlane, iseloomustab liikumist hetkkiirus, mille arvutamine läheb koolifüüsika
raamest välja. Järgnevas anname kiiruse ja teepikkuse arvutamise valemid veel teise
erikujulise liikumise jaoks, ühtlaselt muutuva liikumise jaoks.Ühtlane liikumine võib olla nii sirgjooneline kui ka kõverjooneline. Viimase liikumise
üheks erijuhuks on ühtlane ringliikumine .1
Näidisülesanne 1. Ühtlasel sirgliikumisel läbib keha 10
sekundiga 150 meetrit. Kui suur on
keha kiirus?
Lahendus.
Teeme joonise, mis näitab ülesande algandmeid.
Antud:
s = 150 m
t = 10 s
v = ?
Kuna tegemist on ühtlase liikumisega ja ühtlase liikumise korral on kiirus
võrdne antud aja jooksul läbitud teepikkuse ja aja suhtega, siis
s150
v) m/s = 15 m/s .
t10
Vastus: keha kiirus on 15 m/s. Liiklusvahendite korral antakse kiirus enamasti kilomeetrites
tunnis. Selleks tuleks antud tulemust korrutada 3600-ga (tunnis on 3600 sekundit) ja jagada
1000-ga (kilomeetris on 1000 meetrit). Tulemuseks saame 54 km/h.
NB! Ülesande juurde on kasulik alati teha lihtne joonis või skeem, mis illustreeriks antud
ülesannet ja annaks selle algandmed . Ka siis kui ülesanne tundub lihtne, võiks teha
joonise, sest praktika näitab, et paljudel juhtudel on ka lihtne joonis abiks õige
lahenduskäigu või õige valemi leidmisel.Näidisülesanne 2.
jalgrattur sõidab ühtlaselt kiirusega 4,5 m/s. Kui pika tee ta läbib 2 minuti
jooksul?
Lahendus.
Kuna tegemist on ühtlase liikumisega, siis saab aja
t jooksul läbitud
Antud:
teepikkuse arvutada valemist
v = 4,5 m/s
t = 2 min = 120 s
sv t( 5
4 ⋅120) m = 540 m.
s = ?
Vastus:jalgrattur läbib kahe minutiga 540 m.
NB! Nii, nagu eelmises ülesandes, teisendame arvutamiseks kõik suurused SI-süsteemi.
Numbrilisel arvutamisel kirjutame ainult lõpptulemuse ühiku, jättes kasutatavate
füüsikaliste suuruste ühikud välja kirjutamata. Nii kirjutame me viimases ülesandes
(4,5·120) m, jättes pikema (4,5 m/s)·(120 s) = 540 m kirjutamata. Sama kokkulepet
kasutame ka edaspidi. Kui aga tekib probleeme, siis tasub ka arvutuste käigus kirjutada
iga suuruse taha sellele vastav ühik.2
Näidisülesanne 3. Lennuk lendab ühtlaselt kiirusega 450 km/h. Kui palju aega kulub lennukil
2250 km läbimiseks?
Lahendus: kuna tegemist on ühtlase liikumisega, siis kiirus arvutatakse
Antud:
valemist v = s/t. Teades kiirust ja läbitud teepikkust saab selleks
v = 450 km/h
kulunud aja t arvutada valemist
s = 2250 km
t = ?
s2250
t) h = 5 h
v450
Vastus: lennukil kulub 2250 km läbimiseks 5 tundi.
NB! Antud ülesandes jätsime me ühikud teisendamata, sest kiirus oli kilomeetrites tunnis
ja läbitud teepikkus kilomeetrites. Jagamisel taanduvad kilomeetrid välja, tulemuse
saame tundides .1.2 Üldine liikumine, trajektoor , kiirusvektorÜldine liikumine on enamasti kõverjooneline, kus muutub nii keha kiirus kui ka
keha liikumise suund: Keha liikumist ruumis kujutatakse kõverana, mis koosneb
punktidest, mida keha üksteisele
järgnevatel ajahetkedel läbib. Sellist
kõverat nimetame keha trajektooriks (vt
kõrvalolevat joonist). Trajektoor
kujutatakse alati kindlas
koordinaatsüsteemis, näiteks
ristkoordinaadistikus. Teades keha
trajektoori, saab igal ajahetkel määrata
tema asukoha ja arvutada ka tema kiiruse
antud ajahetkel (keha
hetkkiiruse ). Keha
kiirus on
vektor , mille suund näitab keha liikumise suunda, vektori pikkus ehk
moodul aga annab keha hetkkiiruse. Keha kiirusvektor on alati trajektoori
puutuja suunas (tõestatakse üldfüüsika kursuses). Joonisel on kujutatud keha liikumise
r
trajektoor, keha asukoht mingil ajahetkel
t ja kiirusvektor
v . [Nagu
mainitud , on
ülal esitatud väited sellised, mida koolikursuses ei saa tõestada ja neid
käsitletakse põhjalikumalt alles ülikooli füüsikakursuses. Küll on aga vaja teada,
et kiirus on vektor ja ta on alati suunatud trajektoori puutuja suunas.]
3
1.3 Ühtlane sirgliikumine x-teljel.Juhul kui on tegemist ühtlase sirgliikumisega ja liikumist kujutatakse x-teljel, on
ühtlase liikumise üldkuju järgmine
x =
x +
v t0
,
kus
x0 on keha algkoordinaat (keha asukoht ajahetkel
t = 0 s) ja
v on keha
kiirus. Erinevalt
eelnevast , kus kiirus on alati positiivne suurus (läbitud teepikkus
jagatud
ajaga ), võib nüüd olla kiirus nii positiivne kui ka negatiivne. Juhul kui
keha liigub x-telje positiivses suunas (joonisel vasakult paremale), on kiirus
positiivne, liikumisel aga x-telje negatiivses suunas on kiirus negatiivne (joonisel
paremalt vasakule). Asi on selles, et kiirus on tegelikult suunaga suurus, ehk
vektor, mistõttu teda iseloomustab nii suund kui ka suurus (kiiruse väärtus). Kuna
sirgjoonelisel liikumisel saab kiirusvektori suund olla, kas x-telje suunas või
sellega vastupidine, on antud juhul tegemist kiiruse projektsiooniga x-teljele ja
selle märk annab liikumise suuna..
Näidisülesanne 4. Kahe keha liikumisvõrrandid on vastavalt
x = 6 + 4
t ja
x = −10 + 8
t , kus
1
2
aeg on antud sekundites ja
koordinaat meetrites. Määrata kehade algkoordinaat, kiirus ja
koordinaat ajahetkel
t = 2 s. Millises punktis kehad kohtuvad?
Lahendus.
Siin kasutame ühtlase liikumise võrrandi üldkuju
Antud:
x = 6 +
t4 m
1
x =
x +
v t ,
0
x = −10 +
t8 m
2
t = 2 s
kus
x0 on keha algkoordinaat (keha asukoht ajahetkel 0 s) ja
xxvv01
02
1
2
aja t ees olev kordaja v on keha kiirus.
xxx1
2
Võrreldes seda algandmetes toodud kehade
liikumisvõrranditega, saame, et esimese keha algkoordinaat ja
kiirus on
x6
v01
m ,
4 m/s ,
1
teise keha algkoordinaat ja kiirus
= −
x10
v02
m ,
8 m/s .
2
Kuna algtingimuste kohaselt oli koordinaat meetrites ja aeg sekundites, siis on ka
algkoordinaat meetrites ja kiirus meetrites sekundis.
Kahe sekundi möödudes on kehad punktides koordinaatidega
4
x( 6 + 4 ⋅ 2 ) m = 14 m , .
x( −10 + 8 ⋅ 2) m = 6 m .
1
2
Kui kehad kohtuvad, on nende koordinaadid võrdsed. Teisisõnu
x =
x ≡
x .
1
2
Koordinaatide võrdsustamisest saame leida kohtumise aja t, millest omakorda leiame
kohtumispunkti.
Seega, kohtumise aja saame võrrandist
6 + 4
t = −10 + 8
t ,
millest lihtsa algebralise teisendusega, viies ajaga liikmed ühele ja algkoordinaatide liikmed
teisele poole, saame
4 =
t16
ehkt4 s .
Kasutades nüüd ühte liikumisvõrranditest, saame kehade kohtumispunktiks
≡
xx( 6 + 4 ⋅ 4) m = 22 m .
1
(Ilmselt annab ka teine võrrand sama tulemuse. Kontrolli!)
Esitame veel kehade liikumise graafiliselt,
kandes horisontaalteljele aja ja vertikaalteljele x-
koordinaadi. Sirge
x kujutab liikumist kiirusega
v4 m/s, sirge
x kujutab liikumist
1
1
2
kiirusega
v8 m/s. Sirgete lõikumispunktis kehad kohtuvad.
2
NB! Joonisel kujutatud sirged annavad
kehade liikumise abstraktsel x-t (koordinaat-
aeg) tasandil. Kehad ise liiguvad x-telje sihis,
antud ülesandes mõlemad alt üles (x-telje
positiivses suunas). Selline kujutamine annab
liikumisest parema ülevaate, sest siin saab
igal ajahetkel näha, milline keha on ees,
milline taga ja millal nad kohtuvad.Vastus: kehade algkoordinaadid on vastavalt 6
m ja –10 m, kiiruse vastavalt 4 m/s ja 8 m/s,
ajahetkel 2 s on kehad vastavalt punktides
koordinaatidega 14 m ja 6 m ning kehad
kohtuvad punktis koordinaadiga 22 m.
5
1.4 Kiirus kahe teineteisest sõltumatu liikumise korralJuhul kui keha võtab osa kahest teineteisest sõltumatust liikumisest, on keha
kiirus (kogukiirus) võrdne kiiruste vektorsummaga
r
r
r
v =
v +
v1
2 ,
r
r
kus
vv1 ja
2 vastavate
liikumiste kiirused.
Vaadates näiteks paadi liikumist jõel, võime liikumise lahutada kaheks, millest üks
on paadi liikumine voolu sihis ja mida iseloomustab veevoolu kiirus jões, teine aga
paadi liikumine jõe suhtes, mida iseloomustab paadi kiirus paigalseisva vee suhtes.
Nende kahe liikumise mõjul toimuv tegelik liikumine kaldal oleva vaatleja suhtes
on suunatud kogukiiruse sihis, mis on vastavate kiiruste
kogusumma .
Vektorite liitmine Paljud füüsikalised suurused on vektoriaalsed (näiteks kiirus, kiirendus,
impulss ja
jõud). Selliseid suurusi iseloomustab lisaks vastava füüsikalise suuruse väärtusele
ka kindel suund. Vektoreid kujutame graafiliselt suunatud nooltena, mille suund
annab vektori suuna ja vektori pikkus (kindlates mõõtühikutes) vektori pikkuse.
Vektoritega võib teha matemaatilisi operatsioone, näiteks liita ja lahutada.
Vektorite liitmine. Enne kui asume näidisülesannete juurde, tuletame kõigepealt
meelde, kuidas toimub kahe vektori liitmine. Olgu meil kaks ühest punktist
r
r
joonestatud
vektorit a ja
b . Nende vektorite summa
r
r
r
c =
a +
bon vektor, mille saame, joonistades vektori mööda liidetavatele vektoritele
kujutatud rööpküliku diagonaali. Seda liitmist nimetatakse rööpküliku
meetodiks .
Vektoreid saab liita ka nn kolmnurga meetodil. Selle meetodi korral kasutatakse
asjaolu, et vektorit võib alati nihutada paralleelselt iseendaga (vektori pikkus ja
suund ei muutu, st vektor jääb samaks). Nüüd liidame vektoreid
selliselt , et
r
r
r
kanname vektori
b alguspunkti vektori
a lõpppunkti. Vektori
c saame, ühendades
r
r
vektori
a alguspunkti vektori
b lõpppunktiga. Järgnev joonis kujutab vektorite
r
r
liitmist: vasakpooolne pildil on kujutatud liidetavad
a ja
b , keskmisel pildil on
toodud liitmine rööpküliku meetodil ja parempoolsel pildil liitmine kolmnurga
r
meetodil (vektoriga
b on tehtud paralleelnihe)parempoolne pilt).
6
Vektorite lahutamine. Juhul kui on antud vektorite summa ja üks vektoritest, siis
teise vektori ehk vektorite vahe saame leida analoogiliselt. Kui vaja leida vektorit
r
r
r
r
r
b =
c −
a , siis rööpkülikumeetodit kasutades moodustame vektoritele
c ja
ar
joonistatud kolmnurgast rööpküliku, mille diagonaaliks on
c . Selle rööpküliku
r
teine külg annab meile vektorite vahe ehk otsitava vektori
b . Kolmnurga meetodil
r
on vahe leidmine lihtsam, tuleb joonistada vektor, mille alguspunkt ühtib vektori
ar
lõpppunktiga ja lõpppunkt vektori
c lõpppunktiga. Vektorite lahutamist illustreerib
r
r
r
järgmine joonis, kus vasakul on
vektorid a ja
c , keskel leitakse vektor
b
rööpküliku meetodil, paremal aga kolmnurgameetodil.
Vektorite liitmisel
huvitab meid summat kujutava vektori pikkus (moodul). Selle
r
r
leidmine sõltub vektorite
a ja
b pikkusest, samuti ka vektorite vahelisest nurgast ja
ei ole seetõttu lihtne ülesanne. Lihtne on arvutus siis, kui kaks vektoritest on
r
r
täisnurga all. Kui näiteks vektorite
a ja
b vaheline nurk on täisnurk, siis ilmselt
(vaata joonist)
2
2
c =
a +
b ,
r
r
kus
c on vektori
c pikkus ning
a ja
b on vastavalt vektorite
ar
ja
b pikkus.
Tasub teada, et füüsikas liidetakse alati samale füüsikalisele suurusele vastavaid
vektoreid (kiirusvektorit kiirusvektoriga, jõuvektorit jõuvektoriga, jne)
7
Näidisülesanne 5. Paadi kiirus
seisvas vees on 4 m/s. Mitme meetri võrra kannab vool paati
edasi kui sõudjad hoiavad paadi suunda kogu aeg risti vooluga, mille kiirus on 1 m/s? Jõe laius
on 100 m.
Lahendus.
Antud;
Paadi liikumise kujutamiseks
v = 4
m /
s1
teeme joonise, millel vektor
r
v = 1
m /
s2
v .kujutab paadi kiirusvektorit
1
s = 100
m1
ja mis algtingimuste kohaselt
on kaldaga (samuti ka jõe
s = ?
2
r
vooluga) risti, vektor
v2 aga
voolu kiirust.
Antud juhul on tegemist liitliikumisega, mis on vaadeldav kahe teineteisest sõltumatu samaaegse
ühtlase liikumisena, millest üks on paadi ristsihiline liikumine jõe vooluga ja teine paadi liikumine
voolu sihis. Et mõlemad liikumised on ühtlased, võime kirjutada
s =
v tjas =
v t ,
1
1
2
2
kus t on jõe ületamiseks kuluv aeg.
Tegemist on lihtsa matemaatikaülesandega, kus
s leidmiseks tuleb
esimesest võrrandist
2
avaldada aeg t ja
asendada see teise võrrandisse
sv s1
2
1
t =
⇒
s =
2
.
vv1
1
Asendades algandmed, saame
1⋅100
s = (
)
m = 25
m .
2
4
Vastus: vool kannab paati edasi 25 m.
Kommentaar. Juhul kui liikumine ei toimu mingit kindlat sirget või kõverat mööda ehk teisisõnu,
kui tegu ei ole ühedimensionaalse liikumisega, on keerukama liikumise lahutamine mitmeks
sõltumatuks liikumiseks alati kasulik, kui need liikumised on eraldi võttes lihtsalt kirjeldatavad.
Ka antud näites me vaatasime paadi liikumist risti vooluga ja liikumist voolu sihis eraldi. Nende
kahe liikumise mõjul toimuv tegelik liikumine kaldal oleva vaatleja suhtes on joonisel kujutatud
punktiirjoone sihis,
kusjuures paadi tegelik kiirus on ristsihiliste kiiruste vektorsumma
r
r
r
v =
v +
v .
1
2
Vaatamata sellele, et sõudjad hoiavad paati kogu aeg vooluga risti, liigub
paat tegelikult kiiruse
r
v suunas. Juhul kui meid huvitab paadi tegelik kiirus, saame selle ristsihiliste kiiruste korral
arvutada valemist
2
2
v =
v +
v .
1
2
8
Näidisülesanne 6. Jõel, mille laius on 80 meetrit, liigub paat vastaskaldale lühimat teed pidi.
Paadi kiirus vee suhtes on 1,5 m/s, voolu kiirus on 1,2 m/s. Kui palju aega kulub jõe
ületamiseks?
Lahendus.
Paadi liikumise kirjeldamiseks
Antud:
teeme joonise. Joonise tegemisel
s = 80 m
arvestame asjaolu, et lühimaks
v = 1,5 m/s
1
teeks vastaskaldale on kaldaga
v =1,2 m/s
risti olev sirge. Et paat liiguks
2
kaldaga risti, peab tema
t = ?
kogukiirus olema samuti risti
kaldaga.
Kuna aga paadi kogukiirus on paadi kiiruse ja voolu
kiiruse vektorsumma
r
r
r
v =
v +
v ,
1
2
r
tulebki joonis teha nii, et ülalöeldu kehtiks. Teisisõnu, paadi kiiruse
v suund tuleb valida selline,
1
r
et paadi kogukiirus
v oleks risti jõega kaldaga (teatavasti on kahe vektori summa nendele
vektoritele ehitatud rööpküliku diagonaali sihis).
Nagu jooniselt on näha, on kiirusvektorid täisnurkse kolmnurga külgedeks. Kaatetite pikkused
võrduvad kiirustega
v ja
v , hüpotenuusi pikkus aga kiirusega
v , seetõttu saame Pythagorase
2
1
teoreemi kasutades järgmise seose kiiruste vahel
2
2
2
v =
v +
v .
1
2
Seega 2
2
2
v =
v −
v ja kiiruseks saame
1
2
v =
v 2 −
v2 = (
5
1 2 − ,
1 22 )
m /
s = (
8
0 1 )
m /
s =
9
0
m /
s .
1
2
Kuna liikumine on ühtlane, saame valemist s = vt arvutada liikumisaja
s72
t =
= (
)
s = 80
s .
v9
0
Vastus: jõe ületamiseks ristsihis kulub aega 80 s ehk 1 min 20 s.
Kommentaar: Järgnevas me vaatame veel sellist liitliikumist, kus üks liikumine on ühtlane,
sellega ristisuunas liikumine aga ühtlaselt muutuv (kiirenev või aeglustuv) liikumine.
9
1.5 Veelkord ühikutestIgal füüsikalisel suurusel on alati kindel ühik, ainuüksi numbriline väärtus teda ei
iseloomusta. Seetõttu tuleb iga füüsikalise suuruse arvväärtusele alati lisada ka
vastav ühik. Selleks, et arvutustel ei tekiks probleeme eri ühikutega, kasutatakse
kindla ühikute süsteemi ühikuid. Üldkasutatavaks ühikute süsteemiks on
teatavasti rahvusvaheline ühikute süsteem ehk SI-süsteem.
Ülesannete lahendamisel on otstarbekas teisendada ülesande algandmetes kõik
suurused omavahel sobivateks ühikuteks, enamasti SI-süsteemi ühikuteks.
Mehaanika osas on põhiühikuteks pikkusühik meeter (m), ajaühik sekund (s) ja
massiühik
kilogramm (kg). Kõik muud ühikud, nagu näiteks kiirusühik 1 m/s,
kiirendusühik 1 m/s2 , jõuühik 1N = 1 kg·m/s2 ja teised, avalduvad nende kaudu.
Seda, et ühikutega tuleb hoolikalt ümber käia, selgitame antud lihtsa ülesande
näitel. Olgu keha kiirus 10 m/s ja leida on vaja keha poolt kahe tunni jooksul
läbitud teepikkus. Kui me nüüd teepikkuse arvutamise valemis
s =
v t korrutame
algandmed (kiirus meetrites sekundis ja aeg tundides), saame tulemuseks
s10 ⋅ 2 = 20 .
Mida saadud tulemus endast kujutab, näeme siis, kui teeme arvutused koos
ühikutega
mm ⋅
hs =
⋅
10
2
h = 20
.
ssTulemuseks pole hoopiski mitte teepikkus meie kasutatavates tavaühikutes (m,
cm, km, …), vaid ühikuks on meetertundi sekundis, mis ilma edasise analüüsita,
tehes kas
tunnid sekunditeks või
sekundid tundideks, ei ütle läbitud teepikkuse
kohta midagi. Kasutades aga omavahel sobivaid ühikuid, teisendades kiiruse 10
m/s ümber kiiruseks 36 km/h, saame kohe mõistliku tulemuse
⋅
kmkm hs36
⋅ 2
h72
= 72 km,
hhsest
lugejas ja nimetajas olevad tunnid taanduvad välja.
Kui tekib probleeme ühikutega, või pole kindel, kas ikka ühikud omavahel
sobivad, tasub arvutused läbi teha nii, nagu ülal – koos ühikutega.
10
1.6 Keskmine kiirusKeskmiseks kiiruseks mingil teelõigul või teel nimetatakse füüsikalist suurust,
mis on võrdne keha poolt läbitud teepikkuse s ja selleks kulunud koguaja t
suhtega
sv =
.
tKeskmine kiirus on sellise ühtlase liikumise kiirus, mille korral antud teepikkus s
läbitakse antud ajaga t.
Keskmise kiiruse ülesannete lahendamine on praktiliselt sama, mis ühtlase
liikumise ülesannete lahendamine, sest keskmise kiiruse
kasutamisel me eeldame,
et kogu läbitud teepikkus läbitakse ühtlaselt jääva kiirusega (keskmise kiirusega).
Tegelik liikumine pole praktiliselt kunagi ühtlane, kuid paljudel juhtudel huvitab
meid keha liikumine
tervikuna – algpunktist lõpppunkti, seetõttu ka kogu läbitud
teepikkus ja selleks kulunud aeg.
Näidisülesanne 7. Veerand tunniga läbib auto 15 kilomeetrit ja järgneva kolmveerand tunniga
75 kilomeetrit. Milline on auto keskmine kiirus?
Lahendus.
Lähtume keskmise kiiruse definitsioonvalemist, mille kohaselt tuleb
Antud:
leida kogu läbitud teepikkus ja jagada see liikumiseks kulunud
t15 min = ,
0 25 h
1
koguajaga. Liikumist kujutame järgmise joonisena.
s15 km
1
t45 min = ,
0 75 h
2
s75 km
2
v = ?
Kogu läbitud teepikkus
sss( 15 + 75 )
1
2
km = 90 km .
Selle läbimiseks kulunud aeg
ttt( ,
0 25 + ,
0 75 )
1
2
h = 1 h.
Keskmine kiirus
s90
v) km/h = 90 km/h .
t1
11
Vastus: auto keskmine kiirus on 90 km/h. Kui võrrelda auto liikumist eri teelõikudel, siis
esimesel lõigul on kiiruseks
v =
s /
t = 60
km /
h ja teisel lõigul
v =
s /
t = 100
km /
h .
1
1
1
2
2
2
Näidisülesanne 8. Auto sõidab pool tundi kiirusega 80 km/h ja pool tundi kiirusega 120 km/h.
Leida auto keskmine kiirus.
Lahendus.
Kujutame liikumist järgmise
skeemiga .
Antud:
t30 min =
5
0
h
1
v80 km/h
1
t30 min =
5
0
h
2
v120 km/h
2
Kuna liikumise koguaja saab algandmetest kohe leida, tuleb meil
Leida:
varvutada läbitud teepikkus. Arvestades, et liikumine on ühtlane, on aja
t jooksul läbitud teepikkus
1
s =
v t1
1 1
ja aja
t jooksul läbitud teepikkus
2
s =
v t .
2
2
2
Keskmise kiiruse arvutamiseks saame nüüd valemi
sv t +
v t1 1
2 2
v =
.
tt +
t1
2
Asendades arvud, saame
80 ⋅ 5
0 + 120 ⋅ 5
0
v) km/h = 100 km/h .
5
0 +
5
0
Vastus: keskmine kiirus on 100 km/h. Siin ülesandes me kasutasime üldlevinud kiiruse ühikut
km/h ja erinevalt eelnenud ülesannetest teisendasime aja seetõttu tundideks (mitte sekunditeks).
Kommentaar. Siin ülesandes
tuletatud keskmise kiiruse arvutusvalem kehtib suvaliste
t ja
t1
2
korral. Antud ülesandes on tegemist erijuhuga (
t =
t ) , mis on huvitav selle poolest, et
1
2
keskmine kiirus langeb kokku kiiruste aritmeetilise keskmisega
v = 8
( 0 + 120) / 2 = 100
km /
h .
Üldjuhul on aga keskmine kiirus ja kiiruste aritmeetiline keskmine erinevad ning neid ei tohi
segi ajada. Toome siin lihtsa näite, olgu meil
samade kiirustega liikumine, aga ajad erinevad,
näiteks
t = 15 min = ,
0 25
h ja
t = 45 min = ,
0 75
h . Sel juhul annab ülemine valem
1
2
keskmiseks kiiruseks 110 km/h, mis ilmselt erineb aritmeetilisest kiiruste keskmisest 100 km/h.
Et mitte eksida, tuleb alati kasutada üldist valemit: leida läbitud teepikkus ja jagada see selleks
kulunud koguajaga.
12
Näidisülesanne 9. Poole teest läbib auto kiirusega 80 km/h, teise poole teest kiirusega 120
km/h. Leida keskmine kiirus.
Lahendus.
Keskmise kiiruse arvutamiseks tuleks jälle leida läbitud teepikkus ja selleks
Antud:
kulunud aeg. Antud on liikumiskiirused ja teame, et pool teest läbiti ühe,
v80 km/h
1
pool teise kiirusega. Liikumist kujutame järgmise
skeemina .
v120 km/h
2
vSiin on meil esimest korda tegemist juhuga, kus ülesande lahendamiseks tuleb sisse tuua suurusi,
mis küll algandmetes pole otseselt antud, kuid mis esinevad meie poolt kasutatavates
valemites .
Nendega on tavaliselt nii, et nad lõppvalemis taanduvad välja,
tuletuse käigus on aga vajalikud.
Nii on ka antud juhul. Läbitud teepikkus pole antud, küll aga sisaldab kiiruse arvutamise valem
teepikkust. Olgu pool läbitud teest võrdne
l km, st
s =
s =
l . Kogu läbitud tee on seega
1
2
s =
l2 km.
Esimese poole läbimiseks kulub aeg
llt =
1
h ,
v80
1
teise poole läbimiseks aga
llt =
2
h.
v120
2
Keskmine kiirus arvutamise valem avaldub antud juhul kujul
s2
l2
2
v v1
2
v =
tll1
1
v +
v1
2
vvvv1
2
1
2
Nagu näha, taandus meie poolt sisse toodud suurus
l lõppvalemist välja.
Asendades algandmed, saame
2 ⋅ 80 ⋅120
v) km/h = 96 km/h .
80 + 120
Vastus: keskmine kiirus on 96 km/h. Lihtne on veenduda, et antud juhul keskmine kiirus ei
võrdu kiiruste aritmeetilise keskmisega
≠
v8
( 0 + 120) / 2 km/h = 100 km/h. Miks me seda siin
järjekordselt rõhutame? Selleks, et tihti peetakse keskmiseks kiiruseks ekslikult kiiruste
aritmeetilist keskmist.
13
1.7. Mitteühtlane liikumine.Kehade liikumine on enamasti mitteühtlane, st võrdsetes ajavahemikes läbitavad
teepikkused on sellisel juhul erinevad. Teisiti väljendades on mitteühtlane
liikumine selline liikumine, kus keha liigub muutuva kiirusega. Mitteühtlase
liikumise korral tuleb lisaks kiiruse mõistele sisse tuua kiirenduse mõiste, mis
iseloomustab keha kiiruse muutumist ajas. Sellise liikumise kirjeldamine on
oluliselt keerukam ja kuulub ülikooli füüsika kursusesse. Järgnevalt vaatame ühte
lihtsat, kuid vajalikku erijuhtu - ühtlaselt muutuvat sirgjoonelist liikumist. Nagu
me järgnevas näeme, on kiirenduse mõiste sissetoomine vajalik seetõttu, et
kehadele mõjuvad liikumisel jõud (mis tegelikkuses panevadki kehad liikuma),
jõud aga määravad ära kehade kiirenduse.
Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumineÜhtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine on selline liikumine, mille korral keha
kiirus muutub mistahes võrdsetes
ajavahemikus võrdse suuruse võrra. Sellisel
juhul on kiiruse muudu ja aja suhe konstantne suurus, mida nimetatakse keha
kiirenduseks
∆
va =
.
tKui keha kiirus liikumise alghetkel oli
vv1 ja aja t möödudes
2 , siis kiiruse muut
v∆
=
v −
v2
1 .
Ühtlaselt muutuv liikumine on seega konstantse
kiirendusega liikumine. Ühtlaselt
kiireneval liikumisel on kiirendus positiivne (kiiruse suunaline), ühtlaselt
aeglustuval liikumisel aga negatiivne (
kiirusele vastassuunaline).
Kiirus ja läbitud teepikkus ühtlaselt muutuval liikumiselÜhtlaselt muutuva liikumise korral on kiiruse ja läbitud teepikkuse valemid
järgmised
v =
v +
a t0
,
2
a ts =
v t +
,
0
2
14
kus
v0 on keha
algkiirus (kiirus hetkel
t = 0 s) ja
a on keha kiirendus. (Tuletame
veelkord meelde: ühtlaselt muutuval liikumisel on kiirendus konstantne.)
NB! Ühtlane liikumine on vaadatav ühtlaselt muutuva liikumise erijuhuna kui kiirendus
on võrdne nulliga (a = 0).Näidisülesanne 10. Auto saavutab 10 sekundiga paigalseisust kiiruseks 100 km/h. Arvutada
auto kiirendus ja auto poolt läbitud teepikkus, eeldades et liikumine on ühtlaselt kiirenev.
Lahendus.
Teeme joonise.
Antud:
t = 10 s
v100
km /
h27 8
, m/s
a = ?,
s = ?
Kuna tegemist on ühtlaselt kiireneva liikumisega, siis kasutame ühtlaselt muutuva liikumise
kiiruse ja läbitud teepikkuse valemeid
2
a tv =
v +
a t0
,
sv t 0
2
Et auto alustab paigalseisust, on algkiirus võrdne nulliga ja valemid lihtsustuvad
2
va t=
a t ,
s =
.
2
Esimesest valemist saamegi kohe leida kiirenduse
v27 8
a) m/s2 = 2,8 m/s2
t10
ja saadud kiirenduse väärtust kasutades teisest valemist läbitud teepikkuse
2
a t8
2 ⋅100
s) m = 140 m.
2
2
Vastus: auto kiirendus on 2,8 m/s2 ja auto läbib kiiruseni 100 km/h jõudmiseks 140 m.
15
Näidisülesanne 11. Auto, alustades sõitu, saavutab 250 meetri peal kiiruseks 108 km/h.
Milline on auto kiirendus ja 250 m läbimiseks kulunud aeg?
Lahendus.
Antud:
Vaata eelmist joonist. Kuna auto alustab paigalseisust ja liigub
s = 250 m
ühtlaselt kiirenevalt, siis kasutame ühtlaselt muutuva liikumise
v108
km / =
h30 m/s
valemeid
a = ?,
t = ?
2
v =
a ta t ja
s =
.
2
Et meil aeg ega kiirendus antud ei ole, vaid on otsitavad, tuleb saadud valemeid teisendada,
avaldades kiiruse valemist kas aja või kiirenduse ja asendades saadud
avaldise teepikkuse
arvutamise valemisse. Avaldame näiteks aja
vt =
.
aAsendades selle teise valemisse, saame
a v 2
v 2
s =
.
2
a 2
2
aOlemegi saanud valemi, milles on kiirus, teepikkus ja kiirendus ning millest võimegi arvutada
kiirenduse
v 2
a =
.
2
sAsendades algandmed, saame tulemuseks
302
a) m/s2 = 1,8 m/s2.
2 ⋅ 250
Kiirenduse väärtust kasutades saame omakorda liikumise aja
v30
t) s = 16,7 s.
a8
1
Vastus: auto kiirendus antud liikumisel on 1,8 m/s2 ja 250 m läbimiseks kulub 16,7 s.
16
Näidisülesanne 12. Auto liigub kiirusega 36 km/h. Järsul
pidurdamisel jääb auto seisma 2
sekundi pärast. Leia
pidurdamise kiirendus ja pidurdusteekonna pikkus.
Lahendus.
Liikumise illustreerimiseks teeme joonise.
Antud:
v0 = 36 km/h = 10 m/s
t = 2 s
v = 0
a = ?,
s = ?
Tegemist on mitteühtlase liikumisega. Eeldame, et pidurdamisel
on auto liikumine ühtlaselt aeglustuv, sest siis saame kasutada selle liikumise kiirenduse ja
läbitud teepikkuse arvutamise valemeid
2
v −
vat0
a =
jas =
v t +
.
0
t2
Nagu algandmetest on näha, saab kohe välja arvutada kiirenduse ja selle abil kohe ka
pidurdusteekonna pikkuse
0 − 10
5 22
⋅
a) m/s2 = - 5 m/s2 , =
s(10 ⋅ 2 −
) m = 10 m.
2
2
Vastus: auto kiirendus pidurdamisel on − 5 m/s2 ja pidurdusteekonna pikkus on 10 meetrit.
Kuna see pidurduskiirendus vastab suhteliselt järsule pidurdamisele, siis siit on näha, et ka auto
kohta väikese kiiruse korral on
pidurdusteekond piisavalt pikk, mis tähendab, et auto
silmapilkne peatamine pole kunagi võimalik.
Kommentaar. Kuna mitteühtlase liikumise korral me enamasti eeldame, et tegemist on ühtlaselt
muutuva liikumisega, st. kas ühtlaselt kiireneva või ühtlaselt aeglustuva liikumisega, siis tasub
sealjuures kasutatavaid valemeid veelkord vaadata.
Ühtlaselt muutuva liikumise korral on kiiruse ja läbitud teepikkuse valemid järgmised
v =
v +
a t0
,
2
a ts =
v t +
.
0
2
Siin
v0 on keha kiirus alghetkel (ehk ajahetkel
t =0), aja
t möödudes on keha kiirus
v ja keha
poolt selle aja jooksul läbitud teepikkus on
s.
Sõltuvalt sellest, mis meil liikumise kohta on antud, tuleb
nendest valemitest arvutada
ülejäänud suurusi, kusjuures
arvutuse lõppvalemid sõltuvad nendest suurustest, mis on antud.
Seetõttu tasub need kaks valemit meelde jätta, sest kõik ülejäänud saab nendest sõltuvalt
algandmetest tuletada. Näidisülesandes 11 oli antud läbitud teepikkus ja kiirus. Kui meid
17
v 2
huvitab kiirendus, siis selle saab arvutada valemiga
a =
. Nagu me nägime, pole seda vaja
2
smeeles pidada, selle valemi saame lihtsalt tuletada ülaltoodud kahest valemist.
Vaba langemine Maa pinna lähedal langevad kõik kehad raskuskiirendusega (vaba langemise
kiirendusega) g = 9,8 m/s2.
Näidisülesanne 13. Keha
kukub 10 m kõrguselt maapinnale. Milline on keha kiirus
maapinnale kukkumise hetkel? Kui kaua keha kukkus?
Lahendus.
Antud:
Teeme joonise. Kuna keha algkiirus on võrdne
h = 10 m
nulliga, kukub keha vertikaalselt alla. Liikumine
v0
0
m/s
on ühtlaselt kiirenev, kusjuures kiirendus on
g = 9,8 m/s2
võrdne raskuskiirendusega g. Lähtudes ühtlaselt
v = ?,
kiireneva liikumise valemitest võime antud juhu
t = ?
jaoks kirjutada
2
v =
g tg t ja
h =
.
2
Kuna langemise kõrgus ja raskuskiirendus on antud, saame
kõigepealt leida kukkumise aja
2
h2 ⋅10
t) s = 1,4 s .
g8
9
Teades aega, saame arvutada keha lõppkiiruse
v =
g t = (9,8·1,4) m/s = 14 m/s .
Vastus: keha kiirus maapinnale kukkumise hetkel on 14 m/s, keha kukub 1,4 sekundit.
18
1.8 Üldine liikumineKeha üldine liikumine on enamasti selline, kus muutuvad nii keha kiirus kui ka
kiirendus. Keha liikumist kirjeldav trajektoor on samuti üldjuhul kõverjooneline
(st mitte sirgjooneline). Sellisel juhul, nagu me juba varem mainisime, tuleb
kiirust vaadata vektoriaalse suurusena
r
r
v =
v(
t) ,
mis on alati trajektoori puutuja sihiline (suunatud keha liikumise suunas). Kiiruse
väärtus on samuti üldjuhul ajas muutuv suurus
v =
v(
t) .
Üldisel liikumisel tuleb ka kiirendust vaadata vektoriaalse suurusena
r
r
a =
a(
t) ,
mis iseloomustab kiirusvektori muutust ajas. Kuna kiirusvektor võib muuta
liikumisel nii oma suunda (kõverjooneline liikumine) kui ka pikkust (kiiruse
väärtus muutub), on kiirenduse mõiste märksa üldisem sellest, mida me
vaatasime ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise korral. Ühtlaselt muutuval
sirgliikumisel muutus ainult kiiruse väärtus, suund aga mitte (liikumine on mingi
kindla sirge sihis). Kiirendusega liikumisega on tegemist ka sel juhul kui muutub
kiiruse suund, kiiruse väärtus aga ei muutu. Üheks erijuhuks on siin ühtlane
kõverjooneline liikumine, kus kiiruse väärtus liikumisel ei muutu, muutub aga
kiiruse suund. Viimase erijuhuks on omakorda ühtlane ringliikumine, mille korral
kiirendus (nn kesktõmbekiirendus) on alati suunatud ringjoone keskpunkti
suunas.
Ühtlane ringliikumine, kesktõmbekiirendusÜhtlane ringliikumine on selline liikumine, kus
keha liigub ühtlase kiirusega mööda
ringjoont .
Liikumise trajektooriks on seega
ringjoon . Kuna
kiirus on ringjoone puutuja sihiline, siis kiiruse
suund pidevalt muutub, kiirusvektori pikkus
(kiiruse väärtus) aga mitte. Nagu
eespool öeldud,
on tegemist kiirendusega liikumisega (kiiruse
suund liikumisel muutub) See on
erijuht üldisest
liikumisest, mille korral kiirendusvektor on
kiirusvektoriga risti ja suunatud kogu aeg ringi
keskpunti suunas. Sellist kiirendust nimetatakse kesktõmbekiirenduseks ja see
avaldub keha kiiruse ning ringjoone raadiuse kaudu järgmiselt
19
v 2
a =
.
r(Üldisel liikumisel nimetatakse kiirusega risti olevat kiirenduse komponenti
normaalkiirenduseks.)
Näidisülesanne 14. Auto liigub teekurvis kõverusraadiusega 50 m ühtlase kiirusega 54 km/h.
Kui suur on auto kesktõmbekiirendus?
Lahendus.
Liikumise illustreerimiseks teeme
Antud:
vjoonise.
= 54 km/h = 15 m/s
r = 50 m
Teekurvi lõigul liikumist võib vaadata
a = ?
kui liikumist ringi kaart mööda, mille
raadius on võrdne
kurvi kõverusraadiusega
r. Kuna
kesktõmbekiirendus arvutatakse
valemist
v 2
a =
,
rsaame peale arvandmete asendamist tulemuseks
152
a) m/s2 = 4,5 m/s2 .
50
Vastus: auto kesktõmbekiirendus on 4,5 m/s2 .
1.9 Horisontaalselt visatud keha liikumineNB! Selle osa võib esimesel lugemisel vahele jätta.Kasutades erijuhuliste liikumiste jaoks kirja pandud valemeid, on võimalik
kirjeldada ka mitmeid keerukamaid
liikumisi . Ühe näitena vaatame siin Maa
pinna lähedal horisontaalselt visatud keha liikumist. Seda liikumist saab käsitleda
liitliikumisena kahest sõltumatust liikumisest: ühtlasest horisontaalsuunalisest
liikumisest ja ühtlaselt muutuvast vertikaalsuunalisest liikumisest. Põhjenduse
sellele saame Newtoni
seadustest , sest visatud kehale mõjub vertikaalsihiline
raskusjõud, mis tingib keha vertikaalsihilise vaba langemise raskuskiirendusega
20
g, horisontaalsihis aga raskusjõud kiirendust ei tekita ja visatud keha jätkab antud
algkiirusega liikumist.
Vaatame siin ainult keha kiiruse
leidmist . Kahe sõltumatu liikumise korral on
kiirus võrdne vastavate kiiruste vektorsummaga. Antud juhul on tegemist
horisontaalsuunalise ja vertikaalsuunalise liikumisega. Tähistades vastavaid
r
r
kiirusi
vv1 ja
2 , võime horisontaalsuunalise kiiruse jaoks kirjutada
v =
v1
0 ,
sest see kiirus liikumisel ei muutu, ja vertikaalsihilise
kiiruse jaoks
v =
g t2
,
sest tegemist on vaba langemisega (ühtlaselt muutuva liikumisega, mille
kiirendus on võrdne raskuskiirendusega, kusjuures vertikaalsihiline algkiirus on
võrdne nulliga, sest keha
visatakse horisontaalselt).
Kuna antud juhul on eri liikumisi kirjeldavad vektorid risti on kogukiirus
arvutatav järgmiselt
2
2
v =
v + (
g t) .
0
Teades, et horisontaalliikumine on ühtlane ja vertikaalliikumine ühtlaselt muutuv
(raskuskiirendusega g), saab arvutada ka muid antud liikumisega seotud
füüsikalisi suurusi. Visatud keha trajektooriks on
parabool .
r
Sama mõttekaäiku saab rakendada ka siis, kui keha visatakse algkiirusega
v0 , mis
on suunatud horisontaalsihi suhtes nurga α all. Sel juhul tuleb algkiirus lahutada
kaheks teineteisega risti olevaks komponendiks – horisontaalsihiliseks kiiruseks
vv cos
h0
ja vertikaalsihiliseks kiiruseks
vv sin
v0
.
Horisontaalsihis liigub keha ühtlaselt kiirusega
vh , vertikaalsihis aga ühtlaselt
muutuvalt (raskuskiirendusega g), kusjuures
vv on keha vertikaalsihilise
liikumise algkiiruseks. Keha trajektooriks tuleb jällegi parabool.
21
Näidisülesanne 15. Torni otsast kõrgusega 40 m visatakse horisontaalsuunas kivi algkiirusega
10 m/s. Kui kaugel torni jalamist kukub kivi maapinnale? Milline on kivi kiirus maapinnale
kukkumise hetkel?
Lahendus.
Teeme kivi liikumise
Antud:
kirjeldamiseks
h40 m
joonise, millel on
v10 m/s
kujutatud kivi kiirus
0
kukkumisel mingil
g8
9
m/s2
suvalisel ajahetkel
t ja
sselle lõpphetkel.
vAntud juhul on kivi liikumine vaadatav kahe
teineteisest sõltumatu liikumisena.
Horisontaalsuunas liigub kivi kogu aeg
ühtlaselt
esialgse algkiirusega
v0 . (Miks see
nii on, põhjendatakse dünaamika osas. Siin
ütleme ainult seda, et keha liikumist mõjutab
maa raskusjõud, mis on suunatud
vertikaalselt alla ja seetõttu
horisontaalsuunalist liikumist ei mõjuta.)
Seetõttu on kivi kaugus torni jalamist
arvutatav igal ajahetkel
t lihtsa ühtlase
liikumise valemiga
s =
v t0
Vertikaalsuunas aga langeb keha ühtlaselt kiirenevalt raskuskiirendusega
g. Kuna keha visati
horisontaalsuunalise algkiirusega, siis vertikaalsuunaline algkiirus on võrdne nulliga ja
langemise kõrgus arvutatakse valemiga
2
g th =
.
2
Kuna torni kõrgus
h on antud, saame siit arvutada kukkumisaja
⋅
2
ht =
gja asendades selle ülemisse valemisse, kauguse jalamist, kuhu kivi kukub
2
h2 ⋅ 40
s =
v= (10
)
m = 2 ,
8 6
m .
0
g8
9
22
Esimene pool ülesandest on
lahendatud . Asume nüüd
uurima kivi kiirust. Horisontaalsihile
kiirus jääb kogu aeg ühesuguseks ja võrdub algkiirusega. Vertikaalsihiline kiirus aga
arvutatakse nii, nagu ühtlaselt kiireneval liikumisel (algkiirus võrdub nulliga) valemiga
v =
g tv .
r
r
r
Kivi tegelik kiirus on nende vektorsumma
v =
v +
v0
v . Arvestades, et liidetavad kiirused on
omavahel risti ja joonisel kujutatud kiiruste diagrammil täisnurkse kolmnurga
kaatetiteks ,
kogukiirus aga sama täisnurkse kolmnurga hüpotenuusiks, saame Pythagorase teoreemi
kasutades kirjutada
2
2
2
2 2
v =
v +
v =
v +
g t .
0
v0
Valem võimaldab arvutada kogukiirust mistahes ajahetkel. Meil oli vaja leida kiirus
maapinnale kukkumise hetkel.. Asendades ülal arvutatud kukkumise aja, saame
2
2 2
hv =
v +
gv 2 + 2
g h .
0
g0
Arvutus annab lõppkiiruseks
v = ( 102 + 2 ⋅ 8
9 ⋅ 40 )
m /
s = 2 ,
9 7
m /
s .
Vastus: kivi kukub torni jalamist 28,6 meetri kaugusele, kivi kiirus maapinnale kukkumise
hetkel on 29,7 m/s.
23
NB! Valemid, mis on vaja kindlasti meeles pidada.Ühtlase liikumise kiirus
sv =
.
tÜhtlaselt muutuva liikumise kiirendus
∆
vv −
va2
1
.
ttKiirus ja keha poolt läbitud teepikkus ühtlaselt muutuval liikumisel
v =
v +
a t0
,
2
a ts =
v t +
.
0
2
Kesktõmbekiirendus
v 2
a =
.
r24
Ülesandeid iseseisvaks lahendamiseks.1.1.
Kumb auto liigub kiiremini, kas see, mille kiirus on 90 km/h, või see, mis liigub kiirusega
30 m/s? (Auto, mis liigub kiirusega 30 m/s.)
1.2. Maa pinna lähedal tiirleva tehiskaaslase kiirus on 7,9 km/s. Kui palju aega kulub
tehiskaaslasel ühe täistiiru tegemiseks (st milline on tehiskaaslase
tiirlemisperiood )? Maa
keskmine raadius on 6370 km. (1 h 24 min)
1.3. Maa ekvatoriaalümbermõõt on 40
tuhat kilomeetrit. Kui suur on ekvaatoril
asetseva maapinna punkti kiirus? (460 m/s)
1.4. Kaks autot sõidavad teineteisele vastu, kumbki kiirusega 80 km/h. Mitme sekundi pärast
nad kohtuvad kui algul olid autod 1 km kaugusel? (22,5 s)
1.5. Esimene auto alustas sõitu kiirusega 72 km/h, viie minuti pärast stardib samas suunas teine
auto, liikudes kiirusega 90 km/h. Kui kaugel sihtkohast jõuab teine auto esimesele järele? (30
km)
1.6. Kergejõustiku võistlusel olid võiduajad 100 m, 400 m ja 800 m jooksus vastavalt 10,0 s,
44,1 s ja 1 min 44 s. Millised olid võitjate keskmised kiirused? (10,0 m/s, 9,1 m/s, 7,7 m/s)
1.7. Matkajad läbisid kolmel järjestikusel päeval vastavalt 60 km, 95 km ja 70 km. Kui suur oli
matkajate keskmine kiirus? (75 km päevas)
1.8. Auto sõidab pool tundi kiirusega 90 km/h ja on sunnitud järgnevad 20 minutit sõitma
teeremondist
tingituna kiirusega 30 km/h. Kui suur on auto keskmine kiirus? (66 km/h)
1.9. Poiss, sõites kiirusega 72 km/h sõitvas rongis, tahab kiviga tabada tee ääres seisvat posti?.
Kui kaugel postist peab kivi
viskama , kui kivi visatakse rongi liikumisega risti? Kivi kiirus on
5 m/s ja kivi tabab posti 1,4 s pärast. (29 m)
1.10. Lennuk peab stardirajal
saavutama 45 sekundiga õhku tõusmiseks vajaliku
algkiiruse 80
m/s. Eeldades, et liikumine oli ühtlaselt kiirenev, leida lennuki kiirendus ja stardiraja pikkus.
(1,8 m/s2)
1.11. Auto algkiirus on 8 m/s ja kiirendus 0,2 m/s2. Kui suur on auto kiirus kui läbitud on 1500
m? (26 m/s)
1.12.
Mootorratas , alustades liikumist, saavutab 120 m peal kiiruseks 30 m/s. Eeldades, et
liikumine oli ühtlaselt kiirenev, leida mootorratta kiirendus ja kiirendamisele kulunud aeg. (3,8
m/s2, 8 s)
1.13. Veoautolt, mille kiirus on 90 km/h kukub koormast teele raske kast, mis enne peatumist
lohiseb asfaldil 45 meetrit. Leida kasti kiirendus ja peatumiseks kuluv aeg. (- 6,9 m/s2, 3,6 s)
1.14. Auto, alustades liikumist, liigub esimesed 10 s kiirendusega 2 m/s2 ja järgmised 10 s
kiirendusega 1 m/s2. Kui pika tee läbis auto 20 s jooksul ja millise kiiruse ta saavutas? (350 m,
30 m/s)
25
1.15.
Sprinter läbib 100 m
distantsi ajaga 9,8 s. Oletades, et sprinter saavutab maksimaalse
kiiruse esimese 10 m peal ja edasi
jookseb ühtlase kiirusega, leida see kiirus. (11,2 m/s)
1.16. Kui suur peab olema vertikaalselt üles visatud kivi minimaalne algkiirus, et tõusta 21 m
kõrgusele? (20 m/s)
1.17. Kui suur on ekvaatoril asetseva maapinna punkti kesktõmbekiirendus? Maa keskmine
raadius on 6370 km. (0,03 m/s2)
26
Kõik kommentaarid