Väljaselgitamine, * Eksperiment kui viis, mille abil kontrollitakse seletuse Õigsust, * Vastastikune kontrollitavus- teiste uurijate poolt kontrollitud ja proovitud, * Teooria vastab ümberlükkamisproovile (pole võimalik ümber lükata )) Ehk siis põhineb teaduslikel uurimismeetoditel. Rahvapsühholoogia: põhineb inimeste isiklikel kogemustel, rahva kogemustel, rahvatarkustel, eelarvamustel jne. 3) Aristoteles: pakkus välja hinge astmed: · vegetatiivne hing e toitumisvõime · meeleline hing e aistmisvõime · mõistuslik hing e mõtlemisvõime (antiikaeg) Hippokrates: õpetus kehamahladest, millel põhineb tänapäevane temperamenditüüpide jaotus. (antiikaeg) Galenos: Descrates: küsimus, kas on olemas absoluutselt tõest mõtteviisi. On olemas vaid üks asi, milles ei saa kahelda - see on inimese võime kahelda. (kesk) Kant: temast sai alguse arutlus, mis inimese psüühikas on päritav, mis õpitav (pärilikkus- keskkond probleem)
Dialektiline loogika eitav loogika. Otsus ei ole absoluutne. Kaks tõde: 1. Faktitõde mõtlemise vastavus tegelikkusele, kontrollitav meeltega. Seisneb tegelikkuse adekvaatses peegelduses. 2. Loogiline tõde annab mõtlemise vastavus kehtivale loogika reeglitele. Konstruktsioon peab vastama reeglile (a=b)...(b=c) --- a=c Tõde abstraktsioon. Tõde on teadmise omadus. Tõde on seotud kriteeriumiga. Tõe kaks peegeldust: 1. Ratsionaalne mõistuspärane 2. Meeleline Kuidas oletus võib olla TÕENE? 1. faktitõde 2. arutluse loogika on korrektne Kokkuleppe liigid: 1. vaikiv leping 2. verbaalne ( mitte sõnastatud, kuid olemas) 3. juriidiliselt kinnistatud verbaalne kokkulepe Kaks lauset, sama mõte: (PRINCIPUM IDENTITATIS) 1. Kodanik N pani toime varguse. 2. Kodanik N omastas salaja võõra vara. 2 KIRJELDAV LOOGIKA
ligimesearmastus, mida on tõlgendatud mitte niivõrd emotsionaalse sidemena kuivõrd teadliku hoiaku ja valmisolekuna soovida inimestele head ja teha head. Armastus filosoofias Alustrajavalt on armastuse käsitlemisest lääne filosoofias ja kultuuris mõjutanud Platon, kes jagas hinge kolmeks osaks: madalamalt kõrgemale himu (thymos), teadmine (epistm) ja mõistus (nous). Vastavalt jagas ta ka armastuse kolmeks liigiks: Ers ehk meeleline armastus. Selle etaloniks on armastus abikaasa vastu. Seda armastust tajutakse meelte (nägemise, kuulmise, kompimise jt) abil. Philia etaloniks on armastus sõbra vastu. Seda armastust tajutakse intellekti abil, näiteks kollektsioneerimine ja ristsõnade armastamine. Agap etaloniks on armastus jumala vastu. Siia kuuluvad nii- öelda kõrgemad tunded, näiteks kodumaa-armastus ja seaduskuulekus Ütlusi armastusest ,,Armastus on kui õhk, mida hingame
F.Bacon (1561-1626) · Kuna tööstus arenes kiiremini Inglismaal, hakatigi esmalt seal protestima eluvõõra skolastika vastu vaja oli uusi teadmisi. · Bacon rõhutas, et tarkuse allikas peab olema loodus ise, mitte selle kohta kirjutatud raamatud J.A. Comenius (1592-1670) · Tehhi kasvatusteadlane (=Komensky) pidas inimest sooduse osaks, kes allub selle üldistele seaduspäradele. · Kool peab töökorralduse alused võtma looduselt ning NB meeleline tunnetus: kõik, mis mõistuses, on varem tajutud meelte poolt. · Õppimine olgu meeldiv ja huvitav tuupimist tuleks vältida. Tema 6 käsku Ehk toimeka inimese moraalikoodeks: 1) Põlga rahulolu ja huvideta olesklemist, 2) Räägi, tee, algata alati midagi head, 3) Oma ülesandeid ära veereta teistele, 4) Tänaseid töid ära jäta homseks, 5) Vii töö lõpuni, mitte ära paranda pidevalt, 6) Alustatut ära jäta pooleli. J
VAIMUTEADUSLIKUD PÕHITEOSED: 1. ,,Sissejuhatus ülemeelelisse maailmatunnetusse ja inimese määratlusse" (1904); 2. ,,Kõrgema tunnetuse saavutamine" (1904/1905); 3. ,,Salateadus üldjoontes" (1910). 2.2.2 Teaduslikud tööd ja tegemised Steinerile andis ülesande Goethe-uurija professor Karl J. Schröer, anda välja ja kommenteerida Goethe loodusteaduslikke teoseid. See töö toetas Rudolf Steineri arusaama, et vaim ja aine, meeleline ning ülemeeleline eri ole omavahel vastandlikud ega eraldiasuvad tõelisuse astmed. Steiner on suure panuse andunud ka mitmetesse sisukatesse kui ka filosoofiliste mõtetega loengutesse. Ta hakkas pidama loenguid, kus püstitas küsimuse: ,,Kas ülemeelelise vaimse taju kaudu saavutatut saab edasi anda teadusliku mõtlemise vormis ning teha see kultuuri ja praktilise elu jaoks viljakaks?" Esimesed loengute kuulajad ja lugejad tulid peamiselt teosoofilistest liikumistest ning kogukondadest.
mitte kogu inimese käitumine pole teadvustatud. Teadvus ja tähelepanu: · Erinevad nähtused, kuid tihedalt seotud. · Tähelepanu koos teadvusmehhanismidega peab teostama hea valiku tohutu info hulgast. · Teadvustatud tajud ja mõtted on piiratud, suur osa infotöötlusest leiab aset ka nn teadvusvälises psüühikas. Teadvuse mõiste aspektid: · Fenomeniline teadvus (primaarne t.) - vahetu meeleline tunnetus, teadlikkus välisest keskkonnast (peale inimese ka paljudel loomadel). · Juurdepääsuteadvus (reflektiivne t.) inimesele omane: - võime teadlikult, eesmärgipäraselt leida mälust teavet, kontrollida oma toiminguid, suunata tähelepanu ja mõtlemist, võtta vastu otsuseid, mõelda abstraktselt. - Võime planeerida, ette näha enda ja teiste käitumist ja vaimseid seisundeid
Muusikud ja poeedid jumala andega prohvetid Harmoonia helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel. Rütm - liikumise kord. Apollon valguse ja tõe jumal, muusade juht, lüüraga. Muusa lüüra, kitara, laul piaan. Apollonlik korrastatult harmooniline, mõistuslik. Amphion - lüüramängu mõjul tõusid kivid Teeba linna müürideks. Dionysos - veinijumal, aulos (kaaslane Marsyas(-meisterlik pillimängija (aulos, flööt)). Dionüüsoslik - ekstaatiline ja meeleline. Ateena valmistas flöödi Hermes - valmistas lüüra, kinkis Apollonile kitara. · Levinumad pillid näpitavad keelpillid Ditüramb aulosel mängitav laul Dionysose auks. Dionüüsiad pidustused, etendati tragöödiat (amfiteatris), arenes välja ditürambist. Saatür loodusvaim, himurad, labased. Nende labasusest arenes välja komöödia. Hümn kultuslaul, laulis koor. Aoidid kutselised laulikud, laulsid oma laule. Rapsoodid - laulsid teiste laule.
b) ekstravertsus c) avatus kogemusele d) sotsiaalsus e) meelekindlus · Vaimselt võimekad ei ole sageli just kõige meeldivamad kaaslased ja andekusega ei kaasne tingimata niisuguseid omadusi nagu usaldus, siirus, omakasupüüdmatus, järeleandlikkus, tagasihoidlikkus ja osavõtlikkus. · Meelekindluse ja vaimsete võimete seos on negatiivne. · Lastel, kelle IQ ületab 145 punkti on raskem keskkonnaga kohaneda. · Viis laadi eristamaks ülitundlikkust: a) psühhomotoorne b) meeleline c) kujutlusvõime d) intellektuaalne e) emotsionaalne · Ülitundlikkus toidab, rikastab, võimendab ja avardab annet. · Andekuse hindamine teatavate tunnuste järgi on kõige kindlam võimekate laste väljaselgitamise meetod. · Üsna oluliseks näitajaks andekate laste puhul loetakse huumorimeele olemasolu. · Sageli ei ole andekas laps eriline mitte ainult vaimsete võimete, vaid ka isiksuseomaduste poolest, mis on potentsiaalsete hingeliste ja
viimistluse; ühendab barokis eluläheduse idealiseerimisega; paljud ta maalis on üles ehitatud diagonaalidele (nt Leukippose tütarde röövimine ja Minerva kaitseb Paxi Marsi eest); temaatika küündib mõnikord lausa märatsuseni; maalide üldmulje toretsev ja jõuline Maalide põhitemaatikad: ● Piiblist (kristuse kannatusloo alatari pildid) ● antiikmütoloogiast (Kristuse meeleline nautlemine) ● allegoorilised teosed (ajaloolised Prantsusmaa kuninga lese tellimused) ● dekoratiivsed teosed (Leukippose tütarde röövimine ja Minerva kaitseb Paxi Marsi eest) ● portreed (nt ta naisest) ● maastikupildid (lüürilised) Teosed: ● Helene Fourment lastega (pereportree) ● Ristilt võtmine (piibli temaatika) ● Õlgkübar. Susanne Fourment'i portree
ühele põhiprintsiibile. Kaunid kunstid tegelevad looduse jäljendamisega. Muusika, tants, kujutav kunst on looduse jäljendamine. Üritas neid ühe mütsi alla kokku tuua ja sõnastada nende printsiibid. · Baumgarten (1714-1762) · saksa filosoof, esteetika teoreetik. Lähtus töödes Leibnizi ratsionalistlikust filosoofiast. Leibniz oli Decartesi mõtete edasiarendaja. Leibniz seletas kahe substantsi teooria: mitte meeleline ehk ratsionaalne tunnetus ja meeleline tunnetus. Leibnizil ei olnud need maailma tajumise viisid nii rangelt eraldatud kui Decartesil. Leidis üleminekuid nende vahel. Ta rääkis kolmest astmest substantside puhul: 1. Mõistuslik/ratsionaalne/teaduslik, 2. Meeltega eristatav ja 3. Tumedad/ähmased tajupraktikad. Baumgarten arendab edasi meelelise tunnetuse küsimust ja väidab, et sellel on oluline ja isegi võrdväärne roll ratsionaalse tunnetuse kõrval.
terviklik hing. Maailma idee ütleb mulle: Seo tinglike ilmingute read nii, nagu oleks nende aluseks üks tingimatu ühtsus – maailm. Jumala idee ütleb mulle: Mõtle nii, nagu kõigele mis eksisteerib oleks üks hädavajalik põhjus – Jumal. “Praktilise mõistuse kriitika” (1788) uurib konsekventselt eetilise toimimise võimalusi ja püüab anda mõistusele selle põhimõtete (aprioorsete) kujundamises kindlat kohta. Kant leiab, et meile on antud kaks tahte astet: 1.paljas meeleline taju kui madalam võime ja 2. praktiline mõistus kui kõrgem. Tahte aprioorse osana näitab ta: Kategoorilist imperatiivi, kui üldise seaduse puhast vormi. See on eetilise toimimise üldine ja hädavajalik põhimõte. “Tegutse nii, et sinu tahte maksiim võiks ühtlasi igal ajal olla maksev üldise sedausandluse põhimõttena“. 2. Praktilist teadvust. On olemas tahtevabadus, surematus ja jumalik, moraalne maailmakord, mille teostamine on moraalse mõistuse lõputu ülesanne.
hiljem mõjutanud nn. Bologna koolkond. Oluline oli valguse ja varju kasutamine väljendusvahendina. Samm edasi dünaamilisuse poole ja realistlikuma kunsti poole oli Caravaggio loomingus. Pildil justkui juhuslikult paiknevad inimesed on valgustatud rõhutatult näidates olulist ja ülejäänu on rohkem varjus ning selline kujutamisviis sai nimeks ,,keldriluugivalgus". Teoseid: ,,Peetruse ristilöömine", ,,Pauluse pöördumine" (Saulus justkui ulatuks pildilt ettepoole), meeleline ,,Bakchos", kus oli esiplaanil puuviljade kuhi ning selle eeskujul hakati tegema iseseisvaid natüürmorte. Hispaanias maalis Diego Velázques materjale oskuslikult edastades olmepilte ja mütoloogiatki olustikuliselt, kuid saades õukonna kunstnikuks, kujutas ta peenelt inimeste iseloomu. Teoseid: "Vulcanuse sepikoda", ,,Õuedaamid", ,,Paavst innocentius X portree" (sünge). Flandria, olles Hispaania võimu all, pakkus kooskõlastatult baroki elulist ja idealiseeritud
Igal monaadil, kõige väiksemast kõige suuremani, on temale omane tunnetuslik kapatsiteet. Kõik monaadid tunnetavad maailma igaüks oma võimete piires. Hierarhia kõige kõrgemal astmel on monaad, mis esindab Jumalat. Erinevalt teistest monaadideston Jumal lõputu. Jumalas väljendub see, mille poole piiratud monaadid igaüks oma võimete kohaselt ebatäiuslikult püüdlevad. Jumal tajub kõige täpsemal viisil- tegelikkus on tervikuna vahetult tema juures. Aga meeleline maailm? Millised on argielust tuttavad materiaalsed asjad selles erinevate võimetega hingede lõpmatus tervikus? Kuidas saab L. väita, et tegelikkus on põhiliselt vaimne? L.põhijoon on seletada materiaalseid kehi kui muljeid, mida tekitavad teatud monaadide kombinatsioonid. Teatud monaadide kogumid paistavad teiste monaadide vaatenurgast materiaalsete kehadena. Tegelikult aga materiaalseid kehi pole. On ainult oma olemuselt vaimsed põhi substantsid, mis inimese vaatenurgast ilmnevad.L.
Sissejuhatus turundusse Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsesside kaudu, saavutamaks ettevõtte eesmärke. Tootmiskontseptsioon (production concept) lähtub sellest, et tarbija eelistab odavamat toodet Tootekontseptsioon (product concept) eeldab, et tarbija eelistab kvaliteetsemat toodet. Muugikontseptsioon (selling concept) eeldab, et tarbijad ostavad ettevõtte toodangut vaid siis, kui neid muuki toetavate meetmetega ergutatakse. Turunduskontseptsioon (marketing concept) on seisukohal, et ettevõte peab uurima konkreetselt määratletud sihtturu vajadusi ja soove ning pakkuma välja nende vajaduste paremaid rahuldamisvõimalusi kui tema konkurendid Sotsiaalse turunduse kontseptsioon (societal marketing concept) peegeldab uhiskonnakeskset lähenemist - kontseptsiooni aluseks on taotlus uhitada uhiskonna huvid tarbija huvidega. Suhtlusturunduse kontseptsioon - tarbija on asendunud kliendiga, st ...
Loodus ja ühiskond Looduse ja ühiskonna vastandumise lõpp Keskkonna probleemid on ühiskonna probleemid Arhitekti ökoloogiline checklist (J. Wines) Väiksemd ehitised Taaskasutatavad materjalid Keskkonnasäästlikult toodetud materjalid Üksnes kasvatatud metsa kasutamine ehituses Sadevee kogumine ja “halli vee” kasutamine Efektiivne energiakasutus Hoonete taaskasutamine Looduskeskkonna hoidmine Psühholoogilised lähtekohad Aisting on elementaarne meeleline lamus läbi tajuretseptorite, väljastpoolt tulev impulss Eetika- Esteetika Keskonnaeetika ja maakasutuse eetika Arhitekti eetika Kas arhitekt on tellija advokaat? Töökeskkond Mis on töökeskkond? Ettevõtlus – tööandjad ja palgatöötajad Sotsiaalsfäär – era kui riiiklik, elanikkkonna vananemine, töödtus vanaduse leevendamiseks Riigistruktuurid ja kohalik võim Kultuur Tööle jõudmine, transport Töökekskkonna uued suunad
räägitakse lausa nn. hiinatsemisest – chinoiserie. Luksuslikud ja eksootilised materjalid sobisid rikastama sisekujundust. Vahel kasutati buduaaride seinte katmiseks hiina siidi ja armastati portselannõusid. ● Kompositsioonis järgib lainetav ruum diagonaale ja oluline on kõverjoonte vastandamine. Armastati võbelevat valgust ja salapäraseid maastikutaustu. Peenes joonistuses hajuvad piirjooned, figuurid elustuvad tantsisklevas poosis. Rokokoomaali naisetüüp on meeleline, veidi väljaveninud proportsioonidega. Joonega toodi esile nt. kaljude teravad servad, kangaste voldid ning puude kõverused. Dekoratiivansamblite kunstlik ning väikeste maalide sätendav merevaigukarva valgus toob nähtavale selged pooltoonid (sinakasroheline ja roosa). Lisaks õlimaalile oli väga levinud pastellmaal. ● Üks paremini säilinud ja kaunimaid rokokoointerjööre on Amalienburgi lossis Münchenis.
Kuigi me ei tea millised objektid tegelikkuses välja näevad, saame me neist aimdust selle läbi, milliseid kujutlusi ja nähtusi nad meis tekitavad. Seega Kant väidab kindlalt, et on olemas objektid väljaspool meid ja lihtsalt seetöttu, et me ei tea millised objektid tegelikult on ei saa me õelda et neid ei eksisteeri. Kant ei eita objektida eksistentsi vaid väidab et me ei saa teda meelte abil tunnetada sellisena, nagu ta päriselt on. Meeleline tunnetus ei eita asjade olemasolu, vaid nende eripära seisneb selles kuidas nad meie meeltele mõju avaldavad ja kuidas meie meeled suudavad välise objekti omadusi vastu võtta. Kant piirab ainult meie meelekaemust väliste asjadega jättes alles nende tegelikkuse olemise nii, et see esitab meile ainult nähtumusi, mitte omadusi, mis oli Berkeley põhimõtteid. Seega pole need objektid sõltuvad vaatlejast, kes neile omadusi külge kleebiks.
„On raske vaikida ja laulda mul“ Artur Alliksaare elust Margit Mõistlik Marten Aolaid 10.r Tallinn 2015 Elulugu Luuletaja kelle valisin on minu sugulane, vana-vanaonu poeg. Artur Alliksaar on aastakümnete jooksul kujunenud legend, milles fantaasia seguneb reaalsusega ning luuletaja elukäik oma paradoksaalsuses ja fantaasikülluses samastub tema loominguga, muutudes selle kirjutamata osaks. Nii on kirjutanud Urmas Tõnisson 1998 aastal ilmunud Maalehes. Artur Alliksaar sündis 15.04.1923. Tartus, raudteelase perekonnas. Ta õppis Tartu XV Algkoolis Riia tänaval ja hiljem Treffneri Gümnaasiumis, kust ta tolle aja mõistes lubamatu käitumise tõttu välja visati. Alliksaar võitles II maailmasõjas sakslaste poolel idarindel ning oli Klooga laagris raamatupidajaks. Aastal 1949 arreteeriti ta süüdistatuna riigivara raiskamises ning hili...
maailmavaade. Romantismi eredaim geenius, vabadusvõitleja ja suur humanist. Mõjutas tohutult kaasaegset ja hilisemat kirjandust. Percy Bysshe Shelley- Varakult vaimustus Pr. Valgustajatest. Mässuvaim. Itaalia- perioodil lõi enda parimad teosed: Poeem "islami ülestõus". "Vabastatud Prometheus"(põhineb Vana-Kreeka müüdil). Teosed esitavad ideaalseid ja abstraktseid kujutluspilte, lüürikas on konkreetsem. John Keats- Pärines alamkeskklassi hulgast. Luule on keeleteadlik ja meeleline, vahelduvad maine elurõõm ja kaduvusetunne. Ülistab loodust, teoseid iseloomustab eriline iluihaldus. Walter Scott- Pani aluse ajaloolisele romaanile. Populaarseim ajalooline romaan "Ivanhoe"-võitlus rahvuslikul kui ka sotsiaalsel pinnal. Vaadetelt õiglase monaehi pooldaja. Romaane iseloomustavad olustikuline tõetruudus, probleemide tõsidus, ja kangelaste romantiseeritus. Elavad, köitvad karakterid, Kujutas ajalugu poeetiliselt.
eitamine ja ratsionalism (midagi ei saa votta lihtsalt niisama, koik peab leidma kinnituse loogilises arutelus); · Subjektiivsuse eitamine see uksnes hairib objektiivset teaduslikku tunnetust · (Absoluutne subjekti ja objekti vastandamine); · Tugev normiteadlikkus (ainult meeleline kogemus ja loogiline motlemine on normaalne, koik muu on kas teadmatus voi halve). SLAID 11 Comte leiab, et inimlik motlemine on labinud kolm staadiumi. Ta ütleb: "Iga meie tunnetuse haru labib kolm erinevat seisundit (staadiumi), nimelt teoloogilise ehk fiktiivse seisundi, metafuusilise
• Kaks maailma: • Tõeline - Tõelise tegelikkuse, ideede maailma • Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed • Ideed eksisteerivad iseeneses, sõltumatult kõigest muust, moodustades muutuvate asjade jäädava olemuse, mida pole võimalik tajuda meeltega, kuid mida avastab surematu ning preekisteeriv hing kaemuses. • Ei teki ega hävi, muutumatu • Ideedest saab mõelda • Mittetõeline - Meeleline maailm, näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm • Näiva maailma tajutavad esemed on muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävinemises • Kehalised esemed on ainult ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud, ideed on aga algkujud. • Asjad ja nähtused on meeltega tajutavad • Arvamus ja teadmine • Meeleline maailm on relativistlik (kas klaas on pooltühi või -täis), s.o suhteline, selle kohta
FILOSOOFIA KORDAMINE PLATON · Platon (427-347 eKr) on ilmselt kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane · Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari · Platoni koopamüüt · Platoni arvates on hing surematu, hinges on sünnipärased teadmised, tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises, teadmine (episteme) on vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on arvamus (doksa)
Romantism 19. saj. euroopa kirjanduses sai valitsevaks suunaks romantism. Romantikutele on oluline inimese sisemaailm, tema tunded ja mõtted, mis vastanduvad tegelikkusele(argipäevale). Romantismi kesksed mõisted on armastus, vabadus ja usk. Armastus on romantikute käsitluses kõike haarav tunne, mille objektiks võib olla nii inimene, loodus kui isamaa. Romantikud valivad elust need punktid, mis neile on olulised ning võimendavad neid tundeliselt. 1)Tundeelu rõhutamine 2)Subjektivism ja individualism,( tähtis on kirjaniku mulje elust, mitte objektiivne elu ise.) 3)Idealism ja fantaasia valitsemine 4)Vabaduse ülistus nii ellusuhtumises, kui loomingulise printsiibina.( ei tunnustata karme reegleid) 5) Melanhoolia( sügav kurvameelsus) 6) Looduse ülistus ja usklikkus( eriti armastatakse ürgloodust ja romantikud on usumüstikud) 7) Zanritena põhiliselt romaan ja luule. Romantism...
Suurimaks tõukeks on kahe tähtsa inimese poolt mõjutamine (kohtumised) Schopenhauer (1865. a., kirjanduses) ja Richard Wagner (1868. a., päriselus). 1879. a. N'i kõrgperiood. Arstid olid tal keelanud raamatute kirjutamise ja lugemise. Tal diagnoositi vaimuhaigus, kirjutas aasta peale ühe raamatu. Kuni 1888. a. ei leidnud ta raamatud vastukaja. 1889. a. kokkuvarisemine, õde hoolitses. Schopenhauer lähtus Kanti filosoofiast. Kant väitis, et teaduslikult tunnetatav maailm on üksnes meeleline maailm. Schopenhauer juhatas ta edasi arusaamani, et ,,maailm on minu kujutlus." S'i arvates tahe väljendab meie motiive; tahe ei ole ainult inimese mina, vaid kogu maailma juhtiv alge, maailma determineeriv ettemääratud alge, selle tõeline olemus. S ütleb, et tahtevabadus on illusioon. Ütleb, et meie maailm on halvim kõikidest olemasolevatest, maailma valitsev tahe põhjustab inimestele kannatusi. S ütleb, et eetika saab põhineda vaid kaastundmisel ja kaaskannatamisel.
Helisüsteemil on 22 astet. Muusikainstumendid: sitar , tampara , pungi , tabla Egiptus Hironoomia- dirigeerimise viis, meloodia kaarte joonistamine käega. Muusikainstrumentid: otseflööt , harf , lauto , topelt salmeri Vana-Kreeka Kreeka muusika on Lähis-Ida kõrgkultuuride jätk ja Euroopa kristliku kultuuri vaheaste Musike-muusade kunst, lauldes ette kantud luule, hõlmab poeesiat ja muusikat lahutamatus ühtsuses. o Dionysoslik muusika alge- (veinijumal) ärev, meeleline, äkiline, erutav o Apollonlik muusika alge- (valgusejumal) positiivsem, hea, harmoonline Muusad- kunstide, teaduste jumalannad Muusikainstrumendid: topelttaulos , barbiton , formiks , lüüra , kitara Arhailine ajajärk: 8.-6. saj. eKr Aoid- kutseline laulik Rapsood- rändlaulik, laulab teiste laule Paiaan- kultuslik laulutüüp, Apollonile pühendatud Treen- surnuitk, matustel Hümenaios- pulmalaul Nomos- reeglid kultuslaulu kirjutamiseks Klassikaline ajajärk: 5.saj.-330. a eKr
ja tantse. Ooperi tekkeaeg. Esindavad Tirso de Molina ja Pedro Calderon. KLASSITSISM · Prantsusmaal võimsalt arenenud 17.-18.saj. antiikkunstist eeskuju võtnud kunstivool. · Klassitsistlik kirjandus peab oluliseks: 1) mõistuspärasust 2) selgust 3) loogilisust · Suur mõju oli Rene Descrates'i ratsionalismil. (,,Mõtlen, järelikult olen olemas") · Kunstil väga ranged reeglid ja põhimõtted, esiplaanil olid mõtted, mitte meeleline kogemus. Antiiksetest eeskujudest lähtuv suurejooneline harmoonia kokku sobitatud korrastatud riigi ja võimu ülevuse ideega. Väärtustati ainult antiigist tuntud zanreid. Oluline oli täpsus, korrastatus. · Autorid: 1) Moliere 2) Cornielle 3) Racine · Inimkarakter ei olnud enam tervik, vaatluse alla võeti üksikud iseloomujooned. Seetõttu muutusid tegelaskujud ühekülgseteks, skemaatilisteks. · Boileau ,,Luulekunst" Prantsuse klassitsismi põhimõtted.
° Tegelaste tunded jahedad, ilma spontaansuseta ° Meeleolu suursugune ja pidulik, kuid mitte rõõmus ja muretu ° Nukker vihje aja vääramatule kulgemisele, surma paratamatusele ° Maalinud ka ideaalmaastikke ° Ei kujuta ühtegi tegelikku maastikulõiku ° Koondatud põnevad, sageli antiigile viitavaid üksikasju ° Kui sellel tegutsevad mütoloogilised kangelased heroiline maastik ° Mõistuspärane, valitsevad kord, selgus ja mõõdukus, meeleline värskus ° Prantsuse maitse oluliseks kujundajaks tänaseni ° ,,Maastik Phokioni surnukehaga" ° ,,Poeedi inspiratsioon" ° Keskseks valgusejumal, kunstide kaitsja Apollon lüüra ja loorberipärg ° Poolõde armastusluule muusa Erato pilk taevas, ootab inspiratsiooni ° Amor ° Eriline luuleline meeleolu Claude Lorrain ° Orb, jäi teenriks ühe kunstniku juurde ° Arendas edasi maastikumaali stiili
Kuid loodus ning inimesed ei ole tema kunstis vaid ettekäändeks, Degas` maalides on tähtis ka sisuline külg. Eeskujudeks on Degas`le Courbet, Manet` ja jaapani värviline puulõige. Oma piltide ainese valis ta moodsa suurlinna elust. Kõikides töödes esineb Degas pessimistliku ja külmalt kritiseeriva vaatlejana. Haarava elulisuse ja tõetruudusega kujutab ta lauljannade groteskseid poose, tegelaste inetuid ilmeid jne. Naine Degas` kunstis pole võluv meeleline olend; Degas näitab teda triviaalsetes poosides proosalisi toiminguid sooritamas pesemas, riietumas, minkimas jne. Degas` tööde peamisi võlusid on suurepärane oskus kujutada liikumist ja täiesti eriline ere värvitoredus, külmade, heledate, ,,mürgiste" toonide rakendamise oskus. Teda huvitas keerukate liigutuste tabamine, seetõttu kasutas ta kohati selgemat joonistust. Degas` oli virtuooslik joonistaja, tema lemmiktehnikaks oli pastell, kus ühinevad joonistuse ja maali võlud
Tartu Kivilinna Gümnaasium Oskar Kallis (1892 -- 1917) Autor: Liina Margna Juhendaja: Piia Jullinen Tartu, 2003 1 Elulugu 11.11.1892 Tallinnas, Miina ja Tõnise Kallise esiklapsena sündis poeg Oskar 1907 I semester õpingud A.Laikmaa ateljee-koolis 1910 lõpetas Tallinna linnakooli 1910 1914 töötas joonestajana arhitekt E.Boustedti ehituskontoris 1912 1913 õppis Eesti Kunstiseltsi Joonistuskursustel 1913 II sem. 1916II sem. taas A.Laikmaa ateljee-koolis 1914 1917 november töötas joonestajana Peeter Suure Merekindluse ehitusel 1912 II preemia Tallinna Eesti Põlumajanduse Seltsi (TEPS) ...
Kõik tema kirjutised on täielikult säilinud. rajas filosoofide kooli nimega "Akadeemia" Mõtlejana süsteemilooja. Leidis, et igasugune arvamus on kasutu, kui seda pole vorminud mõistus (ratsionalist). idee-õpetus, -Platoni dualismiks. Temaga seoses on tekkinud väljend "platooniline armastus 2.1. Ideed tõsiolevana tegelikkus koosneb ideedest. Ideed on muutumatud, püsivad, igavesed Meeleline reaalsus -kaduvatest asjadest ehk ideedevarjudest. Varjudemaailm- pidev muutumine, tekkimine, hävimine, tihe seotus ajaga. ühiskonns kolm erinevat klassi. Valitsejateks filosoofid, sest nemad usaldavad mõistust. Millest tuleneb ülekohus ja ebaõiglus ühiskonnas? Teadmatusest. Rumal inimene, on hädade põhjus. Mis siis lõpetaks ühiskonna hädad? See et ühiskonnas hakkaks dominerima mõistus!
Ideed olid selle õpetuse järgi midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. Näiteks on maailmas palju toole, kuid kusagil on üks ühine tooli idee. Kõik toolid mis olemas on meenutavad tooli ideed, kuid ükski neist pole nii täiuslik nagu idee ise. Tema arvates olid tõeliselt olemas vaid see, mis ei teki ega hävine. Tavalises (meelelises) maailmas toimuvad pidevalt igasugused muutused, seal pole midagi püsivat ega jäävat. Järelikult ei moodusta meeleline maailm tõelist olemist. Tõeline oli Platoni arvates ideede maailm, sest ideed on muutumatud ja neid ei saa hävitada, nad on kogu aeg olemas ja püsivad samadena. Ideed on muutumatud. Asjade ja ideede maailma vahekorda saab selgitada Platoni nn koopamüüdi abil. Selle kohaselt elavad inimesed nagu koopas, kus nad näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks. Ideed aga asuvad hoopis mujal ning inimesed näevad nende varje
omaette tegelikkus, mida ta nimetas ideede maailmaks. Seal asuvad igavesed ja muutumatud “näidiskujud”, mille järgi on tehtud kõik, millega me looduses kokku puutume. Meeltega tajutav maailm on näiline ja ideede maailm on tegelikkus. See maailm, millega me igapäevaselt kokku puutume, on seotud meie kehadega ja on seetõttu näilik. Ideede maailm on tegelikkus, sest seda tunnetame me ainult mõistusega ja selle tajumine on kõige puhtam ja sügavam olek. Meeleline maailm ainult peegeldab seda. Platon eelistab alati üldist ja abstrakset üksikule ja konkreetsele ning püsivat ja ajatut muutuvale ja ajalisele. Nendest eri tasanditest algabki Platoni ideeõpetus. 3 Filosoofiariik Platonil oli väga kindel visioon sellest, milline on ideaalne riik. Platoni arvates peaksid riiki juhtima filosoofid
alguse, muusika koht ja tähendus ning ka õpetus muusikast näitavad Kreeka muusikat Lähis-Ida kultuuride vahetu jätkuna. ❀ musike - muusade kunst, lauldes ettekantud luule. ainus valdkond kus kreeklaste jaoks kunst tõusis jumalike kõrgusteni ❀ kreeklased pidasid esimesteks muusikuteks Apollonit ja Dionysust ❀ apollonlik muusika on korrastatult harmooniline ja mõistuslik ❀ dionüüsilik muusika on ekstaatiline ja meeleline Arhailine ajajärk ✿ Vana-Kreeka kultuuri arhailine ajajärk 8-6 saj. eKr ✿ aoid- kutselised laulikud, kes lüüra saatel esitasid eepilisi laule ✿ rapsood- rändlaulik ✿ paiaan- kultuslik laulutüüp. Apollonile pühendatud, kitarra saatel ✿ treen- surnulaul, aulose saatel ✿ hümenaios- pulmalaul, aulose saatel ✿ hümn- kõigi kultuslaulude ühine nimetus ✿ nomos- reeglite kogum mida kitarrat mängides peab järgima Klassikaline ajajärk
2 See jaotus on argimõtlemises tuntud reserv, esmapilgul täiesti ilmne. Mis sügavust siin võib olla? Vastuse sellel annab Platon . Sest see tegelikkus, kus ma näen enda ees valget paberilehte, pilku tõstes lumist talvemaastikku, paari mändi ja suurt kivimaja; kus kuulen kaugelt liikluse müra; see meeltega tajutav tegelikkus ei ole Platoni järgi sügavaim, puhtaim olev. Meelte abil tunnetatava maailma taga on tõeliselt olevate ideede tegelikkus, mida meeleline maailm ainult peegeldab. See tõsiolev ideede maailm on tabatav ainult mõistusega ja sellele, mitte näilisele, tuleb tõe otsijal suunata oma tähelepanu." Kui hing toimetab uurimist omaette, suundub igavese, surematu ja muutumatu poole, ja kuna hing on sellega sarnane ja ühte sugu, püsib ta muutumatu läheduses niikaua kui saab. Hing lakkab ekslemast ja püsib muutumatuna viibides muutumatu naabruses ja sellega kokku puutudes. See ongi hinge seisund, mida nimetatakse tarkuseks
kuningapoja ja Friisimaa kuningatütre palverännak Rooma Reformatsioon- Ronsard-elegatne iroonia, ,,Raevunud Orlando" Rosencrantz- Hamleti R usupuhastus, mis sai carpe diem motiiv, mänglevus, Ariasto eepiline luule, endine alguse Lutheri meeleline armastus sonetid: komöödia, üle 200 ülikoolikaaslane, ideedest ,,Armastus Marie` vastu" ja tegelase. Angelica kellel kuningas palub Armastus Cassandre`i vastu", põgeneb Orlando eest koos Guildensterniga Raamjutustus - ühe üks ,,Plejaadi" esipoeetidest metsa, kus armub Hamletit jälgida jutustuse raamidesse haavatud rüütlisse
Õues mäng on seotud aktiivse füüsilise liikumisega. Lasteaia korrastustööd tehakse ära koos laste ja vanematega. Steineri kasvatus printsiibid iseloomustavad last järgnevalt: 1. laps kui ülitundlike meeltega olend; 2. laps kui jäljendav olend; 3. laps kui rütmiline olend. Steiner ütleb, et laps on väga meeleiline olend ja seda eriti esimesel eluaastal. Temasse tuleks suhtuda nii nagu oleksid tal silmad ja kõrvad üle kogu keha. Samas on ta nii meeleline, et teda peab selles osas ka kaitsma. Ülestimuleerimine viib selleni, et aju ei suuda informatsiooni vastu võtta. Olulisel kohal on looduslähedus, mis kajastub nii lasteaia maja sees kui väljas ja ka õppetöös. Lapsed kasvatavad lilli ja köögivilju ja nende arengut jälgitakse läbi aasta. Köögivilju kasutatakse söögiks, kuid lilli harilikult ei murta ja vaasi ei panda. Vahel on väike liivakast ka toas. Lapsed liiguvad väljas iga ilmaga
Temaga on kerge suhelda. · SLE Sensoorseltloogiline ekstravert Sensoorseltloogiline ekstravert on sõbralik, kohanemisvõimeline, realistlik teoinimene. Ei kaota pead järsku tekkivate praktiliste probleemide lahendamisel, suudab rakendada oma loovust ja taiplikkust, 5 leida uusi võtteid millegi tegemiseks ja kasutamiseks. On aktiivselt uudishimulik paljude uute asjade vastu. Tugevaim külg on meeleline taju näeb hästi momendi vajadusi, suudab meelde jätta hulgaliselt üksikasju. On eelarvamusteta ja väga salliv, võttes asju nii nagu nad on. Seepärast suudab hästi teha koostööd, tegutseda meeskonna liikmena. Tunneb elust mõnu, mistõttu on hea seltskonnakaaslane. Meeldib kehaline tegevus ja sport. Konfliktsituatsioonides on võimeline pingeid maandama ja osapooli lepitama. SLE on erutav, kaasakiskuv ja riskivalmis
E.Saarinen Tipult tipule kokkuvõte Sokrates Platon kirjutas Sokratesest. Need kaks olid omavahel nii kokku loodud, et ei saanud aru, kust algas 1 või lõppes teine. Sokratest kirjeldati inetuna. Ta hukati süüdimõistetuna väärate jumalate kummardamise ja noorsoo rikkumise pärast. Platoni Pidusöögi dialoogi jutustuse moodustab pidu, mille Agathoni nimeline luuletaja on korraldanud. Ka Sokrates kuulub piduvõõraste hulka. Ta on sel peol elavam kui kunagi varem. Peol otsustati, et keegi ei joo end purju. Sokrates võiks palju juua, sest kannab palju. Öö möödudes avaldavad mehed oma versiooni armastuse olemusest. Sokratese arvates kuulu armastus tarkusele, sest tarkus on üks kõige kaunim hüve. Pärast kõnet pidu katkeb ja sisse astub Alkibiades koos joobnud seltskonnaga, ta ülistab Sokratest, et kui vapper ja kui palju jooki kannab. Lisaks oli tal väga hea enesevalitsus, et ei alistunud homoerootilistele ahvatlustele. Alkibiades oli kena mees, a...
Tunnetamise eesmärgiks on teadmised, et saada teadmisi. Seetõttu nim seda tasandit ka epistemoloogiliseks tasandiks (episteme teadmine). Erinevad tunnetamise võimalused: 1. tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt (näen, kuulen, kompan). Esindajaks 19 saj saksa klassik L.A.Feuerbach. Tema lause on SENTIO ERGO SUM tunnen, järelikult olen olemas. (Inimene on see, mida ta sööb, sest söömisega kaasneb maitse). Meeleline tunnetamine on piiratud tunnetamine. (Silmapiiri taha me ei näe, ei kuule teisel korrusel toimuvat, samamoodi ei näe seal toimuvat). 2. kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on kogemus. (Tean, olen kogenud). Empirismi peamiseks rajajaks inglise mõtleja J. Locke, kes on öelnud: TABULA RASA puhas leht. Inimene sünnib maailma puhta lehena, kuhu kirjutatakse kogemusi
· Juhuslikkus võib toimuda aga võib ka mitte toimuda. viljakaks mõtteks. · Tunnetusteooria · Aristotelese jääv väärtus · Maailma tunnetamine on raske, sest selle olemus on · Ta oli esimene, kes püüdis loodust süstemaatiliselt asjades peidus. klassifitseerida. · Meeleline tunnetus ei anna meile kogu tõde. · Tema filosoofias asendub filosoofiline "imestumine" · Tõelise teadmise tunnuseks on üleüldisus ja paratamatus. tehnokraatliku praktilisusega. · Meelteandmed on teadmiste allikas ja loogika selle · EKLEKTIKUD struktuur. · Marcus Tullius Cicero (105 43 e.Kr.) · Psühholoogia · Philon ( 25 e.Kr
o Suuline traditsioon (võis olla noodi kiri) Kreeklastel oli noodi kiri pillil ja vokaalik erinevad EGIPTUS Niiluse jõgi · Kultuur kõrgel järjel · Religioon tähtis · Tähtis pill HARF väljendas elu rõõmu, nikedatud püha lille lootose kujuliseks · Olulised olid templi laulikud o Umbes 1500 eKr olid naised templi muusikud · Muusika oli alguses meeleline, pidulik, väärikas o Teiste rahvaste mõjul (aasia) muutub muusika elavamaks ja rütmilisemaks o Mitmed seni kasutuses olnud pillid visati Aasia mõjul (reformiga) templist välja. Alles jäi vaid SISTRUM viljakus jumala Isise auks (kõristi) · Kasutati veel FLÖÖTI, VILEPILLE, HARF o Pillid olid jumalate ülistamiseks, neid ülistati lauluga ning muusika saatel tantsiti · Templi koolis õpetati laulu, pillimängu
ESTEETIKA Vastavalt õigekeelsussõnaraamatule on esteetika teadus ilust ja kunstist. Esteetika on filosoofia haru ning uurib inimese kogemuse ja teadvuse esteetilist aspekti, tunnetuslikke ja emotsionaalseid väärtusi. Esteetika kategooriatega peavad loometegevuses arvestama näiteks sellised loometegevusega tegelevad ametid nagu arhitektid, kunstnikud ja disainerid. Esteetika kategooriate tundmine on vajalik ka loometegevuse kriitikutele ja arvustajatele, kuna nende ülesanne on näidata, milliseid erilaadseid tundeid võib loometeos tekitada ning selle tegevuse kaudu aidatakse loometeose autoril senisest paremini enda loomingut väljendada. Esteetika on filosoofia haru, mille uurimise probleemiks on määratleda universaalne esteetika kategooria või kategooriad. Uurimise aineks on esteetika kategooria ja selle tunnetamine. Üheks selliseks universaalseks kategooriaks on näiteks ,,esteetiline". Esteetika kategooriat võime defineerida kui kõige...
esindaja on Marcus Aurelius (121- 180). Oli ka kuulus kirjanik ja kunstnik. Tema kuulsaim teos oli "Ise endale", mis oli kreeka keeles. Temast sai ka Rooma keiser. Stoikude loogika ja tunnetus õp Stoikud rõhutasid elu praktilist poolt. Leidsid, et loogika ja tunnetuse õp eesmärgiks on õpetada ini vooruslikult elama. Tunnetus õp - stoikude järgi põhines kogu maailma tunnetus meelelisel tajul. Väitsid, et ini hing on sündides puhas leht. Kõik on võimalik saavutada kasvatusega. Meeleline tunnetus ei peta. Need on loomulikud mõisted. Kui ini rakendab ka mõistus, siis tulemus on teaduslikud mõisted. Loomulikud mõisted on täpsemad ja õigemad. Loogika õp võtsid kogu loogika õp üle Aristoteleselt, kuid nad leidsid, et see on liiga keeruline. Näit kategooriate õp leidsid nad, et olulised on 4 kategooriat: substanss- asja olemus; omadus-kvantiteet ja kvaliteet; laad-kõik omadused peale kval ja kvan; suhe või vahekord-asja või olendi suhted teiste nähtustega.
Tihti on Poussini piltides nukker vihje aja vääramatule kulgemisele ja surma paratamatusele. Ta on maalinud ka nn. ideaalmaastikke. Sellised pildid ei kujuta ühtki tegelikku maastikulõiku, vaid neile on koondatud põnevaid, sageli antiigile viitavaid üksikasju. Kui ideaalmaastiku foonil tegutsevad stafaazina mütoloogilised kangelased, nimetatakse seda ka heroiliseks maastikuks. Poussini kunst on mõistuspärane, selles valitsevad kord, selgus ja mõõdukus, aga ka meeleline värskus. Poussini looming on jäänud prantsuse maitse oluliseks normikujundajaks tänaseni. Calude Lorrain (1600- 1682). See kunstnik arendas edasi maastikumaali stiili ja lõi uue kompositsiooniskeemi. Pildi külgedel asuvad tumedate kulissidetaoliste massidena puud, varemed vms., keskel aga avaneb vaade kaugusesse. Lorraini laad on maalilisem ja barokilikum kui Poussinil, kuid ikka selge ja ülevaatlik. Lorraine'i ideaalmaastikes on stafaazi
füüsika seadustele. Tuleb välja uue riigi tekkimise teooriaga, ühiskondliku lepingu teooriaga ehk SOCIAL CONTRACT. Et inimesed astudes lepingusse loobuvad vabatahtlikult üksteist hävitamast nagu toimub loomariigis. Teine uusaja õpetus on ratsionalism DESCARTES Ratio on mõistus. Tunnetamine baseerub mõtlemisele, mõistusele. Descartes ,,mõtlen-järelikult olen olemas" ,, tunnen järelikult olen olemas ,, meeleline tunnetus (voierbach võttis selle descartesilt ) B. SPINOZA - ratsionalist, ristiusku BENEDIKTUS SPINOZA, radikaalne ratsionalist, ta ei räägi mitte tavalisest mõistusest vaid puhtast mõistusest. Äärmuslik ratsionalist. Suhtumises jumalasse on ta panteist. PANTEISM jumal on kõikjal, looduses. ,, jumal kui loodus on ise looja ja ka loodud ,, ,, loodus on ise enda põhjus ,, G. W. Leibniz kolmas ratsionalist. 1646-1718
eleegia ja epigramm. Tuntumad luuletajad Kallimachos ja Theokritos. Rooma (30 eKr 400 pKr) Kreeka mineviku kummardamine. Valitsev ideepuudus ja matkimine. Tuntumad kirjanikud Longos, Plutarchos ja Lukianos. 2) Platon ja Aristoteles Platon (u 427 eKr u 347 eKr) oli vanakreeka filosoof. Oli Aristotelese õpetaja. Ideeõpetus. Olemas 2 maailma; üks ideede maailma, teine meeleliselt tajutavate asjade maailm, mis on kaduv. Ideede maailm aga igavene. Meeleline maailm sõltub ideede maailmast. Kehalised esemed ideede ebatäiuslikud koopiad. Koopamüüt inimesed elavad justkui koopas, kus näevad seintel varjusid ja peavad neid tõelisteks. Ent need ideed asuvad hoopis mujal. Õpetus ideaalsest riigist. Seal 3 seisust valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Teha õnnelikuks riik tervikuna. Ideaalses riigis kunsti vaja tsenseerida, kuna need mõjutavad otseselt inimest Aristoteles (384 eKr 322 eKr) oli vanakreeka filosoof
ja pakkudes keskkona väljendusele, loovusele ja ettevõtlikkusele. Pedagoogilise ümbruse kujundamisel on olulised kord ja usaldatavus. Et väikelapse õppimise erilisele loomusele parimal viisil vastu tulla, on kujundatud lapse ümbruses ruum, kus on rikkalikult käegakatsutavat laadi kogemusvõimalusi. Sest õppimine, mis on seotud keha ja meeltega, nõuab vahetult kehaorganitega kogetavat ümbrust. Arvesse tuleb aga mitte ainult meeleline, käegakatsutav asjade ja ruumide kvaliteet. Siin on oluline ka vähem silmatorkav faktor, nimelt ümbruses valitsev kord ja usaldatavus. Laste elutunde jaoks on otsustava tähendusega eile nähtut täna jälle kohata. Meie klassiruumide sisstses on lähtutud eelkirjeldatust ning iga ruum kajastab kindat maa elementi (maa, õhk, tuli, vesi). Maa- puit, kivid, muld, erinevad rohelised taimed sh. kindlasti sõnajalad, roosa kvarts jne. Õhk- avar, valgusküllane , heledates toonides ruum.
Teeb ettepaneku uurida üksned inimlikku kogemust. Meie eesmärk on teada saada seda, millel on tähendus meie tegevuse seisukohalt. Berkley- väidabet ideed ongi asjad, materiaalset substantsi ei ole olemas. Olla tähendab olla tajutud. 12. Kant- enne filosofeerimist tehkem kindlaks meie tunnetusvõime piirid. On nõus, et tunnetus ajaliselt algab kogemusega, kuid arvab, et lisaks sellele on mängus ka tunnetuse aprioorsed vormid. Tunnetuse mõistuslikalge- aprioorsed, meeleline aposterioorne. Otsustused jagunevad: 1) analüütilised- ei avarda meie teadmisi, vaid ainult selgitavad olemasolevaid. Kõik analüülitilsed otsustused on apriioorsed, nende tõestus lähtb üksned vasturääkivuse seadusest. 2) sünteetilised- laiendavad meie teadmisi. Jag aposterioorsed- tõestus sõltub meelelistest kogemustest. Aprioorsed. 13. saksa klassikaline idealism. Fichte- tema õpetus põhineb absoluutsel minal. Teaduse võib rajada mina ja mittemina suhetele
3. NOESIS - Otsene intuitsioon ideedest. Platon pooldas hingederändamise õpetust: Jumal lõi hinged ja asustas nendega tähed. Igal tähel on üks hing, hingesi juurde ei looda. Hinged toituvad ideede vaatlusest. Ideedemaailmas näeb hing ideaalset ilu ja õiglust. Hingega on nagu sõjavankriga, mille üks ratsu perutab ja kisub materiaalse maailma poole. Tõeline maailm on ideede maailm. "Kui ideede maailma vaadelda meheliku algena ja mateeriat naiseliku algena, siis meeleline maailm on nende laps." (Timaioses) Demiurg("rahva heaks töötav") loob meelelise maailma, mille eeskujuks on ideed. Ideede maailm asub taevavõlvi kohal ning seda saab vaid mõistusega näha. Tunnetus on meeldetuletamine - anamnesis. Meedetuletamiseks on oluline dialektika e. dialoogi kunst. Hingel on kolm alget: 1. Mõistustlik - asub peas(tarkus) 2. Afektiivne - asub südames(mehisus) 3. Himustav - naba ja maksa piirkonnas(tasakaal) Riigi õpetus: 1. Valitsejad filosoofid 2
c)pluralism mitme alge käsitlus. Empedokles- 4 juure käsitlus- juured: maa, õhk, tuli, vesi. Demokritos- aatomi õpetus, jagamatu. "Maailm koosneb atomostest väikestest jagamatutest osadest". II TASAND on seotud tunnetamisega, on olemas tunnetusõpetus e groseoloogia.(olemesega seotud oseoloogia). On vaja tunnetada, et saada teadmisi. Teada-episteme, epistemoloogiline tasandi on teine, seotud tunnet. probleemiga, teadmised tulenevad tunnet-st. Tunnused (kuidas maailma tunnetada)(6): 1) Meeleline tunnetamine e sensuaalne t., tegemist piiratud tunnetus (iseloom). Esindaja on L.Feuerbach 19.saj klassik, suri 1872- "Tunnen järelikult olen olemas"-> "Sentio ergo sum", "Inimene on see, mida ta sööb". 2) Kogemuslik t. e empiiriline. Fil. vool empirism. Rajaja on ingl. mõtleja J.Locke (1632-1704). Talle kuulub termin ,,Tabula rasa"e ,,puhas leht".Inimene sünnib puhta lehena, kuhu kirj. elu kogemused. Inglise mõtlemistüübi fil. aluseks, väljendub inglaste katsetuste, eksperimentidest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
