Looduseõpetus ja didaktika (0)

Q: Millised on looduse tundmaõppimise eesmärgid koolieelses eas?

Vastus leiad õppematerjalist: Looduseõpetus ja didaktika

Q: Milliste suurte alateemade alla saab liigitada loodushariduse sisu?

Vastus leiad õppematerjalist: Looduseõpetus ja didaktika

Q: Millised on loodusalased uurimuslikud tegevused lasteaias?

Vastus leiad õppematerjalist: Looduseõpetus ja didaktika

Q: Kuidas ning miks neid rakendatakse?

Vastus leiad õppematerjalist: Looduseõpetus ja didaktika

Q: Kuidas juhtida loodusalast arutelu?

Vastus leiad õppematerjalist: Looduseõpetus ja didaktika

Q: Miks ja kuidas lõimitakse loodusõpet teiste õppe- ja kasvatustegevuse valdkondadega?

Vastus leiad õppematerjalist: Looduseõpetus ja didaktika

Q: Millised loodusalased väärtushinnangud peaksid alushariduse käigus kujunema?

Vastus leiad õppematerjalist: Looduseõpetus ja didaktika

Q: Milline on looduse tundmaõppimiseks sobiv keskkond?

Vastus leiad õppematerjalist: Looduseõpetus ja didaktika

Tallinna Ülikool - Loodus - Loodusõpetus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millised on looduse tundmaõppimise eesmärgid koolieelses eas?
Milliste suurte alateemade alla saab liigitada loodushariduse sisu?
Millised on loodusalased uurimuslikud tegevused lasteaias?
Kuidas ning miks neid rakendatakse?
Kuidas juhtida loodusalast arutelu?
Miks ja kuidas lõimitakse loodusõpet teiste õppe- ja kasvatustegevuse valdkondadega?
Millised loodusalased väärtushinnangud peaksid alushariduse käigus kujunema?
Milline on looduse tundmaõppimiseks sobiv keskkond?

Kordamisküsimused

Millised on looduse tundmaõppimise eesmärgid koolieelses eas? et kujuneksid nö loodusteadusliku kirjaoskusega inimesed, kes on suutelised tegema inimühiskonna ja looduskeskkonna arenguks kasulikke ning vastutustundlikke otsustusi nii oma elus kui ühiskonna tasandil. Looduse tundmaõppimise eesmärkideks oskus:

ümbritsevat maailma märgata (sh nimetada ja kirjeldada),
märgatu kohta küsimusi esitada (probleeme püstitada),
küsimustele vastuseid leida (oletusi teha ja neid kontrollida),
märgatust ja kogetust järeldusi teha,
õpitut igapäevaelus kasutada.

Milliste suurte alateemade alla saab liigitada loodushariduse sisu?

Elu ja elusolendid (nt kodukoha taimed ja loomad ning nende eluks vajalik)
Materjalid ja nende omadused ( millest asjad on tehtud ja kuidas need erinevates tingimustes muutuvad – nt millest tehakse omletti ja kuidas vedel muna kuumuse mõjul tahkeks muutub)
Jõud ja liikumine (nt kuidas jõud ja liikumine seotud on)
Energia (nt päike soojuse ja valguse allikana )
Planeet maa ja seda ümbritsev

Loetletud teemaplokid sisaldavad endas kõigi loodusainete (bioloogia, keemia, füüsika, geograafia) eelteadmisi ning nende käsitlemine eakohasel viisil aitab lapsel igal järneval haridusastmel uue teadmise juba varem kogetuga siduda.

Millised on loodusalased uurimuslikud tegevused lasteaias? Kuidas ning miks neid rakendatakse?
Asjaolu et lapsed mõtlevad väga konkreetselt. Sellest tuleneb vajadus tegutseda nii, et tulemus on näha (ei piisa tegevuse läbi mõtlemisest või ette kujutamisest nt õpetaja jutustuse põhjal) – KATSE.
Lapsed lähenevad asjadele ainult enda vaatenurgast (mida mõjutavad nii konkreetne füüsiline asukoht kui ka lapse enda vajadused ja huvid) – ROLLIMÄNGUD JA MUDELITE EHITAMINE
Lapsed keskenduvad korraga ühele olukorra või objekti tunnusele, mitte ei haara kogu nähtust tervikuna . Seepärast peab õpetaja kannatlikult kujundama keskendumisoskust ja selleks on hea kasutadaVAATLUSE JUHTIMIST, mida saadab ARUTELU.
Selleks, et etapiviisilisusest arusaam kujuneks ja etapid meelde jääksid, võiks neid ka üles märkida e. visualiseerida (PILDISTADA, JOONISTADA, TABELEID KOOSTADA vms)
Vaatlus on esemete või nähtuste tunnetamise esmane viis. Õpetaja peab enne vaatlema asumist äratama laste huvi vaadeldava vastu. Seda saab teha, seostades vaadeldavat lapse igapäevaelu või huvidega – mänguline huvi või seos teiste õppevaldkondadega. Selleks, et vaatlus oleks eesmärgipärane ja tulemuslik , peab õpetaja vaatlust juhtima . Vaatluse juhtimiseks sobivad suunavad küsimused. Pärast üldmulje vaatlemist saab põhjalikumalt üksikutele osadele keskenduda – huvi toetab tahtelise tähelepanu püsimist vaadeldaval.Osade kaupa vaatlemine vajab kindlat ja harjumuspärast järjekorda või süsteemi. Vaatlusele tuleks võimalusel lisada kõikide teiste meeltega saadavad andmed - võimaluse korral kompida, maitsta, nuusutada, kuulata.
Katse ehk eksperiment on loodusobjektide ja looduses valitsevate seoste tundmaõppimise olulisemaks vahendiks - mille kaudu kontrollitakse mingit oletust või saadakse uut teavet. Otstarbekas paljusid teadmisi lühema ajaga ning kindlamini lasteni viia katseid tehes.Märkamisest saab alguse huvi ning mõistmiseni viib lapsi kogemus.Eelkoolieas on otstarbekam rakendada selliseid katseid, mis võtavad vähe aega ning mille tulemused on kergelt jälgitavad.Enne katse algust tuleb haarata laste tähelepanu ja virgutada huvi - esitada mingi küsimuse. Õppeotstarbeline katse peaks toetuma oletusele, mida siis kontrollima asutakse. Oletus saab kas kinnituse või lükatakse ümber. Selle põhjal saab teha järelduse.Katset on võimalik korraldada ka uue teabe hankimiseks. Seega korraldatakse katseid kas oletuste kontrollimiseks (ka väidete kinnitamiseks) või uue teadmise saamiseks.Kui lapsed ise katse läbi teevad, on tõenäolisem, et saadud teadmine kinnistub kiiremini ning põhjalikumalt - individuaalselt kui paaristööna ja ka väikestes rühmades.

Kuidas juhtida loodusalast arutelu?
Peab esitama mõtlemist virgutavaid ja suunavaid küsimusi, arendama arutlemise oskust ja tunnustama õpilast nähtuste mõtestajana.Õpetaja saaks vastuse andmise asemel hoopis laste uudishimu virgutada ja iseseisvalt avastusi tegema suunata - abistavad küsimused. Oletades ja ise tegutsedes oletust kontrollides jõuab laps vastuse ja järelduseni. Õpetaja roll küsimusi esitades on juhtida lapsi oletusi tegema, oletusi kontrollima, võrdlema, järeldama

Miks ja kuidas lõimitakse loodusõpet teiste õppe- ja kasvatustegevuse valdkondadega?
Teadmised ja oskused omandatakse seda tulemuslikumalt, mida enam mõtteseoseid nende õppimisel on loodud. Õige häälduse kujunemisele aitab kaasa nii mitmekesise sõnavara rakendamine kui loodushäälte matkimine . Laste sõnavara laieneb uute loodusobjektide ja nähtustega kokkupuutumisel.
Matemaatikaga on tihedalt seotud ajalis- ruumiliste seoste mõistmine, arvutamine ning mõõtmine ja võrdlemine. Mudelite ja skeemide kasutamine on harjumuspäraselt omane matemaatikale, kuid see toetab ka looduse tundmaõppimistning maailma mõtestamist laiemalt.
Kunstiga seob loodust vaatlemine ning loovus ja esteetiliste elamuste tajumise oskus.Üheks võimaluseks on nähtu/ kogetu sõnastamine, teiseks võimaluseks on kunsti väljendusvahendite kasutamine.Erinevate värvuste ja kujundite kooskõla meie ümber mõjutab emotsioone.
Loodushelide tajumine toetab muusikaliste helide märkamist ja mõistmist ning nautimist. Muusikalised helid, mis kujutavad loodushääli või loodusnähtusi on omakorda emotsioone tekitavad ning pakuvad tuge loodusalaste teadmiste omandamisel.
Liikumistegevustena: karu moodi kõndides ja konna moodi hüpates kujuneb lapses ka arusaam, et kõikidel elusolenditel on oma liigile iseloomulik liikumisviis, mis on põhjustatud selle looma kehakujust ja eluviisist.
Liikumisharjutuste käigus tuleb tähelepanu pöörata ka looduses liikumise esmastele reeglitele.

Millised loodusalased väärtushinnangud peaksid alushariduse käigus kujunema?
Lapsi tuleb suunata märkama inimtegevuse mõju ümbritsevale ning mõistma, et igapäevaelu on seotud mitmete keskkonnaprobleemidega (vee ja energia säästlik kasutamine, prügireostus, mürareostus jm. )ja igaühe käitumisest sõltub ümbritseva seisund.Jäätmekäitluse teemade kõrvale sobivad ka säästliku tarbimise teemad. Vee ja elektri mõistliku kasutamise üle arutlemine on lastele samuti jõukohane.Õpetaja peaks selgitama, et heli võib samuti väga häiriv olla – näiteks looduses liikudes on meie ümber palju elusolendeid, keda me peaksime püüdma võimalikult vähe häirida. Ka tallamise teema on lastega looduses liikudes aktuaalne.

Milline on looduse tundmaõppimiseks sobiv keskkond?
Kui õpime tundma kodukoha loodust või loomade ja taimede erinevaid elupaiku, on see kõige tulemuslikum looduses viibides - õppimine peab eelkõige toimuma seal, kus seda näha võib.Jutustus ja näitvahendite kasutamine ei saa õppija jaoks asendada loodusobjekti või – nähtust.Loodusalaste teadmiste omandamine selles eas põhineb kogemisel, saab mitmekülgselt kogeda vaid looduses viibides.
Sobib ka tegevus rühmaruumis. Rühmaruumis saab looduses kogetut meenutada, luues seoseid varemõpituga või hoopis teiste õppevaldkondadega.Seega õpitakse lasteaias loodust tundma eelkõige õuealal või õppekäikudel kaugemale ja mitmesuguste kordavate tegevuste käigus rühmaruumis.
Nii õueala tegevuste kui õppekäigu sissejuhatus ja kokkuvõte tehakse rühmaruumis.
Seetõttu peaks rühmaruumis olema koht:

katsete demonstreerimiseks,

vaatluste, katsete ja muu individuaalse ning rühmatöö tegemiseks,

laste tööde eksponeerimiseks,

laste tööde säilitamiseks,

õppevahendite (töövahendite ja lisa- ning näitmaterjalide) hoidmiseks.
Rühmas võiks olla nn roheline nurk - vaadelda loodusraamatuid või -pilte, uurida pikemaajaliste katsete käiku jne. Nõuded ruumile: tuleb hoolega jälgida ruumi õhutatust, valgustust ja mööbli otstarbekust.
Õuealal on pidevalt võimalik jälgida ilmastikunähtusi, aastaaegade vaheldumisega seotud muutusi looduses, taimede kasvamist ja arenemist ning erinevate liikide kooselu.Seetõttu võiks iga õpetaja või vähemalt iga lasteaed oma õuealale kujundada oma õpperaja, millel on kindlad vaatluspunktid - õpetataks lapsi loodust märkama ja uurima ning selle muutusi tähele panema ning vastastikuseid seoseid mõistma. Igapäevases ja tuttavas olukorras on laste tunded ja taju kõrvaliste tegurite poolt vähem eksitatud. Õues tehakse rohkem ja räägitakse vähem.
Õppekäigul peaks arvestama, et see nõuab pikemat ja põhjalikumat ettevalmistust.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 35 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-04-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

35 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tiina465 Õppematerjali autor

Looduseõpetus didaktika loodus loodusõpetus ROLLIMÄNGUD

Sarnased õppematerjalid

docx

Loodusõpetus alushariduses

Kordamisküsimused 1 Millised on looduse tundmaõppimise eesmärgid koolieelses eas? 2 Milliste suurte alateemade alla saab liigitada loodushariduse sisu? 3 Millised on loodusalased uurimuslikud tegevused lasteaias? Kuidas ning miks neid rakendatakse? 4 Kuidas juhtida loodusalast arutelu? 5 Miks ja kuidas lõimitakse loodusõpet teiste õppe- ja kasvatustegevuse valdkondadega? 6 Millised loodusalased väärtushinnangud peaksid alushariduse käigus kujunema? 7 Milline on looduse tundmaõppimiseks sobiv keskkond? 1. et kujuneksid nö loodusteadusliku kirjaoskusega inimesed, kes on suutelised tegema inimühiskonna ja looduskeskkonna arenguks kasulikke ning vastutustundlikke otsustusi nii oma elus kui ühiskonna tasandil. Looduse tundmaõppimise eesmärkideks oskus:  ümbritsevat maailma märgata (sh nimetada ja kirjeldada),  märgatu kohta küsimusi esitada (probleeme püstitada),  küsimustele vastuseid leida (oletusi teha

Pedagoogika

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE

168

pdf

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Kadri Allikmäe KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin Tallinn 2012 Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond Töö pealkiri: Kogukondliku ja jätkusuutliku eluviisi õpetamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused Töö liik: Kuu ja aasta: Lehekülgede arv: 45 Bakalaureusetöö Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68

Eelkoolipedagoogika

doc

Matemaatika õpe erivajadustega lastele

HTEP.01.047. MATEMAATIKA ÕPE ERIVAJADUSTEGA LASTELE I (Küsimused kehtivad alates 2013. a. kevadest) 1. Matemaatika elementaaroskuste omandamisraskuste uurimise neuroloogiline suund. Neuropsühholoogia kujunemise algusetapil püüti iga füsioloogilise ja/või psühholoogilise funktsiooni juhtimine siduda mingi lokaliseeritud keskusega ajus. Henseheni arvates paiknevad peamised aritmeetikakeskused vasakus kuklasagaras. Alluvad keskused võivad paikneda teistes ajuosades, näiteks kiiru- või oimusagaras või tsentraalkäärus, juhtides arvude lugemist ja kirjutamist ning võimeid sooritada arvudega operatsioone. Kokkuvõttes rõhutab Hensehen aju optilise funktsiooni tähtsust. Tänapäeval ollakse seisukohal, et iga psühholoogilise funktsiooni juhtimine toetub paljudele ajukeskustele, millest igaüks vastutab toimingu sooritamisel konkreetse operatsiooni eest. Kokku moodustavad need lülid funktsionaalsüsteemi. Nimetatud süsteemid on muutuvad. Kõrgem

Eripedagoogika

docx

Eesti keele õpe erivajadustega lastele I konspekt

Emakeel (eriti lugemistund) võimaldab aga tegeleda konkreetselt selliste küsimustega nagu käitumisaktide analüüs, rahvuskultuur (-kirjandus, -kombed), emotsionaalsed ja intellektuaalsed hinnangud. I- V klassis on lugemistekstid peamiseks allikaks, kust abiõppeõpilane saab teadmisi kodumaast ja rahvuskommetest, käitumisest, omandab isiksuseomadusi tähistava sõnavara jne. Kahjuks võimaldab tänapäeva didaktika kujundada õpilaste hoiakuid ainult kaudselt. Nimetatud ülesannete täitmiseks ei ole seni piisav ka lugemistekstide valik õpikutes. Kõne arendamine on korrektsiooni eesmärk, kuid kõne on ka abiõppeõpilase isiksuse, psüühika ja tegevuse korrigeerimise üks viisidest. Õpetamise iseärasused: Nii õpetamise eesmärgid kui ka laad on abiõppes tavakooliga võrreldes praktilisemad. Õpitakse-harjutatakse praktilist grammatikat, tegeldakse praktilise tekstiõppega. Sellise

Eripedagoogika

doc

Juhendmaterjal loovtöö korraldamisest põhikooli III kooliastmes

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ...............................................................

Eesti keel

352

pdf

Andekusest ja andekatest lastest

Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile

Psühholoogia

pdf

Pedagoogiline psühholoogia

Õppe-kasvatustöö mõistmisele aitavad kaasa teadmised inimkäitumise seaduspärasustest. Pedagoogilise psühholoogia uurimisobjektideks on õpilane, õppimine ja õppimise tingimused. Pedagoogika ehk üldine kasvatusteooria koosneb tavaliselt üldpedagoogikast, kasvatusteooriast ja didaktikast. Üldpedagoogika ehk pedagoogika üldised alused annavad enamasti ülevaate kasvatuse ajaloost, ped.uurimismeetoditest, kasvatuse eesmärkidest ja hariduskorraldusest. Didaktika ehk õpetamisteadus vastab küsimusele mida ja kuidas õpetada, käsitleb õppesisu ja –meetodite küsimusi. Kasvatusteooria käsitleb üldjuhul kasvatuse põhimõtteid, meetodeid ja vorme. Pedagoogiline psühholoogia on kui kasvatusteaduse psühhologiseeritud käsitlus. 2. Õppe- ja kasvatustöö organiseerimise põhietapid ja eesmärgistamine. Gage/Berlineri õppeprotsessi mudel ja sellest lähtumine ped.psüh. teemade käsitlemisel.

Alternatiivpedagoogika

152

docx

KASVATUSE KLASSIKA

KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika

Rohkem sarnaseid