Agraarmajandus (0)

MAAMAJANDUSLIKUD ALUSED
Agraarmajandus
I Lähteseisukohad ja ettevalmistus plaanide tegemiseks

• Õpetus „õigesti mõistmisest“ masendus , stress , kui tulevik on tume
  
• Kuidas sellest üle saada, eduka tegutsemise alused
  

1.2.1. Tervise parandamine, puhkus, väljamagamine
1.2.2. Leppida asjadega, mida muuta ei saa, valid kas poliitika või põllumajanduse
1.2.3. Stressist ülesaamisel elus muudatuste tegemine, sõbrad, perekond
1.2.4. Arutama tuleviku perspektiive oma pereliikmete ja kaastöötajatega
1.2.5. Jõuda selgusele, mida me ise ja meie lähikondlased elult ootavad , millised on meie eluviiside eelistused
1.2.6. Tootmistalu maa-ja loomadehulga tänapäevased rusikareeglid Lääne-Euroopas
1.2.7.Valitsuse toetusprogrammid. Rahvusvahelised kokkulepped tootmismahu reguleerimiseks ehk kvoodid
1.2.8. Pea mah akorralik pidu, et saada teada, mida teised ootavad. Lisaks tuleb järgida printsiipi , mida me tahame? ja millised on eelistused?
1.2.9.Ettevõtteid saame planeerida mitut moodi:

• Paar lehma oma tarbeks
  
• Paarikümne lehmaga osaaja talu
  
• Väiketalust konkurentsivõimelise talu väljaehitamine
  
• Suurfarmi ja selle ümbruse maadest konkurentsivõimelise firma kujundamine
  

II Eesmärkide seadmine

• Perspektiiv (rusikareegel)
  
• Eesmärkide vajadus
  
• Kasu ja tulu, kes peab keda üleval pidama
  
• Tootmine peab olema konkurentsivõimeline
  
• Kahesugused eesmärgid:
  
• Tootmise pool
  
• Elulaadi pool
  
• Alati ei ole asi rahas, tähits on ka keskkond ja loodus
  
• Inimesed tahavad turvatunnet
  
• Firmas on vaja arengut
  
• Tunne olla peremees
  
• Oskus suhelda teistega
  
• Ettevõtte tunnus- kui sind tunnustatakse riigi, maakonna, valla või tõuseltsi tasandil
  
• Erinevad eesmärgid:
  
• Kuidas soovin näha oma ettevõtet ?
  
• Kuidas soovime elada ?
  
• Tootmine või elulaad ?
  
• Plaanide elluviimine
  
• Olukorra ülevatamine, mis on ja mida meil on vaja
  
• Ülevaate loomine:
  
• KUS ME ASUME? Planeerimisel arvestame seda, mida me seni ja varem oleme teinud või saavutanud. SEE SELGITUS , MIS NÜÜD TULEB ON VÄGA IMELIK .
  

Oma positsioon nn.talupidamine pallimänguliigas.

• Piiratud ressursiga talunik
  
• Kapitalile orienteeritud talunik
  
• Tööle orienteeritud liiga
  
• Loobuja talunik
  
• Vilunud töötavate talunike grupp
  
• Töötegija või juhtoskus
  
• KUHU TAHAME JÕUDA ?
  
• 1 aasta, 5 aasta, 25 aasta pärast
  
• Kasv või vähenemine
  
• Risk või turvalisus
  
• Töö versus puhkus
  
• KUIDAS JÕUDA SOOVITUNI?
  
• a) Esiteks – peame välja töötama võimaliku tootmis ja finantsplaani, mis oleks kooskõlas meie juhtimisalaste teadmiste ja rahalise olukorraga
  
• b) Teiseks – kui leiama, et koostatud plaan vajab suuremat muutust või lisaressursse, siis peame selles veenma laenuandjat
  
• c) Kolmandaks – on meil vaja välja töötada menetlused kontrollimaks ja täide viimaks oma plaani
  
• Arutleu teemadel
  
• Kas meie image või iseloom tunnistatakse kõlblikuks?
  
• usaldusväärsus , töökus jne
  
• Kas meie saavutused äritegevuses on head?
  
• Kas rahaline seis on he? Kas ärirentaablus ja tootmisnäitajad annavad tunnustust headest juhtmis- ja organisaatori võimetest
  
• Kas meie plaan on kooskõlas võlausaldajate eelistustega?
  

4.Inimese muutus

• Šokk →hädaldamine→viha→abitus→tervendav meeleolu muutus→uus jõud/idee teke→uus eesmärk→otsustavus→edu/ enesekindlus →uus šokk
  
• Perenaisel on töötunde aastas 1800h /sulasel 2000h / peremehel 2300h
  

III Maailmavaade põllumajandusest

• Üldandmed :
  
• 70,8% kaetud veega (ehk 361 milj km2)
  
• 29,2% maismaad (149,1 milj km2) , kuid kasutuskõlblik on väike osa, kuna sellest on 14milj km2 liustike, 17 milj km2 tundrat ja 15 milj km2
  
• Maailmas on maad inimese kohta 2,5ha
  
• Eestis on maad inimese kohta aga 3ha
  
• 7% maismaast elab 70% kogurahvastikust
  

Riik
Maad/inimese kohta
Põllumaad/inimese kohta
Venemaa
11ha
0,91ha
Soome
6,7ha
0,47ha
Austraalia
44,3ha
2,5ha
Saksamaa
0,4ha
0,15ha
India
0,3ha
0,16ha
Jaapan
0,3ha
0,03ha
MAAILMAS
2,5ha
0,23ha
EESTIS
3ha
0,69ha
SIIN TULEB NÜÜD MINGISUGUNE TABEL, KUS EI OLE PEALKIRJA
Kas ma tahann, kas ma oskan
Tuleb enesele selgeks teha, kas ollakse õppimisvõimeline ja millised on õppimise võimalused. Enesele tuleb selgeks teha: 1)Kas ma tahan?
2)Kas ma oskan? 3)Kas olen valmis õppima?
Ratsionaalsus eelkõige
Meie töö on väheviljakas sellepärast, et me ei oska ratsionaalselt tööd teha. Turumajandus praagib välja need tööd, mille tulemust ei saa müüa
Õppida tööd tegema
Õppida ratsionaalselt tööd tegema tuleb talunikul kui ettevõtjal, kõigil, kes majapidamises tööd teevad. Kas me tahame ja oskame lehmi nii pidada, et see ära tasuks ?
Tööjõud ja tööaeg
Tasub mõelda, milline on tööressurss ja kui palju inimesi võib majapidamisest palka saada
Parim töötegija on peremees ise
Talunikul tuleb kaaluda, kui palju tema pereliikmed oskavad piimatootmisega tööd teha.
Töökulu rusikareeglid
Lehmale mitte rohkem kui pool tundi päevas aega raisata ja 1ha viljale mitte rohkem kui 10h aastas
Välised tegurid ja piirangud
Turustamisvõimalused- kõige olulisemad välistegurid. Otsida alternatiive
Kuhu müüa piim, kas kombinaati v toitlustusse?
Kuidas korraldada piima ärasaatmist, kas vedu on sobiva hinnaga ?
Piim ja maailmamajandus.
Milliseks kujuneb turu nõudlusj ahind, seda tuleb piimatootjal enesele ennustada.
Kvoodid
s.t. igale piimatootjale antakse luba teatud hulgal piima toota. Seeon vajalik turuhinna langemise takistamisek ja toob p-a tootjatele kasu.
Raha ja selle saamise võimalused
Raha saamise võimalused
1.toodangu ja teenuste müük
2.säästud, eservid
3.mittevajaliku vara või varude müük

• Pärandus , kingitus, välisabi, annetused
  
• Laenamine pangast, sugulastelt
  
• Kogu vara müük ja tagasirentimine või kohustuste täitmine ja majapidamisest loobumine
  

Täiendavad investeeringud peaksid olema suunatud tootlikkuse suurendamisele, mitte nn jooksvate kuude katmisele.
Olemasolev tulu
Täiendavad investeeringud peaksid olema suunatud tootlikkuse suurendamisele, mitte nn jooksvate kulude katmisele. Ükskõik, mis viisil raha laenates on oluline, et tootmine oleks nii efektiivne, et laenu saab ära maksta ja laenaja saaks intresse.
Omanike ringi laiendamine
Talunik võib oma talu raha paigutajatega moodutada usaldusühingu, kus talunikele jääb juhtimine ja tisvastutus, aga usaldusosanikud saavad kindlaid dividende.
Vara müük ja tagasirent
Vara saamiseks võib osa vara või kogu majapidamise maha müüa ning tagasi rentida. Seda kasutasid paljud inglise farmerid .
Lõpuks tuleb eneselt küsida kolmandat korda: Kas me tahame ja suudame teha seda niisuguse tootlikkusega, et asi ära tasub ?
Eelarve koostamise ja tulu arvutamise põhimõtted
Arvepidamine
Mida suurem omajapidamine, seda olulisem on pidada raamatupidamsiarvestust, tootmist ja müüki planeeria ning eelarved koostada enne, kui tootmiseks raha kulutada.
Kui on kahtlusi majapidamise tasuvuses, siis võib olukorra parandamise võimalusileida kolmest valdkonnast: tootmine, turustamine või rahandus .
Majandusplaani koosatamine
Majapidamise alusetamise või põhjalike muutuste korral on vaja koostada majandusplaan koos eelarvega . Igasugune plaan tuleb koostada mitmes variandis .
Üheks variandiks, millega teisi variante võrreldakse, on senine majandamine .
Eelarve koostamist tuleks alustada tootmise programmist, millest selgub müüdava toodangu hulk ja tulud ning teiselt poolt tootmiskulud .
Tuludest kulude lahutamisel saame nende vahe, mis on majandustegevuse kasum. Sellest tuleb maha arvata maksud ja intressid , mille järel jääb alles puhastulu .
Talunikule ja pereliikmetele jääb lõpuks tulu, mille kehtiv maksukorraldus võrdsustab töötasuga, millest tuleb maha arvata sots. Kindlsutusmaks ja üksikisiku tulumask
Püsikulud ja muutuvkuud
Muutuvkulud ehk tegevuskuudon seotud toodangu ja selle müügiga ningmuutuvad võrdeliselt toodetud seaduste, müüdud kaupade või teenuste hulgaga .
Muutuvkulude hulka kuuluvad seemned, söödad, mootorikütus, ajutiste tööliste palgad ja sellelt makstav sots.maks
Püsikulud on seotud ajaga , mitte toodangu ja selle müügiga.
Remondikulud on osalt püsivad, osalt muutuvad kulud
Kui masin teeb rohkem tööd, siis tuleb rohkem teha tehnilist hoolet ja remonti seega on remondikulud osaliselt muutuvad.
Kulumi arvestamine eelarves
Kulum =seotushind-hind kasutaja lõpul / kasutusaeg aastates
Masinate kasutusajaks vüiks arvestada 5-7 aastat, mille järel masin müüakse kuni 1/5 alghinnast.
Maa ja selle kari
Maa ja selle suurus
Maa on põllumaj. Peamine tootmistegur ja kaptial.
Majanduskava jaoks on vaja olemasolevast maast kõige üldisemat ülevaadet, et teha arvestust, mitut lehma pidada
Sobiv karja suurus
Hinnata, kas sellisel teel leitud karja suurus on sobiv. Kas saab soetada hooneid ja lehmi nii palju, kui maad?
Osal maast võiks kasvada midagi, millest saaks kiiresti majapidamisele käibekapitali, näiteks: teravili, kartul, lina.
Maa nutikas kasutus
Kui maad on liiast ja seda ei ole kapitaalsetl võimalik hooldada , siis on võimalus anda maa rendile.
Agraarpoliitika
Põllumajanduspoliitika
Agraarmajanduse sisestruktuur
Maa kui kinnisvara
Kinnisvaraks nimetatakse isikule kuuluvad kinnisasju ning rahaliselt hinnatavaid õigusi ja kohustusi, mille objektiks on kinnisasjad .
Kinnisasi – Maapinna piiritletud osa - maatükk koos selle oluliste osadega, mis on kinnisasjaga püsivalt ühendatud nagu näiteks, ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili, samuti kinnisasjaga seotud asjaõigused. Kinnisomad ulatub maapinnale ja õhuruumile ülalpool ja maapõuele allpool seda pinda sellise kõrguse või sügavuseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel , näiteks liiv, kruus, turvas samuti riigivesi, mis on riigi oma.
Maale kui kinnisvarale on iseloomulikud samad omadused, kui maale kui tootmisvahendile.
Väärtuseks võib pidada asukohta .
Erineva otstarbega maakohal on ka erinev väärtus.
Põllumajandusliku poole pealt :

• maaomandi kompaktsust,
  
• külvikliku koosseisu,
  
• mulla viljakus,
  
• põldude suurus,
  
• maapinna kuju
  
• juurdepääsetavus
  
• tootmishooned ( olemasolu, seisund )
  
• kuivendusvõrgu olemasolu ja seisund
  
• mitmeaastandike istandite olemasolu
  

Metsa poole pealt :

• asvava metsa vanus,
  
• metsa tihedus, puistu liik,
  
• boniteedi klass,
  
• juurdepäesvatus,
  
• metsa kasvukoha tüüp,
  
• mulla ja pinnase omapära.
  

Linnas

• Haridus - ja kultuuriasutused
  
• Töökoht
  
• Kaubandus ja teenindusasutused
  
• Ühistranspordi peatuste lähedus
  
• Territooriumi heakorrastatus
  
• Tänavakatte iseloom
  
• Vee kanalisatsiooni, sooja, gaasi ja elektrivõrgu olemasolu
  
• Territooriumi esteetiline ja maastilikule väärtus nn. maaliline loodus, reljeefi vaheldusrikkus
  
• Metsade, parkide ja veekogude olemasolu
  
• Keskkonnaseisud, sanitaartingumised ( õhu,vee puhtu , müra jne )
  
• Territooriumi ehitusgeoloogilised tingimused
  
• Loodusjõudude negatiivne toime ( maalihke võimalus, üleujutuse võimalus, kuristikud jne )
  
• Territooriumi regreatiivne väärtus (turismiobj, kuurortite olemasolu, puhkeasutuste olemasolu )
  
• Kes on su naabrid
  

Maaomanikule määratakse :

• Maamaks
  
• Sihtostarve (Parim kasutus -füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, juriidiliselt lubatud, finantsmajanduslikult teostatav ning mille tulemusena hinnatav vara omandab suurima väärtuse).
  

Omand
Omand ehk omandiõigus on isiku täielik õiguslik võim asja üle.
Omanikul on asja üle kolm õigust :

• Valdamisõigus – asja üle faktilise võimu teostamine .
  
• Kasutamiseõigus – seisneb asja kasulike omaduste tarbimises.Tavaliselt kasutab asja omanik, kui seda kasutamist võid ta ka teistele edasi anda.
  

Käsutamiseõigus – seisneb asja juriidilise saatuse määramises, see on asja võõrandamine (müümine, kinkimine, pärandamine ), asja õigusega koormamine, teisi isiku käsutusse anda, kui antakse käsutamise õigus kellegile teisele või võetakse teilt käest ära, siis omandiõigus lõppeb. Omanikul on õigus loobuda sellest asjad või ta võib
Omand on tähtajatu ja pärandatav.
Omandi kitsendus võib olla kahesugune:

• eraõiguslik ( omanik on kitsendatud teise isiku kasuks)
  
• avalik õiguslik ( omanik on kitsendatud ühiskonna kasuks )
  

Omanikuks võivad olla :

• Füüsilised isikud
  
• Juriidilised isikud – jagunevad : Eraõiguslikeks ( täisühing , usaldusühing , AS, sihtasutus SA, MTÜ ) ja avalikud õiguslikud juriidilised isikud ( seadusalused )
  
• Omavalitsus
  
• Riik
  

Uute omandite ja maareformide iseärasusi võrredes varasemate reformidega.

• Prantsuse revolutsiooni ajal toimus maareformi muutus.
  
• Põllumaj reformi hakati jagama alates 1992. aastast.
  
• EEstis oli 1952 aasta seisua 53000 tuhat taluja keskmine suurus oli 34 ha, nendest tavaliselt oli põldu 15-20ha ja ülejäänud oli mets/tühimaa
  
• Balti kubermangu mõisamaa oli keskmiselt 1220 ha. Vene mõisad olid 400-500 tiinu (pm sama mis ha)
  
• Maataludes oli 12 ha põldu, siis 2 hobust ja mõni ha lisaks veel heinamaad
  

See talu jõudis ülal pidada 6 lehma ja mõned sead

• Kahehobuse talusid tehti 32000 (- ASUNDUSTALU)
  
• Ühehobuse kohad said rätsepad, kingsepad jne- neil oli 4-6 ha põllumaad, neid tehti 23000 talu
  
• 1)samm- ardenn , brabansoon, šsair, suffolk
  
• 2) traavel - orlov, ameerikatraavel, prantsuse traavel
  
• 3) galopi h.- xx, ox
  
• Ajaloo suurim arv on 230000 hobust eestis.
  
• Kui mõisas oli 60 hobust, siis nendest tavaliselt olid 40 tööks, 15 ratsaks ja 5 galopiks
  
• 1892 osteti Torihobune (tori tõu loomine 1927
  
• Need kes hakkasid sovhoosides maju ehitama, neile oli ete nähtud 0,25ha, pere võis elada 0,15 ha
  
• Ühepereelamud olid ehitatud kõik ühte kokku, neist moodustusid Leedus linnakud.
  
• Inimestele jäi alles 2-3ha
  

OMANDIREFORM

• 1940. 23. juuli natsionaliseerimisakt tühistas 210 000 kinnistu , sh 140000 talju ja väiketootmisega maakodu omandit .
  
• Lehma hind rikkas majandis 500-600 krooni, vaesemates 270-300 krooni
  
• 11. märts 1992 põllumajandusreform
  

Sovhoosi /kolhoosi võis

muuta aktsiaseltsiks, osaühinguks vm ja tervikuna edasi töötada.

reformida väiksematesk tootmisüksusteks

likvideerida - jagada talunikele jn töötajatele näiteks üks MTZ - tppoi traktis 50ha maa kohta
Iga majand jagati sõltuvalt:

vara jagati tervikvaradena.

konkreetse sovhoosi/kolhooni rikkusest. või vaesusest ( 400lehma+ 2 traktorit+ 3 väiksemat traktorit+ 1 veoauto )

1949 võeti ära maad, mis olid suuremad kui 30 ha ja tavaliselt lisaksa maadele ka suuremad ühistud

Põllumeestelt võeti ära turbaväljad.

fiiet said erastada vaba põllumajanduslikku maad

Põllu ja metsamaa peab kuuluma selle kongreetse talu üksikisikule, kes elab ja töötab kindlas kohas.
Maamajanduspoliitika

Kaubanduspoliitika

Tööstuspoliitika

Interventsioon

Toiduohutus