Oskar Kallis

Luik, Kylliki

Oskar Kallis (2)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

3 KEHV

Tartu Kivilinna Gümnaasium
Oskar Kallis
(1892 — 1917)
Autor: Liina Margna
Juhendaja : Piia Jullinen
Tartu, 2003
Elulugu
11.11.1892 Tallinnas, Miina ja Tõnise Kallise esiklapsena sündis poeg Oskar
1907 I semester õpingud A. Laikmaa ateljee -koolis

lõpetas Tallinna linnakooli
1910 – 1914 töötas joonestajana arhitekt E.Boustedti ehituskontoris
1912 – 1913 õppis Eesti Kunstiseltsi Joonistuskursustel
1913 II sem. – 1916II sem. taas A.Laikmaa ateljee-koolis
1914 – 1917 november töötas joonestajana Peeter Suure Merekindluse ehitusel
1912 II preemia Tallinna Eesti Põlumajanduse Seltsi (TEPS) näitusel
1913 I auhind TEPS näituselt maalide ja kavandite eest
1915 I auhind TEPS näituselt rahvuslike kirjade stiliseerimise eest
1915 mai oluline esinemine A.Laikmaa õpilaste tööde näitusel (14 pastelli)
1916 I auhnid TEPS näituselt lastetoa mööblijooniste eest
19.12.1917 (01.01.1918) suri Jaltas tuberkuloosi. Maetud Jalta kalmistule Jaila jalamil.
1968 veebruar – aprill toimus Tartu Kunstimuuseumis esimene isiknäitus, ilmus kataloog ( koostaja Irina Solomõkova ja Helmi Üprus)
1962 ilmus album “Kalevipoeg kunstis” (autorid Irina Solomõkova ja Helmi Üprus)

ajakirjas “Kunst” nr 3 ilmus !.Solomõkova artikkel Oskar Kallisest
Lapsepõlv
Oskar Kallis alustas tarmukalt. Temas oli tõsidust, töökust, tahet ja omajagu loovinimesele vajalikku iseteadvust (see ilmneb kirjavahetusest kui ka autoportreedest). Kasvanud üsnagi rasketes oludes – isa suri kui pere vanim poeg Oskar oli viieaastane; ema elatas and ja oma nelja last õmblustööga – suutis ta arendada end mitmekülgseks kunstnikuks . Oma kunstiande päris ta vanematelt. Isa, õnis Kallis, kes tööas Tallinn-Peterburi raudteel konduktorina (hiljem Vene tänava Postimaja komandandina), armastas teha puutööd ja tol ajal moes olnud klaasimaali. Osavad käed olid ka emal ning kuigipalju tegelsid jonistamisega kõik lapsed. Nagu andekate laste puhul tavaks, avaldus Oskari talent varakult. Väikese poisina olevat ta palunud jõulukingiks alati värve, koolitundides joonistas aga sageli portreid ja karikatuure.
Ants laikmaa juurde sattus ta pooljuhuslikult. Kalliste pere elas tol ajal Toompeal Vaestekooli tn1 krt 23 Paulbergi majas ). Laikmaad nähti sageli läheduses olevas Falk- pargis maalimas. Felix Kallis meenutab: “Ükskord, kui tulime linnast, ütles ema:mina lähen ja räägin selle kunstnikuga Oskari üle. Ema esitles ennast ja ütles, et tal vanem poeg on joonistamises andekas. Laikmaa ütles, et too poiss siia ja las võtab ühes kõik pildid, mid ta teinud on. Oskar oli vast 12 või 13 aastat vana. Laikmaa oli Oskarist huvitatud ja hakkas teda õpetama ilma maksuta.
Looming
Oskar kallis kuulus eesti kunstnike neljandasse põlvkonda. Neil kunstnikel oli juba võimalus saada kodumasit ja omakeelset kunstiharidust. Oma ateljeekoolid olid avanud Ants Laikmaa ja Kristjan raud. 1912. aastal alustasid tegevust Eesti Kunstiseltsi joonistuskursused. Vanemate kunstnike (K.Raud, A.Laikmaa) innustusel õpiti tundma etnograafilist vanavara , täiendati Eesti Rahva Muuseumi kogusid, plaanitseti talurahvaarhitektuuri muusemi avamist. Samal ajal oldi avatud ka maailmale, huvituti sellest, mis toimus mujal Euroopas. Kättesaadavamad olid Helsingi, Peterburi ja Moskva kunstikogud ja kunstielu, ent tunnetati hingelist ja loomingulist lähedust ka Põhjamaade (Soome, Norra) ja saksa kunstiga. Rahvuslike ja rahvusvaheliste mõjude risttuules otsis vell noor eesti kunst oma teed, ühendades ajavaimu ja kohapelaset sotsiaalset tellimust kunstnike isiklike pürgimuste ja kujunevate väärtushinnangutega. See oli aeg, mil käisid pingelised otsingud nn eesti stiili leidmiseks. Probleem oli teqdvustunud ja sajandi alguse põlvkond lootis selle lahendada.
Eesti silmapaistvate kunstnike seas oli Osakar Kallis ainuke, kelle kunstiharidus piirdusvaid kodumaiste võimalustega, eelkõige A.Laikmaa ateljee- kooliga . Küllap oleks temagi tee viinud Lääne- Euroopasse nagu A.Laikmaa juures lühikest aega õppinud N.Triigil või J.Greenbergil. Pole võimatu seegi. Et ta oleks kuulunud “Pallase” esimeste lõpetajate hulka. Ent saatus tahtis teisiti. Nagu tema eakaaslastele Aleksander Mülberile ( 1897 – 1919), Alfred (Välko) Tuulele (1895 – 1918), Aleksander Uuritsale (1888 – 1918) – kõik nad olid A.Laikmaa õpilased – ja Balder Tomasbergile (1897 – 1919) oli tallegi antud vaid lühike aeg eneseteostuseks.
Oskar Kallise küpsem loomeperiood kestis vaid neli aastat. Tema õpiaeg, kui välja arvata Eesti Kunstiseltsi joonistuskursused aastail 1912-1913, möödus A.Laikmaa ateljeestuudios Tallinnas, maestro vaimses mõjuväljas. Laikmaa kuulus vanus ja loomesuunagi poolest Noor-Eesti eeslsesse, Kallise suhtes õle-eelmisesse põlvkonda. Kuigi tema impressionistlikult vaba ja värvikas, ühtaegu juugendstiililiselt dekorativne laad nooreestlaste kunstilistele ideaalidele lähenes, jäi see põhiolemuselt realistlikuks. Laikmaa rahvuslik meelsus leidis väljenduse portreede tüpaazis – rahvariides neidude ja talutaatide kujudes – ning külamaastikes. Tema “Lääne neiut” (1903) võib pidada sajandi alguse rahvusromantismi avateoseks.
On imetlusväärne kui palju Oskar Kallis neil aastail jõuab. Tuli ta ju kogu aeg olla põhitööl – joonetaja insener E.Boustedti juures ja aasast 1914 kuni novembrini 1917 Tallinna Merekindluse ehitusel. Ja samal ajal on ta väga viljakas nii oma maaliloomingus kui ka kujundustöödes. Võiks koguni väita, et O.Kallis on eesti esimene laia profiiliga kujunduskunstnik. Tutvunud üsnagi põhjalikult rahvakunstiga, loob ta eesti stiilis kavandeid tekstiilile, mööblile, kujundab trükiseid ( kaaned , vinjetid, kalendrialused, plakatid, kirjatähed) ja märke (Eesti Rahva Muuseumi esimene märk), teeb isegi õhe maja projekti ( kaupmees Wenteri majale harku järve ääres). Tema tekstiilialane looming on insprireeritud rahakunsti geomeetrilisest ornamentikast. Ent selle kõrvalloob ta ka muinasainelisi kompositsioone, millede hulgast oma mõjuka dekoratiivuse ja ilusa rütmiga tõuseb esile vaip “Ussikuningas” (1915, pole säilinud). Tervikutaju ja mõõdutunne, vähese ornamentika oskuslik kõlamapanek on iseloomulik Oskar kallise mööblikavanditele. Raamatugraafika alal tuleb märkida kaanekujundust E. Vilde “Mäeküla piimamehele” (1916), kus nii kujundi valik ( meeleline naisfiguur) kui ka kerge katkendlik sulejoonsitus on iseloomulikud Oskar kallise viimaste aastate loomingule. Samasugune vabaloomingu ja kujundustööde mõtteühesus ning ornamendi ja piltkujutuse oskuslik ühendus ilmenb ka kalndrialuste kujunduses.
1911. a tähistas eesti üldsus “Kalevipoja” ilmumise 50-ndat juubelit. Sel juhul korraldati ka võistus eepose illutreerimiseks. See ärgtas eepose poole pöörduma ka Oskar Kallist. Ta seob teema tihedalt eesti muinasajaga, mille väliseks tunnuseks on rohke ornamendi, rahvariiete ja etnograafilise vanavara kasutamine. Tundub. Nagu kasvaks ja areneks O.Kallise Kalevipoeg koos oma loojaga. Kuia algul oli tegemist veel kohmetu ja kõhkleva olekuga noorukiga, keda on kujutatud mõneti naiiv-realistlikus laadis üsnagi rahumeelsete tegevuste juures ( laulab , vestleb vendadega, laseb end kroonida), siis 1914.a. paiku näeme juba mehist meest, kellele enam sobivad jõulised, pingelised olukorrad (kannab laudu, avasatab allmaailma). Oskar kallise loomngu paremikku kuuluvad need maalid, kus üksikfiguur valitseb mõjukalt pildi pinda, koondades endasse kogu emotsonaalse jõu ja kus peategelast saatavd kujundid aitavad suurenadada maali ekspressiivust. Sellisel üksikfiguuril on jõudu tõusta sümboliks ja üsnagi väiksemõõduline töö suudab mõjuda monumentaalselt. Nii on pastellides “Kalevipoeg laudu kandmas”, Kalevipoed allilmas”, “ Linda kivi kandmas”.
Kalevipoeg laudu kandmas” (1914)
4

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 54 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti

54 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kylliki Luik Õppematerjali autor

Elulugu ja looming

eesti kunstnik

Sarnased õppematerjalid

doc

Oskar Kallis

Oskar Kallis (1892-1917) O.Kallis sündis 11.11. 1892.a. Tallinnas pere esiklapsena. Kui Oskar oli 5 aastane, siis suri isa ja ema jäi 4 lapsega üksi. Ema töötas õmblejana. Kunstiande sai Oskar isalt, kes oli harrastanud klaasimaali. Ka pere teised lapsed tegelesid joonistamisega. 1907.a. õppis Oskar I semestri A.Laikmaa ateljeekoolis. A.Laikmaa õpetas noorukit tasuta ja jäi Kallisele suureks eeskujuks kogu tema lühikeseks eluks.1910.a. lõpetas Kallis Tallinna Linnakooli ja asus tööle joonestajana ühes arhitektuuribüroos. Kallis õppis Eesti Kunstiseltsi Joonistuskursustel ja hiljem veel paar semestrit Laikmaa juures. O.Kallise maalide-joonistuste silmapaistvam osa jaotub kahte teemade ringi- ,,Kalevipoeg" ja muinasajastu ning eksistensiaalsed mõtisklused armastusest ja surmast. Oskar Kallise Kalevipoeg on jõuline, tugev ja teotahteline eesti talupoeg, mitte müstiline hiid. Kunstniku

Kunstiajalugu

docx

Sümbolism ja kunstnikud

On viljelenud ka monumentaalmaali. (fresko ,,Kullervo sõttaminek) Vene kunstniku Mihhail Vrubeli (1856-1910) loomingus domineerivad illustratsioonid ja lavadekoratsioonid. Ta töötas tuntud teatris ja kujundas seal lava mitmele etendusele. Ka tema abikaasa oli näitleja keda tihti kasutas modellina. Vrubeli maalidel on inimesed kujutatud suurte tumedate silmadega, tihti näos kannatav ilme ja kahvatu jume. Tausta maalis tuhmilt helkivana. Illustreeris A. Puskini poeeme. (,,Deemon") Oskar Kallis (1892-1917) O. Kallis sündis 11.11. 1892.a. Tallinnas pere esiklapsena. Kui Oskar oli 5 aastane, siis suri isa ja ema jäi 4 lapsega üksi. Ema töötas õmblejana. Kunstiande sai Oskar isalt, kes oli harrastanud klaasimaali. Ka pere teised lapsed tegelesid joonistamisega. 1907.a. õppis Oskar I semestri A. Laikmaa ateljeekoolis. A. Laikmaa õpetas noorukit tasuta ja jäi Kallisele suureks eeskujuks kogu tema lühikeseks eluks. 1910.a

Antiigi pärand euroopa kultuuritraditsioonis

ppt

Eesti kunst 20. sajandi alguses

Saksamaal Düsseldorfi Kunstiakadeemias ning töötas seejärel Düsseldorfis. · Eesti rahvusliku kunsti rajajaid · Kunstikool Tallinnas 1903 · Realistlikud eesti haritlaste pastelltehnikas portreed ja maastikud · Loomigus oli tunda impressionismi mõju · Korraldas esimese eesti kunsti üldnäituse 1906. Tartus · Eesti kunstiselts 1907 · 1913-1932 tegutses õppejõuna Tallinnas pastellmaal Marie Underist 1904 Poiss Itaaliast Autoportree (pastell) Oskar Kallis · 1892-1918 · 1913-1916 õppis Ants Laikmaa ateljeekoolis · Osales "Vikerla" asutamises (Noorte kujurite ühing 1917-18) · Juugend ja sümbolism · 1918 suri Krimmis tiisikusse (tuberkuloos) · Tema nimelist majamuuseumi pole "Kalevipoeg kellukest helistamas" 1914-1915 juugendlik teos (pastell) "Kalevipoeg allmaailmas" 1915 rahvakunst ja juugend (pastell) Vaip "Siurulindu Kalevipojast" kavand 1915 tarbekunst, (vill), rahvusromantiline meeleolu 20. sajandi alguses, teose on

Kunstiajalugu

doc

Kuldne kolmik

oma vanaisa väärika mehena istumas leentoolis. Erakordse skulpturaalse jõulisusega on vormitud vanamehe pea, kelle ilmes on eneseteadvust ja elutarkust. Maali kordusvariant on esimesega küllalt sarnane, erinevused on vaid üksikutes detailides. Ta töötas õpetajana Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kunstikursustel, 1914. aastast Tallinna Kunsttööstuskooli ning mitme üldhariduskooli õpetajana. Portreed: * Konrad Mäe portree. Õli. 1908 * Ants Laikmaa portree. Õli. 1913 * Oskar Lutsu portree. Süsi. 1928 * Gustav Suitsu portree. Süsi. 1933 * Juhan Liivi portree. Õli. 1934 * Aleksander Tassa portree. Õli, lõuend. 1905 Maalid: * Mererand. Õli. 1905 * Talvine Tartu Emajõega. 1935 * Sõttaminek. Õli, lõuend. 1909 * Tõusva nooruse ees. Tempera, paber. 1909 * G. Suits "Tuulemaa" illustratsioon. 1913 * Märter. Kavand. Süsi, paber. 1913 * Katastroof. Süsi, paber. 1917 Tusijoonistused: * Katastroof. Tuss, guass, paber. 1917 * Ulguv koer

Kunstiajalugu

docx

Kuldne kolmik

Aastatel 19261928 oli Tallinnas vabakunstnik. 1928 naasis Tartusse "Pallasesse" esmalt graafika õppejõuna, järgmisest aastast maaliateljee juhatajana. Aastal 1933 sai Nikolai Triik professori tiitli. 1940. aasta veebruaris läks halva tervise tõttu kunstikoolist "Pallas" pensionile ja asus elama Tallinna sugulaste juurde, kus peagi suri. Nikolai Triik on maetud perekonnakalmistule Leetse-Lepikul. Ta on tuntud eelkõige portretistina, tema Juhan Liivi, Ants Laikmaa, Oskar Lutsu jt portreed kuuluvad meie kunstiklassikasse. 6 Kunstiloos omavad silmapaistvat kohta ka kunstniku ekspressiivse koloriidilahendusega portreemaalid aastatest 1910-1915. Nikolai Triiki tuntakse kui sugestiivsete psühholoogiliste portreede loojat. Nikolai Triigi õpingute aeg 1905. aastal Ants Laikmaa ateljeekoolis oli lühiajaline. Laikmaa stuudium pani suurt rõhku tööle elava modelliga ja maastikule. Ta õpetas

Kunst

docx

Kuldne kolmik

iseseisvat loomingulist alget ja kõigepealt kasvatada kunstientusiasmi. Diplomit polnud ateljeekooli lõpetamisel ette nähtud. Laikmaa korraldas ka õppereise välisriikidesse. Ateljeekoolis õppimine oli tasuline, kuid reale majanduslikult vähekindlustatud kunstnikele võimaldas kunstnik tasuta õpet ning mõningaid neist toetas ise aineliselt. 5: Ateljeekoolis õppinud tuntud kunstnikud: Johannes Greenbergi, Ludvig Oskarit, Paul Burman, Otto Krusten, Oskar Kallis, Nikolai Triik ja Aleksander Tassa 6: Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid. Ta tegutses Eestis. 7: Eesti kunstiseltsi põhikiri kinnitati 1906. Aasta augustis 8: "Noor-Eesti" kunstitoimetaja oli K. Mägi 9: Tallinna Kunsttööstuskooli avamise aeg oli 1914. Aastal. Selle järeltulijat teatakse praegu kui Eesti Kunstiakadeemiat, vahepeal nimetati seda aga Riigi Kunsttööstuskool, Tallinna

Kultuurilugu

odt

Kuldne kolmik

aastal I Eesti kunsti ülevaatenäitusel süüdistasid populistidest kriitikud 35-aastast N. Triiki peaaegu et akademismis. See oli muidugi liialdus, kuid kunstniku loomingusse tõi see kaasa vaikiva ajastu. 1921 kolis Triik Tartusse ja asus kunstikool "Pallase" õppejõu kohale. 1933. aastal saab temast Eesti esimene kunstiprofessor. Nikolai Triik suri 1940. aastal. Tema loomingud: Portreed · Konrad Mäe portree. Õli. 1908 · Ants Laikmaa portree. Õli. 1913 · Oskar Lutsu portree. Süsi. 1928 · Gustav Suitsu portree. Süsi. 1933 · Juhan Liivi portree. Õli. 1934 · Aleksander Tassa portree. Õli, lõuend. 1905 Akvarellid · Deemon. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 · Deemon ja Tamara. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 · Surm ja väsinu. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 · Surma lõikus. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 · Surma viis I. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 · Tamara tants I

Kunstiajalugu

docx

Sümbolism (lisa PowerPoint esitlusele)

Tema tuntuimad teosed pärinevad 1890ndatest, kuid sellest hoolimata on ka tema hilisemad teosed üsnagi kuulsad ja on tänapäevalgi mõnede kunstnike insipratsiooniallikateks. Pärast aastat õppetööd tehnikumis, pühendus Munch kunstile. Ta õppis vanade meistrite juures, võttis kunstitunde Kuninglikus Kunstiakadeemias ja teda juhendas ka üks Norra kuulsamaid kunstnikke - Christian Krohg. Ta varasemad tööd olid tugevalt mõjutatud Prantsuse realistlikest vooludest. Oskar Kallis (23. november, 1892 1. jaanuar, 1918) oli eesti maalikunstnik. Aastatel 19131916 õppis Ants Laikmaa ateljeekoolis. 1912. ja 1913. aastal täiendas ennast Eesti Kunstiseltsi joonistuskursustel. Osales kunstiühingu "Vikerla" asutamises (1917). 1918 suri Krimmis tiisikusse. Kristjan Raud (22. oktoober 1865 Kirikuküla, Viru-Jaagupi kihelkond 19. mai 1943 Tallinn) oli eesti kunstnik. Tema kaksikvend oli kunstnik Paul Raud.

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid