Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Prantsuse kunst 17. sajandil (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Prantsuse kunst 17.saj
  • Prantsuse ehituskunst
    • Fontainebleu maneristliku koolkonna mõju
    • Kõrged ja järsud katused
    • Francois Mansart
      • Kõrge katuse all lisakorrus, tema järgi nimetati – mansardkorruseks


  • Louvre ’i lossi idafassaad
    • Suur muutus sajandi keskel, kui võimule sai Louis XIV
    • Absolutistliku valitseja ülistamine ja jäädvustamine
    • Otsustati edasi ehitada Louvre’i lossi
    • Itaaliast kutsuti Bernini
      • Kuningale ei meeldinud äärmuslikult maaliline kavand
    • Töö sai võistlusega Claude Perrault (arsti koolitusega)
    • Prantslased eelistasid kõrgrenessanssi ja antiikkunsti traditsioone – klassitsistlikum ilme
    • Fassaad 3korruseline
    • Alumine – soklikorrus – võimsad üle kahe korruse ulatuvad paarissambad (kolossaalorder) – rahulik ja pidulik rütm
    • Fassaadi keskel värava kohal antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon
    • Eeskujuks paljudele teiste maade riigiasutustel jne


  • Vaux -le-Vicomte’i loss ja park
    • Louis XIV kahtlustas Fouquet rahavarguses
    • Minister vanglasse, ise hakkas Versailles ’ lossi ehitama
    • Samad kunstnikud : arhitekt Louis Le Vau, maalikunstnikud Charles Le Brun ja aiakujundaja André Le Notre


Versailles’ loss
    • Louis XIV peamine residents
    • Pariisist 40 km
    • Pidi ületame kõik varasemad valitsejate elupaigad
    • Parimad prantsuse arhitektid , maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud
  • Joules Hardouin -Mansart
      • Varem samas kohas asus jahiloss, mida laiendati oluliselt (580m)
      • Lossi juures sirgete kiirtena kolm teed
      • Künka harjal loss, mille keskosa ja eenduvate tiibade vahel pidulik Marmorõu
  • Versailles’ park
    • Peamiseks kujundajaks André le Nôtre
    • Ka kuninga isiklik maitse
    • Lossi teisel küljel hiiglaslik park
    • Lossiruumi jätkuna rituaalide, etenduste ja pidude ajal
    • Reeglipärase või arhitektuurilise pargikunsti näide – regulaarpark
    • Ilu loodust täiendades, mõistusele loodud süsteemile allutades
    • Pargi teljeks Pariisi tee pikendus
    • Sümmeetrilised basseinid
    • Reeglipärane teedevõrk
    • Geomeetriliselt kujundatud lillepeenrad
    • Kuupideks, keradeks või silindriteks pügatud puud ja põõsad
    • Väga palju allegoorilisi ja dekoratiivseid marmorskulptuure – fontäänide osana , gruppidena väljakutel, taimestikust moodustatud nurgakestes, ridadena tee ääres.
  • Versailles’ lossi siseruumid
    • Ruumide paigutus rõhutab kuninga isiku tähtsust
    • Hoone keskus kuninga magamistuba
    • Peegligalerii
      • kaaraknad pargi poole, akende vastasseinas suured peeglid
      • galerii otstes kaks salongi (vastuvõturuumi)
      • Sõja salong – kuninga ruumidega seotud
      • Rahu salong – kuninganna ruumidega seotud
    • Tähtsaimad ruumid on külluslikult kaunistatud
      • Värviline marmor
      • Valged või kuldsed stukkreljeefid
      • Seina- ja laemaalid


  • Baroklik klassitsism arhitektuuris
    • Versailles’ ansambel on barokilikum kui Louvre’i idafassaad
    • Siiski mõistuspärasem ja mõõdukam kui itaalia barokk – seetõttu võib nimetada ka baroklikuks klassitsismiks.
    • Samas stiilis mitmed hooned Pariisis
    • Louis XIV lasi ehitada oma sõjaveteranidele 4000 kohaga vanadekodu
      • Selle kasarmutaolise hooneterühma juurde kavandas J. Hardouin-Mansart kullatud kupliga Invaliidide kiriku


  • Baroklik realism kujutavas kunstis
    • 17.saj I poole kujutavas kunstis oluline baroklik realism


  • Georges de La Tour
    • Tajutav Caravaggio mõju
    • Olustikupildid, tihti vihjega mõnele religioossele teemale
    • Inimesed kujutatud enamasti põlvedeni
    • Piltide üldisele tumedusele vastandub valgusvihk – allikaks kollane küünlaleek
    • See loob esemete ja kehade metalsena mõjuva plastilisuse ning südamliku, salapärase meeleolu
    • Karjased Jeesus -last kummardamas


  • Vennad Le Nainid
    • Tähtsaim neist Louis Le Nain
    • Kujutasid lihtrahvast, peamiselt talupoegi tõsiste ja väärikatena, näidates ka nende töö raskust ja olme viletust
    • „Heinamaalt kojutulek“ (Heinakäru)


  • Jacques Callot
    • Karm realist
    • Graafik
    • Jälgis tähelepanelikult, aga jaheda ja skeptilise kõrvaltvaatajana kujutas kaasaegseid inimtüüpe
      • Aadlikud, kerjused, vigased
    • „Sõjakoledused“ – sünge ofordisari
    • „Leierkastimees“ – ofort


  • Kunstiakadeemia asutamine
    • 17. saj II poolel kunstielus määravaks õukondlik maitse
    • Valitsevaks baroklik klassitsism
    • 1648. asutati Kunstiakadeemia kui õppeasutus
    • 1664. muutus kunstielu normeerijaks ja maitsekohtunikuks
    • Akadeemia nõudis kõrgrenessansi eeskujuks võtmist, püüdis välja töötada üldkehtivaid kunstiseadusi
    • Maalikunstis peeti ainuõiges täpset, selget ja idealiseerivat joonsistust
    • Alahinnati värvide osatähtsust


  • Charles Le Brun
    • Sai peaaegu diktaatorliku võimu kunstiküsimustes
    • Tähtsaim Versailles’ lossi sisekujundaja ja laemaalide autor
    • Arvas , et joonistusoskus eristab kunstniku maalrist või käsitöölisest
    • Antiikskulptuurist tuletati kindlad poosid ja näoilmed – erinevad inimlikud emotsioonid
    • Kantsler Séguier


  • 17.saj lõpul hakkas prantsuse kunst omandama üle-euroopalist autoriteeti (Versailles’ kujunduse kaudu)
  • Prantsuse Kunstiakadeemia õpetas, et väärtusliku kunsti peamine allikas Itaalias – antiigi ja kõrgrenessansi mälestusmärkides
  • Nendesse süvenemise võimaldamiseks asutati 1666 Prantsuse Akadeemia Roomas

  • Nicolas Poussin
    • Töötas juba varem Roomas (pr barokliku klassitsismi esindaja)
    • Hea klassikaline haridus
    • Arendas kunstiteooriat ja kasutas loomingus teemasid antiikmütoloogiast ja –kirjandusest
    • Teosed sobisid aadlike kodudesse, kel jätkus haridust tema teemade ja tegelaste äratundmiseks
    • Üllad ja tõsised teod
    • Tegevus tavaliselt antiikarhitektuuri foonil
    • Mõjutab mõnevõrra teatraalselt
    • Tegelaste tunded jahedad, ilma spontaansuseta
    • Meeleolu suursugune ja pidulik, kuid mitte rõõmus ja muretu
    • Nukker vihje aja vääramatule kulgemisele, surma paratamatusele
    • Maalinud ka ideaalmaastikke
      • Ei kujuta ühtegi tegelikku maastikulõiku
      • Koondatud põnevad, sageli antiigile viitavaid üksikasju
      • Kui sellel tegutsevad mütoloogilised kangelased – heroiline maastik
    • Mõistuspärane, valitsevad kord, selgus ja mõõdukus, meeleline värskus
    • Prantsuse maitse oluliseks kujundajaks tänaseni
    • „Maastik Phokioni surnukehaga“
    • „Poeedi inspiratsioon“
      • Keskseks valgusejumal, kunstide kaitsja Apollon – lüüra ja loorberipärg
      • Poolõde armastusluule muusa Erato – pilk taevas, ootab inspiratsiooni
      • Amor
      • Eriline luuleline meeleolu


  • Claude Lorrain
    • Orb, jäi teenriks ühe kunstniku juurde
    • Arendas edasi maastikumaali stiili
      • Päikese ja vastu valgust maalimine, veel peegelduva valguse kujundamine jne
    • Uus kompositsiooniskeem
    • Külgedel tumedate kulissidetaoliste massidena puud, varemed vms
    • Keskel vaade kaugusse
    • Lorraini laad maalilisem ja baroklikum kui Poussinil, siiski selge ja ülevaatlik
    • Ideaalmaastikes stafaaži osatähtsus väike
    • Lüüriline meeleolu – peamiselt õhu, valguse ja atmosfäärinähtuste kujutamisega
    • Palju ka rannapilte
    • Odysseus loovutab Chryseise tema isale


  • Portreemaal
    • Õukondlased soovisid , et neid näidataks tähtsate, ilusate ja võimukatena
    • Kujunes välja eriline paraadportree tüüp
      • Tähtis pole inimese vaimse palge avamine
      • Tore riietus, aumärgid, valitsejalik poos, luksusliku interjööri täpne kujutamine (sageli äärmuslik)
    • Esialgu ülekaalus Poussinist lähtuv klassitsistlikum laad
    • Hiljem suurenes Rubensi mõjul värvide osatähtsus, maalilisus, baroklikus
    • Hyacinthe Rigaud
      • Louis XIV paraadportree


Skulptuur
  • Pierre Puget
    • Omapärane ja haarav looming
    • Ühendas dünaamilise dekoratiivsuse ja jõulise traagikasse kalduva emotsionaalsuse
    • „Krotoni Milon“ – antiikaja maadleja
  • Antoine Coysevox
    • Töötas õukonna juures
    • Baroklikud, klassitsistlikud ja puhtrealistlikud jooned parimates töödes (eriti portreebüstid)
    • Kuningas Louis XIV
  • Francois Girardon
    • Peamiselt klassitsistlik
    • Sümmeetria
    • Tasakaalukus
    • Objektide idealiseerimine (tunnused meenutavad antiikkunsti)
    • Louis XIV eluajal tehti mitmeid monumente
    • „Nümfid Apollonit ümardamas“
Prantsuse kunst 17-sajandil #1 Prantsuse kunst 17-sajandil #2 Prantsuse kunst 17-sajandil #3 Prantsuse kunst 17-sajandil #4 Prantsuse kunst 17-sajandil #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 65 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor marliin Õppematerjali autor
Kokkuvõte prantsuse arhitektuurist ja kujutavast kunstist 17. sajandil

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Prantsuse kunst 17. saj

Sajandi alguses jätkus prantsuse ehituskunstis Fontainebleau maneristliku koolkonna mõju. Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused. Arhitekt Francois Mansart (1598-1668) paigutas kõrge katuse alla lisakorruse, mida tema järgi on hakatud nimetama mansardkorruseks. Louvre'i lossi idafassaad. Suur muutus kogu kunstielus algas sajandi keskel, kui võimule sai Louis XIV. Kunst muutus absolutistliku valitseja ülistamise ning jäädvustamise vahendiks. Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre'i lossi ja kujundada selle idakülg. Itaaliast kutsuti kuulus arhitekt ja skulptor Bernini, kuid tema äärmuslikult maaliline barokilik fassaadikavand ei meeldinud kuningale. Töö usaldati 1665. aastal prantsuse arhitektidele, kelle hulgas oli juhtiv arsti koolitusega Claude Perrault (1613- 1688).

Kunstiajalugu
thumbnail
2
doc

Prantsuse kunst 17 sajandil .

Prantsuse kunst 17.sajandil Sajandi alguses jätkus prantsuse ehituskunstis Fontainebleau (fontenbloo) maneristliku koolikonna mõju .Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused .Arhitekt FRANCOIS(franssuaa)MANSART (1598-1668) tegi katuste alla lisakorruse ja tema järgi on hakkatud neid kutsuma mansardkorrusteks. Suur muutus kogu kunstielus hakkas sajandi keskel,kui võimule tuli Louis 16-mnes.Kunst muutus ülistamise ja jäädvustamise vahendiks .Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre Lossi , tööusaldati 1665.aastal prantsuse arhitekdide

Ajalugu
thumbnail
18
ppt

Pantsuse kunst 17. sajandil

kirik Baroklik realism kunstis Georges De La Tour (1593-1652) olustikupildid, mõni religioosne vihje Vennad Le Nainid, tuntuim neist Luois Le Nain(u.1593-1648) olustikumaalijad, lihtrahavas, näitasid nende viletsust ja töö raskust Jacques Callot (1592-1635)graafik,kujutas kaasaegseid inimesi, jahe ja skeptiline 1648 asutati Kunstiakadeemia, mis hakkas määrama kunsti Charles Le Brun(1619- 1690) Versailles´lossi sisekujundaja, laemaalid, 1666 Prantsuse Akadeemia Roomas Nicolas Poussin(1594-1665) teemad antiikmütoloogiast ja- kirjandusest,ideaalmaastikud, maitse normikujundaja Claude Lorrain(1600-1682) maastikumaalija, lahendas osad probleemid Portreekunst Aadlikud võimukate,ilusate ja tähtsatena kujutatud. Kujunes välja paraadportree tüüp Hyacinthe Rigaud(1659-1743) maaliline ja baroklik Skulptuur Pierre Puget(1620-1694) Antoine Coysevox (1640-1720) Francois Girardon(1628- 1715)

Kunstiajalugu
thumbnail
2
docx

Prantsuse kunst 17. sajandil.

KUNSTIAJALUGU 22.Prantsuse kunst 17. sajandil. · 17. saj(BAROKK) ­ 18. Saj I pool(Rokokoo) · Feodaal-absolutism · Sissetulekud ekspordist(parfümeeria, mööbel, rõivad) · Louis XIII, XIV, XV · Tähtsaim arhitektuur · Välisarhitektuuris tagasihoidlik barokk · Ehituskunstis jätkus Fontainebleau koolkonna mõju · Ehituskunstis iseloomulikud kõrged ja järsud katused · Prantsuse lossitüüp : pikihoone + külgedel 2 külghoonet (NT: Versailles' loss) FRANCOIS MANSART: · Arhitekt · Paigutas kõrge katuse alla lisakorruse, mida tema järgi hakati nimetama mansardkorruseks Louvre'i lossi idafassaad: · Võimule Louis XIV · Kunst muutus absolutistliku valitseja ülistamise, jäädvustamise vahendiks · Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre'i lossi ja kujundada selle idakülg. Itaaliast

Kunstiajalugu
thumbnail
4
doc

Barokk kunsti konspekt

Maalitud arhidektuuridetailid väljaspool kaunistasid voluudid- spiraalikujulised motiivid fassaadi detailid põhiliselt samad mis renessansiski **Detailid allutatud tervikule ega oma konstruktiivset ülesannet. Palju ebasümmeetriat Peetri väljak ­ LORENZO BERNINI Saksamaa: ebaselge piir rokokooga Lõuna-Saksamaal eeskujuks Itaalia barokk rokokoo stiilis on just interjöör Würzburgi piiskopiloss . Johann Balthazar Neumann Itaalia kujutav kunst *2 suunda: naturalistlik suund ­ Carvaggio idealistlik e akadeeemiline suund - ANNABALE CARRACCI + nõo ja vennaga *Carvaggio pärit lihtrahva hulgast, kujutas lihtrahvast ja igapäevast elu. Uudne kompositsioon- juhuslikud poosid ja asendid. Eriline osa valgusel (keldriluugi valgus) Tema laadi jätkas ka Itaalia naine Artemisia Gentileschi- maalis piibli naistegelasi *Carraccid ja Bologna koolkond: Idealiseeritum, seda hakkasid looma nende poolt rajatud Bologna akadeemia(1580, juht Annabale

Kunstiajalugu
thumbnail
4
doc

Kunst 17.sajand Euroopa

Põhja-saksamaa, Skandinaavia, Rootsi, Eesti. · Barokk on tulnud prant. Keelest ja tähendas korrapäratut. Klassitsismis toetuti klassikalistele antiikkunsti eeskujudele. · Barokkkunsti sünnimaaks on Itaalia. Kirik ja paavst, õukond soovisid et kust oleks esinduslik, tore, sest see pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Kisik soovis elulähedast kunsti. · Baroki rahvalikkus. ARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL 17.-18. SAJANDIL. · Valitsevaks kirikutüübiks muutus uuesti pikergune hoone, mis oli kohasem katolikule kirikule. Kiriku siselööv ei jagunenud enam löövideks, nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Külglööve asendasid sageli kabeliteread kiriku põhja- ja lõunaküljel. Valgusallikaks aknad, mis asusid kupli all. · Barokkkirikute eeskujuks sai jesuiitide ordu emakirik Il Gesu Roomas. (Giacomo da Vignola). · Barokkkiriku siseruum

Kunstiajalugu
thumbnail
152
docx

Barokk Prantsusmaal

BAROKK PRANTSUSMAAL ARHITEKTUUR ● Prantsuse 17. saj arhitektuuri lähtekohaks on suurel määral itaalia barokk, kuid sellesse suhtutakse reservatsiooniga ning hiljem võtab arhitektuuri areng täiesti iseseisva suuna. Esindatud on eelkõige tagasihoidlik barokk, eeskuju võetakse renessansi traditsioonidest ning antiikarhitektuurist. ● Puhtbarokne laad oma liialdatud dünaamilisuse ja maalilisusega jäi prantslastele võõraks. Prantsuse arhitektuuril on juba 17.saj tugev klassitsistlik põhitoon; klassitsism, st. antiik- ja renessansskunsti jäljendamise püüd saab lausa valitsevaks 18.saj ja levib siit üle kogu Euroopa. ● Prantsuse 17. ja 18.saj ehituskunstile on iseloomulik veel see, et kõiki ülesandeid lahendati peaaegu teadusliku järjekindlusega. Kunagi ja kuskil pole nii palju diskuteeritud ja kirjutatud ehituskunsti probleemide kohta kui Prantsusmaal 17.-18.saj. Veel on iseloomulik, et profaanarhitektuuris

Kunstiajalugu
thumbnail
6
doc

Barokk, 17. sajandi kunst

(spiraalikujuline teokarpi meenutav motiiv). Fassaadi detailid põhiliselt samad, mis renessansis(poolsambad, pilastrid, viilud), kuid neil puudub konstruktiivne ülesanne; ainult kaunistuseks. Alates 16 saj lõpust algab Roomas hoogne ehitustegevus. Rooma Peetri kiriku edasiehitus. Kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani. Kasutatud hiiglaslikke sambaid. Juurdeehituse autor oli Carlo MADERNA. Peetri väljaku rajas Lorenzo BERNINI. Itaalia kujutav kunst 17. saj. Roomas kujuneb välja 2 maalisuunda: CARAVAGGIO rajas naturalistliku suuna. CARRACI koos oma venna ja nõoga pani aluse idealistlikule ehk akadeemilisele suunale. CARAVAGGIO(1573-1610) Pärit lihtrahva hulgast, mis innustab teda kujutama igapäevast elu. Kujutas läbi selle usulisi teemasid. Ta oli vastuolus maneristidega ja kõrgrenessansiga. Uudne kompositsioonikäsitlus: tema tegelased elavad oma elu, mitte ei esine vaataja suunas. Vaataja tunneb end sündmuste osana

Kunstiajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun