Prantsuse kunst 17. saj (0)

Sarnased õppematerjalid

5

doc

Prantsuse kunst 17. sajandil

kunstiseadusi ° Maalikunstis peeti ainuõiges täpset, selget ja idealiseerivat joonsistust ° Alahinnati värvide osatähtsust Charles Le Brun ° Sai peaaegu diktaatorliku võimu kunstiküsimustes ° Tähtsaim Versailles' lossi sisekujundaja ja laemaalide autor ° Arvas, et joonistusoskus eristab kunstniku maalrist või käsitöölisest ° Antiikskulptuurist tuletati kindlad poosid ja näoilmed ­ erinevad inimlikud emotsioonid ° Kantsler Séguier 17.saj lõpul hakkas prantsuse kunst omandama üle-euroopalist autoriteeti (Versailles' kujunduse kaudu) Prantsuse Kunstiakadeemia õpetas, et väärtusliku kunsti peamine allikas Itaalias ­ antiigi ja kõrgrenessansi mälestusmärkides Nendesse süvenemise võimaldamiseks asutati 1666 Prantsuse Akadeemia Roomas Nicolas Poussin ° Töötas juba varem Roomas (pr barokliku klassitsismi esindaja) ° Hea klassikaline haridus ° Arendas kunstiteooriat ja kasutas loomingus teemasid antiikmütoloogiast ja ­kirjandusest

Kunstiajalugu

18

ppt

Pantsuse kunst 17. sajandil

Prantsuse kunst 17.sajandil Riti Pajula Loo 2010  Arhitektuur Jätkus Fointainebleau maneristliku koolkonna mõju Francois Mansart(1598-1668).kõrge katuse alla lisakorrus(mansardkorrus) Ehitati edasi Louvre´i lossi idakülge Alguses Itaaliast Bernini, kuid tema stiil ei sobinud kuningale  Usaldati 1665. Aastal mitmele arhitektile, nende hulgas ka Claude Perrault(1613-1688) Louvre´i idafassaad on kolmekorruseline. Alumine korrus on lihtne, sellele toetuvad üle kahe korruse ulatuvad paarissambad. Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. Idafassaad vaimustas tollel ajal paljusid ja on olnud mitmele ehitisele eeskujuks.  Versailles´ loss Louis XIV laskis ehitada, sest kadestas rahandusministri Fouquet uut Vaux-le- Vicomte lossi. Parimad arhitektid, maalijad, skulptorid ja tarbekunstnikud. Juhtiv arhitekt Jules Hardouin- Mansart(1646-1708) Varem asus seal jahiloss, mida pike

Kunstiajalugu

2

doc

Prantsuse kunst 17 sajandil .

Prantsuse kunst 17.sajandil Sajandi alguses jätkus prantsuse ehituskunstis Fontainebleau (fontenbloo) maneristliku koolikonna mõju .Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused .Arhitekt FRANCOIS(franssuaa)MANSART (1598-1668) tegi katuste alla lisakorruse ja tema järgi on hakkatud neid kutsuma mansardkorrusteks. Suur muutus kogu kunstielus hakkas sajandi keskel,kui võimule tuli Louis 16-mnes.Kunst muutus ülistamise ja jäädvustamise vahendiks .Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre Lossi , tööusaldati 1665.aastal prantsuse arhitekdide kätte , kelle hulgas oli ka Claude Perrault(1613-1688).Louvre`i idafassaad sai klassitsistliku lahenduse .Fassaad oli kolmekorruseltine .Alumisele korrusele toetuvad võimsad,üle kahe meetri ulatuvad paarissambad .Fassaadi keskel oleva värava kohal on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon. Louis 16 otsustab siiski oma peamiseks residendiks ehitada 40km kaugusele Pariisist jääva Versailles´lossi. Sinna ko

Ajalugu

2

docx

Prantsuse kunst 17. sajandil.

KUNSTIAJALUGU 22.Prantsuse kunst 17. sajandil. · 17. saj(BAROKK) ­ 18. Saj I pool(Rokokoo) · Feodaal-absolutism · Sissetulekud ekspordist(parfümeeria, mööbel, rõivad) · Louis XIII, XIV, XV · Tähtsaim arhitektuur · Välisarhitektuuris tagasihoidlik barokk · Ehituskunstis jätkus Fontainebleau koolkonna mõju · Ehituskunstis iseloomulikud kõrged ja järsud katused · Prantsuse lossitüüp : pikihoone + külgedel 2 külghoonet (NT: Versailles' loss) FRANCOIS MANSART:

Kunstiajalugu

2

doc

Prantsuse kunst 17.saj

Prantsuse kunst 17.saj · Louvre'i lossi ehitustööde jätkamine · Louvre'i ehitustööde jätkamisel kuulutati välja arhitektuuri konkurss o Kutsuti Bernini Itaaliast, arvati, et ta võidab o Bernini töö ei meeldinud kuningale o Claude PERRAULT võitis idafassaadi konkursi o Kuningas täiendas projekti o Kolmekorruseline fassaad · Versailles'i loss o 40 km kaugusel Pariisist o Jules Hardouin-MANSART o Tähtsaim ruum kuninga magamistuba o Ehitas Pariisi Invaliidide Kiriku · Versailles' park o Andre le NOTRE o Geomeetrilised kujundid · Siseruumid o Peegligalerii o Sõja salong ­ seotud kuninga ruumidega o Rahu salong ­ seotud kuninganna ruumidega · Baroklik klassitsism arhitektuuris o INVALIIDIDE KIRIK Louis XIV laskis ehitada sõjaveteranidele · Prantsuse maalikunstis mitmeid tuntuid esindajaid

Kunstiajalugu

1

docx

Prantsuse kunst 17saj.

Regulaarpark ­ park reeglipärane, sümteerilised basseinid, reeglipäraneteedevõrk, geomeetriliselt kuj lillepeenrad. silindriteks, koonusteks pügatud põõsad, puud. Palju kasutati marmorstruktuure. ideaalmaastik ­ ei kujutata ühtegi tegelikku maastiku lõiku, koondatud on põnevaid antiigile viitavaid üksikasju. heroiline maastik ­ ideaalmaastiku foonil tegutsevad stafaazina tegutsevad antiikkangelased. CLAUDE PERRAULT JULES HARDOUIN-MANSART ANDRE le NOTRE Louvre lossi idafassaad Versailles peegligalerii Versailles loss linnulennult GEORGES de La TOUR NICOLAS POUSSIN CLAUDE LORRAIN Vastsündinu Sabiinitaride röövimine Odysseuse tagasitulek HYACINTHE RIGAUD´ PIERRE PUGET ANTOINE COYSEVOX Louis XIV paraadportree Herakles Louis XIV portree FRANCOIS G

Kunstiajalugu

3

docx

Teadus ja kunst 17 sajand

katsetas seda inimeste peal. Laste pookimised tegid lõpu rõugeepideemiatele. (Pookis veiserõuged kõigile) ·Kaitsepookimine tuli kasutusele lehmade kaudu, siis hakati seda nim. vaktsineerimiseks (ld vacca- lehm) Elekter ·18. saj. üks suurim leiutis. ·Alessandro Volta(1745-1827), ehitas 1782. aastal esimese elektripatarei (2 metallplaati, mille vahel väävelhappega immutatud vildikiht). Kunst ·Inimesi vallanud pinge ja rahutus kandusid kunsti, mis muutus samuti rahutumaks ja konfliktsemaks. Kunstile avaldasid mõju ka ·vastureformatsioon ·usufanatismi uus tõus ·jesuiitide tähtsuse suurenemine ·Kunsti abil taheti siduda inimest usu külge. ·Rõhuda tuli vaataja emotsioonidele- kunst pidi olema tunderikas. ·Absolutistlikud monarhid tahtsid, et kunst ülistaks nende võimu.

Ajalugu

23

doc

Romaani stiilist Flandria kunstini

Profaanarhitektuur: 1. Linnused · Eelduseks võimsad kaitsetornid ja ­müürid · Veekogude ja nõlvade lähedus · Suuris Süürias Crac des Chevalier 2. Donjon ehk Bergfried · Ümmargune või neljakandiline London Tower 11 saj lõpp, Windsor Visby kaitsemüürid 12 saj  Romaani kujutav ja tarbekunst Ottode kunst: Püha Keisririik Gero rist: · Puuskultuur ristilöödud Kristusest · Krutsifits ümarskulptuur Hildesheimi toomkiriku pronksuksed · Kujutavad stseene Piiblist · Haarav jutustus, nt Paradiisist väljaajamine, Aadam ja Eeva Valitsevad reljeefid uste juures palestikul, tümpanonil, nt Apostlite teod, ka tervel fassaadil nt Notre-Dame-la-Grande, kujutati Viimset kohtupäeva Ornamentika kasutus, seinamaalid erksavärvilised piiblistseenidega, vähe säilinud. Miniatuurmaalid

Kunstiajalugu

Lisainfo

Märksõnad

Mõisted

Kommentaarid (0)