Rajas oma kooli Akadeemia.Ta suri pulmapeol,istus tooli ja jäi magama. Metafüüsika õpetus. Platoni filosoofia tuumaks oli ideede õpetus.Tegelikult eksisteerib ideede maailm täielik reaalsus.Meie kogeme ainult näivat tegelikust,see on muutuvate ja kalduvate asjade maailm,aga muutuvad ja kalduvad asjad ei ole tegelikus.Kõik mõtted on reaalsed,muutumatud,püsivad,jäävad ja igavesed.Kõik näivate mõtete olemasolu algab algkujust.Me ei saa otseselt meeltega tajuda,kuid me saame näha nende koopiaid,platon ütleb:ebatäiuslikud koopiad.Me näeme varje tegelikuses-ehk inimesed on otsekui vangid koopas ja on seljaga koopasuus poole.See kus me eksisteerime on tegelikult illusioon ehk see ei ole tegelikus.Platon on öelnud et see maailm kus inimene elab on vangla.Kui nad on pärit reaalsusest ning nende sihiks on sinna tagasi minna.Ideede poolel on kindel hierarhia:kõrgemad ja madalamad ideed ehk headus.Inimese hing kuulus ANAMEESISE teele.
mille eksistents ist ma veel ei tea; nõnda ka mitte ühestki neist, mida mõtlen välja kujutledes." · ,,Mis siis oli temas see nii selgesti haaratav? Kindlasti ei midagi sellest, milleni jõudsin meelte abil; sest kõik, mis kuulub maitsmise või haistmise või nägemise või puudutamise vai kuulmise alla, on juba muutunud: vaha ise aga on alles." · ,,Kuna ma nüüd tean, et kehi tajutakse ainuomasel viisil üksnes intellektiga ega mitte meeltega või kujutlusvõimega, ja mitte selle põhjal, et neid puudutatakse või nähakse, vaid üksnes selle põhjal, et neid mõeldakse, siis tunnetan ma täiesti selgesti, et ma ei taju midagi kergemalt ega evidentsemalt kui oma vaimu." Pärja Bärg Maakorralduse magister I Pärja Bärg Maakorralduse magister I
"viletsusest", kuid tegi seda tema "suurusest" ja väärkusest lähtudes. Inimeste puudstele osutas ta kui sõber, soovides, et inimesed lõpmatult täiustuksid, s.t muutuksid oma "inimkuju" väärilisteks. Reaalsele ja ebatäiuslikule inimesele tundis Pascal kaasa. Seega saab kõnelda Pascali humanismist. 4. Kokkuvõte Pascali arvates on lõpmatuse mõistet tarvis nii üli suure universumi mõistmiseks, kui ka lõputult väikeste asjade aru uurimisel, sest me ei tohi otsustada oma meeltega tajutava tunnetuse põhjal. Kuna inimese mõistus on piiratud, ei suuda me lõpmatust oma meeltega tajuda, meie mõistus läheb segadusse või eksitusse. Tõeliselt suudab lõpmatuse olemust tunnetada vaid inimese süda. Inimest valitseb sügavalt kujutlus, mis ei lase meil mõistust järgida ning kui keegi käitukski vaid mõistuse järgi, peaksime me teda arvatavasti hulluks. Inimene otsib oma elus "ülimat hüve", mis tähendab täielikku rahulolu enda ja oma eluoluga. Sageli
silmahakkavalt tihedad ning rikastavad teose kunstilist struktuuri. ,,Tolmule ja tulele" tunnuslik on tendents lüürilist väljendust käsitleda. Sageli tekib tunne, nagu taanduks autor oma tundeseisundite ja mõttekäikude kord heasoovlikuks, kord irooniliseks või muigel vaatlejaks. Elav lüüriline kirjeldus annan edasi seisundit või olukorda (,,Karantiin"), vahendab mõtisklusi (,,Pahed", ,,Titaanid"), loob tüübiportreid (,,Halvad naised"). Meeltega tajuvate välismaailma seigad ei puudu Betti Alveri luules, kuid nende tähistamine on alati ainult vahend poeetilise üldistuse või sümbolini jõudmiseks. ,,Tolmu ja tule" luulekeel sujub vabalt ja nõtkelt, selgelt ja loomulikult. Sundimatult suudab see väljendada keerukaidki mõtteid. Värss on täiesti vaba täitesõnadest, täpne riim kõlab endastmõistetavalt puhtalt, vähimagi pingutuseta.
võimalikkuse kahtluse alla seadmist just sellele oli Fichte aga oma filosofeerimisega alati soovinud vastu seista. See on tema jaoks spinozism antud terminiga märkis Fichte tema enda filosoofilise seisukoha negatiivset vastandpositsiooni. Schelling seevastu jõuab Fichte positsioonist tõukudes oma loodusfilosoofiat arendades Fichtega võrreldes hoopis erineva looduse mõisteni. Loodus ei samastunud tema jaoks sugugi enam meeltega tajutava maailmaga, vaid omas nii meelelist kui ka intelligiiblit olemist. Looduse tõde ei ole tema silmis tabatav ei Newtoni poolt loodud loodusteadusega, mis näeb looduses vaid suurt mehhanismi, ega ka teadusõpetusega, mis käsitleb loodust kui pelka vahendit ilma immanentse seaduspära ja sihita. Schellingi põhiprobleemiks oli subjekti ja objekti, vaimu ja looduse, ideaalse ja reaalse kui vastandite ühtsus. Ta püüadis Fichte subjektiivset idealismi ühendada oma objektiivse
Kriitika Piaget´ teooriale-sensomotoorne arengustaadium. Piaget´ vaatlusi imikute kohta on kinnitanud ka teised uurijad ,kuid tõenäoliselt alahindas ta imiku tajumise võimet.Mitu uurijat on näidanud,et imikud tajuvad objekte püsivast eksisteerimisest varem. Operatsioonieelne staadium - 3. kuni 7. eluaastani. Hakatakse objektide ja nähtuste tähistamiseks kasutama sümboleid (sõnu). See võimaldab lapsel mõelda asjadest, mis pole hetkel meeltega tajutavad (nt rääkida koerast, keda laps nägi eile). Laps ei suuda sooritada keerukamaid mõtteoperatsioone (operatsioonieelne). Lapse mõtlemist iseloomustab enesekesksus e egotsentrism - ta usub, et kõik mõtlevad temaga ühtemoodi (nt täiskasvanut lohutades pakub talle oma lemmikmänguasju) ning et tema on sündmuste põhjustaja (õues läheb pimedaks sellepärast, et tema heidab magama).Kujunemata on laekuvat informatsiooni korrastavad mõisted nagu
tegevuses, peame me suunama oma mõtted vaimu tegevusele ning seda tähelepanelikult uurima. Objektide üksikasjalikul uurimisel, märkame me selle juures järjest enam detaile ning saame juurde järjest enam tajumusi ning seega ka ideid ning teadmisi selle kohta. Kui inimene sünnib siis on tema ülesandeks tutvuda maailmaga, et saada ideid ning teadmisi. Maailmast tuleb nii palju informatsioooni, mis tekitavad nii palju ideid, et noores eas pole aega teadvustada oma sisemist maailma. Meeltega aistitavast on raske ennast lahti rebida, sest ideede tekkimiseks on maailmas nii palju materjali, millel ei näi lõppu tulevat ning sageli tahetakse aga muudkui täiendada oma teadmisi, et maailmaga kursis olla ning oma arvamust avaldada. Inimene saab aga küpseks, kui ta on võimeline iseennast teadvustama. Locke kirjutab oma essees ideede tekkimisest ja päritolust, mõtlemisest ning selle teadlikusest ning inimarust. Esse põhiideed on,et ideed ei ole kaasasündinud, mõtlemine
Minevikku ei saa inimene kuidagi muud moodi tunnetada, kui vaid mälu kaudu (tekivad näiteks mälupildid) ja tulevikku saab tunnetada vaid ootuste kaudu (taas luuakse mingi pilt eesootavast), kui neid püüdes tunnetada oleme ju siiski seotud olevikuga ja sestap ongi Augustinuse arvates ajakategooriad seesugused- mineviku olevik ehk olevikus olles saame mälu kaudu tunnetada möödunud aega; oleviku olevik ehk silmaga ja muude meeltega tunnetatav ning tuleviku olevik ehk olevikus olles evime ootusi tuleviku suhtes.
Kreeta kultuur Kreekas elas teadmata päritoluga rahvas, kes umbes 2000 aastat enne kristust rajas Kreetal tsivilisatsiooni. Mütoloogia seostab tsivilisatsiooniteket kuningas Minose valitsemisega. Kasutati kirja, millest tänapäeval aru ei saa. Kreeta saarel oli mitu lossi, mille ümber asusid linnad. Tuntuim loss oli Knossos. Lossidel oli mitu otstarvet: 1) Laoruumid ja käsitöö kojad näitavad neid majandus keskustena 2) Lossid olid usukeskused ja kultuse paigasd. Losside ees oli tavaliselt suur väljak 3) Poliitilise võimu keskus Lossid olid kindlustamata. Kreeta kultuuri eripäraks on sõjakate joonte puudumine. Kunstis domineerisid naised. Oletatakse, et ühiskonda võisid juhtida naised. Mükeene kultuur Põhja poolt tungisid Kreekasse tänapäeva kreeklaste esivanemad. Nende arengu tase oli kreetalaste omast madalam. Osa kreeklasi tungis üle mere Kreetale...
huvi või seos teiste õppevaldkondadega. Selleks, et vaatlus oleks eesmärgipärane ja tulemuslik, peab õpetaja vaatlust juhtima. Vaatluse juhtimiseks sobivad suunavad küsimused. Pärast üldmulje vaatlemist saab põhjalikumalt üksikutele osadele keskenduda huvi toetab tahtelise tähelepanu püsimist vaadeldaval.Osade kaupa vaatlemine vajab kindlat ja harjumuspärast järjekorda või süsteemi. Vaatlusele tuleks võimalusel lisada kõikide teiste meeltega saadavad andmed - võimaluse korral kompida, maitsta, nuusutada, kuulata. Katse ehk eksperiment on loodusobjektide ja looduses valitsevate seoste tundmaõppimise olulisemaks vahendiks - mille kaudu kontrollitakse mingit oletust või saadakse uut teavet. Otstarbekas paljusid teadmisi lühema ajaga ning kindlamini lasteni viia katseid tehes.Märkamisest saab alguse huvi ning mõistmiseni viib lapsi kogemus
häälitsused, mis saadavad kõnet. c) Adapterid – Abivahendid, mida inimesed kasutavad oma ärevuse maandamiseks. Objekt – Kõik võimalikud objektid, mis maandavad ärevust. Enese – Iseenese puudutamine. Isikuruum – Kujuneb välja 10-12 eluaastaks. a) Intiimtsoon – Kuskil 50cm kehast, kuhu lubatakse lähisuhetes olevad inimesed. Tajume kõikide meeltega. b) Isiklik tsoon – 1,2-1,3m kehast, see on suhtlemine sõprade, tuttavate ja rollitäitjatega. c) Sotsiaalne tsoon – 3,7m , soovitav käitumine rollitäitjatega. Esinemine väiksemate gruppide ees. d) Avalik tsoon – 7,5m , esinemine ja suhtlemine suurema grupi ees. Taktiilsus ehk teise inimese puudutamine suheldes – a) Funktsionaalsed suhted - Puudutamine toimub ainult rolli
võrdlemine, hulga määramine jne. Õues kasutatakse rohkem vabamängu, ehk lapsed organiseerivad endile ise tegevust, kuid samas kaasatakse nad ka täiskasvanute tegemistesse (seemne külvamine, rohimine jne). Õues mäng on seotud aktiivse füüsilise liikumisega. Lasteaia korrastustööd tehakse ära koos laste ja vanematega. Steineri kasvatus printsiibid iseloomustavad last järgnevalt: 1. laps kui ülitundlike meeltega olend; 2. laps kui jäljendav olend; 3. laps kui rütmiline olend. Steiner ütleb, et laps on väga meeleiline olend ja seda eriti esimesel eluaastal. Temasse tuleks suhtuda nii nagu oleksid tal silmad ja kõrvad üle kogu keha. Samas on ta nii meeleline, et teda peab selles osas ka kaitsma. Ülestimuleerimine viib selleni, et aju ei suuda informatsiooni vastu võtta. Olulisel kohal on looduslähedus, mis kajastub nii lasteaia maja sees kui väljas ja ka õppetöös.
otstarbekohased inimese sihipärase tegevuse tõttu. Kuid otstarbekohased on ka looduslikud kehad, mille otstarbekus olema tingitud kellegi teise poolt. See keegi ongi Jumal. Universaalide probleem Universaalideks (ld universalis `üleüldine') nimetatakse abstraktseid objekte omadusi, suhteid ja arve. Universaale vastandatakse konkreetsetele objektidele ehk partikulaaridele (ld particula `osake, tükike'). Universaalidest saame mõtelda, konkreetseid objekte aga meeltega tajuda. Näiteks on laud klassis konkreetne objekt, mida saame näha ja käega katsuda, kuid samas võime ju rääkida lauast ka üleüldse. Inimene, keda näeme, on konkreetne objekt, kuid me võime rääkida ka inimesest üleüldse (nt inimese mõistet defineerides). Universaalide probleem, seisneb küsimuses, kas universaalid on olemas ja kui on, siis mis mõttes nad on olemas. Näiteks võib inimene olla õiglane, kuid kas on olemas ka miski, mida võime nimetada õigluseks
Inimmõtlemise vääramatuks kaastingimuseks (resp. eelduseks) on kõne. Lapse mõtlemise arendamine pole võimalik ilma tema kõne arendamiseta. On päris selge, et lapse mõtlemine algab just näitlik-efektiivsest mõtlemisest. Ühtlasi toimib imelihtne põhimõte- lapse näitlik-efektiivne mõtlemine saab areneda vaid siis, kui lapsel on midagi näha ja jälgida (ka kompida, kuulata) tajuda ( Leppik 2004: 53-55). Lapse mõtlemise aluseks on protsessid, mida laps elab üle oma meeltega tunnetades. Otseselt toetub mõtlemine mõistetele, mis omandatakse kõne kujunemise ajal. Algselt tugineb lapse mõtlemine nähtavale (kujundlikule) ja alles 12.-13. eluaastaks saavutab abstraktse iseloomu toetudes mälus salvestatule. Mõtlemist arendab eelkõige mõtlemisprotsess ise (võimalus mõelda) ( Leppik 2004: 61-62). Robert Fisher raamatus "Õpetame lapsi mõtlema", toob välja tõsiasja, et kolmandal või
ümberpööratud kujutis. Valguse mõjul tekib võrkkesta valgustundlikes kolvikestes ja kepikestes fotokeemilise protsessi tagajärjel erutus, see läheb närviimpulsside voona juhteteid kaudu nägemiskeskusesse ja seal analüüsituna muutub nägemisaistinguks. Nägemisaistingul põhineb meelelise tunnetuse protsess - nägemistaju, mis sõltub nt. varaseimaist kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest. Nägemistajul on võrreldes teiste meeltega suurim tunnetuslik tähtsus. Silma võrkkestal asuva kollatähni keskkoha varal toimub otsene e. tsentraalne nägemine, mis on selgeim; silmaläätse kumerus muutub vastavalt vaadeldava eseme kaugusele. Tsentraalne nägemine tehakse kindlaks nägemisteravust hinnates. Võrkkesta ääre e. perifeerses osas toimub perifeerne nägemine; see pole selge, kuid võimaldab ruumis orienteeruda. Monokulaarne nägemine on nägemiskujutise saamine ühe silma abil. Binokulaarne
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Meeleelundid ja tunnetusprotsessid Referaat Margit Reinsalu 10a Tallinn 2010 0 Tunnetusprotsessid Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad: aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aistingud Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Tänapäeval eristatakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistinguid. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on närv...
Platon. · Idee mõiste, näited; võid meeldetuletuseks lugeda lk. 25. Idee on asjade tõeline olemus, igavene ja saab tunnetada vaid mõistusega. Nt. Maja võib hävida tulekahjus, kuid maja idee ei kao, maja uuesti ehitades, lähtub maja ideest. Inimene võib surra, kuid inimese idee on jääv. · Ideede maailma ja meeleline maailm. Meeleline Ideede · Tabame meeltega · Tabame mõistusega · Materiaalne · Immateriaalne · Pidevas muutumises · Ei muutu, on püsiv ja seetõttu igavene Näilisus Tegelikkus · Koopamüüt, selle mõte; lk. 26.
käepärast. Raamatust leiame ühtpidi meid vaimustavaid, kuid samas ka meie harjumuspäraste mõttekäikude üle irvitavaid utoopiad, mille üheks olemuslikuks kokkuvõtteks on prognoos tuhandeks aastaks: ,,Superintelligentsete reheahjude tsivilisatsioon avastab planeedi Maa, kuid kahjuks on selleks ajaks kogu inimkond degradeerunud käsnadeks. Hea uudis on see, et käsnad räägivad eesti keelt". Mitmiktaju rikastab. Tõepoolest võib nõnda avatud meeltega inimest ainult kadestada. Autori kui sünesteedi peas ja kehas toimub justkui neuroloogiline ,,klaaspärlimäng" tekib seoseid, milleni ,,tavalised inimesed" kergesti ei ulatu. Ruumi kodustamine ja taimedega kõnelemine on hea kätte võtmisega jõukohased ka praegusaja eestlasele, eriti neile, kes viitsivad selleks aega võtta. Autoriga on tegelikult raske vaielda, sest Eesti ongi eriline. Kas me just maailmas nii
Niisiis on subjektiivne elu täielikult sõltuv selle objektiivsetest väljendustest. Hermeneutika peab lugejat juhatama märgist märgini. Kirjanduslik hermeneutika on õpetus märkidest, mõistmine, märkide kaudu sõnumi mõistmine. Seega saame me kirjanduslikku hermeneutikat Diltheyle toetudes vaadelda kui semioloogiat, s.t. õpetusena, mis lugejat kirjalikult fikseeritud märgiseostes juhib ja teel hoiab. Meie tähelepanu on suunatud meeltega tajutavatele märkidele, mis on meie suhtes välised, objektiviseeritud. Nad on meie jaoks meeleliselt tajutav võõras olemine, eluväljendus, mida me üritame mõista. Just see võõrapärasus on see, mis meid mõista püüdmisele provotseerib, aga indiviidide kogemused ei tohi olla liialt erinevad, mingi ühisalus on mõistmiseks vajalik. Me näeme ühesuguseid värve; võõras kogemus ise saa kunagi olla nii võõras, et mõistmine ei oleks võimalik
õppeprotsessi saadab laste 100%-line kaasatus, andes igaühele võimaluse tulla välja passiivsest kuulaja-vaataja rollist ja pakkudes keskkona väljendusele, loovusele ja ettevõtlikkusele. Pedagoogilise ümbruse kujundamisel on olulised kord ja usaldatavus. Et väikelapse õppimise erilisele loomusele parimal viisil vastu tulla, on kujundatud lapse ümbruses ruum, kus on rikkalikult käegakatsutavat laadi kogemusvõimalusi. Sest õppimine, mis on seotud keha ja meeltega, nõuab vahetult kehaorganitega kogetavat ümbrust. Arvesse tuleb aga mitte ainult meeleline, käegakatsutav asjade ja ruumide kvaliteet. Siin on oluline ka vähem silmatorkav faktor, nimelt ümbruses valitsev kord ja usaldatavus. Laste elutunde jaoks on otsustava tähendusega eile nähtut täna jälle kohata. Meie klassiruumide sisstses on lähtutud eelkirjeldatust ning iga ruum kajastab kindat maa elementi (maa, õhk, tuli, vesi). Maa- puit, kivid, muld, erinevad rohelised taimed sh
teiste õppevaldkondadega. Selleks, et vaatlus oleks eesmärgipärane ja tulemuslik, peab õpetaja vaatlust juhtima. Vaatluse juhtimiseks sobivad suunavad küsimused. Pärast üldmulje vaatlemist saab põhjalikumalt üksikutele osadele keskenduda – huvi toetab tahtelise tähelepanu püsimist vaadeldaval. Osade kaupa vaatlemine vajab kindlat ja harjumuspärast järjekorda või süsteemi. Vaatlusele tuleks võimalusel lisada kõikide teiste meeltega saadavad andmed - võimaluse korral kompida, maitsta, nuusutada, kuulata. Katse ehk eksperiment on loodusobjektide ja looduses valitsevate seoste tundmaõppimise olulisemaks vahendiks - mille kaudu kontrollitakse mingit oletust või saadakse uut teavet. Otstarbekas paljusid teadmisi lühema ajaga ning kindlamini lasteni viia katseid tehes. Märkamisest saab alguse huvi ning mõistmiseni viib lapsi kogemus. Eelkoolieas
mida sisaldab „kõik“ (kas ka abstraktseid objekte?). Esiteks võidakse füsikalismi puhul silmas pidada spetsiaalselt füüsika ja teiste teadusharudevahelist suhet, teiseks võidakse selle sõna valikuga, et kõik füüsikaline ei ole mateeria (õigemini aine). • Universaalide probleem, kus universaalid on abstraktsed objektid – omadused, suhted ja arvud. Universaale vastandakse konkreetsetele objektidele, sest universaalidest saame mõelda, konkreetseid objekte aga meeltega tajuda. (Universaalid on filosoofias üldised ideed). Näiteks: laud on klassis konkreetne objekt, mida saame näha ja käega katsuda, kuid samas võime rääkida lauast ka üleüldse. Näiteks: inimene, keda näeme on konkreetne objekt, kuid me võime rääkida ka inimesest inimese mõistet defineerides. • Nominalism(vastandina realismile) – pidas üldmõisteid vaid üksikesemete nimedeks. Üldmõisteid, mis meie mõtlemine asjadest loob, ei eksisteeri nende järgi
Sokratesel oli vaenlasi, kes süüdistasid teda jumalate salgamises ja noorsoo rikkumises ning kohtus ta mõistetigi surma. Sokrates arvas, et surm on hinge kehast vabanemine või siis mittemillekski muutumine. Kumbki variant ei olnud tema jaoks hirmus. Platon- Sokratese kõige kuulsam õpilane. Ta rajas Akadeemia. Õppetöö Akadeemias toimus kuni 529 m.a.j, mil Ida-Rooma keiser Justinianus ta sulges kui "paganliku võltstarkuse taimelava". Platon väitis, et lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel eidosed ehk ideed. Meelelise maailma ja ideede maailma vahekorda võiks selgitada Platoni nn koopamüüdi abil (mis Platoni sõnul selgitab küll hoopis harituse erinevust harimatusest): inimesed elavad nagu koopas, kus nad näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks. Viimased aga asuvad hoopis mujal ning inimesed näevad nende varje.Ideed moodustavad omaette maailma ning neid saab kujundlikult öeldes näha ainult mõistusega
naine meeste seas või muu selline. Liikumine nende reklaamid on väga liikuvad ja rütmikad. Kordumine kedagi vi midagi pidevalt või pikemalt nähes või kuuldes hakkame talle tähelepanu pöörama ja üldiselt on kokakoola reklaamid kindla jutuga ja üsna pikad. Uudsus kokakoola ei kasuta kunagi samat ideed kaks korda, mis teeb nende reklaamide jälgimise iga kord väga huvitavaks. Kompanii teab seda ja seekaudu manipuleerib meie meeltega. Kuid mis annab siiski kokakoolale selle eelise, et ta on enim müüdud karastusjook üle kogu maa? Pole eriti uskumatu see on punane värv, mis neile selle eelise annab, kuna punane värv on domineeriv ja agressiivne. Loomariigis sümboliseerib punane kõrgemat testosterooni taset ja ühe isase domineerimist teiste üle(oleme ju ka meie omamoodi loomad loomariigis). Aga siiski inimeste puhul on punane värv sageli
Toila Gümnaasium Külli Laur Juugendstiil. Kunsti ajaloo referaat. Voka 2007 2 Juugendstiil Juugendstiil sai alguse 19. sajandi lõpul Inglismaal. Euroopa mandrile jõudis see aga hiljem. Stiili kasutati peamiselt arhitektuuris, sisekujunduses, raamatu- ja plakatikujunduses vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Juugendstiili loomisel oli kahesugune eesmärk: taheti vältida vanade stiilide ja teemade lõputut kordust ning luua stiili, mis kujundaks keskkonda. Tunti, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest, on see, et dekoratiivne element muutub kunstis iseseisvaks. Maali, arhitektuuri ja kunstkäsitöö traditsioonilistes stiilides olid esinduslikud ja emotsionaalsed väärtused alati endale allutanud dekoratiivsed elemendid, samas kui juugend püüdis vabastada puhta v...
tasane jõgi voogab ju samas edasi. Levinumateks teemadeks olid veel patt ja kiusatus : "patt, mis algul muutus iluks ja mida siis ilmutati ilus." Kuigi juugendi puhul on erilisel kohal joon, oli maalis oluline ka värv. Värvi abil püüdis kunstnik kujutada oma hetke tundeid äratamaks samasuguseid emotsioone vaatajas. Igal värvil oli oma väljenduslik mõju : punane oli meelelisuse värv, kollane rõhutas puhtust, sinine jahedust, valge esindas midagi sellist, mida meeltega enam tajuda ei saa. Juugendmaal kujunes Inglismaal sujuvalt prerafaeliitlikust liikumisest. Juhtivaks juugendkunstnikuks peetakse juba graafikuna esile tõstetud Aubrey Beardsleyd (kuigi tal valmisid vaid üksikud akvarellid). Oluliseks figuuriks oli Walter Crane (tuntuim töö on "Neptuni hobused", kellest sai paljude tulevaste kunstnike õpetaja. Märkimisväärse panuse maali arengusse andis rühmitus "Les Nabis" ("Prohvetid"), mille liikmed andsid oma osa ka juugendi arengusse
I teema: mis teadus on tarkus ja teadus millistest põhjustest ja algetest on tarkus 1. Kuidas meeltetajude armastamine annab tunnistust, et inimene on loomu poolest teadmishimuline; Kuna meelte kaudu saab inimene ümbritsevast maailmast infot siis armastus meeletajude vastu annab tunnistust teadmishimust. Kõige rohkem tähtsustame nägemismeelt, kuna viimane annab meile tunduvalt rohkem aimu ümbritsevast maailmast ja ilmutab kõige rohkem erinevusi asjades. 2. Mis mõttes need, kel on mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad kui need elukad, kel mälu ei ole (on vaid meeletajud); Kuidas mina sellest aru sain on nii, et õpitakse kogemustest. Et õppida ja saada kogemusi on valik nii mälu kui meeltetaju. Kogemused aga tekivad mälust. Nagu ütleb Aristoteles: ,,Arvukad mälestused ühest ja samast asjast moodustavad ühe kogemuse jõu" 3. Mis on kogemus ja mis on kunst? Mille poolest nad erinevad? Selgitage seda. Kogemus on loonud kunsti, kogenem...
JUUGENDSTIIL Referaat Juugend on 19. sajandi lõppkümnendi ja 20. sajandi alguse Euroopa ja Ameerika kunstistiil. Juugendi kujunemist mõjutas oluliselt positivistlik filosoofia ja seda kahel tasandil intellektuaalsel ja visuaalsel. Stiili kasutati peamiselt arhitektuuris, sisekujunduses, raamatu- ja plakatikujunduses vähemal määral aga maalikunstis ja skulptuuris. Selle loomise eesmärgid: välditi vanasid stiile ja teemade lõputut kordust ning loodi stiili, mis kujundaks keskkonda. Tunti, et seda võib saavutada kõigi dekoratiivsete kunstide sünteesiga. Juugendi kõige iseloomustavamaks jooneks, mis eristab teda kõigist kaasaegsetest stiilidest, on see, et dekoratiivne element muutub kunstis iseseisvaks. Maali, arhitektuuri ja kunstkäsitöö traditsioonilistes stiilides olid esinduslikud ja emotsionaalsed väärtused alati endale allutanud dekoratiivsed elemendi...
kilpkonnale. "Nool". Ükskõik kus nool ka ei asuks, alati ta asub mingis punktis (s.t tal on alati teatud koordinaat ütleksime tänapäeval). Kui nool asub teatud punktis, siis ta ei liigu, sest võimatu on üheaegselt asuda mingis punktis ja liikuda. Järelikult nool ei liigugi. 10. Platon. Platoni arvates eksisteerib kaks maailma: Meeleline maailm Ideede maailm Tabame meeltega Tabame mõistusega Materiaalne Immateriaalne On pidevas liikumises Ei muutu, on püsiv ja seetõttu igavene näilisus tegelikkus Idee- asjade tõeline olemus ja teda saab tunnetada vaid mõistusega. Ideed on muutumatud, neid ei saa hävitada
Ideed kanduvad sinna läbi kogemuste, mis saavad osaks meile läbi meeleliste tajumiste. 3. Üks ideede allikas on väliste asjade aistmine. Läbi meelte jõuavad meie vaimu välised objektid ning läbi vaimu tajumise saab osaks meile see objekt. 4. Inimene saab ideid ise luua läbi vaimu tegevuse. Uute ideede loomiseks kasutab ta juba olemasolevaid ideid, analüüsib neid, mõtiskleb nende üle ja jõuab uute seoste-järelduste ehk ideede juurde. 5. Ideid-teadmisi omandatakse kas meeltega tajudes või siis olemasolevates ideedest genereerides. Järelikult kõik meie ideed pärinevad teistest allikatest. 6. Pole põhjust kahelda, et vastsündinud lasped ei oma just väga palju ideid. Nad hakkavad neid järk-järgult läbi kogemuste omandama. Kui laps on isoleeritud muust maailmast, siis on samuti isoleeritud tema vaim ja teadmised-ideed jäävad kujunematta. Järelikult on ideede omistamiseks vaja väliskogemusi.
Viimsi Kool Mälu Referaat Merily Viibur Juhendaja: Ivi Rammul Viimsi 2008 Sisukord: Sissejuhatus................................................................................................................................... Mälu.............................................................................................................................................. Mälu on kolmeastmeline:.......................................................................................................... Mälu liigid:................................................................................................................................ Protseduuriline mälu............................................................................................................. Ikooniline ja ehhooniline mälu.....................................................................................
seotud õigussuhteid, seda nii paigalseisus kui ka nende muutumises. Põhiline õigusaktiks on asjaõigusseadus ja selle seaduse §5 järgi on asjaõigused omad (omandiõigus), piiratud asjaõigused(servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostu eesõigus ja pandiõigus) Asi on kehaline ese. Esemena on seadused defineeritud asju, õigusi ja muid hüvesid, mis võivad olla õiguse objektiks. Ese on kehaline siis, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav ja reaalselt valitsetav. Õiguslikus mõttes on asjadeks ka taimed, loomi ei loeta asjadeks, kuid nende suhtes kohandatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (vt TSÜS§49, lõige3). Teisiti on sätestatud looma omaniku õigused, st loomaomanik peab oma õiguste kasutamisel jälgima loomakaitse erisätteid. Inimekeha ega laipa ei loeta asjaks, sets tänapäeva õigusliku arusaamise kohaselt ei saa inimene olla
Tänapäevane loomade söötmine toimubki põhiliselt enda poolt kasvatatavate taimede alusel, kuhu siis mõnikord lisatakse muid toidulisandeid. Eelnevast järeldades on taimekasvatus väga vajalik Tänapäeval on hakatud taimi kasvatama ka muudel eesmärkidel, kus taimede kasvatamise põhieesmärgiks ei ole mitte selle kasulikkus, vaid ilu. Taimi seostatakse erinevate energiatega ja ilusa looduse keskel viibides, vabastab selle ilu hoomamine oma meeltega inimese pingetest ja stressist. Taimed muudavad kogu planeedi ilusamaks, kuigi me elame sinisel planeedil, siis on inimeste elu seotud ikka eelkõige selle pisikese rohelise osaga. On teadatuntud fakt, et kõik mis on roheline on elus, seega inimesed peavad ikka taimekasvatusega edasi tegelema, et hoida meile väga väärtuslikku elusloodust, mis hävib, kui inimene selle heaks midagi teha ei saa. Kuigi inimesed on ka need, kes elusloodust hävitavad,
iseenda tegevusest. 8.) Vaimus olevate ideede rikkus oleneb sellest kui paljude ja kui erinevate objektidega nad kokku puutuvad. Sellest oleneb see millisel määral nad on erinevate ideedega täidetud. See oleneb sellest, kas objektid millega nad kokku puutuvad on rohkem või vähem mitmekesised. Seestpoolt tulevate ideedega aga olenevalt oma vaimu tegevusest - olenevalt sellest, kas nad reflekteerivad neid rohkem või vähem. 9.) Inimesel on raske end meeltega aistitavast lahti rebida ja reflekteerida omaenda tegevusi kuna reflektsioonid tekivad hiljem ja nõuavad palju rohkem tähelepanu. Seetõttu enamik lapsi omandabki oma vaimu tegevuste ideid üsna hilja, mõni ei omanda isegi oma elu jooksul oma vaimutegevusest selgeid ideid. Kuigi vaim tegutseb pidevalt, siis tema tegevused jäävad hõljuvate nägemuste taoliseks ja ei tekita piisavalt sügavaid muljeid selleks, et jätta vaimu selgeid, aredaid, kestvaid ideid. 10
,,Tunne iseennast!" ,,Ateena on nagu laisk hobune ja mina olen nagu kiuslik parm, kes üritab talle eluvaimu sisse ajada." Platon (427- u 347 eKr) Sokratese õpilane, Aristotelese õpetaja. Asutas Ateenas 387. a paiku oma filosoofiakooli Akadeemia (Akademose - kreeka muinaskangelane). Seal tegeldi ka matemaatika, loodusteaduste ja kehakultuuriga. Kool tegutses 900 aastat ja oli eeskujuks ülikoolide loomisel Platoni vaated On olemas nähtav maailm - see, mida aistime oma meeltega, meie igapäevane maailm , ja maailm väljaspool aega ja ruumi, ideede maailm, milleni meie meeled ei küüni. Hing on inimese püsiv vorm. Hinge päriskodu on ideede maailmas. . "Politeia" Platoni peateos, milles ta püüab välja töötada õige eluviisi, õiglase elu alused. Platoni vaated: Demokraatia on halb valitsusvorm, sest seda ei juhi teadmine, vaid inimeste arvamused, mis vahelduvad ja kõiguvad. Nii nagu inimese mõistus peab tahte
PLATON Õpetus ideedest. Meeltega tajutav(nägemine, kuulmine, kompamine, maitsmine, lõhna tundmine) maailm- pidev muutumine, tekkimine, hävimine, ajalik ja ajutine. Maja ehitatakse, maja laguneb. Ideede maailm- muutumatu, ei eksisteeri hävimist ja tekkimist, igavene. See on tõeline olemine. Maja võib kaduda, kuid maja idee ei kao. Mida rohkem maja sarnaneb maja ideele, seda täiuslikum ta on. Meeltemaailmas näeme ideede peegeldusi, mitte ideid endid. Sokrates tundub meile tark, kuna temas peegeldub tarkuse idee. Ka väärtustel (headus, õiglus, tarkus, ilu) on üldkehtiv alus ideede maailmas. Õiglus ei saa olla tõlgendamise küsimus, et üks inimene arvab nt. et Sokratese surm oli õiglane ja teine, et see polnud. On olemas üks absoluutne ja püsiv õigluse mõõt- õigluse idee. See on alati kehtiv ja ümberlükkamatu. Tark armastab tõde. Tõde on püsiv ja muutumatu, ta ei allu tõlgendustele. Tõde on tõe idees. Targa inimese ülesanne on jõuda oma m...
Tema järgi on olemine ajaliselt lõpmatu, kuna see pole tekkinud ega hävitatav, samuti ruumiliselt piiratud, ühetaoline. See tähendab, et see on kõikjal ühesugune, ühevõrra kaugel keskkohast. [1:80] 3.2.4 Tunnetamine Igavese ning ühtse oleva tunnustamine viis paratamatult vastuollu tegelikkusega, milles ju ala teostub paratamatult asjade ning nähtuste muutlikkus. Selle seletamiseks rakendas Parmenides sootuks uudse tee: see maailm, mille muutlikkust me oma meeltega tajume, kogu meeleline maailm seega on lihtsalt olematu, on illusioon. Esimesena filosoofilise mõtlemise ajaloos kerkib üles meie tunnetuse tõe probleem kui niisugune. Julgelt ning hoolimatult arendab Parmenides ses suhtes oma mõttekäiku. Tõeliselt olevat me tunnetame üksnes mõistusega mõeldes (,,logos"). Mida me meeltega tajume, see on subjektiivne ning seetõttu ka petlik, loob meile illusiooni asjade muutlikkusest, mida tõeliselt pole olemaski. Muidugi ei saanud ka
Lk 229. 3 Soom, Kaido. Suuline teade ettekandest ,,Kuidas jutlus kõnetab tänapäeva inimest!" EELK Vaimulike konverentil Roostal. 25.01. 2012. 4 2. Informatsiooni töötlemine ja säilitamine erinevates mälustruktuurides. Mõtlemis ja õppimisprotsesse vaadeldakse informatsioonivooluna inimese teadvuses tänu Ulrich Neisserile (1967). Just tema lõi esimesena ,,mudelid inimese meeltega tajutava informatsiooni vastuvõtmisest sensoorse registri poolt ja selle informatsiooni edasisest transformeerimisest, kontsentreerimisest, arendamisest, säilitamisest ja reprodutseerimisest närvisüsteemis."4 Vastavalt sellele mudelile toimub meie meeltest pärineva teabe töötlemine kindlate operatsioonide järgnevuse või ahelana. Olulisteks struktuurideks informatsiooni töötlemise ahelas on orienteerumisrefleks, sensoorne register, lühiajaline mälu ja pikaajaline mälu.
Kõike seda selleks, et väljendada ja kuulata ennast ja teisi viisil, mis tõenäolisemalt aitab kaasa mõistmisele ja ühenduse saavutamisele. Ühendus ja mõistmine toetab igaühe vajaduste rahuldamist ja hoolitseb andmise ja saamise naudingu eest kõigis meis. Tunnete "inventarinimekiri" Järgnevad loetelud on sõnad, mida me kasutame, kui me soovime väljendada vaimsete seisundite kombinatsiooni ja seda, mida tunnetame füüsiliste meeltega. See 8 leht ei ole ammendav ega kohustav ja mõnd neist tunnetest võivad olla kategoriseeritud teistmoodi, kui nad siin on, või ilmneda rohkem kui ühes kategoorias. See leht on mõeldud alguspunktina, et toetada igaüht, kes soovib end siduda eneseavastamise süvendamise protsessiga ja toetada suuremat mõistmist ja ühendust inimeste vahel. A) Kuidas ja milliseid tundeid me võime tunda, kui meie vajadused on täidetud ARMASTUS
ei tee teisele kurja; on aus ja töökas; oskab viisakalt käituda. Need käitumisjooned on kindlad ja ei ole seotud suhtelisusega. Ateena riik ei olnud Sokratese arvates vooruslik, sest riigiametnike valimine toimus loosi teel. PLATON: Tegevus õpetajana rajas Akadeemia Õpetus ideedest kõikidel asjadel ja nähtustel on ideed, mida ta pidas tõelisteks, nähtusi ja asju pidas ideede koopiateks. Ideid ei ole võimalik meeltega tajuda, neid saab tabada vaid mõistusega. Õpetus ideaalsest riigist riigi eesotsas ainult filosoofid; riigis on erinevad inimesed: vähem andekamad peavad tegema tööd, andekad arendama oma võimeid, andekad peavad abielluma andekatega; laste kasvatamine on riigi kontrolli all, haridust peaksid saama ka naised; kogu elu riigis on rangelt filosoofide kontrolli all. ARISTOTELES: Tegevus õpetajana rajas Lykeioni Õpetus ideedest Asju ja ideid ei saa lahutada, idee ongi asja olemus
7) Vaimus olevate ideede rikkus oleneb sellest, kui mitmekesiseid ideid suudavad pakkuda meid ümbritsevad objektid, samuti inimesest endast, tema sisemise meele omapärast. See sõltub sellest, kui palju välismaailmast saabuvatest ideedest reflekteerib inimene oma sisemise meelega, järelikult sellest, kas inimene suunab oma mõtted vaimu tegevusele. 8) Sest maailm on täis erinevaid väliseid ideid, mida on üsna lihtne omaks võtta. Seepärast on raske ennast meeltega aistitavast lahti rebida, kuna välistel ideedel ei näi lõppu olevat ja paljud tahavadki muudkui oma teadmisi täiendada, et ei mõtlegi sisemiste ideede vajalikkusele. Tuleks aga uurida oma siseelu, oma vaimutegevust. Seda teevad paraku vähesed. Olga Dalton, 104493IAPB, 2/4 N 10, Filosoofia kodutöö nr 4 Novum Organum Põhiideed ja iidolid: Bacon tutvustab oma töös uut mõtlemis- ja looduse uurimisviisi, mille järgi
nendesse uskuma, sest see tundub talle mõislikum lahendus. Teise meditatsiooni alustab Descartes eeldusega, et kõik, mida ta näeb, on võlts. Aga kas sellisel juhul pole inimest ennastki? Descartes väidab, et inimene siiski eksisteerib. Inimese teeb inimeseks ja olemasolevaks mõtlemine. Kui inimene katkestab mõtlemise, siis lakkab ta olemast, samas kui ta katkestaks liikumise, ei lakkaks ta olemast. Kui aga uurida neid asju, mille olemasolus saab veenduda vaid neid meeltega tajudes, siis saab veenduda, et inimene eksisteerib, kuna ta veendub asjade olemasolus mõtlemise, kahtlemise ja arutlemise käigus. Seega tajub inimene erinevaid kehi intellektiga ning oma vaimu on kõige kergem tajuda. Samas rõhutab Descartes, et inimese vaim eksib üsna tihti ning sageli on tõde raske uskuda. Kuuendas meditatsioonis arutleb autor materiaalsete asjade eksisteerimise üle. Meeleaistingud on
Eelsokraatikute panus filosoofiasse Kuusalu Keskkool 11. klass Liisbeth Kallakmaa 2016 Joonia koolkonna rajaja oli Thales. Teda peetakse esimeseks filosoofiks üldse ja ka esimeseks teadlaseks. Thalese õpetuse filosoofiline tähtsus seisnes eelkõige selles, et ta esimesena inimkonna ajaloos püstitas küsimuse, mis sai hiljem kogu kreeka filosoofia põhiküsimuseks: “Mis on kõik?” Ainuke kindel ja ainuke tõeliselt tähtis asjaolu Thalese õpetuses on see, et ta mõistis asju ühe algelemendi vormidena. See, et ta peab selleks elemendiks vett, on tema ajalooline eripära, kuid ta on esimene kreeka filosoof sellepärast, et ta esimesena mõtleb ühtsusest erinevuses ning püüab seletada ilmse...
aistingutele 3) + Paljutki sellest, mida me selgepiiriliselt ja selgelt mõistame, on seotud aistinguga a. Maailmas on paljud asjad erinevad selleset, kuidas me neid tajume, kuid vähemalt on paljudes nendes asjades ära tuntavad selged jooned, mida tajume läbi aistingute b. ,,Küllap aga ei eksisteeri nad kõik täpselt sellistena, nagu ma neid aistingutega haaran, sest meeltega haaramine on paljudel juhtudel vägagi hämar ja segane; ent vähemasti on neis see, mida ma selgelt ja selgepiiriliselt mõistan, s.t üldiselt võetuna kõik, mis on haaratud puhta matemaatika objekti." Vastu: 1) Tsitaat kuuendast meditatsioonist: ,,Kõike, mida ma usun tundnud olevat ärkvel olles, võin arvata tundvat vahel ka magades; ja kuna ma ei usu, et asjad, mida ma näin unes tundvat, tuleneksid asjadest, mis on väljaspool
Silma funktsioonid ja silmahaigused. Maie Oppar Eripeda II kursus AÜ 13.03.2011 ISESEISEV TÖÖ 1. Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemise abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Silma abielundid: kulmud - kaitsevad silmi mööda laupa allavalguva vedeliku (näit. higi) eest; silmalaud ja ripsmed - takistavad tolmu ja võõrkehade silmasattumist; pisaranääre - toodab pisaravedelikku, mis niisutab ja puhastab silma. Tähtsus nägemises: 1
MÕISTED A priori- kogemuse eelne tõene teadmine Absoluut- lõplik reaalsus kui üks ja ainus kõikehõlmav printsiip, kõikainus Agent- subjekt, mis otsustab, valib või tegutseb Agnostitsism- suhtumine, mis väldib nii uskumist kui ka uskumatust, jaatust kui ka eitust, hoidudes otsustusest. Analüüs- viis taotleda millegi sügavamt mõistmist seda osadeks jagades Analüütiline filosoofia- filosoofiline vool, mis näeb eesmärki mõistete, väidete, meetodite, argumentide ja teooriate selgitamises hoolika analüüsi teel. Analüütiline väide- väike, mille tõesuse või vääruse saab kindlaks teha väite enda analüüsimisega. Antinoomia-võrdväärsetest eeldustest tulenevad vastuolulised järeldused. Antropomoftsism- inimese omaduste omastamine, millegi mitteinimlikule, nt ilmastinähtustele. Deduktsioon-järeldus üldiselt üksikule Induktsioon- järeldus üksikult üldisele Determinism- seisukoht, et miski ei saa toimuda teisiti, kui see tegelikult toimub Eeldus- arut...
Sokrates · Üks üldisi absoluutseid norme on voorus. · Filosoofia peaprobleem olevat vooruse olemuse mõistmine. · Tema meetodiks oli vestlus, mille käigus tuli suunavate küsimustega selgeks teha, mis on voorus. · Suhtus halvustavalt demokraatiasse kuna valitsemises osalevad ka võhikud, siis ei ole see riigikord vooruslik. Platon · Ideeõpetus ideed on meeltega tajuvate asjade täiuslikud Sokratese algpõhjused ja asjad nende ebatäiuslikud koopiad. õpilane, · Õpetus ideaalsest riigist vahepealne korravalvurite klass peab kirjutas oma ohjeldama masse vastavalt filosoofidest valitsejate suunamisele. töid · Ideaalilähedane oli Sparta riik. dialoogidena ning vahendas meieni Sokratese seisukohti. Aristoteles · Ei pooldanud Platoni õpetust kahest maailmast eksisteerib
raskusi ja vastuolusid nende eesmärgipärases tegevuses (Krull, 2001). 2.3 Gestaltpsühholoogide panus tunnetusprotsessi kujunemisel 20. sajandi algul vaidlustasid Saksa gestaltpsühholoogid Max Wertheimer (1880 1943), Kurt Koffka (1886 1941) ja Wolfgang Köhler (1887 1967) biheivioristliku psühholoogia põhiseisukohad. Toetudes arvukatele katsetele näitasid nad, et see, mida inimesed tajuvad ei ole koopia meeltega vastuvõetud informatsioonist. Selle väite saab lihtsalt tõestada, kui heita pilk Müller-Lyeri illusioonile (vt lisa 1). Isegi kui inimestele öelda, et need kaks lõiku on ühepikkused, näevad nad neid ikka eri pikkustena (Krull, 2001). Gestaltistid näitasidki arvukate katsetega, et me tajume maailma juba valmis olevate skeemide ja mudelitena. Selle, mida me tajume võõrana, jätame sageli kujutlusest välja või moonutame oma ootustele vastavas suunas
Kogemused tulevad ise tegutsedes ning laps üritab mingit asja korduvalt tehes seda enda jaoks selgeks mõelda. Üsna väikesele lapsele sobib mõtlemise arendamiseks võrdlemine. Loomulikult suudab ta võrrelda vaid konkreetseid (nähtavaid) esemeid. Kumb on suurem/väiksem? selline küsimus sunnib last otsekohe (esialgu küll lihtsalt) mõtlema. Hiljem võib võrrelda juba abstraktseid (nähtamatuid) esemeid ja nähtusi. Lapse mõtlemise aluseks on protsessid, mida laps elab üle oma meeltega välismaailma tunnetades. Otseselt toetub mõtlemine mõistetele, mis omandatakse kõne kujunemise ajal. Väikelaps väljendab omi mõtteid sümboolselt zestide või objektide abil, esitleb asju jäljendamise kaudu, joonistuse ja individuaalse sümbolina. Väikelapse sümboli areng omab rohkem tähtsust kui täiskasvanutel. Laps, kes räägib oma lähedastega, vaatleb igal hetkel, kas tema mõtted saavad tõestust või lükatakse ümber. Laps avastab järk järgult maailma
· Selgeltnögemine informatsiooni saamine kaugel olevatest paikadest või sündmustest käesoleva aja teaduste poolt tundmatute vahenditega. · Psühhokinees mõistuse võimekus mõjutada asju, aega, ruumi või energiat käesoleva aja teaduste poolt tundmatute vahenditega. · Taassünd inimese hinge või muude inimese teadvuse mitte kehaliste aspektide asumine uude füüsilisse kehasse pärast senise keha surma. · Kummitused meeltega tajutav nähtus, mis sageli omistatakse vaimudele, kellega ootamatult kohtutakse kohtades, kus on arvatud surnud inimesed olevat varem viibinud või on seotud surnud inimstele varem kuulunud asjadega. Parapsühholoogide Assotsatsiooni seisukoha kohaselt ei pea parapsühholoogid uurima kõiki parapsühholoogilisi nähtusi ning nad ei ole huvitatud astroloogiast, UFO'dest, Bigfoot'ist, paganlusest, vampiiridest, alkeemiast või nõidusest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
