4305 IT teenused, arvutitarvikud Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4310 Telefon, internet Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4320 Asutamiskulud Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4330 Kantseleikulud, postikulu Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4335 Ajalehed, ajakirjad, kirjandus Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4340 Pangateenused Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4350 Lootusetud debitoorsed võlad Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4360 Riigilõiv Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4365 Maamaks Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4370 Konsultatsioonid, koolitused Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4380 Audiitori teenus Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4385 Raamatupidamisteenus Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4390 Varakindlustus Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4395 Muud tegevuskulud Kulu Mitmesugused tegevuskulud 4399 Ümardused ostul, väikesaldode mahakandmised Kulu Mitmesugused tegevuskulud 44 Kulud autodele Kulu 4410 Autode kasutusrent Kulu Mitmesugused tegevuskulud
kehtestatavatestkohalikest maksudest. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. Kohalikud maksud: müügimaks; paadimaks; reklaamimaks; teede ja tänavate sulgemise maks; mootorsõidukimaks; loomapidamismaks; lõbustusmaks; parkimistasu. Riiklikud maksud: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, raskeveokimaks. Raha ja pangandus 1. Nimeta raha ülesandeid ja liike? Arvestusühik – raha on ühismõõduks kaupade väärtuste mõõtmisel ja võrdlemisel. Vahetusvahend – raha on vahetatav kõikide teiste
Ühiskonnaõpetus Nüüdisühiskonna kujunemine Nüüdisühiskonda iseloomustavad: Tööstuslik kaubatootmine, Rahva osalemine ühiskonna valitsemises, Vabameelsus inimsuhetes Nüüdisühiskonda on nimetatud: Tööstus- ehk industriaalühiskonnaks Teenindusühiskonnaks Postindustriaalseks ühiskonnaks Heaoluühiskonnaks Vabaks ühiskonnaks Tööstusühiskonna põhijooned: Majanduses on esikohal tööstuslik tootmine, Linnaelanike arv ületab maaelanike arvu Tööstusühiskonnas muutub peremudel: vare, elas mitu põlvkonda koos suure perena. Nüüd muutub valdavaks väike perekond Inimese elurütmi ei määranud enam rahvakalendri tähtpäevad ega ilmastik, vaid tööaeg- inimene pidi aega rangelt arvestama Tööstusühiskonna tekkega tekkis ühiskonda seletav teadus- sotsioloogia Tekkis poliitiline ökonoomia- teadus, mis seletas majandusliku arengu seaduspärasusi Adam Smith- tema teooria, et ühiskonna oluli...
....................................................11 8.Kasutatud kirjandus................................................................................................................12 1. Sissejuhatus Maksude kehtestamine ja kogumine on vajalik riigi majanduse reguleerimiseks. Maksud tagavad vajalikud ressursid ühiste hüvede pakkumiseks ning nende kaudu saab mõjutada ka majanduspoliitikat.1 Eestis kehtivad riiklikud ja kohalikud maksud. Riiklike maksude alla kuuluvad tulumaks, maamaks, aktsiisid, sotsiaalmaks, raskeveokimaks, tollimaks ja hasartmängumaks. Kohalikeks maksudeks on müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks, lõbustusmaks ja parkimistasu. Kohalike maksude maksuhalduriks oma haldusterritooriumil (edaspidi territoorium) on valla- või linnavalitsus või muu maksumääruses sätestatud valla või linna ametiasutus, kes korraldab kohalike maksude kogumist
EKSAMIKÜSIMUSED 1. Majanduse põhiprobleem, 3 küsimust, millele peab vastama ökonoomika. Mida? - Missuguseid kaupu ja teenuseid tuleks toota ja missugustes kogustes? Kuidas? - Mil moel (kuidas) neid erinevaid kaupu ja teenuseid peaks tootma? Kelle jaoks? - Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota? 2. Ressursside, tootmisfaktorite mõiste. Selleks et toota kaupu ja teenuseid on ettevõtetel ja avalikul sektoril vaja tootmistegureid. Tootmistegureid kui majanduse produktiivseid ressursse saab jagada kolmeks: Töö on inimeste musklid ja aju. Maa all peetakse silmas erinevaid loodusressursse. Kapitaliks nimetatakse kõiki neid juba toodetud kaupu, mida on võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks. 3. Mikroökonoomika ja makroökonoomika erinevus. Mikroökonoomika uurib individuaalset val...
vaheldusrikkus • Metsade, parkide ja veekogude olemasolu • Keskkonnaseisud, sanitaartingumised ( õhu,vee puhtu, müra jne ) • Territooriumi ehitusgeoloogilised tingimused • Loodusjõudude negatiivne toime ( maalihke võimalus, üleujutuse võimalus, kuristikud jne ) • Territooriumi regreatiivne väärtus (turismiobj, kuurortite olemasolu, puhkeasutuste olemasolu ) • Kes on su naabrid Maaomanikule määratakse : • Maamaks • Sihtostarve (Parim kasutus -füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, juriidiliselt lubatud, finantsmajanduslikult teostatav ning mille tulemusena hinnatav vara omandab suurima väärtuse). Omand Omand ehk omandiõigus on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on asja üle kolm õigust : • Valdamisõigus – asja üle faktilise võimu teostamine. • Kasutamiseõigus – seisneb asja kasulike omaduste tarbimises.Tavaliselt kasutab
vastavalt kokkuleppele rahas või muudes asendatavates asjades, kusjuures hoonestusõiguse seadmisel võib tasu suuruse või arvestamise alused kogu hoonestusõiguse ajaks ette määrata. Kuna hoonestusõiguse tähtaeg on küllaltki pikk, on mõistlik lepingus sätestada ka võimalus tasu muutmiseks. Vastasel juhul võib tekkida olukord, et aastakümneid peab omanik leppima juba kord määratud tasuga. Kõik hoonestusõigusega koormatud maatükil lasuvad maksud (nagu maamaks, kindlustusmaks jt) tasub ja avalik-õiguslikud reaalkoormatised kannab hoonestaja, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 3. Hoonestusõiguse sisu AÕS § 241. Hoonestusõiguse mõiste ja ulatus (1) Kinnisasja võib koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse.
makroökonoomilist keskkonda mõjutada: · maksud · avaliku sektori kulutused Valitsustulude peamiseks allikaks on maksud. Maksud võib jaotada kolme rühma: · maksud sissetulekutelt tulumaks · maksud kulutustelt käibemaks 12 · maksud omandilt maamaks Olemuselt jaotuvad maksud kahte gruppi: · otsesed maksud isikutele, maksustatakse nii füüsilistele kui juriidilistele isikute sissetulekuid · kaudsed maksud kaupadele ja teenustele, maksustatakse kaupade tarbimist, maksumaksja ja maksukandja on erinevad majandussubjektid Maksusüsteeme võib jaotada kolme kategooriasse: · Regressiivne maksusüsteem kõrgema sissetulekuga isikud maksvad oma sissetulekust
arvestatud) Riigi elatustaseme tõusu võib oodata siis, kui SKP taseme tõus on kiirem kui rahvaarvu tõus. Dumping on kauba eksport alla omahinna või koduhinnast madalama hinna, et vabaneda konkurentidest ja laiendada turgu. Maksuline tulu: Otsene maks- mida maksumaksja(üksikfirma, firma) maksab riigile oma tulult. Maksumaksja ja maksukoormuse kandja on sama isik. · Füüsilise isiku tulumaks, · ettevõtte tulumaks, · maamaks, · töötuskindlustus maks · sotsiaalmaks Kaudne maks maksukoormuse kannab lõpptarbija · käibemaks · aktsiisimaks · tolimaks · hasartmängumaks Tulumaks 21% Sotsiaalmaks 33% · pensionikindlustus 20% · tervisekindlustus 13% Käibemaks 20%
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Ants Antsoni nimeline kiiruisuhall Spordijuhtimine I Äriplaan Koostaja: Anti Pungar Tartu 2010 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Kiiruisuklubi eeliseks on otseste konkurentide puudumine Eestis, samuti ajalooline aspekt seoses eestlase Ants Antsoni olümpiavõiduga kiiruisutamises 1964 aastal Innsbruckis. Maailmas on seni 27 suletud 400m kiiruisuhalli. Planeeritav kiiruisuhall oleks ainus Baltimaades. Suletud 400m kiiruisuhalli pole ka Soomes ega Rootsis. Lähim 400m kiiruisuhall asub Valgevenes Minskis, mis valmis 2010. aastal............................................... 3 1. Organisatsiooni analüüs...................................................................................................
Maksukoormus kõikide maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust. Maksumäär protsendina väljendatud tulu- või hinnaosa, mis tuleb maksuna ära maksta. 3. Mis on riigilõiv? Millistel juhtudel seda nõutakse? Riigile makstav teenustasu mitmesuguste õiguslike- ja registritoimingute eest. 4. Mis on otsesed maksud, too näiteid? Otsesed maksud on maksud, mida maksja maksab riigile oma tulult. näiteks tulumaks ja maamaks. 5. Mis on kaudsed maksud, too näiteid? Maksud, mida ei maksta otseselt maksumaksa tulust, näiteks käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks. 6. Mis on sihtotstarbeline maks? Näide? Maks, mille laekunud tulu tohib kasutada ainult määratud otstarbeks. 7. Selgita: Tuludeklaratsioon inimese või abikaasade aasta jooksul saadud sissetuleku ametlik aruanne maksuametile. Tulumaksusoodustus teatud kulutuste arvel väheneb maksustatav tulu.
kultuuri, elanike sotsiaalse turvalisuse eest. Mille poolest erinevad neto- ja brutopalk? Millised maksud lähevad palgast maha? Netopalk on see rahasumma, mis pärast maksude maha arvestamist töötajale välja makstakse. Brutopalk on töötaja palk koos tulumaksu ja mõnede teiste maksudega. Palgast lähevad maha tulumaks, töötuskindlustusmaks, sotsiaalmaks, kohustusliku kogumispensioni maks. Millised on otsesed maksud? Lähevad maha sissetulekust, nt tulumaks 21%, maamaks, raskeveokimaks. Millised on kaudsed maksud? Makstakse kaupade ja teenuste tarbimisel, nt käibemaks 20% (rakendatakse ka 9% ja 0% määra), aktsiisid, tollimaks. Millised on kohalikud maksud? Kohalikud maksud, mida võivad linna- või vallavolikogud kehtestada: a. reklaamimaks; b. teede ja tänavate sulgemise maks; c. mootorsõidukimaks; d. loomapidamismaks; e. lõbustusmaks; f. parkimistasu.
MINA JA MAJANDUS 1.1. Majanduslikud otsused ● Majandus on ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi ● Majandusega puutuvad oma tavapärases tegevuses kokku kõik inimesed Igapäevaselt teeme me erinevaid valikuid ja võtame vastu majanduslikke otsuseid. Iga otsuse tegemise juures võtame me aluseks enda käsutuses olevad ressursid. Me saame poes kulutada nii palju raha, kui meil seda rahakotis või pangakontol olemas on. Samas saame ka raha juurde laenata, et ostusid sooritada, kuid sellega kaasneb tulevikus laenu tagasi maksmine ja seda oluliselt suuremas summas, kui algselt laenatud sai. Ressursside piiratus on põhjuseks miks me peame tegema valikuid ja kõik valikud kokku ongi meie igapäevane majanduskäitumine Ülesanne 1.1 ● Kirjelda enda tegemisi ühe päeva jooksul. Millised on erinevad valikuvõimalused nende tegevuste ...
tagada. Tulenevalt teenuste olulisusest elanikkonnale vıib need jaotada järgmiselt. · Tasuta teenused. Need on kõikide kodanike jaoks vältimatud ja neid osutatakse vastavalt vajadusele kõikidele üldistel alustel. Näiteks vältimatu meditsiiniline abi, päästeteenused, põhiharidus, kultuur, ühistransport jt. Nende teenuste maksumus kaetakse riiklikest maksudest (tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks, aktsiis, maamaks jt) laekuvatest sissetulekutest. · Osaliselt tasuta teenused. Nende all mõistetakse teenuseid, mis on olenemata inimeste sissetulekutest neile vajalikud või hädavajalikud. Näiteks vanurite või invaliidide hooldusteenused valdade ja linnade hooldusasutustes. Hooldusteenuste eest tasub osaliselt hooldatav, kuid osaliselt ka riik maksude arvel. · Omahinnaga osutatavad teenused. Avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel on kohaliku
Kuritegude ennetamine → ärahoidmine/vältimine/tõkestamine. ennistama- endisesse seisukorda seadma; (juriidikas) uuesti kohale, ametisse vm õiguslikku olukorda seadma. Restauraatorid on ennistanud vanu haruldasi raamatuid. Ta õigused ennistati Eesti Energia juht ennistati oma vanale ametikohale. Aidsi püütakse ennetada selgitustööga. Seda hoonet ei ole veel ennistatud. maks-seadusega kindlaksmääratud korras määratav rahaline kohustis. Palgast lähevad maksud maha. Maamaks on riiklik maks, mis laekub 100% ulatuses maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Aktsiisimaks. Käibemaks. Sotsiaalmaks. Tulumaks. Maksumaksja makse- maksmine; millegi eest tasutav summa. Maksed kommunaalteenuste eest. Sularahamakse. Kaardimakse. Ettemakse. Sissemakse. Maksekorraldus. Makseteatis Kommunaalteenuste eesti makstavaid makseid võtavad vastu mitmed pangad. Palgast võetakse maks maha. Maksud võivad olla otsesed või kaudsed.
256 job holder riigiteenistuja 257 job security töökohaga kindlustatus 258 jobbing juhutöö 259 juristic person juriidiline isik 260 labour tööjõud 261 labour tööjõud 262 labour relations töösuhted 263 lag hilinemine 264 land tax maamaks 265 landlord majaomanik, üürileandja, maaomanik 266 launch turule laskma 267 layoff tootmise vähendamine 268 leasing liisimine 269 legal tender seaduslik maksevahend 270 legislation seadusandlus 271 legitimate seaduslik 272 level of finance rahastamise tase
Politoloogia 1. Riigikogu, valitsuse struktuur ja põhifunktsioonid Riigikogu on Eesti Vabariigi parlament. Riigikogule kuulub Eestis seadusandlik võim. Riigikogus on 101 liiget, kes valitakse vabadel valimistel proportsionaalsuse põhimõttel neljaks aastaks. Riigikogu on Eestis põhiseaduse järgi seadusandlik organ. Valimisiga on 18 aastat ja kandideerida saab alates 21 eluaastast. Riigikogu on ühekojaline. Eesti rahva poolt 1992. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt kuulub täidesaatev võim Eestis Vabariigi Valitsusele. Valitsus on täidesaatva võimu tipp, täitevvõimu struktuur tervikuna on mitmekesine ning laialdaste ülesannetega. Nii kuuluvad täidesaatva võimu harusse lisaks ministeeriumidele maavalitsused, samuti hulk ameteid, inspektsioone ja muid asutusi. Eestis juhib valitsust ja koordineerib valitsusasutuste tegevust peaminister. Valitsuse koosseisu kuuluvad ministrid, kes juhivad vastava valitsusala (nt si...
Makse makstes aitab iga üksikisik kaasa riigi toimimisele, sest maksud moodustavad iga riigi peamise tuluallika (Eestis 98%) Otsesed ja kaudsed maksud. Maksud kehtestab riik ja omavalitsus. Riigivõimu monopoolsed tunnused on kehtestada makse, võtta vastu seadusi ja kasutada jõudu. Otsene maks on see, mida inimene maksab otse riigi eelarvesse. Otsesed (riiklikud) makse võetakse sissetulekutelt ja kapitalilt 1. Tulumaks (21%) 2. Maamaks (laekub kohaliku omavalitsuse eelarvesse)(9%) 3. Raskeveokimaks (laekub otse riigieelarvesse) 4. Sotsiaalmaks (33%) 5. Töötuskindlustusmaks (2,8% töövõtja, 1,4% tööandja) kaudsed maksud on tarbimiskäitumise mõjutamiseks ja on arvestatud kaupade ja teenuste sisse (u 40% riigieelarve tuludest). Kui rakendatakse astmelist käibemaksu süsteemi, vähendadatakse tuluerisusi. Kui vähendada kaudseid makse, tarbimine suureneb 1. Käibemaks(20%) 2
PM ökonoomika põhikursuse loengumaterjalid 2. EFEKTIIVSUSTEOORIA 2.2 Efektiivsuse seadused Ressursside kasutamise efektiivsuse hindamiseks on vaja tunda efektiivsuse kujunemise seaduspärasusi. Ainelistes suhetes tegur-toodang võib esineda kolm erijuhtu: püsiv, kasvav ja vähenev tootlikkus, st tootmistegurite järjestikusel lisamisel võib toodang ressursside suhtes kasvada kas proportsionaalselt, ülenevalt või vähenevalt. Väheneva tootlikkuse seadus (1768) – kui ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest väiksemaks. Suhted tegur-toodang pole püsivad, vaid muutuvad. Muutuvate suhete seadus (1900) – iseloomustab ressursside kasutamise põhjuslik-tagajärgsete seoste muutumist. Uuritakse kolme liiki suhteid: 1) TEGUR – TOODANG (muudetakse sisendeid teguris ja uuritakse, kuidas...
sektori areng. Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või KOV avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutustasu maksumaksja jaoks. Riiklikud maksud on: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaksud, käibemaks, tollimaks,aktsiid, raskeveokimaks, kindlustusmaksed( pensionikindlustus- ja töötuskindlustusmakse) Kohalikud maksud on : müügimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorisõidukimaks, loomapidamismaks. Maksukohustuslane on maksumaksja,maksu kinnipidaja või muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksukohustuslase õigused: olla informeeritud, saada abi,
SISUKORD sisukord..........................................................................................................................1 1 poliitiline keskkond.....................................................................................................3 1.1 Maksuseadused.....................................................................................................3 1.1.1 Käibemaks.....................................................................................................4 1.1.2 Tööjõuga seotud maksud, tulumaks ja sotsiaalmaks.....................................4 1.2 Rahvusvahelised suhted ja lepingud.....................................................................5 1.2.1 Kaitsealane koostöö.......................................................................................5 1.2.2 Majanduskoostöö......................................................................
EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUS- JA KESKKONNAINSTITUUT Talinisu kasvatamine söödaks Kursuseprojekt Juhendaja: Peeter Lääniste Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 Talinisu botaaniline iseloomustus....................................4 Talinisu kasvufaasid.........................................................5 Talinisu agrotehnoloogia..................................................6 Külvieelne harimine..........................................................7 Külv...................................................................................7 Külvijärgne harimine.........................................................8 Talinisu koristamine..........................................................9 Vilja säilitamin...
Maksustamine maksude kehtestamine vastavalt seadusele või nende määramine vastavalt omavalitsuse määrusele. Maksudeklaratsioon võib olla tulu-, käibe- või kaubadeklaratsioonid või maksuaruanne või muu maksusuuruse arvutamiseks ettenähtud dokument, mille maksumaksja või kinnipidaja on kohustatud esitama maksuhaldurile. Maksuhaldur on täidesaatva riigivõimu arvestus, kelle ülesanne on jälgida maksude arvestamise, deklaratsioonide täitmise ja tasumise õigsust. Maksukinnipidaja isik, kes on kohustatud kinni pidama maksumaksja maksu ning tasuma selle maksuhaldurile. Maksustamisperiood periood, mille eest tuleb arvestada, vastavalt seadusele, tasumisele kuuluv maksusumma. Maksukoormus näitaja, mis arvestatakse eelarveaastal riigis tasutud maksude kogusumma suhtena sisemajanduse koguprodukti. Maksukorraldus maksusüsteem, maksuseadusele esitatavad nõuded, maksukohuslase õigused ja kohustused ning maksuhalduri õigused ja kohustuse...
Kui kaupade ja teenuste hinnad kiiresti suurenevad, siis on tegemist inflatsiooniga. Inflatsiooniga kaasneb raha ostujõu langus. Töötus on olukord, kus inimesed, ke soleksid nõus turul kujunenud tööjõu hinna korral oma tööjõudu pakkuma, ei suuda tööd leida. Turumajandus on selline süsteemi, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupa vabalt kokkulepitud hindade alusel ning kus ressursside paigutust reguleerib konkurents. Riiklikud maksud on tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid, kindlustusmaksed. Kohalikud maksud on müügimaks, reklaamimaks, mootorsõidukimaks. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Tööandja peab korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatajse välja töökesdkkonna ohutegurid. Säilitatakse 55 aastat. Ettevõtlus on majandustegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine. Ettevõtja on füüsiline isik, kes
2551 Sotsiaalmaksu viitvõlg Võlad 2559 Sotsiaalmaksu intressivõlg Võlad 2560 Tulumaks kuni 99 v.a. erisoodustus Võlad 2569 Tulumaks kuni 99 v.a. erisoodustuse intressivõlg Võlad 2570 Tulumaks alates 2000 ja erisoodustuse tulumaks Võlad 2579 Tulumaks alates 2000 ja erisoodustuse tulumaksu intressivõlg Võlad 2580 Maamaks Võlad 2589 Maamaksu intressivõlg Võlad 2590 Raskeveokimaks Võlad 2591 Raskeveokimaksu intressivõlg Võlad 2610 Palgavõlg Võlad 2611 Palga vahekonto Võlad
laekub Haigekassa arvele. Lisaks sotsiaalmaksule on uue maksuna lisandunud ka töötuskindlustusmakse. Töötuskindlustusmaksest laekunud summadest makstakse välja töötuskindlustushüvitisi. Töötaja maksab MAJANDUSTEADUSE ALUSED 53 töötuskindlustusse ühe protsendi oma sissetulekutest ning tööandja lisab sinna veel pool protsenti kogu palgafondist juurde. Otsese maksuna on Eestis kasutusel ka maamaks, mida maksab maa omanik või kasutaja vastavalt nende käes oleva maa väärtusele. Sellisel juhul on maksustamise aluseks meie käsutuses olev vara. Maamaks laekub kohalikesse eelarvetesse. Lisaks otsestele maksudele maksame me ka kaudseid makse. Kaudsete maksude tulemusena on kaupade ja teenuste hinnad kõrgemad. Sellisel juhul ei mõjuta maksud meie tulusid otseselt vaid kaudselt läbi hinnatõusu. Tehes poes sisseoste aitame ka riigikassat täita, sest kaupade ja teenuste hinnast ühe osa
Ookeanipüügiga ei tegelda ning samuti ei kuulu Prantsusmaa suurimate kalapüügiriikide hulka. 18 Maksusüsteem Prantsusmaa maksusüsteem on väga keeruline ja mahukas, mis hõlmab üleriigilisi otseseid (üksikisiku ja ettevõtte tulumaks, varanduse/jõukusemaks) ja kaudseid (käibe- ja aktsiisimaks) makse. Samuti eksisteerib rida kohalikke makse (ettevõtlusmaks, maamaks, elukohamaks, jm). Pangandus ja rahandus Prantsuse Panga (Banque de France) peaülesanded on riigi finantssüsteemi efektiivsuse ja arengu toetamine makse- ja arveldussüsteemi osas ning pangasüsteemi järelvalve. Pangal on ka kohustus kontrollida sularaha ringlust, samuti hoitakse seal riigikassa vahendeid, mille tõttu Prantsuse pank teostab teatud kommertsoperatsioone. 2004. aastal tegutses Prantsusmaal 25997 pangakontorit, enam kui 1000 mitmesugust
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž sotsiaalosakond Ettevõtluspraktika aruanne Juhendaja: Valter Parve Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. .............. VALLAVALITSUS.........................................................................................4 2. MISSIOON JA VISIOON.............................................................................................6 3. SOTSIAALTÖÖ............................................................................................................8 4. ÜHE PARKTIKAPÄEVA KIRJELDUS.....................................................................10 KOKKUVÕTE................................................................................................................12 Viidatud allikad.........................................
põhimõisted. Samuti reguleeritakse maksukorralduse seaduses maksukohustuslase ja maksuhalduri vahelise suhtlemise põhireeglid. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestavatest kohalikest maksudest. (Makud ja maksusüstee.-eesti.ee Teksti koostanud maksu-ja tolliamet) Riiklikud maksud on: Tulumaks Sotsiaalmaks Maamaks Hasartmängumaks Käibemaks Tollimaks Aktsiisid Raskeveokimaks 1.1.1 Käibemaks Eestis on käibemaksu standardmääraks 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 9% ja 0% määra. Eestis on kõik igapäeva kaup maksustatud 20%-ga ja 9% maksustamist võib kasutada majutusasutused. (Makud ja maksusüstee.-eesti.ee Teksti koostanud maksu-ja tolliamet) 5
katkise asja müüs vms. Müüja võib poolte kokkuleppel teha asja korda, maksta natuke raha tagasi, aga pooled ei pruugi jõuda kokkuleppele. Võib pöörduda nt vahekohtusse, kelle huvi on teha äri selliste vaidluste lahendamisega. Aga võib pöörduda ka üldkohtusse. Kohus võib mõista nt kahjuhüvitise teisele poolele. - Tsiviilõigus ja karistusõigus (KarS) - Tsiviilõigus ja haldusõigus (HMS) - Tsiviilõigus ja maksuõigus (MKS) niisama omandimakse meil väga pole, maamaks. Maksud riigile eeldavad mingit käivet, majanduslikke toiminguid, et saada käibemaks, tulumaks, millega riiki üleval hoida. Asutamismaa põhimõte* - mis riigi äriregistrisse on juriidiline isik kantud Asukohamaa põhimõte* - kus juriidiline isik asub ja tegutseb, oleneb juhtorgani asukohast. Sellest lähtub ka Eesti (teatud nüanssidega) ja veel nt Saksamaa Need kaks teooriat selgitavad, millise riigi õigus juriidilisele isikule kehtib.
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond TÖÖPOLIITIKAST VENEMAA, ROOTSI JA KREEKA NÄITEL Referaat Juhendaja: Pärnu 2015 1 TÖÖPOLIITIKAST VENEMAAL Venemaa on maailmas esikohal nende inimeste arvult, kes elavad väljaspool oma kodumaa piire. Neid inimesi on ligi 35 miljonit (võrdluseks: hiinlaste puhul on see arv 30, juutide puhul 13,6 ja armeenlastel 5 miljonit). Seega elab iga viies venelane kodust eemal. Viies riigis – Kasahstanis, Lätis, Eestis, Ukrainas ja Kirgiisias – moodustavad venelased enam kui 20% elanikkonnast. Hetkeseisuga on Venemaal umbes 143 miljonit elanikku, kellest 1,1 miljonit on töötud. Venemaa sotsiaal-ja tööpoliitika pole välismaailmale väga nähtav ega tuntav. Sotsiaalpoliitikat meie mõistes ei eksisteeri ning tööpoliitika kui abstraktne mõiste, p...
1. Spordiklubi kui MTÜ moodustamine ja ühingu registreerimiseks vajalikud toimingud ? Mittetulundusühingu võivad asutada vähemalt kaks isikut. Mittetulundusühing on eraõiguslik juriidiline isik. Mittetulundusühingu õigusvõime tekib mittetulundusühingu kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (edaspidi register) ja lõpeb mittetulundusühingu kustutamisega registrist. Mittetulundusühingu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. (2) Asutamislepingus tuleb märkida: 1) asutatava mittetulundusühingu nimi, asukoht, aadress ja eesmärk; 2) asutajate nimed ja elu- või asukohad, samuti asutajate isiku- või registrikoodid; 3) asutajate kohustused mittetulundusühingu suhtes. 4) juhatuse liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad. (3) Asutamislepingu sõlmimisega kinnitatakse selle lisana ka mittetulundusühingu põhi...
mõjutada majanduse arengut maksude ja eelarvekulutuste abil Üldine maksukoormuse alandamine soodustab tarbimist - elavdab majanduse arengut. Maksude tõstmine piirab tarbimist pidurdab majanduse arengutempot Maksud Maksukoormus riiklike maksude suhe SKP-sse; näitab kui suure osa sissetulekutest jaotab riik maksude abil ümber; mida kõrgem on maksukoormus, seda suurem on riigi roll majandusesMaksud Eestis Riiklikud maksud Tulumaks (21%) Käibemaks (20%) Sotsiaalmaks (33%) Maamaks Hasartmängumaks Tollimaks Raskeveokimaks Kohalikud maksud müügimaks, paadimaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks, mootorsõiduki maks, loomapidamismaks, lõbustusmaks parkimistasuAktsiisid Alkoholiaktsiis Tubakaaktsiis Kütuse- ja elektriaktsiis Pakendiaktsiis Tarbimist mõjutavad maksud Käibemaks mõjutab vaesemaid, kes suurema osa oma sissetulekutest kulutavad Kapitalimaks (kinnisvaralt või intressidelt) mõjutab rikkaid inimesi, kes säästavad
Eelarve defitsiit summa, mille võrra eelarve kulud ületavad tulusid. Eelarve ülejääk summa, mille võrra tulud ületavad kulusid. 45. Nimetage eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted. · Kulude vähendamine · Maksude suurendamine · Riigi võlapaberite väljaandmine e riigilaenude võtmine · Riigivarade müük 46. Nimetage riiklikud ja kohalikud maksud Eestis, millest laekuvad suurimad tulud eelarvesse. Riiklikud: aktsiisid, tulumaks, hasartmängumaks, käibemaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks Kohalikud: isikumaks, kohalik tulumaks, müügimaks, paadimaks, reklaami- ja kuulutustemaks, teede- ja tänavate sulgemise maks, mootorsõidukimaks, loomapidamismaks. Näited otseste ja kaudsete maksude kohta. Kaudsed maksud maksusubjekt ja tegelik maksukoormuse kandja ei lange kokku (aktsiisimaks, käibemaks) Otsesed maksud suunatud ettevõtetele või indiviididele, kes peavad seda maksma kas saadud tulude
lõivud ja trahvid, muud tulud 48. Kaudsete ja otseste maksude olemus, tooge näited. Kaudsed maksud - maksusubjekt ja tegelik maksukoormuse kandja ei lange kokku. s.t. nt maksusumma lülitatakse kauba või teenuse müügihinda. Nt käibemaks, aktsiis Otsesed maksud - suunatud ettevõtetele või indiviididele, kes peavad seda maksma kas saadud tulude, palgafondi vm tehingu väärtust arvestades. Nt tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks 49. Nimetage riiklikud ja kohalikud maksud Eestis. Riiklikud maksud 1) aktsiisid 2) tulumaksud 3) hasartmängumaksud 4) kinke- ja pärandimaks 5) käibemaks 6) maamaks 7) sotsiaalmaks 8) tollimaks Kohalike maksude seaduse alusel võivad kohalikeks maksudeks olla: 1) isikumaks 2) kohalik tulumaks 3) müügimaks 4) paadimaks 5) reklaami- ja kuulutustemaks 6) teede- ja tänavate sulgemise maks 7) mootorsõidukimaks
maksumaksjatelt. Alljärgnev ülevaade annab ettevõtjale lühikese ülevaate sellest, kuidas näeb välja Eesti maksusüsteem, millised on tema toimimise põhimõtted ning millised maksud meil kehtivad. Maksud jaotuvad riiklikeks maksudeks ja kohalikeks maksudeks. Riiklikud maksud laekuvad riigieelarvesse, kohalikud maksude laekuvad kohalike omavalitsuste eelarvesse. Lisaks antakse otse kohalikele omavalitsustele osa riiklikest maksudest (nt maamaks täielikult ja 56% üksikisiku tulumaksust). Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) käibemaks; 4) aktsiisid; 5) maamaks; 6) raskeveokimaks; 7) hasartmängumaks; 8) tollimaks. Lisaks sellele rakendatakse kohustuslikus korras töötuskindlustust ja kogumispensionit - need ei ole maksud vaid kindlustused, kuid vastavaid makseid tasutakse ning deklareeritakse Maksu- ja Tolliameti kaudu ning Maksu- ja Tolliametil on kindlustusmaksete sissenõudmisel sarnased
Riik saab mõjutada majandust läbi maksupoliitika. Kohalikud maksud Riiklikud maksud Kehtestab VOLIKOGU Kehtestab PARLAMENT (Riigikogu EV's) o Paadimaks o Sotsiaalmaks o Müügimaks o Tulumaks o Parkimistasu o Käibemaks o Teede ja tänavate sulgemise maks o Maamaks o Lõbustusmaks o Aktsiisid (alkohol, tubakas, kütus, o Reklaamimaks elekter, taara) o Lemmiklooma maks o Hasartmängumaks o Mootorsõidukimaks o Raskeveokimaks o Tollimaks Kaudne maks Otsene maks
: 01.02 INF 2-9 01.02 TSM vorm (leht palga kohta) 31.03 Füüsil. Isiku tuludeklaratsioon, ettevõtlusdeklaratsiooni vorm A, E. · FIE avansilised sotsiaalmaksud: 15.03, 15.06, 15.09. MAKSUDE ARVESTUS (Janek Keskküla), Tallinna Majanduskool 18 RP089 (2009/2010) · Maamaks: 15.04, 15.07, 15.10. · Raskeveokimaks: üle kuu 15-ks kuupäevaks. Maksud Eestis: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks Kohalikud maksud: 1) reklaamimaks 2) loomapidamismaks 3) teede ja tänavate sulgemismaks 4) üksikisiku tulumaks 5) paadimaks 27.10.2009 Ülesanne 1 Arvuta septembri 2009 palk Jürile ja Marile. Too ka maksusummad eraldi välja. a)Jüri on 01.01
b. otseinvesteeringud, portfellinvesteeringud ja muud investeeringud c. piirefektiivsed investeeringud, kasulikud investeeringud ja ülejäänud investeeringud d. seisevkonto, hoiukonto ja reservkonto. Question 76 (1 point) Avaliku sektori peamised tuluallikad on: a. ainult kõikvõimalikud annetused b. * maksud omandilt c. eraettevõtete kasumid d. avaliku sektori ettevõtete kasumid Question 77 (1 point) Kaudne maks on: a. tulumaks; b. sotsiaalmaks c. haigekassa maks d. maamaks Question 78 (1 point) Riigivõlg on: a. välismaal asuvatele võlausaldajatele võlgnetav summa; b. sisuliselt jooksava aasta eelarve defitsiit c. * läbi aegade akumuleerunud defitsiitide summa d. suurus, mis näitab, et avaliku sektori väljaminekud ületavad sissetulekuid Question 79 (1 point) Kui riigi tulud kokku moodustavad 42 mld., mis moodustuvad tuludest omandilt 3 mld., omanikutuludest 12 mld. ja ülejäänud oleksid maksutulud, SKP väärtus on 81 mld
d) kus ühed liikmed vastutavad kogu varaga, teised liikmed ainult ühingusse paigutatud varaga 15. Suures aktsiaseltsis a) juhivad aktsionärid alati firmat b) on nõukogu aktsiaseltsi omanik c) on omandus ja juhtimine lahutatud d) ei emiteerita aktsiaid 16. Karlil on haljastusfirma. Teenuste osutamisel tuleb tal teha nii püsiv- kui ka muutuvkulusid. Milline järgmistest kuludest on püsivkulu? a) transpordi kasutamise ja hoolduskulud b) sotsiaalmaksud c) maamaks d) väetistele ja putukatõrjele kulutatud raha 17. Ettevõtlikkuse all mõeldakse a) äriotsuste vastuvõtmist b) uuenduste tegemist firmas c) riski võtmist d) kõike ülalnimetatut 18. Peamine põhjus eelarvete koostamiseks on a) krediidi saamine b) säästude kindlustamine c) fondide likviidsuse tagamine d) tulude ja kulude kontroll 19. Mari kulutas kaubamajas 20% oma 150 kroonist, kaubahallis aga 30% ülejäänud rahast. Mitu krooni jäi Marile pärast kaubaretke järele? a) 74 krooni
D: Põhivara kulum ja väärtuse langus 1600 EEK K: Akumuleeritav põhivara kulum 1600 EEK 27. Maa, maarajatise ja hoone maskumuse eraldamine. Firma A ostab kinnisvara ostuhinnaga 1 000 000 EEK. Ekspertide hinnangul moodustab maa hind 70% ja hoone hind 30% ostuhinnast. Ostja tasub ka notaritasu 4000 EEK ja võtab müüjalt üle tasumata maamaksukohustuse 2000 EEK. Seega on kinnisvara soetusmaksumus 100 600 EEK. D: Maa 704 200 EEK D: Hooned 301 800 EEK K: Arveldusarve 1 004 000 EEK K: Maamaks 2000 EEK 28. Materiaalse põhivara müük kui müügihind võrdub jääkväärtusega Firma müüb põhivarana arvel oleva masina 90 000 EEK eest. Masina soetusmaksumus oln 150 000 EEK ja masina kulum 60 000 EEK. Raha laekus pangakontole. D: Arveldusarve 90 000 EEK K: Muud äritulud 90 000 EEK 29. Materiaalse põhivara müük kahjumiga Firma müüb põhivarana arvel oleva masina 70 000 EEK eest. Masina soetusmaksumus oln 150 000 EEK ja masina kulum 60 000 EEK
Ettevõtte käibevara on ettevõtte likviidsemad varad, mille kasutusiga jääb enamasti alla aasta. (lühiajalised) 12. Mis on likviidsus? 2 Likviidsus a)näitab, kui kiiresti saab varasid muuta rahaks. b) on ettevõtte võime täita oma maksekohustusi. 13. Millised on püsikulud? Too näited Püsikulud on kulu, mis jääb muutumatuks, sõltumatu toodangu mahust. Näiteks: maamaks, hoonemaks, juhtkonna töötasu, rendimaksed, regulaarsed reklaamikulud jne 14. Millised on muutuvkulud? Too näited. Muutuvkulud on kulu, mis muutub tootmismahu muutumisel. Näiteks: tükitööliste palgakulu, toodangu pakkekulud, müügi komisjonitasu jne. 15. Kuidas jagunevad majandussüsteemid? Nimeta ja too välja olemus (4+1) Tavamajandus – tegeletakse käsitööga ja põllumajandusega. Käsumajandus – enamik omandiõigust riigi käes
Nimetage eelarve võimalikud · Kulude vähendamine tasakaalu viimise võtted · Maksude suurendamine · Riigi võlapaberite väljaandmine e riigilaenude võtmine · Riigivarade müük Nimetage riiklikud maksud Riiklikud maksud: aktsiisid, tulumaks, hasartmängumaks, käibemaks, Eestis, millest laekuvad maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks suurimad tulud eelarvesse Millised on suuremad tulu-ja Riigieelarve tulud: Maksud, Kaupade ja teenuste müük, Materiaalse ja kululiigid riigieelarves, immateriaalse vara müük, Tulu varadelt, Toetused, Muud tulud osatähtsus eelarves? Riigieelarve kulud: Kindlakmääratav kulu kulusummat ei tohi ületada ega kanda järgmisse aastasse, Arvestuslik kulu võib eelarve aastal
isikud (muru niitmine, lumekoristus jne) . Kinnistul on vahetatud 2011. aastal katus, vooderdatud pool elamut ning renoveeritud veranda millede maksumuseks oli 6391,2 eurot. § 1. Maamaksu summa saadakse maamaksumäära ja maa korralise hindamise tulemuste põhjal arvutatud maa maksustamishinna korrutamisel, võttes arvesse «Maamaksuseaduse» § 4 lõikes 2 ja §-s 8 sätestatut. [9] Jõgevamaa maamaksumäär väljendatakse kahe protsendina maa maksustamishinnast ehk on antud kinnistu maamaks 22 eurot aastas. [10]. Antud kinnistu sai soetatud 2007 aastal ning antud kinnistu maksumus oli 51 129,3 eurot. Antud kinnistu soetamiseks võeti laenu summas 41 542,6 eurot 11 aasta peale. Laenutagasimakse summa muutub aastatega kuigi ligikaudseks summaks leidis tööautor 350 eurot kuus. Antud kinnistu kindlustus on aastas 300 eurot ning prügivedu oleneb prügikasti täituvusest 1,73 või 3,46 euri kuus. Kuna majas on ahi ja kamina süsteem siis tellitakse iga aastaselt 25 rummi küttepuid
o o Riigieelarve menetlus- protsess, mis holmab eelarve koostamise, täitmise ning aruandlusega seonduvat 31. Eelarve koostamise meetodid; nende eelised ja puudused. o 32. Kohaliku omavalitsuse eelarve menetlus. o 33. Kohalikud maksud, nende sisu. o Riiklikud maksud o Kohalikud maksud Loomapidamismaks o · üksikisiku Mootorsoidukimaks tulumaks (58%) Lobustusmaks o · maamaks (100%) · nn ressursimaks Reklaamimaks ehk loodusvara kasutusoiguse tasu Teede ja tänavate sulgemismaks (polevkivitööstus, veemajandus) Parkimistasu o 100% KOV eelarvesse 34. Suurimad tululiigid ja kululiigid kohalike omavalitsuste eelarvetes o Tulud :tulumaks, tulu varadelt, toetuse fond, o Kulu: haridus, kultuur, sotsiaalhoolekanne, tervishoid, kommunaalteenused (vesi, küte) o
millised olid nende linnade juriidilised alused ja kas neile võimaldati maksusoodustusi. Impeeriumi idaosas säilitasid linnad hellenismi ajal ja ka varem kehtinud korra. III sajandiga algab hilise Rooma keisririigi ajajärk. Elanikkonna maksustamises võeti kasutusele uus süsteem. Varast keisririiki iseloomustas maksude mitmekesisus , kus olulist osa etendasid kaudsed maksud. Hilises Rooma keisririigis omandasid suure tähtsuse otsesed maksud, eelkõige maamaks. Elanikkonnalt hakatakse võtma peamiselt natuuras tasutavat maksu Ühiskond: III sajand Rooma riigikord oli siiski aristokraatlik. Riiki juhtisid igal aasal valitavad riigiametnikud magistraadid- ( valiti igasse ametisse korraga vähemalt kaks meest. Iga ametnik pidi arvestama kolleegi arvamusega, sest esilepürgijat oli hõlbus takistada. Kõrgematesse ametisse võis kandideerida siis, kui madalamad ametid juba läbitud).
eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada 26. Eelarve võimalikud tasakaalu viimise võtted Eelarve defitsiit – kulud ületavad tulusid Eelarve ülejääk – tulud ületavad kulusid Sissetulekud – maksude suurendamine, riigilaenude võtmine, riigivarade müük Väljaminekud – kulude vähendamine 27. Riiklikud maksud Eestis Üksikisiku tulumaks 58% Maamaks 100% nn ressursimaks ehk loodusvara kasutamisõiguse tasu (põlevkivitööstus, veemajandus) 28. Suuremad kulu- ja tululiigid riigieelarves, osatähtsus. Kolme suurima kulu- ja tululiigi % tähtsused Eesti riigieelarvest 2018.a Kulude poolelt läheb enim raha sotsiaalse kaitse ja majanduse tarbeks, tulude poolelt on esirinnas maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed. 9 29
Eelarve defitsiit summa, mille võrra eelarve kulud ületavad tulusid Eelarve ülejääk summa, mille võrra tulud ületavad kulusid 24.Eelarve võimalikud tasakaalu viimisemõtted. Kulude vähendamine Maksude suurendamine Riigi võlapaberite väljaandmine e riigilaenude võtmine Riigivarade müük 25.Riiklikud maksud Eestis,millest moodustuva suurima tulud eelarvesse. Riiklikud: aktsiisid, tulumaks, hasartmängumaks, käibemaks, maamaks, sotsiaalmaks, tollimaks 26.Suuremad tulu-ja kululiigid riigieelarves,osatähtsus eelarves. Kolme suurima tulu- ja kululiigi protsentuaalsed osatähtsused Eestis riigieelarvest 2015. Aastal. Tulude liigitus: Kaupade ja teenuste müük(...%), Vara müük(...%), Toetused(...%), Tulud varadelt(...%) Kulude liigitus: Kindlaksmääratud kulu-kulusumat ei tohi ületada,ega kanda üle järgmisesse aastasse(enamus kuludest), Arvestuslik kulu-kulu, mida võib üle kulutada
Tootmiskulud (õp. lk. 147-175) 1. Firma kulud ja kulukõverad 2. Püsi-, muutuv- ja piirkulu 3. Tootmisfunktsioon ja kulud 4. Pika perioodi kulud ja kulukõverad 4.1. Isokost 4.2. Arengutee 5. Kulukõverad majandusanalüüsis ja sisendite hindade muutumine 1. Firma eemärk maksimeerida kasumit Alternatiivkulu ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind. Alternatiivkulu Otsene kulu Kaudne kulu Tegelikud Rahalised maksed ressursside eest Ei tehta otseselt rahalisi väljamakseid, aga loobutakse teatud rahalisest sissetulekust, mida oleks saanud nende teistsugusel kasuta...
Hea Eesti rahvas. Kõige valusama küsimusena ootab meilt vastust tööpuudus. Headel majandusbuumi aegadel kujunes arusaam, et töötu ise on oma hädas süüdi. Nüüd see nii enam ei ole. Ettevõtted on koondanud inimesi mitte nende kehva töö, vaid majandusliku häda sunnil. Sestap peame me kõik -- nii valitsus kui riik laiemalt; ettevõtted, seltsid ja kirikud; erakonnad ja perekonnad -- pingutama selle nimel, et töötuks jäänud inimeste ja nende lähedaste kannatusi leevendada. Sellele kõigele ei ole lihtsaid vastukäike. Me peame lahendusi otsima kõikide võimalike ideede seest ja tabude tagant. Me peame pingutama, et tööpuuduse majanduslikud ja eriti sotsiaalsed tagajärjed ei jätaks ühiskonna kudedesse paranematuid haavu. Meist keegi ei saa väita, justkui tabanuks tööpuuduse kasv meid ootamatult. Jah, on riike, kus olukord on praegu veelgi rängem. See tõdemus lohutuseks ei kõlba. See vaid selgitab, et me pole ainulaadsed. Aga oma probleemi ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
