Vana-Kreeka (0)

Kordamine: Vana-Kreeka
1. Polis , selle kodanikud ja mittekodanikud , polise valitsemisvormid .
Polis – Vana-Kreeka linnriik , mille juurde kuulus linn ja selle ümber olev maapiirkond.
Polis võis valitsemisvormilt olla:
* aristokraatlik – võim on koondunud aristokraatide kätte, nõukogu ja ametnikud valitakse nende hulgast, neile kuulub ka keskne roll valitsemises. (nt. Sparta )
* demokraatlik – rahva võim, nõukogu ja ametnikud valitakse rahva hulgast, keskne roll valitsemises on rahvakoosolekutel (nt. Ateena demokraatia Periklese ajal)
* türannia – võim kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale, kes seadusi ei arvesta, rahulolematute suhtes rakendatakse terrorit. (nt. Ateena Peisistratose ja tema poegade türannia)
Polise elanikkond koosnes kodanikest (kodanik oli meessoost vaba põliselanik) ja mittekodanikest: naised, orjad , välismaalased, mõnel pool käsitöölised, rentnikud. Kodanikuõigustest olid nad ilma jäetud, sest :

neil puudus maaomand

puudus sõjaväeline väljaõpe ja/või võimalus muretseda sõjavarustust.
Polise kodaniku õiguseks ja kohustuseks oli:
* osaleda poliitikas
* osaleda riigikaitses
2. Sparta elanikkond.
Sparta elanikkond jagunes kolmeks:
* spartiaadid – doorlased, kellest mehed olid poliitiliste õigustega kodanikud ning nende tegevuseks oli peamiselt sõdimine.
* perioigid – endised Lakoonia elanikud, kes spartalaste poolt alistati. Olid isiklikult vabad, kuid poliitilistest õigustest ilma jäetud. Pidid maksma andamit ja vajadusel minema sõtta.
* heloodid – ehk orjad. Messeenia elanikud ja mõned Lakoonia elanikud.
3. Sparta ja Ateena võrdlus. Perikles . Jaotusmaterjal; õpik lk. 104; 106-107
4. Ateena ametnike valimise ja tasustamise omapära.
* ametnikud pandi paika loosi teel
* päritolu, rikkus ja haridus ei mänginud mingit rolli
* ametnikele maksti palka, mis võimaldas ka vaestel poliitikaga tegeleda.
5. Vana-Kreeka ja tänapäeva demokraatia võrdlus. Jaotusmaterjal
6. Perikles, tema tähtsus Ateena ajaloos.
Perikles hindas kõrgelt Ateena demokraatiat:
* Ateena demokraatia oli teistele eeskujuks
* Demokraatliku korra kodanikud suudavad nii oma eraelu kui ka riigiasjadega tegeleda.
* Kõik on seaduse ees võrdsed.
Periklese valitsusaeg oli Ateenale äärmiselt oluline, sest:
* oma valitsusajal lasi Perikles Ateena ja tema sadama Pireuse ühendada, ehitades nende ümber võimsad müürid
* Periklese valitsusaeg kindlustas demokraatliku korra Ateenas.
* Kui akropol kaotas oma tähtsuse, lasi Perikles sellest välja ehitada kultusekeskuse
* Moodustati mereliit
7. Hellenite igapäevaelu.
8. Naiste positsioon. Abielu ja perekond.
Lihtrahva ja aristokraatliku pere erinevused:
* Aristokraatidel võis olla hetääre.
* Lihtrahva naine võis linna peal käia kui tekkis vajadus, kuid aristokraatlik naine pidi olema koos saatjaga.
* Aristokraatlikud pered soetasid järglasi lisaks oma pere jätkamisele ka poliitilistel eesmärkidel.
Ateena ja Sparta naise võrdlus:
ATEENA:
* Naiste positsioon oli madal: nad täitsid isa, venna ja abikaasa käske; iseseisvalt ringi liikuda ei saanud, erandiks olid vaesed naised; haridust ei saanud; maad omada ei võinud.
SPARTA:
* Naiste positsioon oli tunduvalt kõrgem: nad ei pidanud täitma käske ning võisid vabalt abielluda ; võisid iseseisvalt ringi liikuda; pidid alates 7-dast eluaastast koolis käima; võisid omada maad.
9. Ateena ja Sparta haridus- ja kasvatussüsteem.
ATEENA:
* reeglina saadeti poisid 7-aastaselt kooli, rikkamates peredes olid koduõpetajad
* õpiti lugema, kirjutama, muusikat, luuleteoseid, vaidluskunsti ning tegeldi spordiga
* hariduse ja kasvatuse eesmärk kasvatada igakülgselt arenenud isikut, kes oleks võimeline juhtima ja kaitsma riiki.
SPARTA:
* 7-aastaselt nii poisid kui ka tüdrukud saadeti kooli
* sport , sõjaline treening ja muusika olid peamised õppeained
* eesmärk oli kasvatada poisist sõdurit, tüdrukust nö. sõdurite tootjat
10. Religiooni osa kreeklaste maailmapildis
11. Kreeka jumalad: kaitsealune valdkond , nendega seostatavad atribuudid , loomad- linnud , puud-taimed. Jaotusmaterjal
12. Homeros , “ Ilias ” ja “Odüsseia”.
Homerose eeposed .
„Ilias“ räägib Trooja sõjast, mis puhkes Trooja Helena röövimisega. Sparta kuningas Menelaos , kes oli Helena endale võtnud, sai vihaseks, kui kuulis , et Trooja Paris oli tema naise röövinud ning tahtis Troojale sõda kuulutada.
„Odüsseia“ räägib Odysseuse mereretkedest kümne aasta vältel pärast Trooja sõda.
13. Ajalookirjutuse algus. Herodotos . Õpik lk. 123
14. Teater: kujunemine (dionüüsiad), tragöödiad ja komöödiad, Aischylos ja Sophokles , teatri tähtsus Kreeka ühiskonnas.
Aischylos – näitekirjanik, teose „Oresteia“ autor
Sophokles – näitekirjanik, teose „Kuningas Oidipus “ autor
Teatrietenduste tähtsus:
* pakkusid meelelahutust
* harisid rahvast poliitiliselt
* arenes näitekunst ja näitekirjandus
* kasvatasid kodanikke moraalselt
* austati Dionysost
15. Teatri põhiplaan: theatron, orkestra , proskeenion, skenee ; osade otstarve.
Theatron – vaatajate istekoht
Orkestra – koori esinemiskoht
Proskeenion – lava, näitlejate esinemiskoht
Skenee – lavatagune ruum, ehitis näitlejate ruumidega, kostüümide ja lavainventari ruumid, rahvapoolne sein dekoreeritud
16. Filosoofia: sofistid ja Sokrates , Platoni ja Aristotelese õpetus ideedest ja ideaalsest riigist.
Sofistid – esimesed elukutselised õpetajad, kes õpetasid riigi valitsemiseks vajalikke oskusi, eelkõige vaidluskunsti ja oskust oma seisukohti läbi suruda isegi kui need on valed. Sofistide arvates on mõisted „õige“ ja „väär“ suhtelised.
Sofistide kõige kuulsam oponent oli Sokrates. Tema arvates petsid sofistid oma õpilasi, sest õpetasid neile valesid tõdesid. Sokratese arvates sellised inimesed ei hooli seadustest ja toovad kahju kõigile. Sokratese arvates peaks inimene olema vooruslik: ei tee teisele kurja; on aus ja töökas; oskab viisakalt käituda. Need käitumisjooned on kindlad ja ei ole seotud suhtelisusega. Ateena riik ei olnud Sokratese arvates vooruslik, sest riigiametnike valimine toimus loosi teel.
PLATON :
Tegevus õpetajana – rajas Akadeemia
Õpetus ideedest – kõikidel asjadel ja nähtustel on ideed, mida ta pidas tõelisteks, nähtusi ja asju pidas ideede koopiateks. Ideid ei ole võimalik meeltega tajuda, neid saab tabada vaid mõistusega.
Õpetus ideaalsest riigist – riigi eesotsas ainult filosoofid ; riigis on erinevad inimesed: vähem andekamad peavad tegema tööd, andekad arendama oma võimeid, andekad peavad abielluma andekatega; laste kasvatamine on riigi kontrolli all, haridust peaksid saama ka naised; kogu elu riigis on rangelt filosoofide kontrolli all.
ARISTOTELES :
Tegevus õpetajana – rajas Lykeioni
Õpetus ideedest – Asju ja ideid ei saa lahutada, idee ongi asja olemus. See tähendab, et iga asi on ühelt poolt mateeria ja teiselt poolt idee. Ideed ei eksisteeri iseseisvalt.
Õpetus ideaalsest riigist – riigi eesotsas peaksid olema keskmise jõukusega haritud inimesed; riik peab vältima väga suurte kääride tekkimist rikaste ja vaeste vahel, sest ükski äärmus ei too riigile head; poisid saagu haridust kas koolis või kodus eraõpetajate käe all, tüdrukutel pole haridust vaja; totaalset kontrolli inimeste üle ei pea teostama .
17. Olümpiamängud: esimesed teadaolevad mängud, spordialad, sportlaste autasustamine , olümpiamängude reeglid; Pierre de Coubertin
Esimesed teadaolevad mängud peeti 776. aastal eKr. Kõige esimene ainus spordiala oli staadionijooks . Hiljem lisandusid ka viievõistlus ( maadlus , jooks , odavise, kettaheide ja hoota kaugushüpe), pikemad jooksudistantsid, rusikavõitlus, kombineeritud võitlus ning hobukaarikute võidusõidud.
Sportlasi autasustati ausammastega kodulinnades, nende nime jäädvustamisega ajalukku, ülistuslauludega parimatelt poeetidelt, eduga riigielus.
Olümpiamängude reeglid:
* osa võtsid ainult mehed, sest võisteldi alasti
* olümpiamängude ajal ei tohtinud sõdida
* osaleda võisid ainult hellenid
18. Aleksander Suur, tema vallutused ja nende tagajärjed.
Perioodi Aleksander Suure vallutustest aastast 334 eKr kuni Rooma võimu kehtestamiseni 30 eKr nimetatakse hellenismi perioodiks .
Aleksander Suure vallutuste tagajärjed:
* vallutati alad Egiptusest kuni Iraani ja Kesk-Aasiani
* vallutatud aladele hakkas massiliselt rändama kreeklasi ja makedoonlasi, kes rajasid seal uusi linnu
* Vahemere idaranniku linnades hakati põhikeelena rääkima kreeka keelt
* Paljudes kohtades hakkas kreekapärane elulaad tõrjuma kõrvale idamaiseid kombeid, kuid samas mõjutas idamaade kultuur kreeka kultuuri. Nii kujunes omapärane kultuuride segu – hellenistlik kultuur.
19. Muudatused Kreekas hellenismiperioodil järgmistes valdkondades: riigikorraldus, sõjavägi, kirjandus, keel ja teater, filosoofia ja teised teadused, religioon , kunst .
RIIGIKORRALDUS:
* polis kaotas oma senise tähenduse ja hakkas alluma suurriikide valitsejatele
* riike hakkasid valitsema monarhid, kelle võim sarnanes idamaiste valitsejat võimule
TEADUS:
* filosoofiast eraldusid loodusained , mis võimaldas neil kiiremini areneda
* filosoofias ei arutletud enam küsimuse üle, milline kodanik on vooruslik, vaid selle üle, kuidas tekkinud kaoses olla õnnelik ja saavutada hingerahu
KIRJANDUS, KEEL JA TEATER:
* esiplaanile tõusis naudingut ja mittemõtlemisainet pakkuv looming
* kirjandusest kadus rahvuslikkus
* maailmakeeleks sai kreeka keel
* teatrist kadus polise kodanikkonda eetiliselt hariv põhimõte, selle asemel puht meelelahutuslik külg
RELIGIOON:
* religioonist kadusid kodanikkonda ühendavad suured usupidustused , nende asemele nihkusid müsteeriumid
* ida ja lääne usuliste arusaamade ühinedes kujunesid uut laadi uskumused, sai alguse jumalate samastamine
KUNST :
* arhitektuuris said ülekaalu ilmalikud hooned
* skulptuuris tõusis huvi keskpunkti inimese välimus ja tunded. Inimest kujutati hooglevalt liikuvana, riided lehvimas, näol emotsioonid
20. Selgita: hellen , barbar , aristokraat , polis, aristokraatlik vabariik, demokraatlik vabariik, türannia, rahvakoosolek, akropol, agoraa, sümpoosion, hetäär, oraakel , hellenismiperiood, hellenistlik kultuur.
Hellen – kreeklane
Barbar – mittekreeklane, barbariks kutsusid kreeklased neid inimesi, kes ei osanud kreeka keelt, sest nende jaoks tundusid võõrad keeled kui ühesuguse põrinana.
Aristokraat – vana aja rikas ja võimukas kodanik, parimate võimu pooldaja .
Polis – linnriik, mis hõlmas linna ning seda ümbritsevat maa-ala.
Aristokraatlik vabariik – Vabariik, kus valitses aristokraatlik kord, ehk riigiametites ning võimul olid aristokraadid .
Demokraatlik vabariik – Vabariik, kus võim kuulus rahvale ning rahvakoosolekutele.
Türannia – Valitsemisvorm , kus valitses ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja.
Rahvakoosolek – koosolek, kus kodanikud arutlesid riigiküsimuste üle.
Akropol – polise kindlus , kuningalossi asukoht.
Agoraa – koosoleku- ja turuplats Vana-Kreeka linnades
Sümpoosion – aristokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu koos meelelahutusega.
Hetäär – kõrgema seltskonna prostituut
Oraakel – spetsiaalne pühamu, kus võis jumalatelt preestri kaudu abi küsida, samuti ka isik, kes kontakti lõi, nimetati oraakliks. (nt Delfi oraakel)
Hellenismiperiood – Hellenismiperioodiks nimetatakse ajavahemikku Aleksander Suure vallutustest aastast 334 eKr kuni Rooma võimu kehtestamiseni aastal 30 eKr.
Hellenistlik kultuur – hellenismile omapärane kultuuride segu.
21. Vana- Kreeka kultuuri tähtsus; seitsme maailmaime hulka kuuluvad teosed.
Vana-Kreeka kultuuri tähtsus:
* andis maailmale teatri
* olümpiamängud
* eeposed said eeskujuks teistele rahvastele
* Vana-Kreeka ehitused ja skulptuurid olid eeskujuks hilisema aja arhitektidele ja skulptoritele.
Seitsme maailmaime hulka kuuluvad Zeusi kullast kuju Olümpias, Aleksandria tuletorn, Halikarnassose mausoleum, Artemise tempel Efesoses , Rhodose koloss .