Barokk euroopas (0)

Euroopas 17. saj. toimu maailmapildi avardumine: kauged maad, loodus, eksootika . Maad, kus kiriku huvid kõige tähtsamad on Itaalia, Hispaania , Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad(Belgia), Poola, Leedu. Ilmalikud mõjud ja õukonna tellimusel tekkiv kunst sünnib Prantsusmaal, Saksamaal (Inglismaal). Vastuseis katolismile oli Hollandis, Põhja-Saksamaal, Skandinaavias ja Eestis Rootsi koosseisus . 17. sajandi kunsti ühisnimetuseks sai barokk . Tekkekohas, Itaalias, taotleti toredust, kus rahu ja sümmeetria asendusid stiihilise tormlemisena millegi tundmatu poole soov hämmastada, liikumine kõiges ka ülepakutult ja rahvalik. Arhitektuur . Kirikud pikerguses hoones , määrav siseruum , mis moodustas ühe avara ruumi. Tähtsad olid kujud ja maalid, kus tõeline ja maalitu segunevad, eriti laemaalidel. Laest jätkus ruum optiliselt kas taevast kujutades või ruumi suuremana lastes paista. Kiriku juures on olulised kuppel ja läänefassaad, mille keskosa on kahekorruseline ja teiste osadega fassaadil ühendavad seda voluudid (teokarp). Fassaad on rahutu , ohtra dekooriga ja ebapraktiline. Sageli mõni osa seinast ulatus ette või kaugenes ja terve sein võis „lainetada“, lisandusid igasugused kaunistused: sambad, kaared , astmed , ovaalid… palju ebasümmeetriat ja kontraste. Siseruumides kasutati palju maale, peegleid, laemaale, mööbel oli kumerate raskete vormidega, kohati oli vihjeid eksootilikale. Rooma Peetri kirikut kujundati ümber: põhiplaan koosnes ovaalidest, saades ladina risti kuju, kõrge fassaadi planeeris arhitekt Carlo Maderna. Linnaplaneerimisel püüti kõike suurema ja illusoorsemana näidata. Ovaalse Peetri kiriku esise väljaku sammaskaaristu ja selle peal olevate kõigi pühakute kujudega loob Lorenzo Bernini. Prantsuse arhhitektuur ei ole just barokilik, vaid pigem vanaklassitsistlik. Claude Perrault kujundatud kuningalossi, Louvre`i idafassaadil tekkis paarissammaste ilus rütm ja korrapära. Versailles `i lossi põhipl sai kogu Euroopale eeskujuks pikerguse hoone ja kahe eenduva tiivaga, millel oli vahel avar õu. Park oli loomuliku looduse parandus: allutamine, sümmeetria, kujud, purskaevud , reeglipärane teedevõrk ja geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud, põõsad ja hekid . Saksamaale jõudis barokk Itaalia mõjutustega, oli rokokoolikum. Johann Balthasar Neumann kavandas Würzburgi piiskopilossi ja Mathäus Daniel Pöppelmann Dresdenis piduliku, väga küllusliku kaunistusega peoväljaku Zwinger . Inglismaal on stiili parim näide Christoper Wreni loodud Püha pauli katedraal Londonis omas korrastatuses. Venemaal arenes Peterburist suurlinn, mida kutsuti kujundama arhitekte Itaaliast ja 1710 sai Peterburist uus venemaa pealinn. Sinna kogunesid kõik jõud ehitama suurejoonelisi kivimaju. Tegusamad olid arhitektid Bartolomeo Francesco Rastrelli luues Talvepalee , millest hiljem kujunes Ermitaaž, peterhofi Suure palee , Tsarskoje Selos Suure Katariina Palee ja Smolnõi kiriku, Carlo Rossi rajades Aleksandri teater, senati hoone ja palju kaupmeeste maju (enamus klassitsitlikud), linna peaarhitekti Domenico Trezzini kujundatud Peeter-Pauli kindlus ja Peetri suveloss ning peterburi tsentrum. Eestis Niccolo Michetti kavandatud Kadrioru lossile lisaks olid paljud mõisahooned barokilikud (Palmse, Maardu , Sagadi, Põltsamaa). Skulptuuri iseloomustab liikuvuse mulje ja dramaatilisus, rohkelt voogavat kangast , keerulised poosid . Kuulsaim oli L. Bernini, kelle loomingusse kuuluvad Püha tereesa ekstaasis, Apollon ja Daphne kujutatud muutumise käigus, Vatikani Püha Peetri kiriku baldahhiinalar ja kiriku esine väljak. Etienne Maurice Falconet loodud on tagajalgadele tõusnud ja saba abil tasakaalustatud hobusega Peeter I Ratsamonument. Maalikunstis valitsevad tumedamad toonid, kujutatava ümarus ja keerukus . Kompositsioon on sageli ristuvate diagonaalide kujuline. Itaalias lõid vennad Carraccid uudse stiili ja Bologna linnas kooli- akadeemia, mille tõttu tekkis kogu Euroopat hiljem mõjutanud nn. Bologna koolkond. Oluline oli valguse ja varju kasutamine väljendusvahendina. Samm edasi dünaamilisuse poole ja realistlikuma kunsti poole oli Caravaggio loomingus. Pildil justkui juhuslikult paiknevad inimesed on valgustatud rõhutatult näidates olulist ja ülejäänu on rohkem varjus ning selline kujutamisviis sai nimeks „keldriluugivalgus“. Teoseid: „ Peetruse ristilöömine“, „Pauluse pöördumine“ ( Saulus justkui ulatuks pildilt ettepoole ), meeleline „Bakchos“, kus oli esiplaanil puuviljade kuhi ning selle eeskujul hakati tegema iseseisvaid natüürmorte. Hispaanias maalis Diego Velázques materjale oskuslikult edastades olmepilte ja mütoloogiatki olustikuliselt, kuid saades õukonna kunstnikuks , kujutas ta peenelt inimeste iseloomu. Teoseid: “Vulcanuse sepikoda“, „Õuedaamid“, „ Paavst innocentius X portree“ (sünge). Flandria , olles Hispaania võimu all, pakkus kooskõlastatult baroki elulist ja idealiseeritud lähenemist Peter Paul Rubensi jõulises ja värikas loomingus. Ajstu suurmeistri loomingusse kuuluvad piiblistseenid, mütoloogia, portreed, maastikud , seeria Maria de Medici elust. Inimesed tema piltidel on lopsakad ja väänlevad, liikuvad, enamasti rõõmsad. Anthonis van Dyck oli hea portreteerija, maalides aristokraate suursuguselt luues nn. Paraadportree. Hollandis olid peamised maali teemad olustikumaal, portreekunst , natüürmort ja maastikumaal. Portreteerijatest paistis silma kiiruse, täpsuse, vaba pintslikasutuse ja jõulisusega Frans Hals. Olustikumaali esindas Jan Vermeer van Delft . Tema maalidel korduvad maleruudustikule sarnanev põrand, aken vasakul nurgas, sinise-kollase kooskõla. Teoseid: “Tütarlaps pärlkõrvarõngaga“, „Kunstnik oma ateljees“, „Armastuskiri“, „Delfi vaade“. Natüürmortidel kujutati puuvilju , vaagnaid, jahitud linde, uhkeid lillekimpe jms. Hollandi suurmeister oli Rembrandt Harmensz van Rijn , maalides võimsa üldistusega, hingeelu eriliselt tunnetades. Soojades kuldsetes toonides on loodud „Danae“, „Autoportree Saskiaga“, hollandi rahvuslikkust ärgitav „Öine vahtkond “, tunneterikas „Kadunud poja tagasitulek “ ja lisaks tegi ta graafikat. Prantsusmaal oli kujutav kunst akadeemilisem ehk barokilik klassitsism . Claude Lorrain lõi Rooma ümbrusest maastikumaale ning ta valdas õhuperspektiivi meisterlikult . Nicolas Poussin maalis pilte antiikmütoloogiast, kuid maastikul kujutas ta suvaliselt valitud kohti ja nii tekkis ideaalmaastiku kujutamine. Poussin tegi veel vaibakavandeid.