Keiser säilitas laialdase võimu (õigus ise seaduseid välja anda; õigus teostada ainuisikuliselt välispoliitikat; valitsus oli vastutav ainult tema ees jne.). Samas laienesid siiski kodanikuvabadused; paranes tööliste ja talupoegade olukord; vähenes väikerahvaste rahvuslik rõhumine. · Parandamaks põllumajanduse olukorda viis peaminister P. Stolõpin (1906-1911) läbi agraarreformid 1909, millega: likvideeriti külakogukonnad (kaotati kogukondlik maakasutus ja ühiskäendus; talupoeg muutus majanduslikult iseseisvaks); vähendati rendihindu; jagati soovijatele Siberis maid. Venemaa oli teel turumajanduse suunas ka põllumajanduses, aga rahulikuks arenguks ei jäänud aega, sest kohe-kohe puhkes I maailmasõda.
põllumajandusaladega oli hõivatud 2% Rootsi tööjõulisest elanikkonnast. (joon. 4). Käesoleva aastakümne algusaastatel varjutasid Rootsi heaoluühiskonda eelarveraskused ja inflatsioon, kasvav tööpuudus ja rahvusvahelistel turgudel konkurentsi-võimetumaks muutumine, mis omakorda tõi kaasa rahvusvaheliste turuosade käestlibisemise. (Vaata ka joonist 3.). Jo on. 3 Rootsi maakasutus Joon. 4. SKP jagunemine erinevates majandussektorites 1992.aasta novembris ütles Rootsi lahti Euroopa Liidu poolt kavandatud ECU (European Currency Unit) kasutuselevõtust. See otsus viis ekspordi taas kõrgele tasemele ja aitas Rootsi välja aastatel 1991-1993 valitsenud majanduslikust madalseisust. Majandusnäitajad Rootsi kuningriigis1995 aastal: SKP moodustasid:
kaugeleulauvad tagajärjed. Mässu summutamisel oli ordu saanud Põhja-Eesti tegelikuks peremeheks. Taani kuningas loovutas oma valdused 19 000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile. Talurahva jõukam ja teovõimelisem osa oli tõenäoliselt hukkunud. Väikevasallid vaesusid, sest tühjaksjäänud maa ei suutnud enam selle omanikku toita. Talupoegade õigused ja kohustused: Kohustused: Viljakümnis, hinnus, sõjaväeteenistus, ehitamine Õigused: isiklik vabadus, pärilik maakasutus, osaleda kohtumõistmises, Talurahva sotsiaalsed rühmad · Adratalurid - kõige arvukam punt, nende maade suurust ja majanduslikku kandevõimet hinnati adramaades. Kõikusid oma suuruse ja jõukuse poolest suurtes piirides, seda enam, et adramaagi oli varieeruv ühik. Ühes piirkonnas adratalud tavaliselt ühesuurused. Eramaade adratalud tavaliselt väiksemad kui läänistamata maade omad.
(3298 m), kuid Hispaania poolel ulatuvad Püreneed 3350 m kõrguseni. Loodusvarad Prantsusmaal on rikkalikult järgmisi looduvarasid : kivisüsi, rauamaak, boksiit, tsink, uraan, antimon, arseen, kaaliumkarbonaat, päevakivi, puit ja kala. Prantsuse Guajaanas leidub aga kullasetteid, petrooleumit, kaoliini, nioobiumi, tantaali ja savi. Maakasutus Haritavat maad on Prantsusmaal 33,46% (Prantsuse Guajaanas 0,13%). Niisutatud maad on 26 000 km2, koos meretaguste aladega 26 190 km2. Looduslikud ohud Prantsusmaal on looduslikeks ohtudeks üleujutused, lumelaviinid , tormid, põuad , metsatulekahjud. Ülemere piirkondades on ohtudeks orkaanid ja üleujutused; vulkaanilist aktiivsust on Guadeloupes, Martiniques ja Reunionis. Haldusasutused
Kui seni kasutas talu peamiselt oma toodetud, siis nüüd hakkas levima ka ostukaup. Inimeste hoiakuid hakkas mõjutama trükikirjandus. Muutusid ka hoonete välisilme, õueplaneering, talu õuede paigutus jm maastiku ilmet mõjutavad nähtused. Eriti suured olid muutused Lõuna-Eestis. Kruntimine Kruntimine toimus 19 sajandi keskpaigas, mõisate kaupa ja erinevates mõisates erinevatel aegadel. Põhjusteks olid: saavutada efektiivsem maakasutus ja luua võimalus maid müüa. Kruntimisega koondati iga talu põllumaad, mis seni olid lappide ja ribadena laiali, ühte terviklikku kogumisse, kuhu pidi kuuluma ka taluõu. Võimaluse korral liideti põldudega ka muid kõlvikuid, karjamaa, heinamaa ja mets. Et osa maid asus külast kaugel,polnud alati võimalik terviklikku krunti moodustada. Nii sai enamik talusid peale krundi keskse osa ka mitu lahustükki. Hõredama asustusega aladel, kus talukrundid moodustusid olemasolevate
energiast just naftast. Maagaas rahuldab 30% kõigist energiavarudest. Tahke kütus ~20% Tuumaenergia ja veejõud ~5% Ülejäänud kokku alla 2%. Suurim maasiseenergia osa on Islandi energiabilansis, moodustades umbes 40%. VII. Energia ja keskkond: 2 lähenemist Üks pool muretseb energiaallikate keskkonnamõjude pärast: õhusaaste fossiilkütuste põletamine, tuumaelektrijaamade õnnetused, taastuvenergia jaoks vajaminev maakasutus Teine pool muretseb, et poliitilised ja reguleerivad keskkonnapiirangud piiravad energia valikuid: kokkulepped nafta-, gaasimaardlate avastamise ja kasutamise kohta; õhu-, vee-, märgala-, jäätmeregulatsioonid VIII. Mõningad võimalikud alternatiivid Nafta Tõhusam kasutamine, eriti transpordi valdkonnas Kivisüsi Tootmistehnoloogia arendamine, et vähendada õhusaastet
Rong on keskkonnasäästlik, sest tarbib vaid elektrienergiat ega eralda kahjulikke heitgaase. Sõidurada ja veerem vajab vähem hooldust kui tavarongide puhul, seetõttu saab hakkama ka väiksema hooldusmeeskonnaga. Reisijateveol on rongi energiakasutegur umbes kolm korda suurem kui autol ja viis korda suurem kui lennukil. Hõljukrong suudab võtta järsemaid tõuse ja teravamaid kurve kui ratastega rong, mistõttu maastikul pole vaja teha nii palju muudatusi. See ei takista ka senist maakasutus, sest liiklustrass rajatakse umbes 10 meetri kõrguste sammaste otsa. Rataste puudumine muudab ka sõidu väga sujuvaks, sest puudub vibratsioon ja müra. Reisijatele on hõljukrongid väga mugavad juba sujuvuse ja tasase sõidu pärast, kuid lisaks sellele on rong on ka väga täpne ja rongis pole vaja kinnitada turvavöösid ning sõidu ajal võib rongis vabalt ringi liikuda. Valmis hõljukrong ja sellele mõeldud raudtee on väga säästlik ja keskkonnasõbralik, kuid probleeme
UV kiirguse takistamine Stabiilne kiht v.a. reaktsioonid freoonidega Esmane teave 1985, teoreetilised uuringud 1973 Kaasnevad probleemid Vastumeetmed Muudatused on aeglased Happevihmad: Happeliste ainete ladestumine Vääveldioksiid, lämmastikoksiid Regionaalne probleem Normaalne sademete pH 5-6 Põhja-Euroopa, USA kirdeosa, Hiina Sademed püsivalt alla 4,5 pH Tõestus läbi liustike uurimise Tulemused Kõrbestumine ja Erosioon: Kõrbestumine peamiselt Aafrika ja Aasia Põhjus: intensiivne maakasutus Erosioon: Eelkõige troopikas, vähem parasvöötmes ja artikas Sademed, voolav vesi, tuul Soodustavad: liigkarjatamine, metsade hävitamine, väär maakasutus Energia: Fossiilkütused 86% kasutatavast energiast (2004) Nafta, maagaas, kivisüsi Tuumaenergia u. 6% energiast Taastuvad energiaallikad u. 7% Päike, tuul, biomass ja biokütused, geotermiline energia Energia kulu seotud GDP-ga: 8
1. Ruumiline planeerimine (ruumiplaneerimine) eri tasanditel ühiskonnaplaneerimine, mille eesmärgiks on tavaliselt mingi keskkonna maakasutuse muutumine ühest seisundist teise, kuid ka olemasoleva situatsiooni säilimise kindlustamine, nt loodus- või kultuuriväärtuste kaitsmine muudatuste (nt ehitustegevuse) eest. Regionaalne/ ruumiline planeerimine peab olema demokraatlik, kõikehaarav, funktsionaalne ning pikaajalisusele orienteeritud. Füüsiline planeerimine Tegeleb looduse ja antropogeense keskkonna säilitamise või muudatuste planeerimisega. Sellele on viimasel ajal sünonüümiks olnud territoriaalne planeerimine. Territoriaalne planeerimine käsitleb kõiki teemasid korraga ja ühe tervikuna mingil haldusüksusel või muud moodi piiritletud territooriumil (nt Noarootsi valla üld-planeering, Supilinna üldplaneering). Tegeleb looduse ja antropogeense keskkonna säilitamise või muudatuste pl...
Kanada põhjaosa asustus on hõre või puudub üldse ja tuuleenergiat ei ole kasulik kaugele transportida suurte kadude tõttu. PÕLLUMAJANDUS: Põllumajanduslikult on kasutatav 9% maad. Protsent tundub väga väike, kuid Kanada on väga suur riik ja pindalalt on põllumajanduses kasutatavat maad päris palju. 11 Maakasutus 1 2 3 4 1. Metsad ja metsamaad 45% 2. Aasad ja karjamaad 43% 3. Harimiskõlblik maa 9% 4. Muu maakasutus 3% Pinnamood on põllumajanduse arendamiseks üldiselt ebasobiv, Kanada lääneosas paiknes suur Kaljumäestik, mis hõlmab suure osa riigi territooriumist. Tasast maastikku on väga vähe.
Agraarpoliitika struktuur Agraarpoliitika esimeseks pooluseks on soovid ja taotlused, missugune peaks põllumajandus olema, milliseid funktsioone täitma ja millisel tasemel peaksid elama nende funktsioonide täitjad, s.o põllumajanduse enda ja põllumajanduse sidusalade töötajad. Agrp esimest poolust mõjutavad mitmesugused huvirühmad, milleks võivad olla valitsus, erakonnad, rahvakihid, kuni teadlaskoolkondade,-rühmade ja huviseltideni välja. Agr teiseks pooluseks on soovide ja taotluste täitmise abinõud ja vahendid. Siia kuuluvad seadused, õigusnormid, maksu ja krediidipoliitika kuni haridus-, teadus-, nõustamis-, arendus- ja ühistegevuspoliitikani. Agr teine poolus ei saa toimida otstarbekalt, kui ei ole selged soovid, millises suunas peaks põllumajandus arenema. Ja vastupidi, agr esimene poolus jääb nii öelda õhku rippuma, kui on küll selge, kuhu soovitakse välja jõuda, kuid puuduvad seaduslikud mehhanismid ja majandushoovad soovide täi...
rakendumine, mille olulist mõju võis märgata juba mõned aastad enne liitumist. 2009. aastal alanud periood, millesse jäävad ,,toidukriisina tuntud hinnahüpped maailmaturul, üleilmne finantskriis, majanduskriis, suurenenud toorainehindade volatiilsus ning suhteliselt suur üldine ebakindlus tuleviku suhtes. Põllumajanduslike majapidamiste arvu muutuste põhisuunad ja põhjused 1989. aastal oli Eestis 326 kolhoosi ja sovhoosi, mille keskmine maakasutus oli 7628 ha. Samal ajal oli juba loodud 828 talu keskmise suurusega 25 ha. Järgneval 10 aastal kasvas talude arv plahvatuslikult ning põllumajandusettevõtete arv vähenes, sest paljud neist ei osutunud muutunud oludes elujõuliseks. 2001. aastast alates on aga toimunud vastupidine protsess ning viimase 10 aastaga on põllumajanduslike majapidamiste arv kiiresti vähenenud. 2010. aastal oli Eestis esialgsetel
Põllumajandus See kuulub esmasktorisse. Sinna kuulub veel metsandus ja kalandus. Põllumajandus on elutähtis majandusharu, kuna saagid on inimestele toiduks ja tööstusele ressurssiks. Tartmaal on põllumajanduse hõive 3,2 % Maa Terve Maa ei ole põllumajanduse jaoks hea koht. Maailma maakasutus: 27% on metsad, 20% on siseveekogude all , 19% on vähekõlbmatu maa, teed ja ehitised on 3% ja põllumajandusliku maad on 31%. See jaguneb kaheks: haritav (põllud,istandused) ja rohumaad, mida on 21%(heina-karjamaad). Enamik ehk 90% elab 10% maailma pindalast. Põllumajanduse osa SKT-st Bangladeshis 63%, Hiina 50%, Indoneesia 45%, Türgi 40%, Poola 28%, Taani 4%, Saksamaa 3%
põhjalikumat infot tegelikust olukorrast, poolte eelistustest ning saavutada ka nende nõusolek, kellest sõltub otsuse ellurakendumise edukus. See aitab pikas perspektiivis säästa nii aega kui ka tegijate närvirakke. Oleme kuulnud kohalike omavalitsuste ametnikke kurtmas, et inimesed ei ole huvitatud ja piisavalt informeeritud, et rääkida kaasa sellistes küsimustes nagu veemajandus, maakasutus, prügimajandus ja muudes taolistes valdkondades. Arvan, et võib öelda, et kaasamiseks ei piisa lihtsalt passiivsest pealiskaudsest informeerimisest (nt väike teade ajalehes, et "planeeringuga saab tutvuda vallamajas, kabinet nr x") - see ei pruugi tõsta kohalikes elanikes piisavat huvi. Kohalikud inimesed on huvitatud ja peaksid olema informeeritud eelkõige seepärast, et kohalikus omavalitsuses toimuv on otseselt seotud nende elukorraldusega. Kohaliku
Mustlaik-apollo eelistab väiksemaid niite, niisketes või poolniisketes paikades jõgede ääres, kus on ka mõnevõrra lepavõsa. Mustlaik-apollol on oluline elada paigas, kus leiduks nii tema rööviku toidutaimi, kui ka päikselises paigas (Liivamägi, A. 2006. Mustlaik-apollo levik ja seosed elupaigaga Kagu-Eesti populatsioonis. Tartu Ülikool, bakalaureusetöö). 7 Muutuv maakasutus hävitab nende elupaiga, seega on nad ka paljudes riikides väljasurnud. (http://www.lote.ut.ee/ Liivamägi, 2006) 4. Liigi ohutegurid Mustlaik-apollo liigile mõjuks halvasti jõeäärsete väikeste niitude kinnikasvamine ja metsastumine. Siis poleks ei ruumi valmikutele ega toitu röövikutele. Mustlaik-apollo pelgab tuult ja seetõttu püüab vältida avamaastike. Halb oleks ka maastiku kultuuristamine (http://koolielu.ee/).
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon – elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praeguseks kirjeldatud liikide arv...
KANADA Referaat Kanada. Kanada on riik Põhja-Ameerikas. Kanada lipp. Kanada riigipea on Elizabeth II . Kanada kogu pindala on 9 984 670 km² . Rahvaarv (2007) 33 025 900 Rahvastiku tihedus 3,3 in/km² Iseseisvus 1. juuli 1867. Rahaühik CAD (Kanada dollar- 100 senti) Kanada pealinn on Ottawa. Pindala: 2 778,64 km² Elanikke: 859 700 (2005) Ottawast sai Kanada pealinn 31. detsembril 1857. aastal. Riigikeeled: Inglise ja prantsuse Rahvuspüha: 1. juuli - Kanada päev (1867) Riigikord: Föderatiivne riik Haldusjaotus: 10 provintsi ja 2 territooriumi Asend. Kanada, mis on maailmas suuruselt teine riik, asub Põhja-Ameerikas. Kanada piirneb põhjast Põhja-Jäämerega, lõunast USA-ga, idast Atlandi ookeani ja Labradori merega, läänest Alaska ja Vaikse ookeaniga ning kirdest Baffini lahega. Pinnamood. Pinnamoe järgi saab Kanadat jaotada 6-ks osaks. Hudsoni lahe ääres asuvaks Laurentia kiltmaa...
Maa kasutamine võib tugevalt häirida ka vee reziime ning jaotumist sademetest niiskus- kaoks, äravooluks ja põhjaveeks. Näiteks suureneb reeglina pinnavee äravool ja jõgede veevool juhul kui looduslik taimestik (eriti metsad) hävinevad. Tocantise jõe puhul Brasiilias, suurenes jõe vooluhulk ~25% aastatel 1960-1995, langedes kokku laieneva põllumajandu- sega, samal ajal kui sademete hulk jäi üldiselt samaks. Veenõudlus, mis on seotud maakasutus tavadega ja eriti niisutusega, mõjutab otseselt magevee varusid läbi vee eemaldamise või kõrvale juhtimisega. Globaalne veekadu on tänapäeval umbes 10% kõigist taastuvast ressurssidest. Põllumajandus üksinda hõlmab sellest ~85%. Selle tulemusena on paljudes suurtes jõgedes, eriti poolkuivades piirkondades vooluhulk tunduvalt vähenenud ning leidub ka jõgesid mis regulaarselt täiesti ära kuivavad.
Maailma mullad Maailma mullad Tundramullad Gleimullad, turvastunud gleimullad · Karmi kliima tõttu on mullateke väga aeglane. · Huumushorisont on väga õhuke (alla 10 cm). · Toimub orgaanilise aine puudulik lagunemine - turvastumine · Muld on pidevalt liigniiske ja seetõttu hapnikuvaene, toimub gleistumine, mille tulemusena tekivad mulda sinakad ja rohekad gleimineraalid. Gleimullad Polügonaalpinnas on külmalõhedega hulknurkadeks jagunenud pinnas. Külmumis-sulamistsükli tõttu külmuvad ja tihenevad pealmised mullakihid rohkem kui alumised. Jäätudes vesi paisub ja tekivad praod. Suurem osa polügone on 3-7 m diameetriga. 500 m Polügonaalpinnasesse tekkinud lõhed Prudhoe Bay, Alaska. Gleimuld A 0-30 O 30-38 C 38+ · Rannikutundra Alaska põhjaosas. Igikelts algab 38 cm sügavuselt. Aastaringse külma tõttu on...
Hiina Pinnamood Pinnamood on erinev – on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev – Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. Maakasutus 10% põllumaa 33% rohumaa metsamaa muu 43% 14% Hiina loodusvarad ja põllumajandustoodang Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat,
30.03.1917, kui venemaa Ajutine valitsus võttis vastu otsuse Eestimaa ajutise autonoomia kohta. EV I perioodil oli algsel 11 maakonda. Piir venemaaga määrati Tartu rahuga. 1920. a Tartu rahulepingu alusel liideti Eesti vabariigiga Venemaa Pihkva kubermangu alasid, mis varem polnud administratiivselt Eesti aladega kokku kuulunud. Lisaks sellele moodustati Petseri maakond. Liidetud ala oli mahajäänud, talud olid kruntimata, kehtis külakogukondlik maakasutus ning puudusid perekonnanimed. Petserimaa elanikkonna kultuuriliseks, ühiskondlikuks ja poliitiliseks integreerimiseks loodi spetsiaaalsed programme. Tsässon on palvemaja. Olemas näiteks Rokinas ja Võõpsus – Setumaal. Vaidlused tekkisid ka Valgas. 1920.aasta 6.septembril jagati piir Valga vahel. Lisaks sellele toimus maakonna maa-ala kindlaks tegemine. OMAVALITSUSE ARENG 1920 aasta põhiseaduse kohaselt oli nüüd otsevalitav volikogu ning maksude kehtestamise õigus
Territooriumi funktsionaalsest tsoneeringust lähtudes on kehtestatud kasutusreziimid. Tähistatud looduse õpperajad on Kavadi järve ümbruses ning Vällamäel. Inimtegevus Lõuna-Eesti kõrgustikud on üks osa nii Kesk- kui Lõuna-Eestit hõlmavast Kõrg-Eestist. Siinsetele aladele on iseloomulik juba muinasajast pärinev hajaasustus: metsade ja põldude vahel paiknevad üksikud talud katavad kogu piirkonda ühtlase võrgustikuna. Siiski ei ole Lõuna-Eesti maakasutus võrreldav Kõrg-Eesti lauskmaade intensiivpõllundusega. Siinne reljeef ja mullad ei ole püsipõldude rajamiseks kõige soodsamad: kamarkarbonaat- ja leetmullad on väikese huumusesisaldusega ja happelise reaktsiooniga, sobides hästi aga metsakasvuks. Nii kestis alepõllundus näiteks Karula kandis mõnevõrra kauem kui mujal Eestis. Hajatalu Lõuna-Eestis 7
Mart Reiniku Gümnaasium SUURBRITANNIA Referaat Koostaja: Annika Vessselov Tartu 2005 SISUKORD Üldandmed......................................................................................................................lk 3 Loodusolud.....................................................................................................................lk 3 Arengutase......................................................................................................................lk 5 Kaubandus......................................................................................................................lk 5 Rahvastik, linnastumine.................................................................................................lk 6 Enargiamajandus.............................................................................
Asundamiseks võeti seni kasutamata maa tehti maaparandust, krunditi. Müüdi väga soodsate hindadega tahtjatele. Loodi ca 3000 talu see on see koht, kus on metsa Eesti ajaloos kõige vähem (tehti riigimetsamaadele, valiti potensiaalsed viljakamad kohad). Kõiki asundusi ei jõutud teha, kuna i EV aeg sai läbi. Mõned näited: Pikavere asundus, Matsalu asundus jne. Mõned protsessid veel, mis selle reformiga kaasas käis: Narva taga ja Petserimaal on teistsugune maakasutus, Balti erikorda seal ei olnud (esines hingemaa), seda maad mida talu kasutas, seda jagati talude vahel aeg-ajalt ümber (võrdsustamise aste veel suurem). Kogu see endine venemaa osa tuli viia sinna sellesse juriidilisse süsteemi talud ära kruntida. Neid siis krunditi ka ümber sama maareformi käigus. Mõlemad protsessid jäid lõpetamata nii Setumaal kui Saaremaal, tehti maakorraldustoimingud 19ndatel aastatel, et saaks normaalsed krundid. Nõukogude maareformist:
ArcGIS kaart: MapInfo kaart: 8. Mis on GIS? Kes ja milleks saavad GISi kasutada? Kas ja kuidas teie saaksite oma erialal GISi kasutada? GIS on infosüsteemide spetsiaalne klass, nime järgi seotud maaga. Kõiki saab siduda geograafilise ruumiga (erilise geograafilise referentsiga), samuti geograafilise mõõtkavaga. Jaguneb: mitteruumilised IS (pangandus, toiduained jne), muud ruumilised IS (CAD süsteemid), muud GIS-id (sotsiökonoomilised: rahvaloendus, transport, maakasutus jne. ja biofüüsikalised: keskkond, kalandus, pinnas, maa ressursid jne). GIS poolt vastatavad küsimused: Mis on … - asukoht. Kus on … - asukoht. Milline on lühim tee … - transpordiülesanne. Mis juhtub kui … - modelleerimine, analüüs (asendab mudeli füüsilist tekitamist). Kuidas on muutunud … – trend. Otseselt siiani pole eelpoolmainitud programme kasutanud. 9. Mis on andmekihid
(Kokovkin 2001) Sellest lähtuvalt on maastike uurimine ja piiritlemine on mitmekesine ja painduv. Erinevate huvidega inimestel on maastiku suhtes hinnatakse erinevaid omadusi, kuid nad asuvad samal territooriumil. Sellest järeldades on maastik nende inimeste ühine töökeskkond ehk nad on kõik omavahel seotud ja erinevate huvidega inimestel tuleks arvestada ka maastiku teiste komponentidega. (Marksoo 2001) Nagu eelnevalt öeldud erinevatel etnilistel gruppidel on erinevad elamis viisid ja maakasutus vajadused. Kohtades, kus põllumajandus suunaks on vilja kasvatus, on suureks osaks maastiku tüübiks põllumaa, kuid loomakasvatusele süvenenud farmide puhul on põhiliseks maastiku tüübiks rohumaad, kus loomi karjatakse. (Zhang 2016) Antropogeensed ja majanduslikud tegurid on muutnud ning killustanud looduskeskkonda, hävitanud mitmekesisust. (Cormont 2016) Et looduslikud maastikud täiesti ei hävineks tuleks neid kaitsta
Kontolltöö 21.11.2016 Feodaalkord ja rüütliseisus Feodaalkorrale pani aluse Karl Martelli sõjaväereform, milles tehti panus raskelt relvastatud rüütliväe loomisele. Me nägime, et rüütli varustus oli väga kallis, kuid see polnud veel kõik. Pikema sõjakäigul oli rüütlil tarvis rohkem kui ühte hobust, ta vajas abi oma varustuse (piigi, mõõga, kiivri, kilbi) käsitlemiseks ja kandmiseks. Selleks peeti kannupoissi, kes lahingus rüütlile relvad kätte andis ja teda abistas ning teenrit, kes varustuse korras hoidis. Lisaks neile vajas rüütel 1-3 kerges relvastuses ratsanikku luureks jm kiirust nõudvate ülesannete täitmiseks ja 1-3 jalaväelast valvuriteks. Kuna rüütli varustus ja kaaskonna ülalpidamine oli väga kallis, pidi rüütel saama valitsejalt väärilise tasu. Selliseks tasuks oli maa, ainus ...
Netokahjum metsaala globaalsel tasandil 1990ndatel on hinnanguliselt kuni 94 miljonit hektarit - laiemal alal kui Venezuela ja võrdne 2,4% kogu maailma metsadest. Liikide hävimise Liigid on tähtsat rolli oma süsteemides. Igaüks neist suhtleb komplekssel viisil teiste taime-ja loomaliikide jooksul ühenduse, kas saagiks, parasiit, tolmeldajate, toiduainete ja energia, lagundusseadet, toitaine või konkurent. Viimase kümnendi jooksul, sest tänapäeva maakasutus ja majandamise tavasid ja metsloomade kaitse meetmete oleme näinud positiivseid suundumusi asustusstruktuuri ja mitmeid taime-ja loomaliike, millest mõned olid arvatavasti on väljasuremise äärel. Kuigi mõned liikide populatsioonide on kasvanud, paljud teised on vähenemas, kõige haavatava need ülaosas toiduahelad nagu suurkiskjate, liike leiti ainult ühes geograafilises piirkonnas ja väga piiratud edastamise liigid,
Joonis 2. Laheda valla vanusepüramiid 3. RESSURSSIDE JA NENDE KASUTUSVÕIMALUSTE HINDAMINE 3.1. Maaressurssid Laheda vallas mingeid erilisi maaressursse pole, Joosus on Eesti suurim rasksulava savi maardla, kust on leitud ka väärtuslikku fossiilset materjali ning on ka liiva- ja kruusakarjäär, kuid selle varud on ammendumas, levinud on ka turvas. Mullastik Laheda vallas on valdavalt toitaine vaesed leedemullad, mis on tavapärane Lõuna-Eestile. 3.2. Vee- ja metsavarud ja maakasutus Veevarud on Laheda vallas hästi säilinud, põhjavesi on üldjoontes reostamata ja on rahuldava tasemega. Pinnavett leidub Laheda vallas viiest järvest, Tilsi Pikkjärv (25,3 ha), Kõrbjärv (12,5 ha), Vana-Koiola järv (7,2 ha), Vardja järv (1,4 ha) ja Marimäe tehisjärv. (Laheda valla üldplaneeringu...) Metsa on Laheda vallas vähe, 2900 hektarit, mis on umbes 30% valla territooriumist ning metsamajandusega ei tegele Laheda vallas hetkel ükski firm. Põllumajanduslikku maad on
Järvamaa Kutsehariduskeskus ,,MINU KODUKOHA MULLASTIK" Kristin Toome PM11 Türi 2013 SISUKORD 1. Sisukord ...................................................................................2 2. Mulla teke .................................................................................3 3. Eesti mullastiku iseloom ...........................................................4 4. Eesti mullastiku kaart ................................................................5 5. Minu kodukoha mullastiku kaart................................................6 6. Muldade iseloomustus................................................................7-8 7. Kasutatud materjal .....................................................................9 2 ...
omandiõigus. Kinnisvara- isikule kuuluvad kinnisasjad, ning nendega seotud rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Kinnisvara füüsilised omadused:liikumatus, ainulaadsus, hävimatus, topograafia, kolmemõõtmelisus. Kinnisvara majanduslikud omadused: piiartud kogus, pinnase tüüp, parim kasutusviis, infrastruktuur ja investeeringute püsivus, asukoht. Kinnisvara õiguslikud alused: kinnistu moodustamine, hindamine ja maakasutus, asjaõigused. Kinnistamine- kinnisvara kohta sõlmitud õigustehingu sissekandmine kinnisturaamatuisse. Kinnisturaamatu printsiibiks on avaikkus ja usaldusväärsus. KATASTRImõõdistamine- eeltööd, lähteülesanne, maaüksuste piiride määratlemine ja tähistamine maastikul, katastriüksuse plaan, katastriükuse plaani vormistamine, piiriprotokoll, kitsenduste selgitamine. Maakataster- andmekogu, mis koosneb maaregistrist koos katastrikaartidega ja katastriarhiivist.
Järvamaa Kutsehariduskeskus „MINU KODUKOHA MULLASTIK“ Kristel Eslas PM20 Türi 2020 SISUKORD 1. Sisukord ...................................................................................2 2. Mulla teke .................................................................................3 3. Eesti mullastiku iseloom ...........................................................4 4. Eesti mullastiku kaart ................................................................5 5. Minu kodukoha mullastiku kaart................................................6 6. Muldade iseloomustus................................................................7-8 7. Kasutatud materjal .....................................................................9 2 ...
VÄETAMISÕPETUS Olustvere 2013 Õpetaja: Miralda Paivel Maafond · Metsamaa- u 45% · Põllumajanduslik maa- u 1 miljonit ha(932 000) (-pm.tootmises850 000 ha) · Põllumaa u 600 000 ha Maakasutus Eestis Muu maa 27% Metsamaa 51% Põllumajandusmaa 22% Põllukultuuride kasvupind · Teravili 53,55% · Tehnilised kultuurid 14,9 % · Üheaastased kultuurid 1,44% · Mitmeaastased söödakultuurid 26,42% · Kaunvili 2,1% · Kartul 1,11 % · Söödajuurvili 0% · Avamaaköögivili 0,49% Teraviljade kasvupind 1. Oder 2. Nisu 3. Raps 4. Kaer 5. Rukis 6. Hernes 7. Segavili 8
Teiseks iseärasuseks on kuni viimase ajani olnud linnaelanikkonna eluaegne tööhõive. Samas ettevõttes, kuhu noor inimene pärast hariduse omandamist tööle asus, oli talle tagatud töökoht kuni pensionile minekuni. Jaapan on ka üks suuremaid põllumajandussaaduste importijaid maailmas, sest ainult 13,3% kogu maismaast sobib põllumajanduslikuks tootmiseks. Talu keskmine suurus on 1,47 ha ehk 14700 ruutmeetrit. Talud on küll väikesed, kuid jaapani talumehed teevad kõvasti tööd ja maakasutus on väga efektiivne. Põllumajandus on doteeritud läbi riikliku agentuuri JA (Japan Agriculture), kes ostab kokku põllumajanduse saadused ning siis müüb need edasi ostuhinnast odavamalt. Jaapan suudab hetkel rahuldada 30% oma toiduainete vajadusest. Kaasaegne tehnika on võimaldanud kasutusele võtta varem tundmatuid võtteid nagu hüdropooniline taimekasvatus - aedvilju kasvatatakse mitte mullal, vaid toitelahustes. Juba aastaid kasutatakse sordiaretuses ja
Seminar 2: Avalikustamine Eesti kohaliku tasandi planeerimisprotsessis 1. Milliseid seaduses nimetatud suhtlus- ja infokanaleid ning viise kasutatase huvitatud osapooltega suhtlemiseks ja nende informeerimiseks kohalike planeeringutega seoses ? vähemalt üks kord kuus ilmuv valla- või linnaleht; regulaarselt ilmuv linnaosa leht; vastav ajaleht regulaarselt ilmuv maakonnaleht; üleriigilise levikuga päevaleht; kohaliku omavalitsuse või maavalitsuse veebileht; tähtkiri; elektronpost (siis, kui osapool on sellise võimaluse valinud); informatsioonitahvel (sõlmpunktides – bussipeatused, poodide juures jms); avalik arutelu; avalik väljapanek; infotahvel detailplaneeringu alal. 2. Mitu korda aastas peab kohalik omavalitsus informeerima avalikkust kava...
· Osa põllumajanduslikku maad lihtsalt hävib (erosioon, pinnase reostus, sooldumine jmt). Analüüsige, kuidas on haritava maa pindala inimese kohta erinevates riikides muutunud. http://www.businessinsider.com/chart-of-the-day-arable-land-per-capita-2011-2 Maakasutus mõnedes riikides Haritav Haritavat maad Elanike Riik maa elaniku kohta arv mln mln ha mln/ha Belgia 0,8 10,2 0,07 Taani 2,5 5,2 0,4 Holland 0,9 15,5 0,05 Soome 2,6 5,1 0,5 Rootsi 2,8 8,8 0,3 Austria 1,5 8,1 0,2
maas paiskamise tagajärjel. Uuritud on ka, et tuuleparkide töölehakkamisel lahkuvad lähiümbrusest paljud loomad ja linnud. Loomad on tundlikumad häirivate keskkonnategurite suhtes, mis inimeste jaoks on tavaliseks muutunud. Nii ei tohiks tuulegeneraatoreid paigaldada loomakasvatushoonetele liiga lähedale kuna suureneb loomade stress ja väheneb produktiivsus. Põllumajandusloomadel pole seejuures võimalik eemalduda, ega end kaitsta. Halvad mõjud on veel vaate rikkumine, maakasutus, mõju kohalikule loodusele, mõju televisioonile ja raadiosidele. Siiski annab enamikel juhtudel neid probleeme leevendada tuuleturbiinide asukoha valikuga. 2.5 Õnnetused. Tuulegeneraatorid asuvad tavaliselt inimasutusest kaugel ega vaja oma igapäevaseks tööks inimese juuresolekut, ehk ohutus ja turvalisus on tuuleturbiinide puhul üsna head. Seetõttu on nendega juhtunud õnnetuste korral inimohvreid suhteliselt haruldased, kuid on ka olnud mõni
maas paiskamise tagajärjel. Uuritud on ka, et tuuleparkide töölehakkamisel lahkuvad lähiümbrusest paljud loomad ja linnud. Loomad on tundlikumad häirivate keskkonnategurite suhtes, mis inimeste jaoks on tavaliseks muutunud. Nii ei tohiks tuulegeneraatoreid paigaldada loomakasvatushoonetele liiga lähedale kuna suureneb loomade stress ja väheneb produktiivsus. Põllumajandusloomadel pole seejuures võimalik eemalduda, ega end kaitsta. Halvad mõjud on veel vaate rikkumine, maakasutus, mõju kohalikule loodusele, mõju televisioonile ja raadiosidele. Siiski annab enamikel juhtudel neid probleeme leevendada tuuleturbiinide asukoha valikuga. 2.5 Õnnetused. Tuulegeneraatorid asuvad tavaliselt inimasutusest kaugel ega vaja oma igapäevaseks tööks inimese juuresolekut, ehk ohutus ja turvalisus on tuuleturbiinide puhul üsna head. Seetõttu on nendega juhtunud õnnetuste korral inimohvreid suhteliselt haruldased, kuid on ka olnud mõni
• Osa põllumajanduslikku maad lihtsalt hävib (erosioon, pinnase reostus, sooldumine jmt). Analüüsige, kuidas on haritava maa pindala inimese kohta erinevates riikides muutunud. http://www.businessinsider.com/chart-of-the-day-arable-land-per-capita-2011-2 Maakasutus mõnedes riikides Haritav Haritavat maad Elanike Riik maa elaniku kohta arv mln mln ha mln/ha Belgia 0,8 10,2 0,07 Taani 2,5 5,2 0,4 Holland 0,9 15,5 0,05 Soome 2,6 5,1 0,5 Rootsi 2,8 8,8 0,3 Austria 1,5 8,1 0,2
keskkonnamõjuta Mõju kriteeriumid • Olulised, kergesti tuntavad mõjud; • Olulised mõjud; • Tundlik ala; •Looduskaitse alad, Natura 2000 alad , Elupaikade alad, Linnukaitse alad Projekti parameetrid (lisa kriteeriumid) – suurus, kumulatsioon koos teiste projektidega, loodusvarade kasutus, jäätmekäitlus, saaste, õnnetuste risk; – Ala tundlikkus saab tõenäoliselt mõjutatud; – Maakasutus, loodusvarad, Natura 2000 alad, ületatud keskkonna standardid… – Võimalik mõju: ulatus, piiriületusliku mõju olemus, tõenäosus, tähtsus, kestvus, sagedus, pööratavus Olulised toimed: • Looduskeskkonna taluvus- ja taastumisvõime; • Keskkonna-tundlikkus, näit. sood, rannikualad; • Keskkonna standardid ja eesmärgid; • Kaitsealad; • Maastike spetsiaalsed pärandväärtused; • Loodusvarade küllus ja kvaliteet
Oita, Okayama, Okinawa, Osaka, Saga, Saitama, Shiga, Shimane, Shizuoka, Tochigi, Tokushima, Tokyo, Tottori, Toyama, Wakayama, Yamagata, Yamaguchi, Yamanashi. Majandus ja pinnamoe mõju sellele Põllumajandus ja metsandus Jaapan on üks suuremaid põllumajandussaaduste importijaid maailmas, sest ainult 13,3% kogu maismaast sobib põllumajanduslikuks tootmiseks. Talud on küll väikesed, kuid jaapani talumehed teevad kõvasti tööd ja maakasutus on väga efektiivne. Jaapan suudab hetkel rahuldada 30% oma toiduainete vajadusest. Jaapani põllumehed kasvatavad väga palju erinevaid põllukultuure ja koduloomi. Teraviljadest kasvatatakse riisi ja nisu, juurviljadest kartuleid, valgeid rediseid ja kapsaid, puuviljadest mandariine, arbuuse ja pirne, koduloomadest lihaveiseid, broilereid, peekonisigu, küllaltki suur on munade ja piima toodang. Valdav osa maismaast - 68% - on metsane ja mägine. Metsandus mängib Jaapani majanduses
Enamik inimesi on püsivalt Võhmutal elavad, palju ei ole ära ega ka juurde kolitud. See tähendab, et vanemate inimeste osakaal suureneb. Üpris tõenäoline on, et nooremad kolivad suurematesse asulatesse, et mugavalt koolis käia ja tööd saada, sest külas ei ole eriti palju tööd. Küll aga on küla rahulik keskkond suurepärane koht laste kasvatamiseks. Loodusressursid ja nende kasutuselevõtmise hindamine Maa, maakasutus Enamik maad on põllumajanduslikult haritav, seda teeb enamasti põllumajandusühistu AS Võhmuta PM, sest külas elavatel inimestel ei ole vahendeid ja ka motivatsiooni põllu harimiseks. Ühistul on kultuurkarjamaad veiste karjatamiseks ja neile silo ja heina varumiseks. Geoloogiline info Pinnakate on valdavalt õhuke (alla 5 meetri), kohati on aluspõhja karbonaatkivimid kaetud alla meetri paksuse pinnakattega. Põhjavesi on u 4-5 m, sügavusel. Reljeef on väga tasane,
Agraarpoliitika mõiste esmalt seostub valitsuse sekkumisega põllumajanduse tegemistesse selle mõiste on olnud läbi aegade erineva käsitluse objektiks. Agraarpoliitika ei võrdu põllumajanduspoliitikaga. Peale 1991. aastat muutus Nõukogude Liit ja sotsialistlik majanduskorraldus avatud turumajanduseks ning põllumajanduspoliitika agraarpoliitikaks. Peale Euroopa Liiduga liitumist muutusid vabakaubandus leppe ning Eestis pole enam vabakaubandust. Agraarpoliitika peamised suunad on tulu- ja hinnapoliitika ning agraar-struktuurpoliitika. Agraarpoliitika siht on suurendada põllumajanduse sissetulekuid ja tulukust, varustada inimesi kvaliteetse ja mitte liiga kalliste toiduainetega, tagada rahva toitmine eriolukordades ning hoida agraarsektorit tasakaalus nii oma maa ja rahvusvahelise tööjaotuses kui ka riigi sotsiaalstruktuuris. Agraarpoliitika ulatus põllumajanduslik tootmine (esmane tootmine: teravili, piim liha); maamajandus (teisene tö...
moderniseerus. 1904-1905.aasta Vene-Jaapani sõda, võitjaid ega kaotajaid polnud. Jaapan sai endale Salhalini saare lõunaosa ja vabad käed Koreas ning osalt ka Hiinas. Pinged Suurbritannia ja USA'ga. VENEMAA Isevalitsus, monarhia, venestamine (Poola, Baltimaad, Soome) Romanovite dünastia valitseb tsaar, Nikolai II. Majandus arenes kiirelt, kuid seda eelkõige madala lähtetasemega võrreldes ja tänu väliskapitali sissevoolule. Samuti feodaaliganditega kogukondlik maakasutus põllumajandus ei arenenud. Madal elatustase, enamus kirjaoskamatud. Venestamise põhimõte kõik venepäraseks, vene keel, õigeusk jne. Olulisem välispoliitika osa Vene-Jaapani sõda. 1905.aasta REVOLUTSIOON Põhjused: 1) Lüüasaamised Vene-Jaapani sõjas 2) Lahendamata maaküsimus 3) Elatustaseme langus 4) Rahvas kaotas usu 9.jaanuar 1905 Verine Pühapäev Rahvas tahtis minna tsaarile märgukirja edastama minna, kuid tsaarile öeldi, et
asfalteerimine. - Madala asustustihedusega linnalised alad toodavad pinnaühiku kohta rohkem reovett kui tiheda asustusega alad - Nn tükatine arendamine ei võimalda välja arendada tsentraalset vee- ja kanalisatsioonivõrku Valglinnastumise mõjud Elukeskkonnale: Liikumine ja kättesaadavus · Liiklusprobleemid ja tänavavõrgustik · Funktsioonide eraldatusest tulenev halb ligipääsetavus · Jalakäijaid diskrimineeriv maakasutus · Ühistranspordi puudumine Elukeskkonna esteetilisus · Üheülbaline hoonestus · Kaubandushoonete mahud ja arhitektuurne ilme · Kasutu avatud ruum Valglinnastumise mõjud Muud hädad: Segregatsioon Omavalitsuse tulude-kulude tasakaal paigast ära Linna- ja asulakeskuste väljasuremine Regionaalne ebavõrdsus
Haldusõigus Haldusõigus reguleerib ametivõimude tegevust, nende moodustamise korda, volitusi, suhteid kodanikega, vastutust haldusõiguse rikkumise eest jms. Haldusasjad kuuluvad lahendamisele halduskorras ning halduskohtus. Kaebused ja protestid, mis on esitatud avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku korralduse, käskkirja, otsuse, ettekirjutuse või õigusakti peale, mis on antud avalik-õiguslikes suhetes üksikjuhtumi reguleerimiseks, kuuluvad lahendamisele halduskohtus. Haldusasja võib algatada ka avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevuse, tegevusetuse või viivituse suhtes avalik-õiguslikes suhetes (nt politsei tegevusetus teatud olukorras). Õigusharud Riigiõigus Tsiviilõigus Haldusõigus Karistusõigus Protsessiõigus Õigus on loodud in...
Ülekarjatamine kuivadel karjamaadel rikub niigi õrna pinnast ja põhjustab kõrbealade laienemist. Igal aastal laieneb Sahara kõrb kilomeetri võrra lõuna poole. Rohtlate ülesharimisel tekivad kaitsmata pinnasel tolmutormid ning järskudele mäenõlvadele rajatud põldudelt kannab vooluvesi mulla lihtsalt minema. Kuna aurumine on niisutatavatel aladel suurem kui sademete hulk, siis mullad soolduvad, muutes põllumaa kasutuskõlbmatuks. Intensiivne maakasutus, igal aastal samade kultuuride viljelemine ja saagikamad sordid nõuavad rohkem väetisi ning tõhusat taimekaitset. Seetõttu kasutatakse palju kemikaale. Liigne väetamine võib hävitada mullaelustiku ning reostada veekogusid. Üleväetamise vältimiseks tehakse mullaanalüüse, loomakasvatuses ja toiduainetööstuses rakendatakse nakkuste vältimiseks rangeid tervisekaitsenõudeid, taimekasvatuses aga biotehnoloogilisi vahendeid. 4
Loomakasvatus: veised (piimakari, lihakari, tööloomad) sead lambad (villa- ja lihalambad) linnud (kanad, kalkunid, pardid, haned jt) karusloomad (polaarrebased, naaritsad jt) muud loomad (hobused, kaamelit, kitsed jt) siidiusskasvatus mesindus 3. Kui suur osa maakera rahvastikust elatab end põllumajandusliku tööga? Umbes 45% 4. Maakera maakasutus: põllumajandusliku maa osakaal s.h haritava ja rohumaa osakaal, metsamaa osakaal? Kõige enam hõlmab põllumajanduslik maa (31%), sinna alla kuulub nii haritav maa (10%) kui ka rohumaa (21%). Metsamaa hõlmab endale 27%. Siseveekogud ja liustikud 20%. Kõlbmatu, vähekõlbulik või rikutud maa 19% ning teed ja ehitised 3%. 5. Mis moodustab haritava maa, mis looduliku rohumaa? Haritav maa: põllud, mitmeaastased istandused.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Jaapan Koostaja: Marko Tõnisson Rühm: E-08B Pärnu 2009 Üldandmed Riik: Jaapan Pindala: 377 835 km² Rahvaarv: 127 600 000 inimest Rahvastiku tihedus: 337 inimest/km² Riigikeel: jaapani keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Pealinn: Tôkyô Rahaühik: Jaapani jeen Geograafiline asend Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honsh (231000 km2), Hokkaido (83500 km²), Kysh (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna-Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on s...
Saare-Lääne piiskopkond- Läänemaa ja saaremaa. Mõõgavendade ordust sai saksa ordu Liivimaa haru. Eestimaa hertsogkond- Tallinn rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa Lääniaadli tekemaaisandatel tuli ruttu oma valdused üles ehitada, rajati kiiresti linnused, linnustesse pandi elama rüütlitest läänimehed, lääni võis saada igaüks kes oli lojaalne, tuli välja osta, mõis vasalli elupaik. Kohaliku rahva olukordvaldavalt talupojad, isiklik vabadus, pärilik maakasutus, jõukus hakkas kasvama, koormisteks: viljakümnis või hinnus, kirikute, linnuste ja teede rajamise kohustus, sõjateenistus, relvakandmisõigus kaotati 1507. Koormised Lepingud Linnade tekeLiivimaale esimesed linnad, Riia, Tallinn, Rakvere, Narva, Tartu, Vilajndi, Uus-pärnu, Haapsalu, linnaõigise andis maaisand, linlasteks olid saksa kaupmehed ja käsitöölised. Suhted vallutajate vahel Jüriöö ülestõus(põhjused, käik, tulemused)kuna timus võimuvahetus Taani ja Saksa vahel, 1343
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
