Muusikaajalugu konspekt (0)

Muusika ajalugu
Muusika algus:
Leviidid – kutselised templimuusikud (naissoost)
Kultuspillid – pillid , mis olid jumalatega seotud.
Lüüra – Apolloni pill
Heterofoonia – juhuslik mitmehäälsus.
Burdoon – meloodiaga kaasnev pidev heli (burdoonpillid).
Egiptuse muusika:

• Pidulik, väärikas, Araabia mõjutused, templirituaalid.
  

Sistrum – Isise pill, käristi.
Lauto – 2-keelne pill.

• Aasta mõjutustel tuli trompet ja
  

Aulos – šalmei, oboe esivanem .

• Süürias eelistati lärmakat muusikat, löökpille
  
• Babüloonias tähtis muusikateooria , avastati intervallid .
  

Intervall – muusikalise heli helikõrguste vahe

• Muusika oli meelelahutusliku iseloomuga
  

Vana-Kreeka:

• Mesopotaamia mõjud kultuurile (muusika, poeesia , tants)
  

Musiké – muusade kunst , lauldes ettekantud luule (kreeklaste jaoks jumaliku tähtsusega).
Muusikud ja poeedid – jumala andega prohvetid
Harmoonia – helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel.
Rütm - liikumise kord.
Apollon – valguse ja tõe jumal, muusade juht, lüüraga. Muusa – lüüra, kitara, laul piaan. Apollonlik – korrastatult harmooniline, mõistuslik.
Amphion - lüüramängu mõjul tõusid kivid Teeba linna müürideks.
Dionysos - veinijumal , aulos ( kaaslane Marsyas(- meisterlik pillimängija (aulos, flööt)). Dionüüsoslik - ekstaatiline ja meeleline.
Ateena – valmistas flöödi Hermes - valmistas lüüra, kinkis Apollonile kitara.

• Levinumad pillid näpitavad keelpillid
  

Ditüramb – aulosel mängitav laul Dionysose auks.
Dionüüsiad – pidustused, etendati tragöödiat ( amfiteatris ), arenes välja ditürambist.
Saatür – loodusvaim , himurad, labased. Nende labasusest arenes välja komöödia.
Hümn – kultuslaul , laulis koor.
Aoidid – kutselised laulikud, laulsid oma laule.
Rapsoodid - laulsid teiste laule.
Ktesibios – leiutas oreli
Rooma :
Tibia – Kreeka aulose täiustatud variant

• Meeldis sõu, põnevus.
  

Varakristlik :
Psalmilaul – aluseks Vana Testamendi lauluraamat, 150 psalmi e vaimulikku laulu sees.

• Kristlus levis esimestel sajanditel peamiselt Süürias.
  

Keskaeg :
Gregooriuse laul – üldnimetus, roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta ladinakeelne liturgiline laul. Ei vaja noodikirja.
Püha Ambrosius – Milano piiskop, lõi hümnitekste, pani alguse ladinakeelsele hümniloomingule.
Püha Augustinus – kristlik filosoof , arutles muusika jumaliku päritolu ja laulmise funktsiooni üle (jumalateenistusel ja kristlikus kasvatuses).
Apostel Peetrus – Rooma esimene piiskop.

• 313. a legaliseeriti kristlus
  

Gregorius I ehk Gregorius Suur – juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, võttis kasutusele uue liturgia .
Püha Benetictus Nurmia – Lääne-Euroopa kultuuri sünni algataja , asutas benetictlaste ordu.
Liturgia:
Missa - päevakeskne jumalateenistus, igapäevane, keeruline. PEAMISSA - altarirituaalid, armulaud , muutumatud tekstid; EELMISSA – sissejuhatavad palved, sõnaliturgia.
Ordinaarium – muutumatu, iga päev korduv osa missast.
Proprium – muutuv osa.
Retsiteerimine – laulja laulab pikki proosatekste ühel noodil (retsitatsioonil).
Psalmoodia – psalmitekstide laulmine , peamine laulutüüp kõikidel tunnipalvustel.
Antifoon – sagedasemaid laulutüüpe, refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele.
Introitus -antifoonid – pidulikud , väljendusrikkad missade avalaulud.
Hümn – stroogilise värsstekstiga lihtsamad laulutüübid, ülistuslaul.
Sekvents – värsilise tekstiga , keskajal levinuimaid vaimuliku luule vorme, eeskujuks rahvuslikud tantsulaulud.
Surnumissa – kunstmuusika kaudu tuntuks saandu, 20 stroofi pikk. Loojaks T. Celanost.
Reposooriumid – keerulisemad laulud, algselt olid koorirefrääniga ekstaatilised soololaulud. Säilinud melismides.
Gradule & Alleluia – missalaulude hulgast responsoorsed laulud.
Alleluia – laulutüüp, rafineeritud, lihtsast rahvalaulust väga kauge.
LAULMISSTIILID:

• Silbiline (süllaabiline) stiil – igale silbile vastab 1 noot.
  
• Rühmaline (neumaline) stiil – igale silbile vastab 1-4 nooti, igale heligrupile 1 neuma.
  
• Kaunistatud (melismaatiline) stiill – melismid ehk pikad vokaliisid on sees.
  

HELILAADID:

• Finalis – võrreldav toonikaga, lõpuheliks. Põhi- ja kõrvallaadil ühine.
  
• Tenor – domineeriv heli, selle ümber liigub meloodia, toimub retsiteerimine. Võrreldav dominandiga, põhi- ja kõrvallaadil erinev.
  

Neumad – 1-4 helist koosnev meloodiaelement, näitab rütmipeensusi.
Guido Arezzost – võttis kasutusele noodijooned.
Troop – traditsiooniliste tekstide vaba laienemine ( Munk Tuotilo).
Sekventsid – alleluia-laulude pikkadele vokaliisidele loodud troobid.
Liturgiline draama – teatraalne stseen jumalateenistuses, kus kanti lauldes ette piiblilõike.
Koraal – ladina keelne ühehäälne kirikulaul .
Melism – kaunistus , ühe silbi juures lauldakse palju noote.
Liturgia – jumalateenistuse korrastatud ülesehitus.
Keskaegne ilmalik laul:
Goljaarid – vagandid , panid kirja esimesi ilmalikke laule.
Bernart de Ventadorn – 12. saj trubaduurilüürikas enim säilinud viisidega mees.
Estampii – vanim tants. Saltarello – väga populaarne tants renessansi ajal.
Pillid: orel ( vanimaid , õukonnamuusika), psalteerium , rataslüüra, flööt, trompet, tromboon.
Von Bingen – varasemaid heliloojaid, prohvet, kirjutanud loodusest, meditsiinist, luulet.
Moralitee – näidend inimesest ja saatanast.
Mitmehäälne muusika keskajal:
Burdoon – saatehääl, meloodiast madalamal.
Parafoonia – sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt.
Heterofoonia – ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla.
Organum – saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile.
Leonius – 12. saj II pool, lõi kahehäälseid organume .
Perotinus – 12. saj lõpul, 13. saj algul Prantsusmaal tegutsenud helilooja , lõi organume.
Motett – mitmehäälsuse vorm, aluseks laenatud põhimeloodia.

• Alumises (tenoris) – teksti vähe, võidi ka pillil mängida.
  
• Teises hääles – ladinakeelne vaimulik tekst.
  
• Kolmandas hääles – prantsusekeelne ilmalik tekst.
  

Kölni Franco – muusikateoreetik, lõi uue notatsioonisüsteemi (vältused).
Peamised vältused: longa (täisnoot) ja brevis (poolnoot).
Muusikateooria keskajal:
7 VABA KUNSTI: Grammatika, dialektika , retoorika, aritmeetika, geomeetria , astronoomia , muusika.
Muusika:

• Universiumi muusika (kõiksuse, makrokosmose, sfääride harmoonia, taevakehade liikumine ja aastaaegade vaheldumine ).
  
• Inimmuusika (inimese, mikrokosmose harmoonia, kooskõla keha ja vaimu, tunnete ja mõistuse vahel).
  
• Kõlav muusika (inimhääled, pillid).
  

Boethius – Rooma filosoof, pani aluse kolmikjaotusele muusikas (vt ülal).