Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kunsti ajaloo konspekt ptk (20, 21, 25) 12.klass (0)

1 Hindamata
Punktid
Kunsti ajaloo konspekt (ptk 20, 21, 25) 12. klass
Peter Paul Rubens ( 1577 -1640) - Flandria maalikunstnik; kõige barokilikum maalija ; jõuka kodaniku poeg, hea haridusega, reisis palju; maalimisel kasutas palju õpilaste abi, tegi ise vaid kavandi ja viimistluse; ühendab barokis eluläheduse idealiseerimisega; paljud ta maalis on üles ehitatud diagonaalidele (nt Leukippose tütarde röövimine ja Minerva kaitseb Paxi Marsi eest); temaatika küündib mõnikord lausa märatsuseni; maalide üldmulje toretsev ja jõuline
Maalide põhitemaatikad:
  • Piiblist (kristuse kannatusloo alatari pildid)
  • antiikmütoloogiast (Kristuse meeleline nautlemine)
  • allegoorilised teosed (ajaloolised Prantsusmaa kuninga lese tellimused )
  • dekoratiivsed teosed (Leukippose tütarde röövimine ja Minerva kaitseb Paxi Marsi eest)
  • portreed (nt ta naisest)
  • maastikupildid ( lüürilised )
Teosed:
  • Helene Fourment lastega (pereportree)
  • Ristilt võtmine (piibli temaatika)
  • Õlgkübar. Susanne Fourment'i portree
  • Leukippose tütarde röövimine (antiikmütoloogiast)
  • Minerva kaitseb Paxi Marsi eest

Hollandi kunst 17. sajandil
Arhitektuuris - ehitati raekodasid; tellijad olid jõukad linnlased.
Maal - skulptuure väga ei tehtud aga Hollandi maalid olid ülemaailmselt tuntud (õitsenguaeg)
Žanri nimi
Olustikumaal
Portreemaal
Natüürmort
Maastikumaal
Žanri kirjeldus + põhiesindaja
kujutas jõudeelu ja lõbutesemist, kujutati lihtsaid aga mugavaid Hollandi kodusid, asju kujutati illusionistlikult (lisanditega); tihti pildi aineks mõni jutustus ( satiiriline , moraliseeriv või peidetult pikantne); põhitegija Jan Vermeer van Delft, kes kujutas enamasti interjööre (1 v 2 inimest); tegevus vähetähtis, meisterlik teostus , karged külmad toonid, üle pildi hajutatud valgus (lõi ruumilisuse)
sageli grupiportreed ; isikud rahuliolevad ent teovõimsad ja energilised; põhitegija Frans Hals, kes tegi nii grupi kui üksik portreesid; maalidel oli tavaliselt mingi olustikuline tegevus, mis tagas elavuse ja loomulikkuse; tabas hästi inimese iseloomu; maalimislaad vaba ja hoogne; enamus pildid tegi tegelikult valmis abikaasa
kujutati jahisaaki, lillevaase, vaagnaid toitudega, veinikarikaid, vaipu jne; žanr kujunes välja Hollandis; põhitegija oli Cornelis de Heem
eriline koht meremaalil (Hollandi rikkuse allikas); puhtrealistlikud maalid; kujunes välja Hollandis; põhitegija Jakob van Ruisdael ; romantilised loodusvormid; heletumeduse efektid; ärevad/ traagilised teosed
Põhiesindaja tööd
->Tüdruk pärliga
->Piima kallav teenijatüdruk
->Härrasmees ja veini oov daam
->Delfti vaade
->Kunstnik oma ateljees
->Püha Georgi laskurite kompanii bankett
->Pieter van den Broecke portree
->Puuviljavanik krutsifiksiga
->Metsavaade
->Middelharnise allee (Meindert Hobbema)
NB! Kuulus animalist oli Paulus Potter (“Hobused aasal”)
Rembrandt Harmensz van Rijn ( Holland , 17. saj) - multifunktsionaalne kunstnik; maalide süžeed olid sarnased teiste kunstnike omasdele kuid tema kujutatud stseenid ja portreed olid üldistavad ja seega sügavama sisulised; teosed analüüsisid enneolematult peenelt inimese hingeelu; väline ilu ja füüsiline täiuslikkus polnud olulised; peetakse kõige äärmuslikumaks vastandiks antiikkunstile; protestantliku kristluse kõige ilmekam kehastaja (Piibli ja mütoloogia ainestik); maalis üksik- ja grupiportreesid; maalides tagab ühtsuse ja terviklikuse omapärane valgusekäsitlus (koondub alati teose sõlmpunkti e kompositsiooni keskmesse, valguse ja varju piirid on mahedad); ühtlasi oli kuulus ka graafikuna ( üldistus , olulise esile tõstmine valgusega )
Maalide põhitemaatikad + teosed:
  • portreemaalid (nt Autoportree 34 aasta vanusena; Saskia van Uylenburghi portree; Vana mees punases; Dr. Tulpi anatoomia loeng ( grupiportree ); Autoportree Saskiaga ; Saskia Florana; Öine Vahtkond (grupiportree); Autoportree)
  • ajaloolised maalid (Öine vahtkond)
  • olustikumaalid (nt Kadunud poja tagasitulek )
  • religioonitemaatika (nt Püha perekond (grupiportree))
  • mütoloogilised maalid (nt Danae (fanaatiline muuseumikülastaja viskas hapet ja seejärel restaureeriti ~20 a.))
  • graafikuna tegi kõiki kolme tol ajal levinud tehnikat

Rootsi kunst 17.-18. saj (sel ajal suur impeerium )
Arhitektuuris- põhiline lossiehitus (paraadlikus stiilis) nt:
  • välisarhitekt - rüütelkonna hoone Stockholmis
  • Nikodemus Tessin (Rootsi suurtegija) - Drottingholmi suveloss ( inspiratsioon Versailles lossist)
  • Nikodemus Tessin (noorem) - kuningalossi ehitamine ( rokokoo interjöör)
Maal- põhitegija Alexander Roslin, kes tegi palju paraad portreesid ja kujutas kangast/materjali tipptasemel (nt. Daam lehvikuga)
Skulptuur - põhitegijad prantslane E. Bouchardon ja rootslane Johan Tobias Sergel (nt Amor ja Psyche)
Venemaa kunst 17.-18. saj
Arhitektuur - 1703 rajati St. Petersbourg! Peeter I käsul ( armastas väga Hollandit; tagasihoidlik ; 2m pikk, jalg 38)
arhitekte:
  • šveitslane Domenico Trezzini (Peeter I lemmik arhitekt ):
    • Peetri maja suveaias
    • Peeter-Pauli katedraal
    • Kolleegiumi hoone e Peterburi ülikooli peahoone
    • kunstikamber
  • Itaalia arhitektid :
    • Perhofi loss + prantsuse stiilis park purskkaevudega
    • Menšikov Oranienbaumi loss
  • Itaallane Bartolommeo Rastrelli:
    • Talvepalee
    • Smolnõi katedraal
    • Tsarskoje Selo
    • Läti Jelgava loss
    • Läti Rundale loss
Skulptuur - põhitegija prantslane Etienne Maurice Falconet (nt Peeter I ratsamonument)
Eesti kunst 17.-18. saj
Arhitektuur- kõige tähtsm linn Rootsi ajal oli barokklinn Narva ( pommitati ja alles pole peaaegu midagi);
Kuressaarde ehitati barokne raekoda ja vaekoda;
Niccolo Michetti tegi Kadrioru lossi (Itaalia hilisbaroki stiilis; tagasihoidlik siiski);
bastionid :
  • Rootsi bastionid Tallinnas
  • Skane bastionid Tallinnas
  • Narva bastionid
  • Tartu bastionid
  • Pärnu bastionid
  • Kuressaare bastionid
mõisad:
  • Palmse mõis
  • Põltsamaa loss (rokokoo interjöör)

Skulptuur - põhitegija oli puunikerdaja Christian Ackermann:
Kunsti ajaloo konspekt ptk-20-21-25-12 klass #1 Kunsti ajaloo konspekt ptk-20-21-25-12 klass #2 Kunsti ajaloo konspekt ptk-20-21-25-12 klass #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Kõige olulisem eelnimetatud peatükkidest.

Sarnased õppematerjalid

Hispaania ja Flandria kunst 17
10
docx

Hispaania ja Flandria kunst 17

Tänapäeva kunstisõbrale ütlevad siiski tõenäoliselt palju enam Rubensi lüürilised maastikud ja portreed ( näiteks ta mõlemast naisest), kus ta ei püüa iga hinna eest olla suurejooneline ja hämmastav. 4) Hollandi maalikunsti peamised žanrid, alaliigid, esindajad, värvikasutus. Hollandi skulptuur oli tähtsusetu, aga maalikunst elas 17.sajandi keskel üle sellise õitsengu, millele on raske leida võrdset kogu maailma kunstiajaloos. Hollandi 17. sajandi kunst oli kooskõlas noore ja eduka turumajandusega. Kunstilt nõuti eelkõige looduslähedust, pilt pidi olema võimalikult sarnane kujutatava inimese või esemega. Välisele toredusele ei pööranud hollandlane esialgu erilist tähelepanu. teda ei huvitanud ka allegoorilised ega mütoloogiast laenatud süžeed, sest ta tahtis kõike näha reaalsena, ühemõttelisena, käegakatsutavana. Ka maastik pidi olema edasi

Ajalugu
kunstiajalugu renessansist romantismini
38
docx

kunstiajalugu renessansist romantismini

● LEONARDO da VINCI – kunstnik, teadlane, insener, arst, I kõrgrenessansi suurmeister * vähe lõpetatud teoseid (ehtsaid maale ca 20 tk) * palju kavandeid, ideid, jooniseid * skulptuure pole säilinud * nägemistaju, visuaalse kujundi enda jõud ja veenvus (ei jälgi matemaatikat ja reegleid nagu varem - kõrgrns) kunst üldistav ja suurejooneline, tugineb kogemusele * lahkas salaja laipu, et uurida anatoomiat ( ⟶ mõjutas Euroopa arhitekte → palladionismsüüdistused, põgenemine Pr.le) * inimese anatoomia ja hingeelu täiuslik kujutamine; lähtus hingeelust * “Madonna kaljukoopas” õrn heletumedus, esiplaanil olevad esemed

Kategoriseerimata
Romaani stiilist Flandria kunstini
23
doc

Romaani stiilist Flandria kunstini

Profaanarhitektuur: 1. Linnused · Eelduseks võimsad kaitsetornid ja ­müürid · Veekogude ja nõlvade lähedus · Suuris Süürias Crac des Chevalier 2. Donjon ehk Bergfried · Ümmargune või neljakandiline London Tower 11 saj lõpp, Windsor Visby kaitsemüürid 12 saj Romaani kujutav ja tarbekunst Ottode kunst: Püha Keisririik Gero rist: · Puuskultuur ristilöödud Kristusest · Krutsifits ümarskulptuur Hildesheimi toomkiriku pronksuksed · Kujutavad stseene Piiblist · Haarav jutustus, nt Paradiisist väljaajamine, Aadam ja Eeva Valitsevad reljeefid uste juures palestikul, tümpanonil, nt Apostlite teod, ka tervel fassaadil nt Notre-Dame-la-Grande, kujutati Viimset kohtupäeva Ornamentika kasutus, seinamaalid erksavärvilised piiblistseenidega, vähe säilinud. Miniatuurmaalid

Kunstiajalugu
kunstikultuuri ajalugu 11 klass
52
docx

kunstikultuuri ajalugu 11 klass

Mohenjo-Daro: reeglipärane planeering, eeskujulikult heakorrastatud, kaevud ja kanalisatsioon. Puudusid templid ja valitseja paleed, peamised elamud, osa 2-3 korruselised. Ehitusmaterjaliks põletustellis. Keraamilised ja pronksist esemed nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. Kunst ja religioon: looduses suured kontrastid: kõledad kiltmaad ja rohelised orud. Kontrastide seosele rajatud kõik valitsevad usundid: hinduism, budism, džainism – põimuvad omavahel. Kunst religiooni teenistuses. Mütoloogia tohutult fantaasiarikas. Hinduism – keerukas fantaasiaküllane mütoloogia, peajumalad Brahma, Višnu, Šiva, veel jumalaid, pooljumalaid jms. Budism – levis 3. saj. E.m.a. valitses Ašoka, rahuarmastaja, rasked monoliitsed Buddha mälestussambad, tipus budistlike sümbolitega kapiteelid. N: Lõvidega kapiteel India vabariigi vapil. 3. saj. E.m.a. ka stuupade ehitus – poolkerakujulise kupliga kaetud ehitised Buddha mälestuseks

Kultuuriajalugu
Kunstiajalugu 13-18 sajand
39
doc

Kunstiajalugu 13-18 sajand

Towerit kasutatud ka vanglana aristokraatidest vangide kinnihoidmiseks, tänapäeval muuseum Windsor tuntud Shakespeare'i komöödia kaudu "Windsori lõbusad naised", kasutatakse tänapäevani kuningalossina Crac des Chevaliers Kõige suurem ja võimsam romaaniajastu kindlus ehitatud Süüriasse Esimese ristisõja järel Seal 7-8 donjoni Asub kõrgel mäetipul Prantsusekeelne nimetus tähendab Kotka Pesa ja tähendas vallutamatust Kujutav kunst: Omapärane skulptuurtöö (ümarstruktuuri meenutab) GERO RIST puidust, kõrgus on umbes 2 meetrit Hoitakse Kölnis Tuntud on ka Saksamaal Hildesheimi toomkiriku pronksuksed, mis on kaunistatud pronksist reljeefidega. Seal on kujutatud suurelt ihualasti ka Aadmat ja Eevat Tarbekunst: BAYEUX VAIP Tehtud villasest ja linasest kangast Kujutab prantslaste suurt kangelastegu Inglismaa vallutamist Tohutult pikk (ca 70 m) aga väga kitsas (ainult 0,5 m)

Kunstiajalugu
Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester
16
doc

Üldkunstiajalugu - I ÕA - II semester

ja 16. sajandi. On kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides: - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat. - suurem ilmalikkus ­ Jumalasse usuti endiselt, kuid loobuti keskaegsest arusaamast, et inimene on Jumala kõrval tühine ja tähtsusetu. Varem oli huvi keskmes Jumal ja see, mis tuleb peale surma.

Kunstiajalugu
Barokk-kunst
30
docx

Barokk-kunst

1.Baroki üldiseloomustus ja hindamise probleemid  Barokiajastuks peetakse 16. Sajandi lõppu kuni 18. Sajandi lõppu. Kunstil oli kahetine roll: vahendas ideoloogilist sisu, tuli alamaid mõjutada ja pimestada. Kunst pakkus illusiooni korrastatud maailmast. Seda näitlikustab näiteks kirikute ja losside laegede barokkmaal, mis loob illusoorse ruumi,sellest sai nagu sissevaade taevastesse sfääridesse.  Maisele küllusele vastandub sügav usutõsidus.  Pöördub alati esmalt vaataja meelte poole. Seda on sel puhul peetud ülespuhutuks ja ekstravagentseks. Barokk-kunst tundub liialdatud ja äärmuseni viidud. Arvati, et sel puudub tõeline sisu. Olemuslik teatraalsus

Kunstiajalugu
Barokk-impressionism-klassitsism-Ameerika kunst-Eesti kunst-Vene kunst-postimpressionism-juugent-romantism ja realism
11
docx

Barokk, impressionism, klassitsism, Ameerika kunst, Eesti kunst, Vene kunst, postimpressionism, juugent, romantism ja realism

Hilisema perioodi loomingus valitses hõbehall toon. · Michelangelo Caravaggio(1573-1610)- Tema loomingut peetakse lausa naturalistlikuks. Kujutab rahvalikke tüüpe, natüürmorte. Mütoloogilistel ja religioossetel teemadel pildid. Tema tõid iseloomustab hele- tumedus nn keldriluugivalgusega- tumedal taustal helenduvad figuurid, valgus langeks nagu ülevalt. Kristuse haudapanek. Bacchos. Amor. · Veneetsias elas 18. sajandil kunst läbi suure järelõitsengu. Tuntuimad meistrid olid Belotto(1721- 1780) ja Canaletto(1697-1768). Need olid Veneetsia linnavaadete maalijad. Suhteliselt väikesemõõtmelised pildid, mis kujutasid linna erinevaid kohti. Saab ülevaate tolleaegsest Veneetsia elust. · Giovanni Battista Tiepolo(1696-1770)- Äärmiselt värvikad ja värsked laemaalid. Rokkokkoolik stiil. Palazzo Labia kaunistamine Veneetsias kujutab Antoniuse ja Cleopatra lugu. Piiskop Haraldi

Kunstiajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun