Komisjoni sisemised töökeeled ja peamised menetluskeeled on inglise, prantsuse ja saksa keel. Komisjoni liikmed ja nende "kabinetid" (vahetud meeskonnad) töötavad Brüsselis Berlaymonti hoones. Euroopa keskpank Euroopa Keskpank (lühend EKP) on Euroopa Liidu institutsioon, mis vastutab euroala rahapoliitika eest 17 Euroopa Liidu liikmesriigis, kes on võtnud kasutusele ühisvaluuta euro. Pank asub Saksamaal Maini-äärses Frankfurdis.Euroopa Keskpanga mandaat on tagada euroala hinnastabiilsus, keskpanga inflatsioonisiht on "alla 2 protsendi, kuid ligi 2 protsenti keskpikal perioodil". Keskpikk periood on määratlemata, kuid seda on mõistetud kui kahte kuni kolme aastat, nii et ajutiselt võib inflatsioon 2 protsenti ületada. Inflatsioonisiht puudutab euroala keskmist inflatsiooni. Hinnastabiilsuse tagamiseks määrab Euroopa Keskpank kord kuus euro baasintressimääru: refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi alammäära,
Antud valimisringkonnas saavad Okaspuude erakond 1 mandaadi, Lehtpuude erakond 2 mandaati ja Pôôsaste erakond 1 mandaadi. Valituks osutuvad nimekirjas järjekorranumbrite alusel eespool olevad kandidaadid, kellele antud häälte arv on vähemalt 10% lihtkvoodist. Valituks osutuvad: isikumandaadi alusel: Karl Kask (Lehtpuude erakond), Maiki Mustsôstar (Pôôsaste erakond) ja Milvi Rabarber (üksikkandidaat); ringkonnamandaadi alusel: Okaspuude erakonnale on antud 1 mandaat ning sellest erakonnast ei ole keegi lihtkvoodi (isikumandaadi) alusel seda ära kasutanud. Seega saab ringkonnamandaadi erakonna nimekirjas kôige esimesel järjekohal olev kandidaat. See kandidaat on nr. 101 - Silvi Kuusk. Silvi Kuusk sai 2865 häält, mis on rohkem kui 10% lihtkvoodist (lihtkvoot oli 5282,8, 10% lihtkvoodist on 528,28). Silvi Kuusk osutus ringkonnamandaadi alusel valituks. Lehtpuude erakond sai 2 mandaati
Demokraatia esineb kahel kujul: o otsene e. vahetu demokraatia (rahvas teostab riigivõimu otseselt referendumite ja parlamendivalimiste ajal). Klassikaline demokraatia. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum e. rahvahääletus. o esindus- ehk vahendatud demokraatia (inimesed valivad kedagi enda esindajateks kuni parlamendini välja ja usaldavad neid inimesi enda eest küsimusi arutama ning otsuseid tegema). Ka liberaalne demokraatia. Mandaat on saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Esindusdemokraatia variandid: elitaardemokraatia võim koondub kitsa grupid professionaalsete poliitikute kätte osalusdemokraatia kodanikud kaasatakse kodanikuühiskonna kaudu otsustusprotsessi Põhiseaduslikkus ehk konstitutsionalism on valitsemine, kus võimu teostatakse piiratud või seadusega määratud viisil. Mittedemokraatliku korda nimetatakse tavaliselt diktatuuriks. Diktatuur tähendab
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Aktsia ehk osak väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast. Aktsionär ehk osanik inimene/asutus, kes omab aktsiaid Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul rii...
Ajavöönd - Kesk-Euroopa aeg Riigihümn - marseljees Üladomeen - .fr Maakood - 33 Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania. Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. See on parlamentaarne vabariik. Parlament koosneb Rahvuskogust (Assemblée nationale), mis valitakse iga 5 aasta tagant ja Senatist, mille senaatorite mandaat kestab 6 aastat. President valitakse iga 5 aasta tagant. Prantsusmaa on halduslikult jaotatud piirkondadeks, departemangudeks, alamdepartemangudeks, kantoniteks ja kommuunideks. Prantsusmaa administratiivüksused koos ülemeredepartemangudega on: · 22 regiooni · 101 departemangu · 348 alamdepartemangu · 3991 kantonit · 36 664 kommuuni · 3 ülemereterritooriumi Prantsusmaa riigilipp on kasutusel alates 14. juulist 1790. Lipp koosneb kuninga
Kogaku koolkond. Ogy Sorai, (1666 1728) Tokugawa Gakusoku (1715), Bend (1717) ja Sorai sensei tmonsho (1724). Kuna inimene on oma olemuselt mitmepalgeline ja halvasti informeeritud, on teda vaja kontrollida. Iidne tarkus pärineb vanadest tekstidest. Nende mõistmiseks vajalik klassikalise keele oskus, sest muidu saavad teadmised olema moonutatud. Toetas inimese loomuse rikastamist luule ja muusika läbi. Kogaku koolkond. Arai Hakuseki, (1657-1725) Tokugawa Idee kohandada Taeva mandaat nii keisrile kui shgunile. Moraalse meelekindluse ja austusega keisri vastu on võimalik oma taevalikku võimu õigustada. Ajaloo uurimisel vaja uurida ka muid allikaid, mitte tugineda vaid müütilistele allikatele. Tokushi yoron (1712)- ajalugu rõhuga sõdalasklassi esiletõusule. Oritaku shiba no ki (1717?) on kolme osaline autobiograafia. Hattori Nankaku, (1683-1759) Tokugawa Nii kanshi poeet kui nanga maalija. 1724a. Andis välja Tang luule antoloogia Tangshi wuan (Tshisen)
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Riigiteaduste instituut Rahvusvaheliste suhete õppetool Kaisa Kamenik ÜRO ja Rwanda genotsiid 1994. aastal Uurimustöö Juhendaja: lektor Rein Toomla Tartu 2010 SISUKORD Sissejuhatus………………………………………………………………..…....…..........3 1. Eellugu………………..........………..…………………….………..…..........4-5 2. Genotsiid ja ÜRO tegutsemine.………….................................................6-7 3. Tagajärjed ja ebaõnnestumise tunnistamine…………………...………8-9 Lõppsõna………………………………………………………………...….……...……10 Kasutatud kirjandus……………………………………...….………………....………11 2 SISSEJUHATUS Peale Teist maailmasõda loodud ÜRO-l ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsioonil on palju eesmärke, millest üks peamisi on tagada maailmas rahu ja stabiil...
äripraktikat. Seni puutumata transpordivaldkond toodi sisse esmakordselt, mille ajendiks on suurenenud linlik eluviis, autode arv ja õhusaaste. Selle tulemusel dokument toetab energiat säästva transpordi süsteeme ning ühistransporti. Leidus ka negatiivseid külg, sest see konverents on saanud ka kriitikat. Arvatakse, et vastuvõetud dokument ei ole piisav, sest sinna ei ole kantud finantsmeetmeid säästva arengu edendamiseks ja puudub ka selge mandaat üleilmse konventsiooni loomiseks, mis tagaks juurdepääsu õigusemõistmisele keskkonnaasjades. Euroopa Liidu säästva arengu strateegia Euroopa Liidu säästva arengu strateegia sai heakskiidu Göteborgis juunis aastal 2001. See oli Euroopa Liidu jaoks esimene strateegia arendamaks jätkusuutlikkust Euroopa riikides. Strateegia seab eesmärgid 30 aasta pikkuseks ajaks. Peamiseks eesmärkiks on: säästva arengu
· aktiivne valimisõigus e. hääleõigus - kodanike õigus osaleda saadikute valimisel esinduskogudesse või osaleda referendumil, EV alates 18.eluaastast · passiivne valimisõigus e. kandideerimisõigus - kodanike õigus kandideerida esinduskogudesse jm KOV volikogu - alates 18. eluaastast RK - alates 21. eluaastast EP - alates 21. eluaastast President - alates 40. eluaastast · mandaat - saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve (koht esinduskogus) EV põhiseadus hääleõigusest § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks. Hääleõiguslik ei ole Eesti kodanik, kes on kohtu poolt tunnistatud teovõimetuks. § 58
Teema: Nüüdisühiskond, selle kujunemine ja areng alamklass inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu eliit suhteliselt väikesearvuline rühm inimesi, kes paikneb stratifikatsioonistruktuuri tipus, kuna talle kuulub ühiskonnas oluliseks ja väärtuslikuks peetud tunnuseid (päritolu, varandus, võim või haritus) fordism H.Fordi tehastes kasutusele võetud tootmise korraldus, mis jagas kogu tootmise konveieril sooritatavateks üksteisele järgnevateks lihtsateks operatsioonideks. Fordism oli tööstusühiskonnas enim kasutatud tootmise organiseerimise viis genees kujunemine heaoluriik ...
ÜHISKONNAÕPETUSE I PERIOODI KONSPEKT NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE JA TUNNUSJOONED (Õ. LK. 5-28) 1. Tööstusühiskonna põhijooned: (töö konveieril, range arvestus töötegemise üle, bürokraatia tugevnemine, tööaja domineerimine puhkeaja üle, linnaelanike kasv, teenuste tarbimise suurenemine, leibkonna mudeli muutus). Postindustriaalse ühiskonna põhijooned: teenindussektori kiire kasv, teaduse ja tehnoloogia tähtsuse kasv majanduses, vajadus haritud spetsialistide järele, riik sekkub ka majandusse, keskklassi kujunemine, eluolu maal ja linna ühtlustuvad, masstootmine, massikultuur, massimeedia. Infoühiskonna põhijooned: oluline on info kiire hankimine ja töötlemine, info kerge kättesaadavus. Teadmusühiskonna põhijooned: majanduslikud ja poliitilised otsused peavad toetuma uuringutele ja analüüsidele, oluline on töölise loovus ja paindlikkus; ohuks: tootmise ja tehnoloogia ohtlik ...
Eesti Panga Nõukogu koosseis nimetatakse viieks aastaks. Eesti Panga tegevust juhib Eesti Panga president. Panga president vastutab Panga kogu tegevuse eest ja annab sellest regulaarselt aru EP Nõukogule ning Riigikogule. Eesti Panga presidendi nimetab seitsmeks aastaks ametisse Vabariigi President Eesti Panga Nõukogu ettepanekul Riigikogu liikmel on õigus pöörduda arupärimisega Eesti panga presidendi või Eesti panga nõukogu esimehe poole. 16. Riigikogu 16.1. Vaba mandaat, vastutamatus, immuniteet Vaba mandaat PS § 62. Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste ees Riigikogus või selle organites. Riigikogu liikme staatuse seaduse § 17: Vaba mandaat (1) Riigikogu liige on sõltumatu. Ta täidab rahvaesindaja ülesandeid kooskõlas põhiseaduse, seaduste, avalike huvide ja oma südametunnistusega. (2) Riigikogu liiget ei või kohustada Riigikogust tagasi astuma.
mittesõjalisi (majanduslikke, poliitilisi) või sõjalisi meetmeid rahvusvahelise rahu ja julgeoleku taastamiseks. Mittesõjaliste meetmete hulka kuuluvad näiteks osaline või täielik majandussuhete katkestamine ja diplomaatiliste suhete katkestamine. Kui JN peab neid meetmeid ebapiisavaks või need on osutunud mitteküllaldaseks, võib nõukogu kasutada sõjalist jõudu. Rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamiseks on JN-l ka mandaat rahuvalvemissioonide loomiseks. Seisuga 30. juuni 2005 tegutses maailmas 16 ÜRO rahuoperatsiooni, milles osales üle 67 000 sõjaväelase, sõjalise vaatleja ja tsiviilpolitseiniku 105 riigist. Neile lisandus 14 000 tsiviiltöötajat ja vabatahtlikku. Vanim ja samas ka esimene ÜRO loodud rahuvalveoperatsioon UNTSO tegutseb Lähis-Idas. ÜRO rahuvalve selleaastane eelarve moodustas 5 miljardit USD. 6.3 Majandus- ja Sotsiaalnõukogu (Economic and Social Council)
Acquis communautaire = acquis (5) - Euroopa Liidu liikmesriigi õiguste ja kohustuste kogum Agenda 2000 (5) - Euroopa komisjoni esitatud ametlik programm Euroopa Liidu reformimiseks ja laiendamiseks XXI sajandil administreerimine ehk haldamine (3) - riiklike ametkondade ka kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse otsuste elluviimisel administratiivne väärkohtlemine (3) - ametnikupoolne seaduse väär kohaldamine konkreetse kodaniku suhtes alamklass (1,2) - inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu avalik arvamus (3) - rahva või mõnede sotsiaalsete gruppide suhtumine ühiskonnas toimuvatesse sündmustesse, levitatavatesse plaanidesse või liidritesse. Tänapäeval kujuneb avalik arvamus peamiselt massiteabe põhjal. avalik haldus (2,3) - poliitiliste otsuste täideviimise protsess riigi- ja omavalitsuse institutsioonides av...
Euroopa Keskpank Euroopa Keskpank on Euroopa Liidu institutsioon, mis vastutab euroala rahapoliitika eest 17 Euroopa Liidu liikmesriigis, kes on võtnud kasutusele ühisvaluuta euro (Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia ja Soome). Pank asub Saksamaal Maini-äärses Frankfurdis. Euroopa Keskpanga mandaat on tagada euroala hinnastabiilsus, keskpanga inflatsioonisiht on "alla 2 protsendi, kuid ligi 2 protsenti keskpikal perioodil". Keskpikk periood on määratlemata, kuid seda on mõistetud kui kahte kuni kolme aastat, nii et ajutiselt võib inflatsioon 2 protsenti ületada. Inflatsioonisiht puudutab euroala keskmist inflatsiooni. Hinnastabiilsuse tagamiseks määrab Euroopa Keskpank kord kuus euro baasintressimääru:
paneb istungi juhataja hääletamisele põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmise. Eelnõu vastuvõtmiseks on nõutav Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus. - (3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muutmisviis või põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu ei saa nõutavat häälteenamust, loetakse põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu tagasilükatuks Riigikogu liikme mandaat, õigused ning piirangud (Riigikogu liikme staatuse seadus) "Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites" Demokraatia nõue rahvatahet ei tohi takistada ega moonutada keegi (sh fraktsioon, erakond ja valija) ja midagi (nt. valimiseelsed lubadused) ei tohiks takistada, mõjutada saadiku rahvatahte väljendamisõigust; "Riigikogu liige on puutumatu"
Vana-Kreekas) · Esindus- ehk vahendatud demokraatia- rahvas valib esindajad delegeerides (näiteks valitakse esindaja riigikokku või parlament) · Osalusdemokraatia kodanikkonna kaasatus poliitikasse. (e-kirjad, ümarlauad) · Elitaardemokraatia üks esindusdemokraatia suundi, kus põhiotsistajateks on poliitikud ja tikkametnikud. - Kuhu saame valida saadikuid? - europarlamenti, kohalikku omavalitsusse, riigikokku - Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. - Eliit vähemus, kes võimu teostab, aga peab tagama seda rahva huvidest lähtudes - Liberaalne demokraatia: - Kodanikuvabadust tunnustatakse - Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees - Võimuinstitutsioonide lahusus - Vähemuste õiguste arvestamine Demokratiseerumise lained - Demokratiseerumise esimese laine (1826-1922) lõpetas totalitarismi
ÕIGUSRIIK Õigusriik on riik, mida struktureerib seadus. Selle kaudu tekib inimestes kindlus, et mis on kirjas seadustes, saab ka ellu viidud. POLIITILISED REZIIMID Demokraatia valitsemisviis, kus võib põhineb üldvalimiste kaudu saadud piiratud mandaadil valijatel, kellel on poliitikas osalemise ja opositsioonis olemise õigus; võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe Diktatuur valitseja piiramatu võib ja autoriteet, vastuseis demokraatia tingimustele, puudub piiratud mandaat e võimalus vahetada valitsejat Totalitaarse reziimi tunnused: Ideoloogia Totaalne revolutsioon Eesmärgiks kodanike sisemine rahulolu Totaalne mobiliseeritus Vanemate seadustamisvormide kõrvaldamine Sõjaväe allutatus Totalitarismi püsimise vahendid: Ametlik ideoloogia Üksainus eliidi juhitud massipartei Terroristlik politseikontrolli süsteem
seaduse kohaldamise erikomisjon; - Riigieelarve kontrolli erikomisjon; c). Uurimiskomisjonid praegu ei ole ühtegi; d). Probleemkomisjonid esitab tegevuse lõppemisel Riigikogule aruande oma tegevusest; 3). Riigikogu fraktsioonid võivad moodustada ja sellesse peavad kuuluma vähemalt viis sama erakonna kandidaatide nimekirjast valitud Riigikogu liiget. 16.4 Riigikogu liikme õiguslik seisund: - Riigikogu liikme tagatised (vaba mandaat, vastutamatus, saadikupuutumatus, ametite ühitamatus) Vaba mandaat kaks põhimõtet: 1). tuleneb vaba mandaadi põhimõttest, et Riigikogu liige esindab parlamendis mitte üksnes oma valijate või valimisringkonna huve, vaid ta teostab riigivõimu kogu rahva esindajana. 2). nõuab kõnealune põhimõte, et Riigikogu liige peab saama teha poliitilisi valikuid ning korraldada oma tegevust vabalt, lähtudes oma südametunnistusest ja parimast äranägemisest
asuvad põhiliselt Brüsselis ja Luxembourgis. 5 Euroopa Keskpank Euroopa Keskpank (lühend EKP) on Euroopa Liidu institutsioon, mis vastutab euroala rahapoliitika eest 18 Euroopa Liidu liikmesriigis, kes on võtnud kasutusele ühisvaluuta euro (Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Läti, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia ja Soome). Pank asub Saksamaal Maini-äärses Frankfurdis. Euroopa Keskpanga mandaat on tagada euroala hinnastabiilsus, keskpanga inflatsioonisiht on "alla 2 protsendi, kuid ligi 2 protsenti keskpikal perioodil". Keskpikk periood on määratlemata, kuid seda on mõistetud kui kahte kuni kolme aastat, nii et ajutiselt võib inflatsioon 2 protsenti ületada. Inflatsioonisiht puudutab euroala keskmist inflatsiooni. [1] Hinnastabiilsuse tagamiseks määrab Euroopa Keskpank kord kuus euro baasintressimääru: refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi
Vietnam vallutas ära kogu Vietnami tekkis kommunistlik Vietnam. USA autoriteet maailmas vähenes. Lähis-Ida. Enne esimest maailmasõda oli Lähis-Ida Türgi koosseisus. Esimese maailmasõja tulemusel Türgi impeerium kadus ja Türgi alade valitsemiseks sai mandaadi Inglismaa. Samal ajal oli antud piirkonda elama asunud üha rohkem juute, sest see on nende ajalooline kodumaa. Kelle kodumaa täpselt? Juudid lahkusid sealt aga 1.-2.sajandil ja nende asemele olid tulnud araablased. Inglise mandaat pidi lõppema 1948. Juba enne oli küsimus, et mida teha. 1947 otsustas ÜRO, et Lähis-Idast tuleb rajada kaks riiki juutide (Iisrael) ja araablaste (Palestiina) riik. Ja määrati ära ka mõlema riigi territoorium. Inglismaa suhtus asjasse skeptiliselt kui mõlemad saavad oma riigi, siis ei saabu mitte rahu vaid algavad konfliktid. Kui Briti mandaat 1948 lõppes, siis kuulutasid juudid välja Iisraeli riigi. Kuna juudid olid
39. Euroopa vahetuskursi liit 40. Euroopa keskpank Euroopa Keskpank on Euroopa Liidu institutsioon, mis vastutab euroala rahapoliitika eest 17 Euroopa Liidu liikmesriigis, mis on omaks võtnud ühisvaluuta euro (Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia ja Soome. Pank asub Saksamaal Maini- äärses Frankfurdis. Euroopa Keskpanga mandaat on tagada euroala hinnastabiilsus, keskpanga inflatsioonisiht on "alla 2 protsendi, kuid ligi 2 protsenti keskpikal perioodil". Keskpikk periood on määratlemata, kuid seda on mõistetud kui kahte kuni kolme aastat, nii et ajutiselt võib inflatsioon 2 protsenti ületada. Inflatsioonisiht puudutab euroala keskmist inflatsiooni.[1] Hinnastabiilsuse tagamiseks määrab Euroopa Keskpank kord kuus euro baasintressimääru: refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi alammäära,
kui 99 ja väiksem kui 5. Euroopa Keskpank Euroopa Keskpank on Euroopa Liidu institutsioon, mis vastutab euroala rahapoliitika eest 17 Euroopa Liidu liikmesriigis, kes on võtnud kasutusele ühisvaluuta euro (Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Luksemburg,Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia ja Soome). Pank asub Saksamaal Maini-äärses Frankfurdis. Euroopa Keskpanga mandaat on tagada euroala hinnastabiilsus, keskpanga inflatsioonisiht on "alla 2 protsendi, kuid ligi 2 protsenti keskpikal perioodil". Keskpikk periood on määratlemata, kuid seda on mõistetud kui kahte kuni kolme aastat, nii et ajutiselt võib inflatsioon 2 protsenti ületada. Inflatsioonisiht puudutab euroala keskmist inflatsiooni. Hinnastabiilsuse tagamiseks määrab Euroopa Keskpank kord kuus euro baasintressimääru: refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi alammäära,
arvule. Proportsionaalse valimissüsteemi iseärasused: · Kandidaat pole sõltumatu, vaid esindab oma erakonna seisukohti · Valijahääli kantakse ühelt kandidaadilt teise üle · Parlamenti pääsemisel pole tähtis mitte ainult kandidaadile antud häälte arv, vaid ka tema asetus partei valimisnimekirjas. Demokraatia üks oluline tunnus on ka valimiste regulaarsus. Mandaat esindusõigus; ühele ringkonnale antud saadikukohad. Osalusdemokraatia demokraatia vorm , mida iseloomustavad saadikute sagedased kontaktid valijatega, aktiivne kohalik elu ning avalikkuse informeeritus poliitikast. Riigikogu kõrgeim seadusandlik võim. koosseisu häälteenamusega otsustatakse riigieelarveseaduse , valimisseaduse ja kodakondsusseaduste puhul . ülejäänud hääletused viiakse enamasti läbi kasutades poolthäälteenamust.
b. ringkondade valimisnimekirjad (avatud) Lubatud ka üksikkandidaatide osalus Peale valimisi summeeritakse igas ringkonnas kehtivate häälte arv Ringkonna kehtivate häälte arv jagatud ringkonna mandaatide arvuga = lihtkvoot Mandaadid jaotatakse kokku 3 jagamisvoorus: I voor: ISIKUMANDAADID Mandaadi saavad kõik kandidaadid, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne Üksikkandidaadi ainus võimalus saada mandaat II voor: RINGKONNAMANDAADID Jaotatakse erakondade vahel, kes kogusid üle riigi vähemalt 5% häältest (valimiskünnis) Erakond saab nii mitu ringkonnamandaati, kui mitu korda temale selles valimisringkonnas antud häälte arv ületab lihtkvoodi Mandaatide jagamisel kandidaadid reastuvad nimekirjas ümber vastavalt saadud häälte arvule III voor: KOMPENSATSIOONIMANDAADID Jaotatakse erakondade (kes ületasid 5% künnise) üleriigiliste nimekirjade vahel
otsustamine. Riigikogu kui organi kontinuiteet (õiguslik järjepidevus)- organ on koguaeg olemas, kuni PS lõppeb. Riigikogu koosseisu diskontinuiteet- kosseseisude vahetumine, PS §61 volituste algus ja lõpp. Kui volitus lõppeb, siis toimub ka sisuline diskontinuiteet. Kõik algab algusest. Riigikogu liige Riigikogu kui kollegiaalorgani osa. Organi ülesannete täitja- füüsiline isik, kes teostab organi pädevusi. Vaba mandaat (otsused lähtuvalt südametunnistusest, võrdsuse põhimõte). Volituste algus ja lõpp, peatumine PS §§61, 64, 83 lg2. PS §§62, 71 lg2, 74, 103 lg1 p1. Tagatisteks on immuniteet, õigus saada tasu. Muus riigiametis olemise keeld personaalse võimudelahususe tagamiseks. Riigikogu liige on kogu rahva esindaja, ei ole õiguslikult seotud juhistega, ei ole ametist tagasikutsutav. Indemniteet §62: kaitseb sõna- ja hääletamisvabadust vaba debati eesmärgil. Sellel on absoluutne
Kahepooluseline maailm See on nimetus perioodile Teise maailmasõja lõpust Nõukogude Liidu lagunemiseni (1945-1991). Kaheks pooluseks olid üliriigid USA ja NSVL koos oma liitlastega. USA jt. lääneriigid NSV Liit jt. (demokraatlikud, kapitalistlikud) sotsialistlikud riigid I Külm sõda Teise maailmasõja lõpetamine: Juulist oktoobrini 1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus valmistati ette lepingud Saksamaa liitlastega Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Lepingutele kirjutati alla veebruaris 1947 (kõikidelt riikidelt nõuti reparatsioone). Jaapaniga sõlmiti San Francisco rahuleping 1951 (ei kirjutanud alla NSVL, Tsehhoslovakkia, Poola). Austria jagati algul (nagu Saksamaagi) neljaks okupatsioonitsooniks (USA, Inglismaa, Prantsusmaa, NSVL). 1955 sõlmitud Austria riigilepinguga vi...
SÕNASELETUSI administreerimine ehk haldamine riiklike ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse normatiivaktide elluviimisel aktiivne tööpoliitika tööpoliitika, mille eesmärgiks on ennetada tööpuuduse teket (nt ümberõppe ja täiendõppe finantseerimine) aktsia väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub osa vastavast ettevõtte alamklass inimesed, kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu ankurvaluuta välisvaluuta, mille suhtes on koduvaluuta kurss kindlaks määratud; vt ka fikseeritud vahetuskurss anoomia üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine ühiskonnas, mille põhjuseks on vana väärtussüsteemi lagunemine; Émile Durkheimi leiutatud oskussõna apatriid inimene, kellel pole mitte ühegi riig...
budism. Kuna ühiskonna mudel on perekond, toetus kasvatus esivanemate kultusele. Vanemad inimesed olid alati olulisemad kui nooremad. Hiina kultuuris puudub rangelt seisuslik kasvatus ehk eduka sooritusega eksamisüsteemis võib iga seisuse esindaja tõusta kõrgemale astmele ja loota prestiizhikamale ametikohale. Igal seisusel on õigus esitada oma järeltulijatele siiski erinõudmisi. Näiteks Hiina imperaator on Taeva Poeg, tal on Taeva mandaat. Tema õigused on piiramatud, kuid ta peab jälgima seadust, vastasel korral võib Taevas temast ära pöörata. Kõikjal Hiinas kehtib ringkäendus ja vastutus naabrite, sugulaste ja pereliikmete tegevuse ees. Haridust ja õpetust väärtustatakse kõrgeimalt, isegi rohkem kui rikkust. Kirjaoskus on rituaalne ja Hieroglüüfe peetakse aukartust äratavaks. Laste kasvatamine Hiina kultuuri ruumis on karm, pikaajaline ja vaevaline. Kesksel
Teema 1: Avalik juhtimine ja avalik teenus 1. Mis on avalik haldus, avalik valitsemine ja avalik juhtimine? Võrrelge kontseptsioone omavahel. *Avalik haldus - on täidesaatva riigivõimu tegevus. Avalik haldus keskendub riigi tegevuse korraldamisele, selle institutsionaalsele aspektile. Ametnike ja poliitikute omavaheline seos; avalike teenuste üle otsustamine/osutamine; avalik haldus on koostöögrupp, mis hõlmab kõiki kolme võimuharu; on avaliku poliitika protsessi osa.*Ülesanded - Avaliku korra ja julgeoleku kaitse; Üksikisiku arengu ja toimetuleku toetamine; Ühiskonna arengu soodustamine ja juhtimine; Avalikule võimule aineliste vahendite kindlustamine; Haldusvõime korralduslik tagamine: institutsioonid, töötajaskond, töövahendid. *Avalik valitsemine ( Public governance) – tähendab viise, kuidas sidusrühmad omavahel suhtlevad, et mõjutada avaliku poliitika väljundit. Valitsemine on dünaamiline ja mitmekülgne nähtus–hea haldus kaasab ava...
alampalk. Hetkel 3000.- alampalk. Kautsjon makstakse tagasi kolmel juhul: 1. Kui kanditaat osutus valituks 2. Kui kanditaat kogus vähemalt ½ lihtkvoodi jagu hääli. 3. Kui nimekiri kogus vähemalt valimiskünnise jagu hääli. Valimiskünnis - häälte arv, mis on vaja koguda, et osaleda mandaatide jagamisel. Väljendatakse protsentidega. Eestis on valimiskünnis 5%. Riigikokku pääsemise võimalused: 1. Isikumandaadiga kõige suuremat autoriteeti omav mandaat. Riigikokku saab see, kes on kogunud vähemalt ühe lihtkvoodi jagu hääli. Valimaskäijate arv jagatakse mandaatide aruvga. 2. Ringkonna mandaadiga vaadatakse üle, millised ületasid valimiskünnise. Ringkonna nimekiri järjestatakse ümber vastavalt kanditaatidele antud häältearvule. Loetakse kokku nimekirjale antud häältearv ja see jagatakse lihtkvoodiga ja saadud arvu täisosa näitab mitu mandaati nimekiri saab
kes leiutas lõhkeaine uue tootmisviisi. Professor loobus rikkalikust tasust ja palus: ,,Tehke midagi mu rahva heaks." (Ibid.) Tuhanded juudid astusid vabatahtlikuna Briti armeesse. Nende hulgas oli ka David Ben Gurion, tulevase Iisraeli riigi esimene peaminister. Arthur Koestler kirjeldas Balfouri deklaratsiooni: ,,...dokument, kus üks rahvas lihtsalt lubab teisele rahvale kolmanda rahva maa." (Chapman 1989, 55) Balfouri deklaratsiooni järgi oli Palestiina laiaulatuslik mandaat ehk territoorium, mis hõlmas nii tänapäeva Iisraeli kui Jordaania. Kogu see maa-ala oli seega määratud juutide rahvusliku kodu jaoks. (Ekman 1995, 92) 16 Edwin Monragu, Briti India-küsimuste minister ja juudi anti-sionistliku liikumise liige, kirjutas: ,,Ma oletan, et muhameedlased ja kristlased peavad juutidele ruumi tegema - pange tähele, kuidas uued asukad vanad välja ajavad, võttes endale kõige parema maa..
Nii et Riigikogu liikmete arv võib vabalt kõikuda alates 80–90 kuni 150-ni. 65. Riigikogu liikme staatuse seaduse (RKLS) ja Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse (RKKTS) reguleerimisala erinevus Erinevus on selles, et RKLS sätestab ära RK liikme õigused, kohustused ja muud ametiga seonduvad sätted. RKKTS aga määrab kindlaks kogu riigikogu töö ja päevakorra ning sealhulgas ka riigikogu esimehe ja teiste ametnike õigused, kohustused, ametissemääramise jne. 66. vaba mandaat, immuniteet, indemniteet, inkompatibiliteet Vaba mandaadi põhimõte - Vaba mandaat § 62 - ei ole seotud valimiseelsete lubadustega. Vabamandaadi riigikorralduse valdkonda kuuluv õigus: a) Indemniteet – riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamistulemuste eest ega poliitiliste vabaduste eest § 62 b) Immuniteet – ajalooliselt tekkinud parlamentääri - ei tohi kriminaalõiguslikult jälitada § 76. 12
Täiesti teistsugune käsitlus pärineb Hans Kelsenilt, kelle puhta õiguse teooria kohaselt on riika ja õiguskord üks ja see sama. Ehk riik ongi õigusaktide süsteem. Riigi normid ehk riigikord. Riig iseloomustavad riigi välist struktuuri ja võib tuua kaks jaotust: 1. valitsemise vormid, milleks on monarhia ja vabariik. 2. korralduse vormideks on unitaarriik ja föderatsioon. Monarhia kujutab endast ainuvalitsust, riigi eesotsas seisab monarh, kellel on eluaegne mandaat, ning see on päritav. Monarhiks on kuningas, keiser, suurhertsog etc. vabariik kujutab endast riiki, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad kas otse rahvapoolt või siis parlamendi poolt moodustatavad/valitavad. Kusjuures see kas tegemist on monarhia või vabariigiga ei ütle kas tegemist on ainuvalitsuse või demokraatiaga, sest ainuvalitsus võib esineda ka vabariigi puhul, ning selle nimeks on diktatuur. Eristatakse ka parlamentaarset monarhiat
mälestusmärk, mis on nende tapetud juutide mälestuseks. MÄLESTUSPÄEV Iisraeli iseseisvuspäeva eelne päev on Hukunute Mälestuspäev. Sel ajal mälestatakse kõiki Iseseisvussõjas, samuti järgnevas neljas sõjas langenuid. Püha, mida hakati tähistama alles pärast Iisrael taasiseseisvumist. See on kurbuse ja tõsiduse päev, avalikud kohad on kinni ja meenutatakse neid, keda pole enam. ISESEISVUSPÄEV Iseseisvuspäev on rõõmupüha. 15.mail 1948 lõppes Briti mandaat ja rahvusvaheline üldsus aksepteeris Juudi riigi ja Araablaste riigi loomust sellel territooriumil, mida nimetati Palestiinaks. Mittenõustudes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni otsusega ründasid seitse moslemimaad koheselt Iisraeli ja algas Iseseisvussõda, kus hukkus 8000 juuti. Sõda võideti ja äsja välja kuulutatud riik jäi püsima. "Sest kui te tõesti peate kõiki neid käske, mis ma annan teile täitmiseks, et te teete nende järgi, armastate Issandat oma Jumalat, käite kõigil
Lubatud ka üksikkandidaatide osalus Peale valimisi summeeritakse igas ringkonnas kehtivate häälte arv Ringkonna kehtivate häälte arv jagatud ringkonna mandaatide arvuga = lihtkvoot Mandaadid jaotatakse kokku 3 jagamisvoorus I voor: ISIKUMANDAADID Mandaadi saavad kõik kandidaadid, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne Üksikkandidaadi ainus võimalus saada mandaat II voor: RINGKONNAMANDAADID Jaotatakse erakondade vahel, kes kogusid üle riigi vähemalt 5% häältest (valimiskünnis ) Erakond saab nii mitu ringkonnamandaati, kui mitu korda temale selles valimisringkonnas antud häälte arv ületab lihtkvoodi Mandaatide jagamisel kandidaadid reastuvad nimekirjas ümber vastavalt saadud häälte arvule III voor: KOMPENSATSIOONIMANDAADID Jaotatakse erakondade (kes ületasid 5% künnise) üleriigiliste
1992 põhiseaduse vastuvõtmiseks ja 2003 põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmiseks, mis lubas kuuluda EL. Siis oli ka küsitlus (tulemus pole siduv) EL astumiseks. Põhiseadus ei luba välislepingut rahvahääletusele panna (§ 106). Riigikogu otsustab nii hääletusele pandava küsimuse, hääletamisele pandava eelnõu kui ka hääletamise korraldamise. Muu riigielu küsimuse rahvahääletusele paneku korral ei sõltu vastusest Riigikogu mandaat ja erakorralisi valimisi ei saa tulla. Kui rahvas lükkab tagasi eelnõu, siis on mandaat läbi ja erakorralised valimised. Mõningaid põhiseaduse peatükke saab muuta ainult rahvahääletusega, vt § 162 (miks?). Eestis ei saa vastandada riigipea rahvast parlamendile, nagu nendes riikides, kus rahvahääletuse otsustab riigipea. Kui rahvahääletusele pandud eelnõu kukub läbi,
Iirimaa parlament(Oireachtas) koosneb kahest kojast. Alamkoda on 166-liikmeline üldvalimistel 5 aastaks valitav Esindajatekoda.Praegune, 29. koosseis valiti 16.mail 2002. Alamkoja eesistuja on Fianna Faili esindaja Rory O`Hanlon. Parteiliselt jaguneb Esindajatekoda järgmiselt:Fianna Fail 80 mandaati (kogus valimistel 41,5% hääli), Fine Gael 31 (22,5%), Tööpartei 21 (10,8%), Progressiivsed Demokraadid 8 (4%), Roheline Partei 6 (3,8%), Sinn Fein 5 (6,5%), Sotsialistlik Partei 1 mandaat, sõltumatuid rahvasaadikuid on 14. Ülemkoda on praegu 60 liikmest koosnev Senat (Seanad Eirean), mille valimised peavad aset leidma 90 päeva jooksul pärast Esindajatekoja valimisi.Senati 11 liiget nimetab ametisse eelnevalt valitud Esindajatekojas kinnitatud peaminister.Ülejäänud liikmetest kolm delegeerib Iirimaa riiklik ülikool, kolm Dublini ülikool, 43 aga valitakse viie nn. Paneeli hulgast.
1. SISSEJUHATUS TEEMASSE Ühiskond - puudutab alati inimestega seonduvat. 2. ÜHISKONNA STRUKTUUR I Sektor - Avalik sektor - kõik see, mis on seotud valitsusega(riik, poliitika, valitsemine). II Sektor - Erasektor, ärisektor - ettevõtlus- ,tulundussektor(Eesmärk tuluteenimine). Selged piirid puuduvad, nt Eesti Energias ja Estonian Airis osaleb ka riik, seetõttu, on meil ka majandusminister. III Sektor - Kodanikuühiskond - mittetulundussektor - Ühiskonda paremaks muuta. ("Teeme ära" - ülemaailmseks kasvanud, noorteorganisatsioonid). -Leia ühiskonnasektorite vahelised seosed. Miks on ühte sektorit teise jaoks vaja? 1.Avalik sektor -> Erasektor - Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori ehk riigi ettekirjutustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu jms. Riik sekkub majandusse, et pehmendada turutõrkeid ja edendada majandusarengut, loob seadusi, et oleks parem äri ajada. Riik kogub neilt makse ja jaotab neist saadava tulu a...
Kanada ja maailm:. Teises maailmasõjas. NATO ja ÜRO loomine, Rahuvalves väga aktiivne (Suessi kanal, erinevates paikades maailmas). Kanada erinevus USA poliitikast: 1. arengumaad 2. suhtumine kommunistlikesse riikidesse. IISRAEL: naabrid Süüria, Jordaania, Egiptus ja Liibanon. Iisraeli prioriteedid 1.ellujäämine 2.suhted USAga. 1987 Baseli kongress. 1917 Balfouri Deklaratsioon (UK osalus) 1922 Rahvaste Liidu mandaat (kontrollib, mis territooriumil toimub ja tal on ülemvõim) SBle Palestiina ja Transjordaania üle. 1917 Palestiina 56 tuhat juuti ja 60 tuhat Palestiina araablast. 1932: 175 tuhat juuti ja 800 tuhat palestiina araablast. jne suhe. Kahe maailmasõja vaheline diplomaatia Iisraeli riigi loomiseks (diskussioonid, Ümarlaud Londonis) Iisraeli riigi loomine ÜROs 2 konseptsiooni 1. kaks riiki 2. üks föderatiivne riik. 1948- hääletus ÜROS: NL ja USA seisukohad 21 riiki vs 13 riiki
kes oli Nasser? Iisraeli riigi tekkimine: o 1888 algas juutide naasmine Palestiinasse. o II ms aegne juutide hävitamine Natsi-Saksamaal võimendas veelgi juudi riigi loomise ideed. o Palestiina oli Suurbritannia mandaatterritoorium. 1947 - ÜRO resolutsioon 181 Palestiina jagamisest juutide ja araablaste riigiks (plaan tehti, kuid ÜRO jagamisele kaasa ei aidanud). o Aasta hiljem lõppes Briti mandaat (1948), mille tulemusena kuulutatakse Iisrael iseseisvaks. o Kohe algas sõda naaberriikidega, kes võideti järjest 10 kuuga. Iisrael ei sõdinud kõikidel rinnetel sama intensiivsusega, selle asemel koondati jõude ühes paigas ja taganeti teises. o Palestiinlastest tsiviilelanike aeti massiliselt sõja ajal minema, lootuses vältida viienda kolonni teket.
f. valimiste toimumise regulaarsus g. valimisproportsionaalsus § 60 lg 1 lause 2 – Riigikogu peab olema rahva poliitiliste eelistuste peegelpilt valimispäeval. NB proportsionaalsus = materiaalne ühetaolisus, ühetaolisus välistab majoritaarsed süsteemid, Rahvahääletus on avalik Rahvahääletuse põhimõtted: vabadus, üldisus, ühetaolisus, otsesus, salajus ja häälteenamus. 5. Vaba mandaat § 62 – ei ole seotud valimiseelsete lubadustega Ei ole seotud valimiseelsete lubadustega RKPJKo 02.05.2005 3-4-1-3-05 Vaba vs imperatiivne mandaat Vabamandaat riigikorraldus valdkonda kuuluv õigus a. Indemniteet – riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamistulemuste eest ega poliitiliste vabaduste eest § 62 b. Immuniteet – ajalooliselt tekkindu parlamentääri – ei tohi kriminaalõiguslikult jälitada § 76 6
tagasi. Nüüd on aga selge, et enamik lääneriike ei kavatse oma sõjaväelaste eluga riskida. 13. juulil teatas Bosnia president Alija Izetbegovic, et Bosnia valitsus kaalub tõsiselt võimalust loobuda ÜRO rahuvalvajate teenetest. Sündmuste viimane käik on süvendanud moslemites veendumust, et ilma ÜRO-ta suudaks nad end serblaste vastu paremini kaitsta. Izetbegovic ütles, et kui rahuvalvajate mandaat novembris lõpeb, palub Bosnia valitsus ilmselt ÜRO-l lahkuda. 19. juuliks (teiste andmete kohaselt 25. juuliks) vallutasid serblased ka Zepa. Tuhanded tsiviilisikud põgenesid oma kodunt. Ka sealt hakatakse moslemeid välja saatma. 21. juulil tungivad Bosnia horvaadid ja Horvaatia sõdurid Loode-Bosnias kallale Serbia üksustele, et tõkestada rünnakuid Bihaci enklaavile. Horvaadid vallutavad Bosansko Grahovo ja Glamoci linnad. Sellega katkeb ühendus serblaste "pealinnaga" Horvaatias Kniniga
3 Riigikogu sisemine korraldus: - Riigikogu struktuur Riigikogus on 101 liiget, kes valivad endale 3-liikmelise juhatuse. Riigikogu liikmed koonduvad fraktsioonidesse ning teevad juhatusele ettepaneku oma liikmete nimetamiseks komisjonidesse. Juhatus moodustab komisjonid fraktsioonide ettepanekute alusel. - Õigusaktide menetlemine Riigikogus Vaata lisa 1 KONSPEKT 16.4 Riigikogu liikme õiguslik seisund: - Riigikogu liikme tagatised (vaba mandaat, vastutamatus, saadikupuutumatus, ametite ühitamatus) - Riigikogu liikme sotsiaalsed tagatised - Riigikogu liikme volituste peatumine ja lõppemine 17. Rahvas, kodakondsus 17.1 kuidas jaguneb Eestis elavad isikud (kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud, tähtajalise elamisloaga, pikaajalise elaniku elamisloaga, EL kodanik). Eesti kodanik on isik, kes on Eesti kodakondsuses, samuti isik, kes on omandanud, saanud või taastanud Eesti kodakondsuse
kõrvaldasid ta, 1953 aastal hukati. 10. Mõni iseloomustav sõna Iisraeli riigi tekkimise ning Iseseisvussõja kohta aastatel 1948-1949, kes olid Herzl ja Ben-Gurion? Suessi kriis 1956, miks Iisrael ründas Egiptust, kellega koos ta seda tegi, kes oli Nasser? Iisraeli riigi teke 1947. a lõpp, ÜRO võttis otsuse Palestiina kaheks jagada. Palestiinlaste (araablased) ja juutide vahel. 19.05.1948 brittide mandaat läbi, juudid võtsid võimu. Järgmisel päeval rünnati Iisaeli riiki, 10 kuu jooksul suutis Iisrael naaber- Araabia riike tagasi hoida, ühel rindel oldi rahulikud, teisel tungiti edasi. Toimus massiline kohalike araablaste minema ajamine, et riik oleks ühe rahvuseline. Nende järeltulijad elavad siiani põgenikelaagrites. Läänemaailm tundis süüd holokausti pärast, selle tõttu lasti juutidel oma asju ajada.
o Ülestõusnud, rahvad; üksikisikud 73. Näited kuidas rahvusvaheline õigus toimib? · Vaidluste lahendamine o Läbirääkimine; vahendus, lepitus, head teened o Vahekohus ja kohtumenetlus o Jurisdiktsiooni tunnustamine o Erinevad rahvusvahelised kohtud · Jõu kasutamine o Agressioon o Individuaalne enesekaitse; ennetav tegevus o Kollektiivne kaitse ÜRO mandaat, rahuvalve o Universaalne ja regionaalne julgeolek · Diplomaatia, selle garantiid 74. Tsiviilõiguse mõiste (objektiivne ja subjektiivne tsiviilõigus), tsiviilõiguse valdkonnad. Tsiviilseadustik, selle struktuur. Tsiviilõigus laieneb kõigile isikutele ning reguleerib isikute varalisi ja isiklikke suhteid poolte võrdsuse põhimõttel. Objektiivne tsiviilõigus on tsiviilõiguse normid ja tavad, mis tegelevad isikutevaheliste
ringkondade valimisnimekirjad (avatud) Lubatud ka üksikkandidaatide osalus Peale valimisi summeeritakse igas ringkonnas kehtivate häälte arv Ringkonna kehtivate häälte arv jagatud ringkonna mandaatide arvuga = lihtkvoot Mandaadid jaotatakse kokku 3 jagamisvoorus · I voor: ISIKUMANDAADID Mandaadi saavad kõik kandidaadid, kellele antud häälte arv ületab lihtkvoodi või on sellega võrdne Üksikkandidaadi ainus võimalus saada mandaat · II voor: RINGKONNAMANDAADID Jaotatakse erakondade vahel, kes kogusid üle riigi vähemalt 5% häältest (valimiskünnis ) Erakond saab nii mitu ringkonnamandaati, kui mitu korda temale selles valimisringkonnas antud häälte arv ületab lihtkvoodi Mandaatide jagamisel kandidaadid reastuvad nimekirjas ümber vastavalt saadud häälte arvule · III voor: KOMPENSATSIOONIMANDAADID
Antud hääli Kvoot Jagatud mandaadid Häälte jääk, mis läheb kaotsi Kokku läheb kaotsi koguni 37.5% häältest. Hochenbach-Bishofi süsteemi puhul saab kvoodi, jagades 400 000 9-ga (8+1). Kvoodiks tuleb 44 444. Sellise kvoodi puhul saab A endiselt 2 mandaati, B saab 1 mandaadi juurde (kokku 2), C ja D saavad endiselt ühe ja E saab ikka 0. Endiselt on küllalt suur häälte jääk, seekord 33.3%, aga õnnestus jagada 1 mandaat rohkem kui Hare süsteemiga. Mõlemal juhul on väljapääsuks see, et jagada ülejäänud mandaadid neile, kellel jääk on suurem. Hare süsteemis on üle jäänud 3 mandaati. Suurim jääk on B-l, C-l ja E-l -- nendest saab igaüks mehhaaniliselt 1 hääle juurde. Hochenbach-Bishofi süsteemi puhul jäi jagamata 2 mandaati. Siin on suurem jääk A-l ja C-l -- mõlemad saavad ühe mandaadi juurde.
TEEMA3. RIIKIDE TEKKIMINE JA LÕPPEMINE KAASAJAL 23 § 1. RIIKIDE TEKKIMISE ALUSED 23 3 P.1. ALGNE EHK ORIGINAALNE TEKKIMINE (TÜHJA MAA KOLONISEERIMINE) 23 P.2. TEISENE EHK SEKUNDAARNE EHK DERIVATIIVNE TEKKIMINE 23 §2. RIIKIDE LÕPPEMISE PÕHILIIGID 23 §3. MANDAAT JA HOOLDUS 24 TEEMA 3. PÕHIMÕISTED 25 TEEMA 4. ÜHISKONNA POLIITILINE ORGANISATSIOON, RIIK KUI 26 ORGANISATSIOON NING RIIGI PÕHITUNNUSED §1. ÜHISKOND JA SELLE ORGANISEERITUSE ERINEVAD TASANDID. 26 ÜHISKONNA POLIITILINE ORGANISATSIOON NING RIIK KUI ORGANISATSIOON P.1
institutsioonide poolt katmata jne. Eesti keeles võiks lihtsamalt öelda riigikord Reziimide üldjaotus Demokraatia n valitsemisviis, kus võim põhineb üldva-limiste kaudu saadud piiratud mandaadil valijatelt, kellel on poliitikas osalemise ja opositsioonis olemise õigus n Liike vaatleme järgmises loengus Diktatuur n valitseja piiramatu võim ja autoriteet n vastuseis demokraatia tingimustele n puudub piiratud mandaat e võimalus vahetada valitseja(d) n Liigid: autoritarism ja totalitarism (vaieldav) Autoritaarse reziimi tunnused 1. Meelsus või pragmatism 2. Reaktsioon, reform või piiratud revolutsioon 3. Eesmärgiks kodanike väline rahulolu 4. Ükskõiksus või osaline mobiliseeritus 5. Vanemate legitimeerimisvormide säilitamine 6. Sõjaväe domineerimine või autonoomia Autoritarismi põhiliigid . Sõjaväevalitsus: 1. Oligarhiline 1. Keskklassiline 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
