August Comte lühikokkuvõte ja elulugu (0)

SLAID 2
Isidore Auguste Marie François Xavier Comte (19. jaanuar 1798 Montpellier – 5. september 1857 Pariis) oli prantsuse filosoof , sotsioloogilise distsipliini rajaja ja positivismi õpetlane. Teda võib pidada esimeseks kaasaegseks teaduslikuks filosoofiks .
Comte arendas välja positiivse filosoofia ning püüdis sellega paremaks muuta Prantsuse revolutsiooni ajal tekkinud sotsiaalseid pingeid. Tema poolt välja pakutud uus sotsiaalne paradigma põhines teadusel. Comte ideed olid 19. sajandil märkimisväärselt suure mõjuga. Tema tööd mõjutasid suuri mõtlejaid nagu Karl Marx ja John Stuart Mill.
Elulugu SLAID 3
Auguste Comte sünnikohaks on Lõuna-Prantsusmaal asuv linn Montpellier. Ta sündis 19. jaanuaril 1798. Ta sündis ajal, mil toimumas oli Prantsuse revolutsioon. Ühiskonnast toimusid suured muudatused, varasemad uskumused seati kahtluse alla, arenes moderne teadus ja tehnoloogia .
Comte isa, Louis ja ema Rosalie Comte olid mõlemad monarhid nind pühendunud katoliiklased. Sel ajal, kui Auguste juba Montpellieri ülikooli astus, jättis ta oma vanemate hoiakud seljataha ning sai inspiratsiooni Prantsuse Revolutsioonist .
Aastal 1814 astus ta Ecole Polütehnikumi ning tõestas end suurepärase matemaatiku ja teadlasena. École Polytechnique oli tähelepanuväärne selle poolest, et seal väärtustati Prantsuse vabariikluse ideaale ja arengut. École suleti 1816 ümberkorralduste tõttu ning kooli ta ei lõpetanud vaid suundus elama Pariisi, ilma , et tal oleks mingit kindlat sissetulekut.
SLAID 4
Ta hakkas õpetama matemaatikat ning samal ajal tegeles ajaloo, filosoogia ja majanduse õppimisega.
19 aastaselt kogutus Comte Henri de Saint-Simoniga, kes oli üks varajastest Euroopa sotsialismi rajajatest. Olles tema tööst äärmselt vaimustuses, hakkas ta tema alluvuses töötama ning õppima. Kuigi nende partenlussuhe lopes tänu ületamatutele erimeelsustele aastal 1824 siis võib väita, et tema tööd mõjutasid Comte läbi kogu tema elu ja teoste.
SLAID 5
Aastal 1822 avaldas Comte teose “Plan of the scientific operations necessary for reorganizing society” ehk “Hädavajalike teaduslike tööde plaani, selleks et reorganiseerida ü hiskonda ”
. Nurjusid tema tööotsingud leida akadeemilist töökohta. Aga ta ei saanud akadeemilise ametikohale. Tema igapäevane elu sõltub sponsorite ja sõprade rahalisest abist.
SLAID 6
Comte abiellus prostituut Caroline Massin'iga ning lahutas temaga 1842.aastal.
SLAID 7
1826 viidi ta vaimse tervise raviasutusse, kuid lahkus sealt ilma tulemusteta. Ta tahtis uuesti naasta oma plaaniga töötamise juurde. 1827.aastal teeb suitsiidikatse, hüpates alla Pont des Arts 'ilt. Kogu selle aja jooksul suutis ta valmis kirjtuada oma suurima teose, kuuest osast koosneva “Course of Positive Philosophy” ehk “Positiivse filosoofia kursus ”
SLAID 8
Uuest vaimsest kriisist, mis oli seotud ta abielu purunemisega pää stis teda tutvus Clotilde von Vaux ’iga, algul lükkas naine ta armastuse tagasi , kuid oli nõus siiski temaga suhtlema . Kuid üsna pea lahutas neid surm. Kuid tihe osadus tolle naisega andis Comte mõtlemisele teise suuna. Veendunud ratsionalist avastas korraga südame ja tunnete väe. Tulemuseks oli 1851 -1854 kirjutatud teos: “Sotsioloogia kä sitlus , milles esitatakse maailmareligioon ”, “Positivistlik katekismus ” (1857) jne.
Comte suri maovähi tõttu 5. septembril 1857 Pariisis. Ta maeti kuulsasse surnuaeda Cimetière du Père Lachaise ja teda ümbritsevad mälestusmärgid tema emast Rosalie Boyer'ist, ja Caroline de Vaux'ist. Tema korter aastatel 1841 –1857 on nüüdseks säilitatud kui Maison d'Auguste Comte (August Comte kodu) ja asub Monsieur-le- Prince 10, Pariisi 6. linnaosas.
SLAID 9 RÄÄGI SLAIDI PEALT !!
SLAID 10

• Metafüüsika eitamine (olulised on ainult vaadeldavad asjad);
  
• Ontoloogia eitamine ja selle asendamine teaduse teooria ja metodoloogiaga (lõ plik tõde pole saavutatav, asjade vaatluse põhjal võib esitada ü ksnes tõenäolisi hüpoteese);
  
• Enesestmõistetavuse eitamine ja ratsionalism (midagi ei saa võtta lihtsalt niisama, kõik peab leidma kinnituse loogilises arutelus);
  
• Subjektiivsuse eitamine – see üksnes häirib objektiivset teaduslikku tunnetust
  
• (Absoluutne subjekti ja objekti vastandamine );
  
• Tugev normiteadlikkus (ainult meeleline kogemus ja loogiline mõtlemine on normaalne, kõik muu on kas teadmatus või hälve).
  

SLAID 11
Comte leiab, et inimlik mõtlemine on läbinud kolm staadiumi. Ta ütleb:
“Iga meie tunnetuse haru läbib kolm erinevat seisundit (staadiumi), nimelt teoloogilise ehk fiktiivse seisundi, metafüüsilise või abstraktse seisundi ja teadusliku ehk positiivse seisundi.”
SLAID 12

Teoloogilises staadiumis olev inimmõistus seletab nähtusi teatud olendite - vaimude , hingede, jumalate jne - tahtega. Alguses peetakse kõiki asju hingestatuteks. Hiljem arvatakse, et on olemas teatud kindel arv jumalaid (polüteism) ning lõpuks jõutakse veendumusele, et on olemas vaid üks jumal ( monoteism ).
SLAID 13

Metafüüsiline seisund on vaid teoloogilise eri variant. Üleloomulike jõudude ja jumalate asemele tulevad siin mängu abstraktsed jõud, mõ isted , entiteedid ( olemused ).
SLAID 14

Kolmandal positiivsel tasandil, tunnetab inimene , et kõik senised otsingud on viljatud. Ta ei otsi enam põhjusi ja eesmärke vaid uurib ja võrdleb tegelikke tõsiasju ja nende seaduspärasusi.
Comte arvab, et samasuguse kolmikarengu teeb läbi ka iga üksikinimene. “Kellele ei meenuks, kuidas ta oli teoloog oma lapsepõlves, metafüüsik oma nooruses ja füüsik oma meheeas?” Sama kehtib ka iga teaduse kohta.
SLAID 15 JA 16
Mida üldisem ja lihtsam on teaduse uurimisobjekt, seda kiirem on selle arengukäik. Comte loetles 6 positiivset teadust:
1. matemaatika , 2.astronoomia 3.füüsika, 4.keemia, 5. bioloogia , 6.sotsioloogia.
Antud teaduste reas iga järgmine eeldab eelmist, toetudes sellele. Iga jä rgmise teaduse uurimisala muutub keerulisemaks ja raskemaks.
Areng on olnud kõige kiirem matemaatikas, siis astronoomias ja kõige aeglasem sotsioloogias.
Paljud teadused pole aga veel üldse jõ udnud positiivsele astmele – nagu näiteks psühholoogia.